Ma olin eile nii kahe vahel, et kas minna trenni või mitte, sest nagu öeldud, valutasid mul kõik lihased. Eriti imelikul kombel tegid kõige rohkem liiga…veenid? Ma ei tea, mis lihased seal üldse on, aga no kätt sirgeks ajada ei saanud. Sellegipoolest trenni ma ennast lohistasin ja kae nalja, täna ärkasin absoluutselt igasuguse veenivaluta. Tasub ära see 3x nädalas trennis käimine, kui seda nüüd püsivalt teha ka suudaks. Tegelikult tahaks kord nädalas kuskil joogas või pilateses ka käia, et ennast venitada kuskile suunas, aga see tundub juba ennast teades overkill. Samas ega ma uskunud, et ma ühe nädala jooksul kolm kordagi trenni jõuan, nii et ilmselt on mu võimekus piiritu, eks?
Muus osas on see nädal kuidagi nii vabastav olnud. Selles suhtes, et alles eelmine nädal ma reaalselt tundsin sellist valu ja olin nagu elav laip, siis sel nädalal lasin kõigel sellel kuidagi minna ja sees on pigem selline ootusärevus ja teotahe. Imelik, pole säärast asja ammu tundnud. Tööd on ka palju, aga see on ju hea, sest siis ei ole aega niisama molutada ja kassi peale lasta, vähemalt on pidevalt midagi teha. Seega ma tahan juba ette hoiatada, et koostööposte tuleb palju, aga ma annan endast absoluutse parima, et siin ikka niisama ka lobisemas käia, sest jumal teab, et just see mul hinge sees hoiab.
Vahepeal on kuidagi hirmutav ka, et issand jumal, misasi ma olen. 30 aastane lahutatud ja kolme lapsega naine, aga siis tuleb meelde, et krt ma olen mega badass tegelt ju?! Selles suhtes, et esimesed nädalad lastega siin ise hakkama saada oli veidi harjumatu, aga nüüd on juba süsteemid ja värgid nii paigas ja ma saan teha täpselt nii, nagu mina tahan. Muidugi on mul endselt üli hea tugivõrgustik kah. Alates Kardost ja perekonnast kuni sõbrannadeni ja isegi allkorrusel oleva juuksurisalongini välja, kes aeg-ajalt mu pakke vastu võtavad (mis värk nende kulleritega on, kas neil on sees andur, mis ütleb neile ära täpselt selle vahemiku, mil ma kodus EI ole, et nad just siis tulla teavad?!).
Tugivõrgustikku läheb vaja küll ja veel. Näiteks on Marta nohune, aeda viia ei saa, aga mul on vaja tööd teha ja trennis käia jne, seega saab õnneks Kardo ema abiks olla. Ma ei kujuta ette, mida teevad need, kellel sellist võimalust ei ole, täielik minupoolne austus, sest kui lapsed on kodus, on pehmelt öeldes keeruline millegisse muusse süveneda, kui nendele ja nende vajadustele. Aga õhtuti tegeleme siin koos ja alates siia kolimise ajast ei ole mul kordagi olnud seda kasutu venna tunnet, kes on päev läbi lastega koos, aga korrutab muudkui, et emme praegu ei saa, mine küsi issilt, emme teeb tööd. Kui lapsed kodus, siis töö on teisejärguline ja jõuab kannatada ka hommikuni, kuni lapsed aias. Okei, vahepeal napsan endale ka aega, nt praegu väiksemad magavad lõunaund ja Mari mängib oma uue Roosi Villaga. Nukuehitus.ee pakkus tegelikult oma nukumaja ühele abivajajale, kellest ma FBis rääkisin, aga siis saatsid hoopis üllatusena meie lastele ka ühe maja. Kardo tuli täna läbi, pani selle kokku ja mängu jätkub sellega vist pikemaks ajaks, üli äge. Kasuks tuleb fakt, et sellega saab mängida iga nurga pealt, selle võrra on vähem kisklemist kah. Lord knows I lovemyself some vähem kisklemist.
Eile käisin Andra 30dal üllatussünnal. Või noh, tal pole 30 aastat jutti üllatussünnad olnud, lihtsalt seekord oli. Teema oli 90dad, aga ma meikisin ennast lihtsalt hariliku tänavatöötaja ja koolilapse vaheliseks asjanduseks. Käis kah, pidu oli igatahes mega tuus. Meie kamp on lihtsalt parim, selles suhtes pole imestada, et igasugune koosviibimine nendega on alati mõnus.
Igatahes on täielik selline world peace tunne peal. Et olen kõigega rahu teinud. Annaks jeesus nüüd, et see ei oleks mingi vaheetapp, et tegelikult vedelen siin järgmine nädal jälle agoonias ja punun nööri. Oleks kena ju.
Tegelikult tõotab uus nädal väga mõnna tulla. Saab jälle teraapiasse (jumal teab, et mul seda vaja ja noh.. PALJU!), trenni saab, teatrisse saab, Khelani sünnale saab ja isegi Kiku lubas ennast külla vedada. Haha, sellega meenub mulle üks teooria, mis peale meie lahutusuudiseid tuli, et küllap ma tegelikult Kikuga salasuhet aretan, sest noh, ma ju räägin temast nii palju? Ma ei tea, kas räägin või ei räägi, aga me oleme reaalselt 16aastat parimad sõbrad olnud ja ma näen ennast temaga koos olemas sama palju, kui oma väikse vennaga. Täpsustuseks, et pigem nüliks ennast elusalt. Ta on lihtsalt best inimene maailmas ja minu Kiku, aga ei miskit rohkemat.
Kas teie usute, et mees ja naine saavad NIISAMA sõbrad olla, ilma, et kummalgi mingisuguseid feelse ei tekiks? Ma ilma Kiku eksistentsita vist ei usuks kah, aga näedsa nalja. Me Hiiumaal mängisime aski mängu ja seal oli sama küss. Me jõudsime teooriani, et ilmselt siis saavad, kui ollakse juba noorest saadik head sõbrad olnud. Et siis tekibki aastatega see õe-venna tunne, kust enam nn tagasi minna ei saa. Lükake mu teooria ümber – kui teil on vastassoost parim sõber, siis kuidas ja millal te temaga tutvusite?
Aga et see oleks ikka korralik “mis ma teen” post, siis ma mainin ära, et homme lõppeb mu lapsevaba nädal, mille auks ma korraldan sõbrannadele siin enda juures väikse dinneri. Ma pole veel välja mõelnud, kas kokkan päriselt või aitab Wolt hädast välja, aga oma klatsiklubi tahaks juba näha küll! Nagu reaalselt, mis asja see maailm on, et mu ümber nii ägedad inimesed on ah?
47 kommentaari
Inimesed kaotavad koroonast tingitud majanduslanguse tõttu töö Jutt ei käi ainult Eestist.
Kõik see, mida reklaamid, on kusagil toodetud, pakitud, transporditud, tootmise alused hangitud jne jne. Kui pole enam ettevõtteid, pole ka kedagi kes teeks, kedagi, kes telliks reklaami, pole kedagi, kes ostaks. Me oleme rohkem omavahel seotud, kui arvuti tagant tundub.
Paljud sinu lugejad on praegu lastega kodused. Nö lasterahad ei ole suvalised riigirahad. Riik oleme meie. Lasterahad on meie endi maksud. Pole tööd, pole makse, ole toetusi.
ATH tekitab meeleolukõikumisi ja sul on praegu elus piirsituatsioon, see tekitab soovi kassida ja käega lüüa vaheldumisi. Inimesed on ju tegelikult heatahtlikud, saavad sinust aru ja toetavad sind selles.
Vastutustunne on see mis aitab meil, sinul nende hulgas, kõigest praegusest välja tulla. Ole ikka üks neist, kes ei aita kaasa maailma lukku panemisele.
Palun seleta mulle, mis osa mu käitumisest on vastutustundetu? Et.ma käin trennis, mis on lubatud? Või et tulevad sõbrannad külla, mis on ka lubatud? Ma ei räägi ju, et jookske kõik haigena ringi vms, ma räägin, et elada ehk ikka võib, või ei või seda ka?
Ikka võib elada 🙂
Suurte pidude pidamine pole vast päris see, mida teha.
Aga ma ei peagi ju mingeid suuri pidusid, või ma ei saa aru, milles mind praegu süüdistatakse nii vihaselt?
Sul need reklaamid laiutavad su enda teksti peal lausa. Jupp jäi näe lugemata 🙁
Sina kes sa oled üks ”suure südamega inimene”,kas sa tead kui palju on raskete haigustega lapsi ,kes reaalselt toast või haiglast jalutamagi ei pääse sest igalpool on need idioodid kes vabal valikul ”vanaviisi” edasi elavad ? Vähiravi saavad lapsed on siiamaani saanud käia kodust või haiglast väljas ,et ”enne võimalikku elu lõppu” vähegi normaalset elu tunda ”. Nüüd nad seda teha ei saa sest corona ei ole nende jaoks ”tavaline külmetus” vaid reaalselt tappev haigus . Me ei räägi ainult vähihaigetest vaid kõikidest teistest ,kellel on haiguse tõttu immuunsüsteem väga nõrk . Loomulikult on maailmas ka teisi haigusi ,kuid corona on uus haigus mida ei ole jõutud uurida .Et haigust uurida ja et leida sellele toimiv ravi ,parimal juhul vaksiin on vaja AEGA .
Mis siis saaks kui kõik inimesed elaka ”vanaviisi” nagu sina ?
Siis meil reaalselt ei oleks töötavat ühiskonda sest kõigil oleks corona . Meil ei oleks neid mitut miljonit coronast tervenenud inimest ,sest haiglas ei oleks personali eks . Su laste lasteaiad oleks kinni ja teie pere istuks nälgas sest poodides ei oleks toitu jne jne .
Sa oled blogija .Sinu töö on ühiskonnale hetkel täiesti ebavajalik ,sina oled üks nendest kellel on võimalus teha oma tööd kodust ja sinu sõbrannad elavad ka üle ühe aasta ilma veinitamiste ja sünnipäevadeta.
Ma olen pikka aega mõelnud ,miks nii suur hulk inimesi sind lolliks peab ja maha tembeldab .Anna nüüd andeks aga kui sina, kolme lapse ema ei ole aasta ajaga aru saanud ,MIKS me peame mingi perioodi teistmoodi elama ,et seda viirust piirata ,siis on vist ikka nendel kommentaatoritel õigus .Kui see ei ole lauslollus siis on see hoolimatus .
Sul on õigus oma arvamusele, ma ei viitsi vaielda. Sina käitu, kuidas sina soovid ja mina nii, nagu mina soovin. Haigena ma ringi ei jookse ja nii kaua, kuni trennis käimine või sõbrannadega kohtumine ebaseaduslik ei ole, ei näe ma, et ma paanikaga kaasa minema peaks või seadusi rikuks.
Ma usun, et platooniline sõprus mehe ja naise vahel on täiesti olemas. Olen seda ise näinud kõrvalt ja vähem skeptilisemaks muutunud asja suhtes. Varem ka sellesse ei uskunud. Ma usun et on olemas inimesi kellega saab väga edukalt olla vastassugupool sõber ja usun et on inimesi kellega ei saa. Mina olen üks näide sellest et mehed minuga sõbrad olla ei saa ilma mingisuguse ùritamiseta millekski muuks. Minu elus on olnud mehi kelle puhul ma siiralt olen tahtnud olla nende sõber, aga see pole õnnestunud. Ikka on hakatud vaikselt ajama kas käsi püksi või teisel juhul tundeid avaldama ning lootma kogu aeg et kas ma ikka ei tahaks suhet proovida. Ja alati need “sõprused” on saanud otsa kui olen endale leinud kaaslase. Ja siiralt kadestan neid inimesi kellel see õnnestub ja neil on häid vastassugupoole sõpru. Mu enda kallimal on ka sõbrannasid ja üldse on tal hästi suur sõprade ringkond.
Ma sain oma parima meessoost sõbraga 13st aastat tagasi rate.ee’s tuttavaks. 😀 Elas teises Eesti otsas ja suhtlesime igapäevaselt mingi 4 aastat netiteel ja siis saime alles kokku. Peale seda oleme nagu särk ja perse. Ma ei kujutaks paremat sõpra ettegi ja neveeeer ei suudaks teda sellise pilguga vaadata, et oleks temaga suhtes vms.
Nüüd elab mulle palju lähemal ja kuus mõned korrad saame ikka kokku.
Nii tore lugu! Tõesti äge!
Minul endal on samuti olnud meessoost sõpru, aga tavaliselt on nad olnud nö ajutised, et kuidagi seonduvalt selle kohaga, kus olen õppinud või töötanud. Aga siis hiljem on asi ära hajunud. Selles suhtes sellised “läbi elu” sõbrad on väga suur väärtus.
Veidi vastutustundetu ei ole praegusel ajal nii suuri sünnipàevasid pidada??
Ei?
Peaks olema väga.
Oli terve kooliaja neli poissi, keda kutsusin vendadeks. Kaks tulid tegelikult isegi lasteaiast. Koguaeg suhtlesime, kooli läksime koos, peale kooli jne. Gümnaasiumi lõpus hakkasid riburada mulle rääkima, kuidas tegelikult ikkagi tahaks suhet luua. Kõige räigem oli see, kuidas üks neist ühe gümnaasiumipeo ajal üritas mulle käsi püksi ajada. Olin teise “venna” juurde ööseks jäänud, magasin üksi diivanil ja siis ronis teine “vend” kaissu ning eitav vastus ei meeldinud talle sugugi. Sellest ajast saadik ei usu ma grammigi sõprust mehe ja naise vahel.
Minul ka vastassoost parimsõber alates sellest ajast kui me, ee 12 aastased olime? Arvatavasti ka ei usuks, et selline sõprus olemas oleks ??♀️. Aga käib meil külas, mängib mu lapsega ja ei kujutaks ette ka, et teda teistmoodi kui sugulast/perekonna liiget vaataks ?
häbi ei ole ennast pandeemia ajal ühelt peolt teisele lohistada iga nädal? inimesed surevad iga päev ?
Inimesed on aegade algusest iga päev surnud, elu selline.
Päris raske on sellist vastus lugeda olles kalli inimese covid-le kaotanud. Ja seda just selle tõttu, et inimesed seda hoolimatult ringi kandsid 🙁
Eestis kirjutatakse kõik surmad praegu covidisurmaks, konkreetselt. Muidugi lähedase kaotamisest on kahju, ükskõik, millesse ta surnud on, aga äkki istume kõik siis elulõpuni toas, sest äkki muidu kanname grippi, leetreid,nohu, covidit, jumal teab mida laiali. Minu teooria on – kes on riskirühmas ja krdab, see istugu kodus. Kes ei ole ja ei karda, see elab nagu ikka. Kaua me kartma peaksime ei tea?
Hea suhtumine sul, riskirühm istugu kodus… mul on kodus näiteks 5 aastane laps, kes kuulub igasuguste viirushaigustega riskirühma., ise olen seetõttu temaga kodune, aga ülejäänud pere peab koolis/tööl käima . Lihtsalt vihaseks teeb selliste pidude pidajate ja koroona eitajate suhtumine. Lihtsalt mõtle veidi laiemalt…
Ja ma ei tuleks selle pealegi, et praegusel ajal viia oma nohune laps vanaema hoida…kuigi olen kindel, et vanaema muidugi võtaks, aga oma südametunnistus ei lubaks…
Ja kui mina, terve inimene kodus istun, kuidas see sinu lapse tervisele kaasa aitab? Andke andeks, ma lihtsalt ei saa hetkel aru. Mida ma keelatut teen? Et julgen uksest väljuda?? Muidugi on kurb, et riskirühmal on ohtlik, aga on ju alati olnud. Riskirühma on a-la-ti olnud, kes peavad ennast rohkem hoima, ka enne covidit. Kas sa enne ka ründasid inimesi, et neile 4 inimest oma koju külla tulevad, või et nad teraapias käivad? Arusaamatu vaidlus hetkel minu jaoks.
Vastan Mummile – Mummi, kui sul on 5-aastane laps, kes kuulub igasuguste viirushaiguste riskirühma ja sa kodus istud, siis sa peaksid temaga kogu aeg kodus istuma, mitte ainult koroona ajal. Väites on loogikaviga, justkui “sellised inimesed nagu Mallukas ja kõik teised” on süüdi selles, et laps võib haigestuda. Veel kord – praegu on viirustehooaeg, lapsed on üldjuhul kiired nakatujad ja edasiviijad, palun vaata numbreid (reaalseid numbreid gripp vs koroona) ja mõelge oma peaga, mitte ärge neelake alla iga hirmu, mis meediast välja lastakse.
Kainet mõistust!
Soovitan läbi lugeda. Rohkem isetust ja teineteise mõistmist.
https://epl.delfi.ee/arvamus/anette-parksepp-motle-tana-kellelegi-peale-iseenda?id=91708201
Ise tee, mis iganes soovid – su oma elu. Aga tasuks lihtsalt kaaluda riske, enne kui oma haigeid lapsi vanavanematele viia. Ma saan aru, et sina oled käega löönud ja ei tunne pandeemia vastu huvi, aga vanematele inimestele võib see väga kalliks maksma minna. 🙂
Ma arvan, et kui Leal oleks sellega mingi probleem ja koroonat kardaks, küll ta seda ehk öelnud oleks. Ma reaalselt ütlen, et ma pole kordagi sellele mõelnud isegi, sest kogu see koroona on minu jaoks isiklikult mingi ülepaisutatud massihüsteeria. Tee või tina, minu arvamust sa ei muuda.
Haige inimene oled!!! Kui sinu lastel kunagi vähk on, ütleme samamoodi! Karma teeb sinule ja su perele veel…
Ma ei näe hetkel seost koroona ja vähi vahel? Ja miks sa seda mu lastele soovid? Selles suhtes oleksin ise selle karmaga ettevaatlik, kui selliseid lauseid pillud. Mulle tundub, et sa ärritud lihtsalt ärritumise pärast. Raskesti haiged ja nõrga immuunsüsteemiga inimesed on alati olnud rohkem ohus erinevatele haigustele, mistõttu peavad nemad loomulikult pigem olema karantiinis ja kandma maski. See, et ma oma sõbrannadega õhtusööki söön, või trennis käin, on seadustega lubatud tegevused ja ei saa absull aru, miks see sind nii pingesse ajab. Kui need oleks keelatud, siis ma seda ka ei teeks. Aga ei ole.
Vähem ajupesu teeks sulle head, Karen! ?
To Liis:
Sa sellega oled kursis, et Eestis sureb iga päev kümneid inimesi ja SUUREM enamus neist haigustesse, mille nad on endale loonud oma eluaegse kohutava toitumisega? Kas sa sellega oled kursis, et inimesed surevad iga päev selle pärast, et nad on ise endale käkki keeranud oma õgardlusega? Sellega oled kursis, et inimesed surevad südame- ja veresoonkonna haigustesse, vererõhuprobleemide, arteriprobleemide ja kõige muu taolise pärast? Nagu Mallu ütles, siis inimesed surevadki iga päev. That’s life. TERVED inimesed ei pea istuma kogu aeg toanurgas ja lihtsalt kassima, kuule ole normaalne. Aga ei, praegu on vaja paanitseda, sest koroona on trendikas jutt. Keegi sellest ei räägi, kui palju inimesi sureb selle pärast, et nad ajavad hommikust õhtuni sisse E-aineid täis toite ja rasvaseid praade ning surevad siis erinevatesse haigustesse, mille on põhjustanud liialt rasvane (või suhkrune) toit, vitamiini- või mineraalipuudused jms. Pole ju trendikas rääkida sellest, mitu inimest sureb iga aasta selle pärast, et neil oli arteriummistus.
Mul oli noorena vastassoost parim sõber, paljud arvasid, et oleme suhtes kuna me käitusime nii, käisime käest kinni jne.. Kuna ta elas minust üle 200km eemal ja eelkõige nägime ainult suviti siis paljud ei uskunud, et me parimad sõbrad oleme ja arvasid, et raudselt teil mingi selline suhe, et suvel olete koos ja muidu ei suhtle üldse(me suhtlesime igapäev netiteel, veebides jne). Sain ülihästi läbi ta vanematega ja õega kes oli üks mu parimaid sõbrannasid..
Kõik lõppes sellega, et ta kolis soome, läks peole ja temaga juhtus õnnetus.(enne veel oli meil videokõne, mis jäi viimaseks korraks kui teda nägin, see juhtus ligi 7 aastat tagasi!)
Järgmine suvi kui ta vanemad ja õde oma maamajja tulid ja ma ta õega kokku sain, andis ta mulle kirja mille oli see poiss mulle kirjutanud, sellel poisil olid minu vastu tunded aga ta ei julgenud seda mulle kunagi tunnistada.
See sõprus kestis meil julgelt üle 6-7 aasta ja ma siiani igatsen teda ja ma ei suuda vist kunagi leppida sellega, et ma ei mõistnud seda, et tal on minu vastu tunded, kuigi ta teadis, et mina ei vaata teda kunagi muudmoodi kui parima sõbrana.
Mina täitsa usun et on võimalik, kunagi aastaid tagasi läksin kutiga lahku, nüüd veel paremad sõbrad kui sel ajal kui koos olime. Ning mu “väikevend” mu töökaaslane kellega meil on algusest peale selline õe-venna suhe olnud, on olnud situatsioone kus mõni kõrvalseisja on arvanud et me oleme koos vms aga mõlemal on õnneks samasugune reaktsioon sellele olnud (näiteks suvel, kui veel rase olin ja küsiti kas tema on isa siis kuidagi mõlemal tuli automaatselt “öäkk” häälitsus ?). Mu mees ka on paar korda arvanud et äkki midagi on, aga seda rohkem alguses, nüüd ta on nagu harjunud sellega et mul on väikevend ja saavad omavahel ka suurepäraselt läbi ?
Su elu tundub, nagu koroonat ei olekski ?
Literally ei tea kedagi, keda see huvitaks ka ?♀️
Kevadistest postitustest jäi mulje, et koroona läks korda küll.
Ah,esimene paanika. Peale paari nädalat oli juba selline tunne, et jah, suht suva. Nüüd veel eriti, absull ei kedagi, kes selle pärast põeks või midagi tegemata jätaks.
Uut Grey Anatoomia hooaega oled näinud (mäletan, et kunagi vaatasid seda sarja?)? Soovitan, sest aitab asju natukene teisest küljest näha… Mitte, et ma teaks, mis see õige mentaliteet koroona puhul on ja muidugi Eestit ja USA-t ei saa alati võrrelda, aga no see suhtumine, et “inimesed surevad iga päev” on küll natukene tone deaf ja ignorantne vastus antud olukorras. Kui nt sinu papa oleks elus, siis ka mõtleksid niiviisi – et vahet pole, las see koroona võtab ta? Kommenteerin mitte sellepärast, et sind hukka mõista või kritiseerida, aga sul on siiski päris suur jälgijaskond ja võib-olla natukene ka vastutus selle ees, millist suhtumist/käitumist promod.
Ma arvan, et mu papa oleks esimene, kes ütleks, et pole elu sees nii lolli paanikat näinud 😀 Ma promon normaalset elamist ja mitte ülepaanitsemist, mis sinna ikka teha.
Mallu, nii mustvalge see ka ei ole. Jah, kindlasti inimesed on teise laine ajal rahulikumad, sest meil arusaam, et kuidas enamvähem see viirus levib, lisaks ka pikk päikseline suvi seljataga, mis põhjusel inimesed sel määral haiglasse ei satu. Saan aru, et sinu jaoks see prioriteet ei ole, aga miks nullida kõik need teadlaste, arstide ja poliitikute sõnad?
See on ju reaalsus, et nakatunute arv ja haiglas olevate inimeste arv on tõusu teel.
Minu jaoks ei ole ja ma ei tea reaalselt mitte kedagi, kelle jaoks oleks. Mina ei “nulli” kellegi sõnu, mul pole seda võimu ega viitsimist. Kes tahab karta ja kodus passida, tehku seda. Mina ei taha 🙂 Nakatunute arv on imekombel tõusuteel seoses sellega, et teste tehakse ka täiega rohkem, ei v 😀 ÜLdse, ma ei viitsi vaielda sellel teemal, minu jaoks nii eilne päev see koroona 😀
Adjöö. See on viimane totakas hoiak minu jaoks. On vist ikkagi tõsi et kriisi ajal näed millised inimesed tõeliselt on. Niigi see blogi juba kuidagi lohiseb ja ei ole sama huvitav mis aastaid tagasi.
Tsauka!
mina näitaks kasvasin üles nii, et meil külas oli pm kari poisse ja mina ja mu sõbranna. kui keegi küsiks, et õu sellega või tollega käima hakkaksid siis vastus oleks ei, nad kõik nagu mu vennad koos üleskasvad ja nii ju 😀 aegade alguses siis kui me kõik ca 10 olime ja mingi käimisest midagi ei teadnud siis oli musutamise teema küll in 😀 ja äkki hakkame käima jms aga see aeg läks kiirelt üle no maks 1 suvi ja no käima keegi peale seda kellegiga ei hakkanud. Pigem tulid kõik minu juurde nõu küsima kui deidile minek oli , et enne minekut ma nad ikka üle vaadaks ja vajadusel pesema saadaks ? (naabripoissi näiteks saatsin ükskord pesema sp, et ta oli 5 erinevat lõhna peale lasknud ja noo hullem kui lõhnakuusk lõhnas ?)
Mul oli vastassoost parim sõber… kuni tema minusse ära armus. See oli rängem lahkuminek, kui peikaga. Ta lihtsalt tõmbus eemale ja mina tundsin end nii süüdi, sest ta oli igas mõttes parim meesolevus, mina lihtsalt ei suutnud sõbratunnetest rohkemat anda??♀️?
Mul on ka alates 15ndast eluaastast parim sõber meessoost. Praegu olen samuti 30 ja 3 lapse ema.
Aga kui peale 9ndat läksin TKHK sse õppima kokaks siis seal me tuttavaks saime ja koos mängima hakkasime. Lõpuks olime pinginaabrid ja üldse vabal ajal ja sõpruskonnas chillisime koos. Muud pole me vahel kunagi olnud kui vaid seda sõprust. Alati abivalmis ja olemas. Ka siis kui vahest mõnda aega ei näe ja n-ö kiirem elu on. Et jah. Mina usun sellesse. Ja mu mees mu 2 noorema lapse isa samuti on aru saanud meie sõprusest ja ei näe temagi seal miskit muud. ?
Ma arvasin ka, et sõprus mehe ja naise vahel on olemas. AGA.. räägib nüüd siis naine, kes peale 10a sõprust sai järsku puuga pähe ja on oma parima sõbraga kooselus? Ja enne oli mul sama tunne, et never ever, ta mulle nagu vend. Never know, mis elu toob ütleks selle peale?♀️?
Jah, okei, selles suhtes, et ega paljude asjade kohta siin ilmas võib ARVATA, kuni ise selles olukorras ei ole olnud 😀
Sama olukord ?