reisikorraldaja Mallukas

Ma vannun – alates meie reisi esimesest päevast kuni siiani, on mu insta postkast täis erinevaid küsimusi reisi kohta. Mulle hakkab vaikselt tunduma, et pean ennast kuskile reisiagentuuri töötajaks kirja panema, sest ma lihtsalt ei suuuuda enam kõigile ükshaaval vastata, haha. Seega mõtlesin, et teen kiirelt väikse postituse valmis, et huvilistele edaspidi lihtsalt link anda. Jah, ma võiks nad muidugi suunata ka otse https://www.lendakanaaridele.ee lehele, aga ma juba tean ette, et siis tuleb neid küsimusi ikka nagu Vändrast saelaudu, omal nahal üle kogetud.

Muuseas, ega see ainult selle reisiga nii ei ole – inimestel on tihtipeale tunne, et ma töötan vist igas poes, millest ma vähegi iial midagi reklaaminud olen. Täna näiteks rääkisin pikalt ühe lugejaga oma õhuniisutajast, kuni ma lõpuks enam lihtsalt ei osanud vastata ja palusin tal oma küsimustega otse kaupluse poole pöörduda. Mitte paha pärast, aga ma ausalt ka kõike siin ilmas ei tea ja aru ei saa, mõistus pole ju enda teha! Aga reisi kohta räägin siis nii palju kui tean – ütlen kohe ära, et see praegusel ajal reisimine ei ole üldse nii keeruline, kui igal pool räägitakse mingil põhjusel. Ka mul oli alguses tunne, et sada asja vaja teha, aga tegelikult on see lihtne ja minu meelest seda “väikest jamamist” sajaga väärt.

Nagu te nagunii teate siis Kanaari saared on minu suur armastus olnud iidamast-aadamast ja kui ma enne olen kuidagi pigem alati reisi sihtkohaks valinud Tenerife, seda vist juba mugavusest, et seal on kõik justkui juba oma ja tuttav, mis on lastega reisides olnud minu jaoks oluline, siis nüüd olen ma juba kaks korda käinud ka Gran Canarial ja see saareke on mulle järjest rohkem südame külge kasvanud. Eks ta ole Tenerifega muidugi suht sarnane ja seal on midagi, mida tenekal ei ole – minu armas Ave!

Kuna seekord reisisime me sõbrannaga kahekesi ja olles mõlemad lapsevanemad, tegime me seekord otsuse panustada suures osas just puhkamisele ja lamamisele. Mitte, et meil oleks ka väga valikuid olnud, sest ekskursioone sellel ajal veel korraldada ei tohtinudki. Olgem ausad, sellel on oma teatud võlu, et kuskile ei ole kiiret ja puuduvad igasugused kellaajalisi minekuid. Lastega reisida on ka äge, aga siis taob kogu aeg kuklas, et mis kell kes magada tahab ja kus me siis oleme ja millal sööme ja kas kõik on ikka kaasas ja noh, tavalised asjad, mis lastega kaasnevad. Seekord saime lihtsalt olla ja nautida. Ei saaks öelda, et see paha oleks olnud. Kui tahtsime, magasime. Kui tahtsime, läksime sööma. Kui tahtsime, panime kaks kätt taskus jalutama. Ilma selleta, et keegi pidevalt pissile tahaks või jäätist nõuaks, heh.

Aga nüüd siis selleks, et kuidas see reisime tänapäeval, kesk pandeemat, välja näeb. Esiteks teeb selle lihtsaks, et www.lendakanaaridele.ee näol on tegemist ettevõttega, kus tegutsebki minu armas sõbranna Ave, kes on ise juba 20 aastat Gran Canarial kohapeal elanud. Teab sealset elu ja olu läbi ja lõhki ja oskab soovitada parimaid hotelle ja kohti, kus puhata, aga samas teab hästi ka kohaliku poole pealt paberimajandust ja sealseid reegleid. Ehk siis parim inimene, kelle käest reis osta!

Ma panen siia kõik punktidena kirja, siis infot lihtsam eristada.

Paberimajandus: Meie pidime reisile minekuks tegema maksimaalselt 72h enne Gran Canariale jõudmist covid testi. Selle jaoks helistasime Synlabi, panime aja (kuna reisimine on järjest populaarsemaks muutumas siis on soovitatav aeg broneerida võimalikult varakult, et kindlalt saaks endale sobiva aja). Testi maksumus oli 58€ ja test on nagu ta ikka on – korraks pulk ninna ja tehtud. Ei, see ei ole valus, ma luban (üli paljud kirjutanud, et megalt pelgavad seda). Meie käest küsiti negatiivset testi Tallinna Lennujaamas ja hotellidesse sisse registreerides.  Iseenesest on täiesti okei kui negatiivne testi vastus on olemas telefonis, aga meil igaksjuhuks olid vastavad sertifikaadid ka välja prinditud. 

Teiseks oli vaja tervisedeklaratsiooni, mille sai täita https://www.spth.gob.es/. Seal ei olnud ka midagi keerulist. Küsimused suhteliselt samad nagu praegu igalpool Eestis tervisedeklaratsiooni täites. Et kinnita, et sa ei ole ise haigestunud, haiglas olnud, reisil käinud jne. Sealjuures muideks tuleks panna tähele, et kui sa oled näiteks korraks käinud haiglasse kellelegi midagi viimas vms, siis seda ei ole vaja sinna kirja panna, sest muidu võib riiki sisenedes olla neil väga palju lisaküsimusi. Lisaks ei tasu viimati külastatud riikide hulka panna Eestit, siis suunatakse sind ka riiki sisenedes lisa tervisekontrolli (meie reisil ühed tegid selle vea, haha, tsau Andrus!) Seda terveisedeklaratsiooni oligi vaja näidata lennujaamas lennukist maha tulles ja see peaks olema tehtud siis kõige varem 48h enne riiki sisenemist. See pidi küll välja prinditud olema, kui ma ei eksi. Enamikel igatahes oli.

No ja see ongi kogu see “kadalipp”. Kohapeal on küll maski kandmise kohustus, aga eks see ole ka omamoodi veider. No näiteks kui hotellis kõnnid bassu alale, siis peab mask ees olema, aga kui bassu äärde või sööma jõuad, võid ära võtta. Samamoodi tänavatel – mask peab ees olema, aga kui randa jõuad, või kuskil maha istud sööma-jooma, siis võid maski jälle rahumeeli eest ära võtta. Et seda ei pea kartma, et terve reisi pead mask ees mööda saatma. Muuseas, maskidest rääkides – mul oli riidest mask, aga nt Hispaaniast tagasi tulles öeldi mulle lennujaamas, et sellega ei lasta sisse, et peab olema see…meditsiiniline mask. Õnneks Andral oli neid üle, aga lihtsalt infoks, et visake neid kah kotti, kui muidu riidest maski kasutate.

Mis veel mainida – lennureis on umbes 6h, läks üli mõnusalt. Lennuk oli täitsa tavaline, meil muidugi vedas exiti kõrval olevate kohtadega, seega mul on eriti hea siin hõisata onju.

Kui Lendakanaaridele lehelt lend ja hotell koos osta, siis on hotelli transfeer tasuta hinnas. Lennujaamas oldakse kenasti vastas ja juhatatakse õigetesse bussidesse. Kui võtate ainult lennu, siis saate rahus lennukast takso või rendika võtta. Hispaanias on praegu küll peale 22.00 liikumispiirang, aga selle üle ei pea muretsema, sest mõjuva põhjusega võid ka peale seda liikuda ja hotelli minemine on päris mõjuv põhjus või nii.

Mida ma siis lõpetuseks öelda tahan ongi see, et kui aeg-ajalt maski ette panema ei oleks pidanud, siis ei saaks arugi, et mingi koroona maailmas ringi möllab. Inimesed jalutasid, päevitasid, päike paistis ja kehva ilmaga meie kokku ei puutunud (seda on Kanaari saartel nagunii üli harva, kui sedagi). Viiruselevik on seal madal ja mis eriti hea – kui muidu on paljud ilusad kohad ja rannad pigem turiste täis, siis praegu on ruumi lahedalt ja ei ole massides ringi tunglemist. Restod ja baarid on avatud, poed lahti, autot saab rentida, ringi saab sõita, et teha on küll ja veel, kui ainult tahad ja viitsid.

Hinnadki on praegu palju mõnusamad (hotellid on tavapärastest hindadest 40-60% odavamad!) ja ilm on soe ja isegi seda ei pea kartma, et kui mingi jama on, siis koju ei saa. Reisikorraldaja garanteerib, et kui kehtestatakse karantiin või reisikeeld, siis olles sunnitud reisid katkestama, maksavad nad kõik rahad tagasi ja keegi kuskile ripakile ei jää. Salva kindlustuse kaudu saab endale teha ka covidisse haigestumise kindlustuse. St noh, mitte ei saa kindlustada, et sa covidisse ei jää, vaid et kui sa selle kuskilt enne reisi külge poogid, siis saad rahus raha tagasi.

Nii et ma ei näe põhjust, miks mitte kuskile puhkama minna. Kas siis üksi, või kogu perega. Distantsõpet saab ju igalt poolt teha, kus vähegi netti on.

Et jah, kui veel küsse on, siis ma vastan, kui oskan, aga ma muud ei oska praegu kirja panna. Meie olime kahes erinevas hotellis, aga ma nendest teen veel eraldi postituse, muidu läheb see teema siin eriti pikaks.

Avaleht