Ma raudselt olen kunagi sellest kirjutanud, aga kuna ma ei mäleta täpselt, kas olen, siis proovige vaid mind takistada. Olen päev läbi miskipärast mõelnud asjadele, mis mulle ei meeldi (ärge küsige miks). Sellega seoses meenus üks asi, mis mind kohe eriti närvi ajab. Nimelt see, kui täiskasvanud inimesed ütlevad, et “ah seda ma ei söö”. Nagu KUIDAS saab olla, et mõni inimene ei söö näiteks sibulat. Nagu kuidas sa üldse süüa teed? Või mingisuguseid köögivilju, et umbes porgand on vastik? Nagu kust otsast on porgand vastik? Suht magus kraam teine.
Kunagi nägin telekast seda 300-kiloste saadet ja üks naine reaalselt hakkas öökima, kui brokolit esimest korda proovis. Nagu HOW?! Võis praetud brokoli on ju niiiii hea.
Okei, ma saan aru, et mõni on vegan ja ei söö nt eetilistel põhjustel loomset kraami, aga minu meelest ükski täiskasvanud inimene ei tohiks öelda, et ta miskit absull ei söö. Mul on ka mõned asjad, mida ma just ei eelista (nt lambaliha on üldiselt selline lamp asi), aga kui keegi teda mulle pakub, siis ma söön ikka.
Ma päriselt üritan mõelda, et kas on midagi, mis mulle tõesti ei maitse, aga välja ma mõelda ei suuda. Mulle kunagi ei meeldinud oliivid, aga ma reaalselt lihtsalt sõin neid nii kaua, kuni need maitsema hakkasid. Artišokk (issand, kuidas seda kirjutatakse, ei viitsi googeldada, aga seda lauset näed välja trükkida viitsin, haha) ka alguses ei meeldinud, aga nüüd söön ikka, kui kuskil keegi lauale tõstab.
Tegelikult mõistusega saan aru, et vaba maa ja iga inimene võib süüa ja mitte süüa, mida ta ise tahab ja minu koht siin kobiseda ei ole, aga ma kasutan ka seda vaba maa kaarti ja kobisen ikka, haha. Ja lõpetuseks panen siia suvalise toidupildi telefonist: tegin üks õhtu chilli con carnet. Mega hea oli. Kes seda ei sööks, ah?!
Kas teil on midagi, mida suu sisse ka ei võtaks? Ma luban, et ma ei lähe närvi 😀 Äkki suudate midagi nimetada, mida ma ka ei sööks (aga ei usu :D)
146 kommentaari
Ma ei salli ka toiduga pirtsutamist, nägude tegemist ja demonstratiivselt öökimist. Laps on laps aga täiskasvanud inimene võiks suuta olla. Ma söön kõike kui vaja. Hea meelega ei sööks keedetud kaalikat, hirsiputru, vabatahtlikult piima ka juua ei taha. Aga kui muud poleks, siis saaks söödud küll.
justament 😀
Ma üldiselt selline, et kui pakutakse, siis ma viisakusest söön, isegi kui reaalselt üldse ei maitse. ? okei no näiteks rosinakisselli ma elusees suhu ei paneks, need viiinamarja suuruseks paisunud rosinad, mis veel plahvatavad kui need katki hammustad.. ? aga kui pakutaks, siis ehk saaks välja vabandada, et oih mul kõht täis, ei jaksa magustoitu. ? ja vorsti(jahu)kaste on suht.. vastik. ? nagu miks panna pmst jahu peale jahu? ? vorstikastet ise olen teinud koore ja merevaiguga, see suht ok. ??
Ja siis on mõned asjad mida ma söön AINULT siis kui mu ema või ma ise olen teinud. Näiteks mulgipuder ?
Heeringas ja angerjas on ikka õuduse tippmargid minu jaoks.
Mis su sellest suunast sai, et ei söö loomi, kellel on kurvad silmad vms? Kõik need nn lihaloomad on ju väga tundlikud loomad, siga nt koeraga võrreldava intelligentsusega, aga tundlikum (tunneb-tajub rohkem, empaatilisem). Kas mõtled veel sellele?
Kogu aeg :((((
On asjad, mida ei suuda süüa lihtsalt nagu näiteks pooltoores veiseliha, olen proovinud, käib suus ringi ja alla ei lähe, uhh, siis kõik limased merannid ja kaheksajalg tekstuuri pärast. Ja asjad, mis lihtsalt ei maitse, aga kui kuskil on, siis söön ära ja jään elama näiteks mais, kaneel, pardiliha, lambaliha, kitsejuust.
Mul on asju, mida ei söö, aga pigem psühholoogilistel põhjustel – nt kui mulle konsistents ei meeldi vms (austrid, teod, toores kala), aga räägin sellest ainult siis, kui keegi küsib või mõnes ankeedis küsitakse. Lihtsalt seepärast, et mulle käivad ka pinda inimesed, kes arvavad, et nende toidueelistused on hullult põnev vestlusteema 😛 . Ükskord, kui pidin haiglasse minema, küsis põetaja, kas ma ikka kõike söön. Äärepealt oleksin hakanud seletama, et kle tead, piimasupp ja mannapuder mulle eriti ei maitse, aga kuskilt tuli peale jumalik tarkus ja viimasel hetkel sain aru, et teda huvitasid pigem allergiad ja toidutalumatused. Ah jaa, allergikutest ja gluteeni-, laktoosi- jm talumatutest saan aru küll; kui inimene peab ikka suure osa oma elust tegelema mingite toitude vältimisega, siis võib arvata, et see on tema jaoks tihe jututeema ka.
Söön kõike, isegi pekki, sibulat ning koriandrit. Varem tundsin end lausa imelikuna ning üritasin leida mingit ainet, mida siis mitte süüa:) ja leidsin ka- keedetud brokkoli, selline mis eelnevalt sügavkülmutatud. Mumeelest lõhnab märja koera järele. Aga värskest brokkolist tehtud toite söön jälle hea meelega!
Keefir, muna, kõik töödeldud köögiviljad, hapukoor, majonees, rukola… see list võiks siin piiiikaks-pikaks venida ? Mul on vähem asju, mida ma söön, kui neid, mida ma EI söö ?? ja ausalt raske on, väga sooviks oma keele välja vahetada, et kõik maitseks
Hapukapsas ?
Ja austreid ka ei taha, nii nilbed 😀
sült ja maksakaste. hakkavad suus ringi käima ja tekib nagu reaalselt okserefleks.
Pole olemas sellist asja, mida ei sööks. Kõik oleneb sellest, kui tühi kõht on. Kui ikka sõjaajal kitsejuust ainuke söök peaks olema, küll siis maitseb. 😀 Rahuajal valin midagi, mis mulle rohkem meeldib.
Ohh see on vägagi minu teema. Lapsena ei suutnud ma istuda lauaski kui oli nt kala laual ja väljendasin ennast üsnagi selgelt. Aga toidud mida ei söö on tõesti erinevaid. Täna ma jään alati viisakas ega hakka vinguma ega öökima. Aga mida ma siis ei söö, nagu juba mainisin ei söö ma kala ja tegelikult ka kõiki teisi veeelukaid, aga kui pakutakse nt ahjukala siis hästi natuke suudan siiski süüa. Aga ei söö ma ja teralist kohupiima, oliive, ananassi, lammast. Kindlasti on neid asju veel aga kohe ei meenugi. Aa ja jäneseliha, aga see on pigem traumaga seotud. Väiksena jõulude ajal said päris mitmed jänesed puurist lahti ja kadusid metsa, kuid üks kord pidib vanaisalt midagi küsima ja lauta minnes rippusid lihakehad lae all. Ja siis tuligi välja, et meil ei olnudki kunagi kana lauak vaid jänes. Seega lubasin et rohkem ma seda ei söö. Ohh seda südamevalu ja pisaraid alati kui kellegi lemmik jänku oli läinud
Kohe üldse ei maitse kartulisalat ja coca-cola.
Selle järgi tundub, et lapsena sünnipäevadelt pidin tühja kõhuga koju tulema 😀 😀
Oo – hea teema:) Ma olen ise selline kõigesööja. On asjad, mis ei maitse aga kui muud üle ei jää, siis söön. Näiteks viimati lapsega haiglas olles nuudli-piimasupp. Veel mulle ei meeldi riis ja verivorst aga söön kui pakutakse või jätan alles aga ma kunagi ei hakka ohkima sel teemal.
Minu meelest näitab see ülimat labasust kui inimene dramaatiliselt SUREB kui täiesti tavalist aga talle mittesobiv roog laual on. Nagu mis mõttes? Mu kolleeg ei söö näiteks linnuliha ning iga jumala kord seletab kõrval “issand jumal ma ei suuda, isegi see lõhn on rõve!!!”. Karin, selle pärast keegi sinuga koos lõunatada ei tahagi.
Haha, ma ise mõtlen vist samamoodi, et okei, ära söö siis, ära tõsta endale, aga kuskil ohkida on nii lapsik 😀 (mitte et ma ise muidu lapsik ei oleks :D)
KOHUPIIM ja mesi on mu jaoks üks jubedamaid asju. Eriti rõve kui keegi on just kohukest/kohupiima söönud ja räägib minuga.. See lõhn mis suust tuleb, öäkkkkk
Omg, koriander on minu jaoks täiesti out, see haiseb nagu need suured põõsa lutikad, iuuuu. Lambalihal on ka vastik lõhn ja maitse. Ma muidu täiega armastan just sibulat ja küüslauku ja mereande mmmm☺
kus te neid põõsa lutikaid nuusutada saate kõik :D?
Heeringas, kilu…kõik “lõhnavad” ja toored kalad. Pole kunagi proovinud ka. Aga mind ei sega need kuskil laual ja kui abikaasa neid sööb.
Kala (forell, lõhe, hõbeheik jne) peab olema kûpsetatud või suitsetatud! ?
Toorest liha ka ei söö! Böff või medium/rare veised on ka out.
Jookidest on õllel mu meelest nii lamp maitse, et ?
Kusjuures koriandriga pidi veel olema selline huvitav lugu, et mingite geneetiliste eripärade tõttu osad inimesed tajuvad koriandri maitset hoopis teistmoodi, kui teised. Seega osad inimesed üldse ei söö ja teised armastavad tohutult. Mina kuulun nende hulka, kes ei söö, sest sellel on täielik seebimaitse ja olen nõus, et lõhnab suure põõsalutika moodi. No need põõsalutikad eritavad ikka megakehva lõhna, kui neile pihta lähed või kuidagi ohustad, nii et raske on seda mitte tunda 😀
Ma olin üsna õnnetu, et kuidas saab olla, et mõnele inimese jaoks on see maailma parim maitsetaim ja minu jaoks oleks nagu suu seepi täis kuniks koperdasin selle artikli otsa, kus need erisused olid ära põhjendatud ja siis mu maailmapilt kohe avardus.
Ma õnneks olen siis see teise geeni esindaja, sest minu meelest on koriander imeline! 😀
No ilmselt sinu jaoks põõsalutikas ka siis ei haise??
pekk, ananass, kompott, besee, rosinad, lagrits, kõik mis on ülimagus ja lääge, seller, koriander, vana sea maitsega sealiha, rasvane mage üleküpsetatud kõva liha, siseelundid, värske tomat, magus leib. rohkem ei meenu hetkel 😀
Okei, ma ei söö lihtsalt pooli asju maailmas. Ma pole elu sees söönud hakkliha, sest selle konsistents täiega rõve. Hakklihast sai alguse ka see, et nüüd ma ei söö muud liha, kui ise tehtud kanges äädika marinaadis grill liha. Ma olen ainult korra elus söönud muna, see oli ka raha eest, sest mu õde tahtis näha, kas suudan. ? See-eest kõiki juurikaid, köögivilju ja puuvilju ma armastan ja kui kartulit olemas poleks, siis ma oleks 70%ajast nälgas. ?
Rosinaid, peeti, heeringat ei söö, sest ei maitse.
Värsket tomatit ja paprikat ei söö, sest on allergia
Ahjah, kohvi ja õllet ei joo ka
Mulle ei meeldi väga vürtsikad toidud. Minu meelest on võimatu sööki nautida, kui suu põleb. Üldiselt eks mul on ka asju, mis mulle nii väga ei maitse (näiteks varsseller,oliivid), aga mind on kasvatatud nii, et proovima peab niiet vahet pole, mis toidus on, proovin ma alati ja kui on hästi tehtud siis söön ka alati kasvõi sellerit ja oliive. Samamoodi üritan ka lapsi õpetada. Kui ei maitse, sööma ei pea, aga proovima peab alati. Öeldakse, et kui sa oled ühte asja ca 30 korda maitsenud siis see hakkab meeldima. Nohh. 5 aastane endiselt liha ei söö niiet ma ei tea kui palju see paika peab.
Sinihallitusjuust, lambaliha, suitsustatud tooted(vorst-liha-kala jmt), tatar, maks ja enamus rupskid, maapähklid.. kõik ei tule praegu meelde ja no mõni asi, nt suitsutatud liha- on selline et kui ikka muud ei anta, siis söön ikka aga nt paprika on selline, mida ei pane suu sisse ka, samuti toidud, mis sisaldavad paprikat.
Ma söön kõike. Muidugi on asju mida ma nö ise ei ostaks ega valmistaks, nt… Ma nüüd ei teagi. Äkki siis polegi? ?
Aga mul tuleb sellega seoses meelde, kuidas kunagi kohvikus teed tellisin. Mina: “Palun tassike teed”. Teenindaja:”Ja millist?” Mina:”Vahet pole, andke esimest kätte juhtuvat”. Teenindaja:”Punast?” Ma:”Aa, punast ma ei soovi, see on liiga hapu, äkki midagi muud?” Teenindaja:” Sellisel juhul piparmünti?” Ma:” Ah ei, seda joon koguaeg, andke musta.” Teenindaja (silmad peas tagurpidi) :”Selge, kui must, siis must”.
Tra, ma pärast lauas mõtlesin, et ma ikka aasta klient. Andke suvalt ja siis ükski ei sobi ?
hahaha 😀
Amen to that!
Reaalselt pole asja mida ma ei söö, lihtsalt mõned asjad on maitsvamad kui mõned teised… Ja oliividega oli sama lugu, sõin nii kaua kuni maitsema hakkasid ?
Liha. Kui esimese lapse sain, nägin kaubanduskeskuses jõuludepaiku vaakumpakendatud põrsast lihaletis. Täitsa beebi alles. Pärast nägin unes, kuidas suures potis kees minu beebi. Enam ei suutnud. Toonased ämm ja äi kasvatasid sigu.. need rõvedused, mis seakasvatuse ja tappmisrga kaasnevad.. brrgh.. ei suutnud enam.
Kui küsitakse, mida ma ei söö, siis ei tule kohe pähe midagi ja arvan, et söön kõike.. Nalii, sest peale seda tavaliselt pakutakse just midagi sellist mille peale saan oma sõnu süüa ja öelda, et ups seda ma ikka ei söö.
Mulle ei meeldi seller, koriander ja fenkol. Kuna ma ise liha eriti ei oska teha, siis ka mujal valin väga välimuse, lõhna ja tekstuuri järgi. Üleüldse välimusel ja lõhnal väga suur roll. Kõrvitsaseemned, iu. Piim, mis on nats kauem külmkapist väljas olnud ja juba kraadi võrra soojem, kuigi kunagi lapsena olevat ma mõnuga sooja lehmapiima näost sisse ajanud. Kakao on väga okei. Müsli ja igasugused helbed, mis on piima sees juba pehmeks läinud on ka okse. Mõningate uute asjadega on nii, et esimene kord ei meeldi, aga kunagi hiljem tuleb täiega nende isu ja siis juba sobib. 😀 Sibulast nii palju, et mu emal läheb päriselt pärast ükskõik mis kujul sibula söömist süda pahaks ja väga raske on kuskil söömas käia kui see palve pidevalt ära unustatakse või visatakse ikkagi rohelist sibulat peale, sest see ju pole sibul…
Piima- juurvilja supp.
Nagu… miks see eksisteerib üldse??
lasteaedades vist ainult pakutakse seda 😀
Haiglas olin, siis pakuti ka. Õnneks oli haigla fuajees R- kiosk.
Minu lemmiksupp!!! Päriselt
Ma ei söö paprikat. Täielik okse mu jaoks. Isegi lõhn on ebameeldiv. (Koroonas olles sõin ühe tüki sõbranna käsul, maitset nkn ei tundnud aga tekstuur oli ikka tülgastav). Ei söö mitte ühtegi toitu, kus paprika sees. Kohe tunnen maitsest ära ja terve roog rikutud. Porgand on nämmmaaa, nii toorelt kui ka ahjus või keedetud. Aga keeduporgand peab olema suur tükk, sest kui see on mingi väike tükk vōi lausa supi sees-väkk.
Kappareid armastan aga suured kapparid okse.
Issand ja vahukoor. Kui see on koogil siis no ei, täiesti rõve aga kastet ja kartulipüreed hea vahukoorega teha. Kitsejuust ka rõve. Munadega selline lugu, et praemuna peab olema runny ja valge osa ei tohi olla silmnähtavalt praetud st pruun. Keedumuna ka max5min oma. Ühesõnaga munakollane ei tohi olla kõva.
Munaga mul hoopis nii, et vedel munakollane on täiesti välistatud. Viisaka inimesena olen olude sunnil, külas olles, pidanud ühe vähekeenud muna ära sööma, ütleme nii, et üks raskemaid asju,mida elus olen teinud.
Kalatoidud pole mu lemmikud aga suhu ei paneks elu sees tigusid, austreid jms molluskeid. Ok, kui keegi äga palju raha annaks, siis prooviks ehk. 😀 Mul oli kunagi sõbranna, kes ei söönud pm mitte midagi. Läksime nt pitsarestorani ja siis hakkas: ma ei söö ananassi, sinki, hallitusjuustu, paprikat… tellisime lõpuks pitsa tomatipasta ja juustuga. Ma pakun, et mu molluskite mittesöömine on köki-möki selle kõrval. 😀
Toores sibul on okse. Sinihallitusjuust on okse (aga sini-valgehallitusjuust on super ?). Soolased viinamarjad aka oliivid on super leiutis!. Keefir on jõle. Keedetud porgandi maitse on õudne.
Nagu ka teised kommenteerijad öelnud on siis, ei söö kategooria jaguneb laias laastus kaheks, “ise ei ostak/teeks/valiks” ja “iuu” ja siis osad asjad jäävad kuskile sinna kahe vahele.
Mulle ei meeldi näiteks ahjus või pannil tehtud juurviljad. Toored juurviljad on jumalikud ja supi sisse sobib ka, aga ma ei salli näiteks seda et ahjuporgand nii räme magus on. Kui ma midagi magusat söögiks tahaks, siis sööks kooki või jäätist. Õhtusöök peab minu jaoks ikka soolane olema. Näiteks veel ei ole toores kala päris minu teema, sidruniga lõhe või kiluvõileib on täiesti omal kohal kui juhtub olema, aga ei ole sellised asjad mida eriti tahaks. Marineeritud heeringas on ka näiteks hea, aga ainult siis kui on minu jaoks õigesti tehtud, kala peab üleni valge olema, silmnähtavalt pooltoores liigub sinna “iuu” kategooriasse juba. Ahjaa, oliivid ka ei meeldi, aga kui nad juba toidu sees on, siis söön nad ära ikka.
Täielikult “iuu” kategoorias on minu jaoks seened. Lapsena olevat väga armastanud, aga üks õnnetu kibe puravik (vähe kupatatud) ja ei võta enam suu sissegi pm. Ma natuke olen ikka vanemas eas ka veel proovinud ja mekkinud, aga see mõte et nad ebameeldivad on on ikka kuskile sügavasse ajusoppi sisse juurutatud, et ikka ei taha. Ei meeldi mulle ka kruubi puder (natuke kruupe supi sees on ok, aga putru ei taha). Pekki ka ei taha, praeliha vahel peenikeste ribadena on ok, aga suuremad tükid või selline võbelev pekk on laus rõve minu jaoks ja tuleb koos okserefleksiga.
Ma olen lapsest saati suht pipar toituja olnud. Tean et kastmetest näiteks sõin ainult hakkliha kastet ja täitsa mäletan hetke kui otsustasin et mulle küpsetatud-keedetud juurviljad ei maitse. Riisi ei söönud ja üldse ei tea kuidas vanemad mind elus hoidsid. Eks see asi oli selles ka, et kui miski ei meeldinud, siis ega väga ei utsitatud tagant ka ja nii jäidki maitsed üha võõramaks. <- Ei pane seda vanematele pahaks. Vanema venna peal ikka üritati rohkem seda utsitamis, aga ühel korral peale kapsasupi söömis vend oksendas pärast kõik välja, ei sobinud see tema seedesüsteemiga. Ja siis hakkas emps lihtsalt laste valikuid rohkem usaldama kui ehk vaja oleks.
Õnneks väikeses aleviku koolis käies, kus mingeid poode ega midagi ümber ei olnud, ja valikus oligi kas söömine või näljas istumine, sai ikka paljusid asju sööma õpitud. Ja mitte ainult sööma vaid ka päriselt hakkasid meeldima, aga peamiselt ikka sellisel kujul nagu kooli sööklas tehti. Ja vanemaks saades olen ennast ka teadlikult õpetanud mõningaid asju sööma. Ja kuigi ma neid "iuu" rühma asju ei söö, siis kui need toidus piisavalt suurte tükkidena on, siis nokin välja ja kannatab toitu ikka süüa.
ma ei söö kohupiima, see on minu arust lihtsalt kõige ilgem asi üldse, ja see on ka üks vähestest asjadest, mida ma ka külas olles “viisakusest” suhu ei pane, see ajab mind lihtsalt öökima ja on nii jube, et ma ei tea, miks sellist õudust tehakse, olen proovinud küll, aga selles osas mu meelt lihtsalt ei muuda.. samuti ei söö ma hea meelega oliive, kui kuskil pitsa peal vm on, siis söön ära, niisama ei maitse.. samuti ei ole ma suur hapukurgi fänn kui see mingite soojade asjade vahel vm on, tekstuur ei lähe peale.. minu meelest on igal inimesel täielik õigus omad söögi-valikud ise teha, ja kui midagi ei maitse, ei pea seda endale ka vägisi sisse suruma
Arbuus! Õhh, pole 27 aastat suutnud seda suhu panna ? isegi vahepeal ei suuda olla samas toas kui keegi sööb seda, väga halvasti haiseb ka see minu meelest.
Maksa ei suuda üldse süüa – olen küll proovinud täiskasvanust peast ja väga hea koka tehtud maksakastet, aga ei…EI!
Ja meremolluskid ka üldse ei tõmba ning ei söö ka külas kui pakutakse.
Toores seller, no ei maitse. Läbi keedetult supis jällegi meeldib ja toore selleri mahl ka meeldib (no natukene peab olema muud mahla ka lisatud).
Pekk. See nätske kummjas pekk. Kui ma vähegi liha sees seda tunnen pean suht selle välja sülitama. Ingver on teine asi mis mulle lihtsalt ei maitse. Kui vähekene toidu sees on ja maitset pole tunda on okei, aga kui see domineeriv maitse on, siis tuleb blokk ette.
Esimesed kaks asja, mis kohe meelde tulevad on sibul ja oad. No ega ma sibula kohta tegelikult ei saa öelda, et üldse ei sööks, sest kui see toidu sees on ja seda ei ole näha ega tunda siis ikka söön. Kui ma ise süüa teen, siis ei kasuta kunagi sibulat. Aga kindlasti on peale nende kahe asja veel väga palju asju mida ma ei söö.
Okei, nüüd kommentaar lugedes on neid asju ikka väga palju rohkem, mida ma ei söö. See nimekiri tuleks ikka väga pikk. Samas paljud asjad, mis seal nimekirjas on sellised et kui need toidus selliselt, et ma ei tea või ei tunne maitset, siis üldjuhul ma ikka söön neid. Just tänasest on väga hea näide. Mulle ei maitse rosinad, no ei suuda kohe suhu panna, aga täna elukaaslane käis poes ostis küpsist. Ma ei ole üldse vaadanud, et mis küpsis see on, panin suhu ja siis ta küsis, et no kuidas oli. Selle peale ma hakkasin kohe uurima, et millega see on. Rohkem ma ühtegi küpsist ei söönud ?
On asju, mis kas maitse või tekstuuri tõttu tahavad tagurpidi üles tulla. No lihtsalt ei maitse ja kõik. Minu jaoks on sellised asjad kõik kaunviljad kuumtöödeldult. Oi kui palju sünnipäevi ma olen veetnud kartulisalatist herneid välja sorteerides. Keedetud kaalikas ja porgand tuntval kojul ei lähe mitte. Kui need on söögi sisse nt riivitud ja konkreetne maitse ei domineeri siis toidu sees elan üle. Lumepalisupp on asi, mis lihtsalt ei lähe alla. Ja igasugu krevetid, merikarbid ja muud mereannid ei lähe mitte. Kala söön vabalt ja probleemideta.
Need asjad, mis eriti ei maitse aga kui vaja eks tuleb alla neelata on hoopis teine kategooria. Need on lihtsalt asjad, mida võimalusel ei valiks.
Ja need ei ole mingid lapsepõlvetraumad. Olen täiskasvanuna ikka kordi ja kordi neid asju maitsnud aga no ei lähe.
Ei söö spagette (ise ka ei tea miks) kõiki teisi makarone, nuudleid jne aga küll ja ei söö ka sardelli, aga jällegi vinkusid võin järada ??♀️??
Soolapekk nt. Pole eales maitsnud ega proovinud sellist asja ja hetkel veel kindlasti ei tõmba ka seda maitsma ??
Mulle ei maitse maks, seened, oliivid, sinihallitusjuust. Kui kuskil pitsa peal seened või kastmes siis söön ära ja päris välja ei noki, aga vot maksa küll ei suuda süüa, rõve hais ja maitse sellel??
Kitsejuustu ei suuda süüa. Løhna pårast. Mitte selle løhna pårast, kuidas ta laual løhnab. Vaid see løhn mis suus on sel hetkel kui kitsejuustu alla neelad.
100% sama løhn ja tunne nagu okset neelaks. Nii on køigi kitsejuustude-piimadega.
Liha ei søø ka mitt eetilistel pøhjustel vaid løhna pårast. Sealiha løhnab mu jaoks nagu sea karv/kasukas, lambaliha nagu lammas jne. Piima løhnab lehma jårele ning piima ma ei joo.
Køik taimsed tooted on våha head – st nad ei haise mul suus.
Omg, ma võiks pigem kirjutada mida ma söön ?.
Ma olen vist nr 1 inimene maailmas, kes mitttte midagi “head” ei söö.
Niisiis : Lambaliha, oliivid, KODUJUUST(need terad?), kitseliha,kitsepiimad, feta, kohupiim(teraline), keefir, piim, pett, mozzarella, maks, maksapasteet, igasugused hallitusjuustud, kalamari(teraline jälle), austrid… Oeh,neid on kindlasti veel, aga ütleme, et õnneks ei ole sellised toiduained, milleta elada ei saaks. ?
Muidu olen kõigesööja, on asju mis meeldivad rohkem ja teisi mis vähem aga üldiselt läheb suht kõik, ainult vot ananassi maitset ei kannata ma kohe üldse ? tõenäoliselt on see lapsepõlvetrauma peolt, kus KÕIK pizza ananassiga oli, ja see oli nii kohutavalt rõve, imalmagus ja soolane-rasvane ei käi koos ? muudes olukordades kannatan tavaliselt soolase ja magusa koosluse ilusti ära, aga pole veel leidnud midagi mis sellest võidaks.
Minul pigem lõhnade pärast jäävad asjad söömata. Osadel hakklihadel tuleb praadides vastuvõetamatu maitse ja lõhn.
Samuti muidu maitseb heeringas ja soolalõhe, kuid need soolaheeringad ja lõhed millel nahk ja nn tume osa lihal küljes vastuvõetamatu minu jaoks , pean valima fileeritud ja siis ka enamus ikka ei vasta ootustele 😀 Muna, kala ja värske õhk ei lähe ka kokku, tunnen lõhna ja kohe oksemaik suus. Sellepärast jääb enamus juhtudest suitsukala söömata .
Üks asi, mis ei meeldi, on mingisugune valgehallitusjuust. Vist. Selline seest vedel natuke ja reaalselt okselõhnaline ja -maitseline. Muidu vist söön kõike, mida saanud olen.
Sellel teemal on mul väga palju öelda 😀
Ma olen väga veidrate maitse-eelistustega inimene. Ma ise arvan, et see tuleneb enamjaolt sellest, et mul on ülitundlik lõhnataju.
Nimelt osad toidud lõhnavad mu jaoks nii halvasti, et nende lõhna tundes mul tuleb okserefleks. Samas, kui enamik neist toitudest läbi küpsetada, siis käravad küll 😀
Number 1 vaenlane mu jaoks on mesi. See on terve elu mu jaoks okse lõhnaga olnud. Samuti ei ole ma kunagi enamusi piimatooteid sallinud (jogurt, hapukoor, vahukoor jne), aga läbi küpsetatult ja toidu sees on nad head. Mango ka ei lähe alla.
Lapsena olin ma veel pirtsakam, kuid aja jooksul olen palju rohkem sööma hakanud.
See-eest on mulle just meeldivad mitmed sellised asjad, mida paljud ei ole nõus suu sissegi võtma, nt sibul, küüslauk, seened, kala ja mereannid, maks, peet.
ma ei ole iial vist mett nuusutanud 😀
Ma tunnen paari meetri kauguselt juba lõhna. Kui elukaaslane haige oli ja tahtis meega teed, siis ühe käega hoidsin nina kinni ja teise täielikult välja sirutatud käega võtsin lusikatäie mett talle sinna sisse 😀
Siit kommentaariumist muidugi leidsin veel asju, mida ma suhugi panna ei saa: kohv, küpsetamata kala/liha/muna
No mesu sisuliselt ongi mesilaste okse, kui selle tootmisprotsessi kuidagi üldistada:D
Praetud muna (samas omletti söön)
Ananass
Rosinad
Piim joogina (sobib kakaona ja hommikuhelvestega)
Konservherned
Mesi
Austrid
Kindlasti on neid asju veel aga hetkel ei meenu ?
No minu jaoks jagunevadki asjad, mida ma “ei söö” laias laastus kaheks – ühed on sellised nagu sina mainisid, et noh, lemmik just ei ole ja ise neid toite ei osta või valmista, aga kui juba laual või taldrikus on, siis ikka söön (nt praekapsas, paprika, sült, sefiir) ja teised on siis sellised, mis kohe üldse ei maitse ja selle all pean siis silmas seda, et suhu võin panna ja närida, aga asi käib suus ringi ja neelamisrefleks lihtsalt tööle ei hakka, pigem püüab mingi öökimislaadne glõnks asja suust välja lükata (ja see ei ole päriselt eriti kontrollitav). Minu jaoks on selles viimases kategoorias laias laastus kaks asja – igasugused kala- ja mereannitoidud ja hernesupp. No kui päris aus olla, siis mõnd üksikut valge lihaga suitsutatud kala söön (suitsulest, suitsulatikas) ja hästi tehtud värsket kalmaari/kaheksajalga ka (mistõttu ei saa öelda nagu ma “ei oleks proovinudki”, nagu armastatakse ette heita), aga igasugused lõhed-heeringad-karbid-krevetid jäävad minu poolt puutumata, sest ma tõesti leian, et lauakaaslaste suhtes viisakam on pakutavast toidust keelduda kui selle alla surumise tulemusel nende nähes öökida ?
Kergem lugeda üles asju mida söön (neid on tõeliselt vähe) ?
See pole küll söök vaid jook aga mittetarbimise põhjus on sama – maitse ei meeldi. Seega esimene vastus on, et ma ei tarbi mitte kunagi kohvi.
On asju, mida ma söön hea meelega, kui neid ei ole veel töödeldud – nt toores porgand on väga hea aga kui seda keeta, siis süüa ei suuda. Piima tarbin vaid kakaojoogina ning müslit võin piima sees veidi pehmemaks leotada aga piima siiski ära ei söö kausist. See list läheks väga pikaks, mida ma ühel kujul söön ning teisel kujul mitte.
Aga olen jõudnud järeldusele, et minu üleüldiseks needuseks võib olla liiga tundlik lõhnataju ja äkki see mõjutab ka maitsete tundmist. Igatahes on mul pikk nimekiri asju, mida ma ei söö ega joo.
Mulle ei meeldi ka kohvi, ei ole seda kunagi ka proovinud ja põhjuseks on selle tugev ja minu jaoks ebameeldiv lõhn. Mul on peale porgandi sama asi veel hernestega. Kui kuskil toidu sees on herned, siis ma raudselt nokin need välja.
See chilli con.. on täpselt siuke pildil et seda küll ei sööks ? aga oi kui palju asju ma ei söö?? oliivid, mingid hallitusjuustud, igasugused maksad, pasteedid nendest, mereannid va kala, kalamari fuh. Ükspäev pidin mingit koorest spinati kastet maitsma, krdi rõve oli, söötsin lapsele sisse, sõi isuga? munakollane keedetult praetult rõve, igasugused supid va bors….oeh, pigem võiks loetleda siin asju mida ma söön?
Aa ja see ka jah et enne kusgaile välja sööma minemist pean kah menüüd vaatama, kas oleks sealt midagi mul süüa. Mitmeid kordi oleme mehega maha istunud ja menüüd vaadates lahkunud kuna ma midagi ei leia…mees ainult veits vihane siis alati ?
Maks, keefir, toores kala, pekk, boršisupp, toores sibul. Rohkem ei meenu mida kohe üldse ei söö 😀
Oliivid ja ingver. Oliivitükd nokin tõepoolest ka toidu seest välja, sest need päriselt ka hakkavad vastu. Ingverit maitseainena üliväikeses koguses talun, aga kui toidul väga intensiivne ingveri maitse on, siis söön hädaga oma portsu ära, kuid teist korda enam samasse ämbrisse ei astu, ehk sama toitu teist korda ei tee. Värske koriandriga sama lugu.
Üldiselt olen nõus pea-aegukõike vähemalt korra proovima ja 99% juhtudest söön toidu ära. Kuid mul on see probleem, et ma olen paljude värkete puu-ja juurviljade vastu allergiline ning küpsetatult mulle need ei meeldi, seega eriliselt mitmekülgne mu toidulaud pole ?
mina ei söö veel häält tegevat liha ja pähkleid ja piimashokolaadi ja oliive ja silmusid ja parti..(ausalt ma pole üldse söödavat parti saanud, )
silmud pole mul ka lemmarid, aga söönud olen ikka
https://shuupi.ee/product/17224
Saab kauplustest. Lisasin lingi. Aga muidu tuttav lemmikmagustoit lasteaiast, pioneerilaagrist, koolist. Rosinatega, hapukoorega meeldib. Mõni sööb piimaga.
Isetehtud on muidugi parim.
Maks ja pekk ja organid….. uhhh, ei aitäh. ? Ja kitsepiim ka, aga see on allergia tõttu ?♀️
Ma olen kergelt picky eater. Väljas söömas käies pean alati vaatama enne menüüd, kas seal on midagi mida ma sööks 😀
Asjad mida ma ei söö: seened, kala (va paneeringus), kõik mereannid, oliivid, brokoli, suvikõrvits, bataat, lambaliha, üldse sellised eksootilisemad ja imelikud asjad :D:D sibulat ma väga ei eelista, aga väikeste tükkidena toidus on ok. Sinepid ja mädarõikad ja sellised on ka suht kohutavad
Mina ei söö sibulat! Lihtsalt nii kui maitset tunnen hakkan öökima, pingutusega roheline veel läheb. Asi selles et pisikesena oli läkaköha ja raviks kasutati sibulasiirupit…
Ei söö seeni ja mereande (no kala natukene söön, aga muud küll mitte). Seentega reaalselt lugu, et töötasin ühes väikeses kohvikus ja suve lõppudel ikka pakuti seal kukeseenekastet. Ja ma ei saanud ei kastme tegemise ajal köögis viibida ega seda kliendile lauda viia, sest see oleks kohale jõudnud piiiiiiisikese lisandiga minu poolt. Ehk et seened (ka ainult lõhn) konkreetselt ajab oksele. Kindlasti on veel nimekiri asju, mida ma ei taha, nt punapeet, pikantsed juustud. Rohkem parem ei mõtle ?
Kala+kõik muud mereannid, piim, püreesupid, vahukoor, banaan, kellegi teise poolt valmistatud keedumuna. Maks, sült, pasteet, rupskid.
Issand, mina armastan toitu ja söön sisuliselt kõike, mida imelikum mollusk, seda parem. Ainult kaks asja ei lähe alla – seller ja durian, mis on üks eksootiline puuvili ja maitseb niimoodi, et kui Singapuris kunagi kogemata sellega tehtud magustoitu võtsin, hakkasin lauas nutma, sest arvasin, et keegi on toidu sisse bensiini valanud ja nüüd ma siiasamasse ära surengi. Aga kõik muu – nämm!
durianist ma kuulnud, see vist haiseb jah?
Mhm, aga kuna durian oli väga osavalt mingi hea kreemi ja saia sisse ära peidetud, ei olnud alguses lõhna tundagi. Alles maitsest sai aru, et midagi on väga mäda (sõna otseses mõttes). 😀
Durian haiseb nii hullult, et mu hosteli toas Sumatral oli duriani toas hoidmise keelumärk. Trahvisumma oli ka seal märgitud 😀 . Linnas oli mingi duriani söögikoht ja läksin sinna seda proovima. Maitse oli minu jaoks isegi okei, aga hais oli kull ebamaine 😀
hahaha
Mul on sama, ma ei mõista neid, kes ala pirtsutavad, et kastme sees on sibul vms. Mu ema nt ei söö midagi, kus sees on küüslaauk ja sibul, mu meelest on see puhas pirtsutamine ja kiuslik nagu ma olen, pakkusin hiljuti pasta carbonarat talle, mis muidugi on ohtra küüslaauguga tehtud – sõi ja ei teinud teist nägugi ?
Leivasupp. Ma ikka iga natukese aja järel jälle proovin, et äkki nüüd, aga no ma ei suuda. Endal ka piinlik ?
Ma pole seda iial maitsta saanudki 😀 Kust saad seda 😀
Ise teed. ? Lihtne teha. Lapsepõlves oli lemmikmagustoit, eriti koos töraka hapukoorega! ???
Nt coop kokkadel leivavahu nime all. Piim peale ja peaks nagu päris asi olema. Nägin nüüd poes isegi Tartu milli mingit segu, millest ise teha.
Poest! Tartu Miili leivasuppi pulber ja teed kodus ise valmis. Väga hea!
ma proovin siis 😀
Ma ei söö:
Oliive- Olen proovinud kordi ja kordi ja isegi lõhn hakkab vastu
maisi – meenutab mulle kollaseid hambaid ja on kuidagi hamba all ka imelikud
pekki- ei suuda neelatagi
mereande-lihtsalt ei maitse
maksa- lõhn hakkab vastu, see tekstuur ei meeldi ja maitse ka ei meeldi
mingeid neere ja pugusi- pole proovinud ja ei proovi ka ja sp ei söö 😀
looma/sea keel kui keegi pakub, siis isegi ütlen ei.
enamus asjade kohta saan öelda, et ma vb ei söö neid, kuna me kunagi kodus ei söönud neid ja siis vb pole õppinud neid maitseid armastama. Va maks seda mu ema armastab, aga vot mulle ja vennale seda pähe määrida ei suutud.
Kas sa oliive ei söö millegi sees ka? ala pitsa? Mais on NIII hea, nii konservina, aga eriti hea värske mais, võis praetud 😀 soolapekist olen päev läbi unistanud ja mereannid on lemmiksöök 😀 Ja no maksa tahaks ka nüüd.. Kas sa pasteeti ka ei söö? See ka maks 😀
Proovi esimene kord kindlasti enda tehtud, või nt rimi oma (valmis, topsis). Nii lihtne teha nt muhu leib, natuke vett peale, kui leib pehme, siis keema, sisse õunamoos ja rosinad, keedad paksuks ja nämm, vahukoorega kõige parem, piimaga läheb lögaks.
Peet ega heeringas, puhas mesi (puhas as in lihtsalt mesi)
Küpsetatud peet (haha, kirjutasin alguses peep :D) kitsejuustuga, MMM! Niisama mesi on lamp jah, aga ma olen seda ikka lusikaga söönud ka, kui rase olin 😀
Ma muidu söön suht kõike aga oliivid ja maks ? ja piima ei joo, kohvi, söögi jne sees sobib ainult.
Mu vanaisa sööb kuiva saia meega. Kunagi lapsena proovisin, mul pidi kõri kokku kleepuma. Meekook on ka big no, ilmselt sellest, et lapsena onunaine tegi seda ja tegi niiiiiiiii rämeda, et mul eluks ajaks blokk ees. Ma enne sööks küpsetatud peepu, kui küpsetatud peeti 😀
haha, vana hea küpsetatud peep 😀 aga meekook on jah selline asi, et poest ise ei valiks, mingi 1 tüki võib ära süüa samas 😀
Rosinaid ja ärgu keegi tulgu küsima, et kas sa viinamarju sööd. Iga krdi kord keegi küsib seda kui läheb jutt rosinatele :D. Kaks eri maitsega asja ju 😀
Kala.. vist on lapsepõlvetrauma, aga asja teeb naljakaks see, et ainukese kalana söön suitsutuulehaugi. Kuivatatud kala söön ka. Kuna isa on meremees ja ema on kokk, siis olen ma kala enda lapsepõlves igal kujul söönud. Parim oli vürtsikilu leival. Olen proovinud ka hilisemas elus kalaroogasid, aga ei. Ma võiksin kala süüa, kui sellel poleks kala maitset 😀
issand, ma nüüd tahaks kala 😀 kalasuppi… ja kuivatatud kala!
See mitte söömise teema võib vabalt olla sellest, kui lapseeas on sunnitud midagi vägisi sööma, vaimne trauma noh. Minu jaoks on täielik ei olnud punapeet, nii kaua kui mäletan. Ja ma ei tea, kas ma kaheksajalga julgeks proovida…
kaheksajalg on nii hea, aga peale seda kui ma sain teada, et nad mega targad, siis mul kahju neid süüa 🙁
Jaa, see Loro Pargi kahkesajalg oli ka nii armas. Lehvitas lausa mulle. Mina ka ei saa aru, kuidas nii nunnut asja saab süüa. Nii palju dokk’ filme ka temast tehtud.
samas sead ja lehmad ka armsad 🙁
Rosinad 😀 ja ärgu keegi tulgu ütlema, et need samad nagu viinamarjad. Must kuivatatud ploom ka ei lähe nagu.
peoga just ei sööks jah, aga pähklitega koos on norm 😀
Minu jaoks on seened eriliselt no go teiseks ei suuda ma süüa vahukoort ja suvikõrvits tundub mega lamp? Lisaks kruubid ei istu mulle üldse ja tavaline kõrvits, brokkoli ei ole minu jaoks kõige meeldivam ja mango ja virsik ka ei lähe peale..?
Baklazaan ka ei maitse, ning kõik need “eksootilised” mere värgid, nt kammkarp ja austrid ja carpacciod jne ? Kindlasti midagi veel aga hetkel ei tule meelde ??
Miks kõiki mu lemmiksööke nimetad 😀
Tavaliselt ütlen et söön kõike kuid siis hakkab tulema:
Ulukid-lihtsalt ei suuda suu sisse ka võtta.
Keedu porgand-toorelt igal pool ja igas vormis. Keedetult neelan tervelt alla ?
Kitse juust
Lamba, jänese liha
Seller
Mereannid va. Krevetid neid armastan
Kindlasti on veel miski..
Aga muidu söön kõike???
haha, muidu kõike jah 😀
Ma ei söö õunu ja pirne. Tahaks jättagi selle lause selliseks, et sa natuke ikka närvi läheks. Aga OK. Allergia, seepärast ei söö.
Vahel on asi maitses (keedupeet ja maks, huhhhhh), aga vahel on asi puhtalt tekstuuris. Ma ei söö juustu, sobib ainult see pitsa peal ära sulanud suht neutraalse maitsega kraam. Aga ma näen, kuidas inimesed naudivad juustu ja mul on päriselt kahju, et mulle ei meeldi, aga no see tekstuur lihtsalt ronib ise kurgust tagasi. Sama on suuremas koguses jogurtiga, pudinguga, tarretisega (sült…). No ei suuda süüa :/
tjah, osad ei söö tekstuuri pärast austreid ka, mu lemmikud 😀
ROSINAD ja DATLID! Nagu kõige rõvedamad asjad maamunal ? Isegi toitude seest korjan välja 😀
datlid on smuuti sees mega head!
Pole maisi fänn toidus, aga sôön ära. Pekki ei suuda süüa ? ringleb, aga klaasi veega neelan alla?. Oliivigeeni ka pole, neelan alla?.
mmmm soolapekk 😀
Öäähh, mul tuleb okserefleks peale ainuüksi selle ettekujutamisest.
Tee või tina aga keelt,vahet pole kas ?või?oma ei võta ma suu sisse ka.Ja paprika ei isuta ka üldse?
Ahaa, see on nüüd hea komm, sest vot keelt ma ka pole söönud 😀
Keel on lihtsalt maaaaailma parim. Aga pole ammu saand.
Ei söö maksakastet, aga pasteet meeldib. Ei söö hapukapsast ega hapukapsasuppi, aga värsket kapsast küll. Kõik sibulad ja kalad pange aga minu poole teele, minu lemmikud ?
Melonit. No ei suuda süüa. Arbuusi võin süüa kilode viisi, aga melon ei lähe alla. Ja koriander. Olen nokkinud restoranis supi pealt peeneks hakitud koriandrit, et saaks ometi seda suppi süüa.
koriander mu lemmik maitsetaim 😀
Oh ma polegi ainus, kellel see üldse ei meeldi. Uh, kuskilt juba lõhna tunnen siis lähen tagurpidi restoranist välja.
Ei suuda süüa kookostooteid ja mädarõigast.
mädarõigas küpsetatud liha peal on best 😀
Heeringas-pole oma 25’e elatud aasta jooksul isegi proovinud, lihtsalt ei suuda.
Oliivid-ühe korra proovisin ja hetkel ütlen, et never again.
Lambaliha pole kindlasti minu teema, ei teagi, kas maitsnud olen, aga lõhn nii vastu, et ilmselt ei prooviks ja kitsepiima ka vabatahtlikult suusisse ei võtaks ?
kuidas sa prooovinud isegi ple, marss poodi 😀
Piim ja keefir. Ilmselt maitsesid neid viimati 2-aastaselt. Jubedad mõlemad, ei taha isegi mõelda proovimise peale.
ma väiksena jõin kogu aeg keefirit, aga nüüd ise ka eriti ei osta
Jaa, sibulat ei söö! Panen väga väheste toitude sisse, a la lasanje ja mingid vormiroad jne, kust pole aru saada. Aga kotletid või mingi kaste rõvedate libedate sibulatükkidega?! Eiiiii. Ja kala ei söö,välja arvatud suitsukala. Kalamaitse on nii vastik lihtsalt. Ja oliive ei söö, mitu korda proovinud, aga no ei lähe. Muid asju väga ei ole. ?
Ma vahel viskan sibulaid tervelt ahju ja siis söön 😀
Ma ise ei söö oliive , rosinaid ja kaneeli .
Mul mees ei söö poole asju ?? nt mais , praetud sibul , paprika , küpsetatud tomat , juurikad , seened , sinihallitusjuust , salati sees porgand ja üldse keeldub uusi asju proovimast . Niiet väga raske ???
ma keelduks mehe provokatsioonidele allumast 😀
Keelt ei söö. Sibul on lemmik ja heeringas on üks lemmik asju.
Nagu jutus juba öeldud, ei miskil kujul sibulat, selle lõhn ja maitse ja isegi sibula pilt ? on vastikud.
pilte õnneks sööma ei pea 😀 Ja sibulasupp!! Mmm!
Mind häirib mõnikord toidu tekstuur ja siis ei lähe hästi alla. Aga konkreetsetest toiduainetest ei meeldi eriti kanamaks ja kitsepiim ning seda just maitse tõttu. Toore sibula maitse mind ei sega, aga mingil põhjusel läheb süda pahaks sellest, kui toidus sibulat palju on. Näiteks toorsalatitest nokin alati pooled sibulatükid välja.