Iga lapsevanem teab, et ainus asi, mida kulub pärast laste saamist rohkem kui närvirakke, on riided. Mingeid asju saab väiksematele lastele “edasi pärandada”, aga üldiselt kui lapsed beebieast väljas on, siis suur osa asju hävitatakse lihtsalt ära. Põlvedes on augud, rinnaesistel tuvastamatud plekid, millest ei murra läbi ükski puhastusaine… Okei, üks vahend mulle isegi meenub, mis väga palju hädast välja aitab. Aga laste riietega on pigem kuidagi nii jah, et tuleb läheneda võimalikult väheste ootustega. Asju kaob, puruneb ja määrdub pöördumatult iga jumala päev 😀 Selles mõttes on küll veits hea tunne, kui mõni koostööpartner pakub, et säh, vali meie tuhandete rõivaesemete vahelt endale ja lastele mida aga soovid.
Kui viimati aitas Kaup24 suvel mu rõdu täiega hubasemaks ja hängimis-kõlbulikumaks muuta, siis nüüd on nad uue õppeaasta hakul heldelt riideid ja jalatseid pakkumas. Väga palju paremat ajastust…no ei saakski olla, eks. Mul oli obv nagunii plaanis väiksematele tüdrukutele lasteaia jaoks uusi riideid ja Marile koolis käimiseks sobilikke särke-pluuse-jalatseid hankida. Kuigi neil riietest otseselt puudust pole, siis noh. Loe esimest lõiku 😀 Parem ootamatusteks põhjalikult valmis olla.
Ain’t nobody got time nendeks hommikuteks, kui on vaja lapsi autosse uhada, aga üks ei leia puhast püksipaari ja teine tahab roosamat kleiti. Kolmas võib-olla jaurab vahelduseks muul kui riiete-teemal, aga võib-olla pasundab ka mingit sarnast joru. Neid hommikuid on kuradi kahte lehte, mil miski ei sobi. Tee mis tahad. Aga eriti kettasse paistab lapsi ajavat see, kui neil pole valikuid, vaid annan ühe konkreetse rõivaeseme kätte ja palun selge ajada.
Ühesõnaga, võite aimata mu rõõmu iga jumala kord kui keegi mulle riideid pakub. St vahet pole, kas mulle endale või lastele või meile kõigile. Kuigi mul ei ole kombeks riidekapi ees vihaselt toriseda, siis noh. Eks meele teeb heaks ja elu vähe lihtsamaks ikka, kui on, mille hulgast valida 😀
Muide mul tekkis Kaup24 e-poes asju valides täiega see mõte, et muidu kui mingi ühe brändi poes valid, siis näed suhteliselt ühetaolisi asju, eks. Aga et see on nagu suur kaubamaja – absull kõike on seal noh. Ja kae nalja – kohe pealelehel logo all ongi kirjas “kaubanduskeskus internetis”. Nii et väikse ringiga jõudsin ilmselge infoni, aga noh, parem kui üldse mitte. Ja vähemalt aus, et see tunne päriselt ka tekib seal, mitte pole lihtsalt lahe sõnakõlks.
Kui nüüd riiete ostlemisest lähemalt rääkida, siis jah, brände on seal ma ei tea…sadu? Tuhandeid? Aga ma võtsingi järjest selliseid asju, mida ma tean, et lastel pidevalt kulub – retuuse, särke kleite. Marile veel kooli sisejalatsid ja kõigile kummikud, sest noh, vaadake õue.
Kaup24 poe võib-olla ainus “miinus” on sealse valiku suurus. Kuigi tundub ajuvaba seda miinuseks nimetada 😀 Aga noh, värki on lihtsalt nii palju. Õnneks on iga viimne kui toode väga loogilises kategoorias ja see kehtib kogu ülejäänud kaubamaja kohta täpselt samamoodi. Selles mõttes et mille jahile lähed, seda sealt kohe kiiresti ka leiad. Ainult et siis on jah võib-olla lehekülgede kaupa scrollimist, et kõik kaup läbi vaadata. Aga seda võib tõesti sama hästi ka suure plussina käsitleda 😀 Noh et ei pea erinevate netipoodide vahel klõpsima, vaid saab kõik vajaliku muretult ühest kohast 🙂
Mina tellisin seekord kõik lastele, kuna tundus, et nende varud vajavad täiendust. Aga seal on täpselt sama külluslik valik ka täiskasvanutele. Jumala erinevas hinnaklassis erinevaid kaubamärke jne, et peaks absull igaühele midagi sobivat leiduma ma usun.
Kas te ostate lastele pidevalt nii palju uusi riideid ja jalatseid, et õppeaasta alguses eraldi polegi vaja? Või on garderoobi täiendamine enne septembrit hädavajalik?
*Postitus sündis koostöös Kaup24-ga
14 kommentaari
mu lapsel polnudki lauda, nüüd ostsin Ikeast regullitava kõrgusega laua ja laste keerutava tooli, et nagu distsiplineeriks õppima….kuigi ju algklassis veel kodutööd pole
ma olen juba aastast 2007 kaup24 klient…. mõnus on äpist asju osta, riiete puhul panen otsingu valikusse alati puuvillane, siis on vähem asju, mille hulgast valida ja ei osta mõttetut nailonit kokku
Mul lapsi 2- 8 ja 4.aastased. Proovin üldjoontes suuremad ostmised teha allahindluste ajal. Kevadel siis üritan ette osta talveriided, jalanõud, kui tean ette, et esemed järgmiseks hooajaks väiksed on, suve lõpus varun k/s riideid jne.
Siseriideid ostan jooksvalt, kus midagi parasjagu hea hinna ja kvaliteetsuhtega on. Viimasel ajal olen jäänud truuks Lindexile, H&M’le ja Pepcole, enamus laste nö igapäevariideid kõik sealt pärit.
Augustis ostan ikka alati sügiseks lastele uueks hooajaks portsu riideid, sest suvel on kõik retuusid, kleidid, pluusid kuidagi väsinuks ja plekiliseks saanud, nendega ei sobi enam kooli, lasteaeda minna. Seega jah, uus õppeaasta algab ikka uute riietega ?
Mul on kolm last, kellest siis 2 käivad nüüd koolis ja üks veel lasteaias.
Kooliks ostan vajadusel uued koolikotid (see aasta oli mõlemal vaja, üks läheb 1.kl, teine 7.kl). Pinalid, pliiatsid, vihikud jms.
Kahele väiksemale õmblen riided ise. Va siis dressid, teksad ja õueriided.
Suuremale lapsele ostin dressid see aasta juba meeste osakonnast, spordipoe laste numbrid olid väiksed. Teksad, särgid saime veel lasteosakonnast. ?
Aga muidu vaatan riideid ka teiselt ringilt. Kõike kahjuks uuena osta ei jõuaks. ?
Sellepärast, et on september küll ei uuenda garderoobi, vaid pigem vastavalt vajadusele.
Aga ma ei osta ka igaks õppeaastaks ka uusi värvipliiatseid, vildikaid, pinaleid, koolikotte, jne, kui eelmised veel täitsa kasutatavad on.
Seetõttu ei mõista ka seda, kui inimesed ütlevad, et kulutused läksid nii suureks, sest laps läks kooli. Kui uurida, et mis siis nii palju maksma läks, siis hakatakse riideid ja jalatseid nimetama. Poleks kooli läinud, siis polekski riideid lapsele ostnud v?
Koolimineva lapse kulutused on ju oluliselt väiksemad sest kohamaksu pole nagu lasteaias.
Eraldi teema veel see: lapse kooliminekul tuleb teha lapse toas kindlasti remont, sest eelnev on kõik justkui titekas (ma ei mõtle siin inimesi, kes on elukohta muutnud ja kolimise tõttu teevad remonti). Milleks teha lapsele seesugust stressi, kus ta elus on mingi hetk kõik asjad uued ja vana hea turvatunne kaob ära (uued inimesed, uus hoone (kool), uued sõbrad, uued riided, uus päevakava, uued väljakutsed (liiklemine üksinda), uued trennid, jne (isegi täiskasvanule tekitaks seesugune asi suurt põnevust, aga ka hirmu ja stressi). See titekas toa teema on pigem kolmanda või neljanda klassi teema alles. Hea, kui lapsel oleks laud, kus kirjutada, joonistada, kuid ka kirjutuslauad/-toolid on 1.klassi õpilase jaoks liiga suured (reguleeritavad kirjutuslauad on kodus aga kuidagi üldse mitte ilusad) ja laps ei ole selle taga õiges asendis, seega lapsevanema paanika mööblivahetuseks on ka põhjendamatu.
Võtke kooliminekut rahulikult ja ärge pingutage üle, siis on lapsel ka turvalisem tunne 🙂
Ma kull ostan lastele igal kooliaastal koik uued, alates koolivormidest, kottidest, pinalitest, kirjatarvetest kuini koik uued botased, kingad saapad ja koigile uued talvejoped, mutsid, kindad sallid.
Minu meelest on endal ka ilus vaadata kui koik uus on ja lapsed on ka alati elevil uusi asju saada minu meelest just teeb see lastele koolimineku huvitavamaks ja paneb nad rohem elevile, et kooli minna ja uusi asju naidata …. Sama moodi toa uuendamine on minu meelest lapsele vaga huvitav, eriti kui lased lapsel ise valida asjad mis ta tuppa saab .
Enamustel lastel meie koolis on alati koik uus, kui laps peaks vanade asjadega minema , ma arvaks, et see oleks palju rohkem stressi tekitav, sest enamus lapsi tahab oma uute asjadega teiste ees sarada.
Ma teen hetkel nägu et ma ei lugenud MARIA kommentaari. ? Maast madalast ikka kohe prioriteedid selgeks ja “särame” läbi ilusa elu tähtede poole… ??
Eks peaks ju jah opetama lastele, et nad pole sittagi vaart, mingu kooli vanade eelmise aasta saanidega ja uleuldse Eestlane peab ju kannatama ja koike pale higis muretsema ja seda tuleb maast madalast selgeks teha.
Tanapaeva lapsed on usna oelad kohati ja kui sa saadad lapsed kooli mitte vaga uhkete asjadega, siis hakatakse kiusama ja norima, mina omalt poolt annan koik, et minu lapsi nende riiete voi valjanagemise parast ei kiusataks.
Meil on õnneks koolivorm, seega jääb igahommikune riiete valimine ära. Ainus, mis osta vaja on kehalise kasvatuse riided.
Aga üldiselt on mu lapsed sünnist saadik pidevas kasvuspurdis, et põhimõtteliselt ei möödu ühtegi kuud kui kellelgi jalatseid või riideid vaja poleks
Ostan pidevalt st kui midagi vaja, läiinud koledaks, jäänus väikeseks jne.
Enne sügist ja enne suve on 2 aega mil kogu kapp üle vaadata ja uued asjad soetada.
Sel aastal on pigem vaja sporditarbeid st võistlusvormid on väikesed mõlemal lapsel. Väiksemale vaja vihmariideid ja sügisepoole mõlemale on vaja talveks uusi riideid ja lisajalanõusid. Ülejäänud elukene enam-vähem korras – vist. Triiksärki ka suuremale, et aktustel käia ja kena oleks kui oleks ka mingi vaba pintsak peal aga emal on sel aastal motivatsioonipuudus ja seega peavad lapsed leppima viimase hetkel shopingutega.
Palun tegele ka mu laste kooli-lasteaia jaoks valmis sättimisega. Ma olen aastaid seda protsessi nautinud ja sel aastal on tülpimus. Täielik tülpimus. Ostsime küll suuremale lapsele asjad ära kooliks aga ma pole nii loiult seda veel teinud, õpikud ootavad pabereid ümber ja kõik muu sättimist aga ma ei viitsi ja ei taha. Tahaks nutta ja jalgu trampida nagu väike laps. Kellegi teise kaela pole ka seda kõike lükata. Masendav.
Võib ma halan veel natukene…..
äkki hakkab parem ja tekib motivatsioon end liigutada. Õnneks lapsed ise väga peale ei käi. Samas peaks ka need kleepsud tellima ja riided ära märgistama, sest ma ei tee enam laste riietel väga vahet, neil vaid 1-2 riidesuuruse vahe aga vanusevahe on 7 aastat.
Koolini on veel vaid pm 4 päeva ja ma hetkel mõtlen, et kas mu lapsel on üldse pidulikke riideid aktusele. Teksad on aga triiksärke ma kapis küll ei näinud. Nüüd peab veel shopingule ka minema, nutan natukene ja koostan to-do listi. Siis nuta veel natukene ja võtan end ehk kokku enne kui kool pihta hakkab.
Usu mind, ma olen pmst paanikaataki äärel – mu ATH on teinud minust suht elus püsiva, aga VÄGA kaootilise inimese ja ma ei kujuta ette, et mul oleks iga päev meeles koduseid töid kontrollida või puudumisest kuskile teada anda vms, ausalt tundub jube :d
See tuleb, sul on meeles lapsed lasteaiast otsida – seega pole hopeless.
Õnneks vist selliste vanemate lapsed peavad ise meeles. Mu laps ikka viskab sõnumi stiilis “kas sa treenerile andsid teada, et täna trenni ei jõua” või miskit seesugust. Loomulikult ei andnud aga siis annan 😀
Mul ka lootus, et Mari ise tundub selline kohusetundlik, seega jään temale lootma 😀