LOOMAD

liiga palju loomi

13. september 2021

Ma teen nüüd midagi ennekuulmatut ja räägin teile oma unenäost. Ennekuulmatu, sest ma olen alati suht segaduses, kui keegi hakkab mulle oma unenäost jahuma, sest noh, see ei juhtunud ju päriselt. Keda üldse huvitab kellegi öine vaimusünnitis. Aga täna öösel oli mul nii jube uni, et see on mind reaalselt päev läbi painanud.

Igatahes unes elasin ma mingis suures lobudikus majas, millel oli üüratu aed. Mingil põhjusel otsustasin ma seal teha sellise ürituse, kus kõiksugused organisatsioonid ja eraisikud saavad tuua enda “üle jäänud” loomi. Loomahuvilised jällegi saavad siis tulla ja endale sealt sortimendist uued pereliikmed välja valida. Neid loomi oli NIII palju, alates mingisugustes purkides elavatest jahuussidest, kuni ämblikute, usside, sisalike, siilide, kasside ja koerteni. Isegi üks tiigri-laadne toode oli sinna toodud.

Kõik kohad olid neid loomi täis ja miskipärast olid nad veel jumala lahtised ka. Osadel oli midagi viga – olid veits kärnas või karvutud või lihtsalt sorgus. Mul oli neist niii kahju, et kui ühe väikse koera omanik (kes räämas oli) kurtis kurvalt, et keegi vist tema koera ei tahagi ja nüüd tuleb ta magama panna, siis ütlesin ma talle, et ah tead, las ta jääb siis minuga siia, mul ruumi on.

Ühtäkki hakkasid inimesed kuskile ära voorima, aga kõik oma loomad jätsid nad sinna minu juurde maha. Mäletan, et ma olin nii segaduses, et issand jumal, kui paljudele ma ütlesin, et nad võivad loomad siia jätta!? Mis kõige hullem – loomad hakkasid järsku teineteist sööma. Maas vedeles poolik ämblik, keda mingi siil järas. Rotid põgenesid hullunult mööda riiuleid kasside eest ja mu peas oli mõte, et pean kiiresti kuskile loomapoodi minema ja võimalikult palju puure ostma. Vastasel juhul istun üsna pea loomalaibahunnikus.

Samal ajal sadas uksest sisse mu perekond. Veinipudelid näpus, tahtsid hakata midagi tähistama. Ma olin juba jumala ahastuses, et jumal küll, kas te näete, mis kuradi kammajjaa siin toimub, mul pole aega mingit pidu pidada! Mul on siin mingi kakssada looma, kelle ma vist olin nõus kõik endale võtma ja mul pole õrna aimugi, mida nendega nüüd teha.

Mu ema ainult naeris ja rehmas käega, et ah, küll me saame, aga mis me kohe sellele mõtleme, et tegeleme homme. Mina seevastu olin täielikus paanikas, sest osad loomad nägid välja, nagu nad hakkaks saba andma. Üks mega suur koer lõrises mu peale ja mina suutsin ainult mõelda, et huvitav kus mu enda loomad kogu selle kaose sees nüüd on?

Õnneks ärkasin siis selle peale üles, et maaler saabus ega ei pidanud selle õudusega enam tegelema. Aga see jubedustunne on mind päev läbi painanud. Umbes et apppiii, mida ma nende loomadega teen ja kuhu ma nad kõik panen!?

Huvitav, mida see unenägu tähendama pidi? Sest tegelikkuses on mul loomi küll kamaluga, aga praegu ringi vaadates ei hakka ükski isegi silma. Hinge ei vaagu neist ka õnneks mitte keegi.

Ja kuna te pidite mu maailma suvalisemat unenägu kuulama/lugema, siis jagage mulle enda viimase aja kõige haigemat unenägu ka 😀

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

20 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply JJ 14. september 2021 at 18:05

    Sa nägid lihtsalt venna sünnipäeva unes. Sest umbes selline see saabki olema.

  • Reply Kristel 14. september 2021 at 16:55

    Istusin töökaaslasega mingis suva köögis ja voolisime martsipanist hambaid. Konkreetselt rusika suuruseid valgeid HAMBAID….

  • Reply Merks 14. september 2021 at 09:04

    Võib-olla teemaväline küsimus, kuid kuidas sul mööbel sellele kassikarjale vastu peab?

  • Reply Mirru 13. september 2021 at 23:27

    Ma nägin täna unes, et radikad olid soojad. Olin nii õnnelik, et toas nüüd jälle soe on. Kui üles ärkasin ja radikaid katsusin, siis pidin pettuma… need krt olid külmad 😒

  • Reply K. 13. september 2021 at 22:25

    Ma näen tihti mingeid unenägusid ,mis järgmisel päeval kummitavad….

    Sõitsin mööda seda Laagna kanalit. Üks hetk igast suunast ja reast tulid vastu politsei- ja kiirabiautod, mis tegid alarmsõitu. Ja ma ei osanud kuhugi reastuda, igat pidi olin neil ees. Ja siis lõpuks nad tõkestasid tee, läbi ei pääsenud. Autod suunati maha sõitude kaudu liiklema. Või noh mis need n-ö sillad on seal kanalis.
    Olin siis seal maha sõidul, mu ees seisid relvadega politseinikud. Üks hetk viskusid nad maha pikali .. ja siis lendasid mingid granaadid ja kuulid vihisesid must mööda jne
    Siis nägin kuidas mingi tüüp maha väänati ja hakkati neid sildu maha lammutama ,kuna need ei olnud enam ohutud.

  • Reply Maaria 13. september 2021 at 22:18

    Ükskord nägin unes, et tapsin mehe eksi ära ja mu laps ning kõhus olev laps nägid seda pealt, seega tuli nad kõrvaldada, sest nad olid tunnistajad vmt. Aga kuna mina olin spetsialiseerunud täiskasvanute tapmisega, siis küsisin mehelt, et kuidas ta tavaliselt lastega seda teeb ja ta ütles mulle, et tõmba kott pähe või midagi, et küll keegi ikka leiab , aga et kõhus olevaga vaatame kodus edasi, mis saab.

    See unenägu oli vist mingi märk, sest kuu aega hiljem sain teada, et olen lapseootel 😀 ja kusjuures mu isa nägi ka taolist unenägu samal ööl, ainult et ta ajas autoga mööda tänavaid lapsi taga, et neid siis alla ajada.

    Teine unenägu oli mega realistlik. Olin öösel lausa unes rääkinud 😀
    Ühesõnaga nägin unes, et lasin endale kuuli pähe ja jõudsin veel emale öelda, et see ei olnudki valus.
    Mees küsis hommikul, et mis sul kerge oli? Olin läbi une öelnud, et : kerge on olla kohe
    😀
    Ja ma tõesti mäletan see öö, et ma olin nagu sült, kõik lihased olid nii süldid ja hommikul oli mega väljapuhanud tunne 😀

    • Reply Lska 15. september 2021 at 11:42

      Whattttt, see teine lugu on siccck!

  • Reply A. 13. september 2021 at 20:27

    Viimane unenägu üldse oli mul paar ööd tagasi ja hommiku ärgates mõtlesin, et wtf was that. Nimelt nägin ma unes, et sa surid väga traagiliselt ära. 😨
    Kuidas täpselt, vot seda ei mäleta. Aga väga järsku see tuli. Mäletan kuidas nutsin, et kolm last emata jäid. Rohkemat väga ei mäleta, aga tõeliselt nõme ja piinav tunne jäi sisse terveks päevaks. 🙈

    • Reply Mallu 13. september 2021 at 21:55

      Issand, proovin nüüd mitte traagiliselt surra 😄🙏

  • Reply Evelin 13. september 2021 at 20:21

    Nägin unes, et olen rase nii 28n. Aga hästi oli näha kuidas laps oma nägu läbi mu köhunaha pressis, oli näha sellist öuduka karjuvat näokuju jaa väikseid käsi seal körva.
    Äkitselt juba tulid veed jaa laps sündiski( ta nägi väga öigeaegne välja)
    Nii ma siis otsisin seal mingit riiet kuhu sisse ta mässida, et rinda anda. Mingi kaltsu leidsin ka. Hakkasin teda siis imetama aa enne kui ta rinda vöttis, ütles beebi mulle, et kui ta sööma hakkab siis ta sureb ära, sest tal pole ninaaugud välja arenenud. Ehket nina oli a auke ei olnud.
    Jaaaa siis köige selle käigus meenus mulle, et ma pole platsentat sünnitanud ja lapsel nabanöör ka lihtsalt lohiseb kaasa ( kuidagi olin selle läbi löigand aga see oli ka köik) .

    • Reply Krr 14. september 2021 at 13:08

      Ooomaigaad, kui hea :D. Peaks kõlama vist natsa õudsalt, aga mind ajas nii naerma see beebi, kes teatas, et tal ei ole ninaaugud välja arenenud 😀

  • Reply Kat 13. september 2021 at 19:41

    Ma nägin kunagi lapsena unes mingit sõjateemalist unenägu, hästi realistlik oli aga ei hakka siin detailidesse laskuma, ja unenägu lõppes nii et ma kuulsin raketi laskumist (selline vile hääl) ja ma teadsin et see rakett langeb minu lähedal maha ja et nyyd on löpp. Ja siis langeski nii et mina plahvatasin öhku, ja siis järgmine hetk ma tundsin sügavat rahu või sellist.. õndsusetunnet, samal ajal kui mu “hing” seal unenäos hakkas kõrgemale taevasse minema 😀 paar sekundit sain nautida ja siis ärkasin üles ja tundsin veel päriselus ka hetkeks edasi seda rahu tunnet, see oli ülimalt võimas. Ma väga loodan et päriselt surm ongi selline nagu unenäos oli 😀

  • Reply Kats 13. september 2021 at 19:20

    Minu viimase aja kõige haigem unenägu oli seotud… sinuga. Ja Kardoga. Mõtlesin sellest tookord sulle korra isegi kirjutada, aga siis mõtlesin samamoodi, et ah, keda ikka huvitab. Aga kui sa juba küsisid… 😄
    Igatahes olin mina siis Kardo uus naine. Mari ja Lende olid teie lapsed, Marta aga minu ja Kardo laps (enda kolm päris last mulle unenäos ei meenunud 😄). Oli Mari esimene koolipäev ja Mari viibis parasjagu koolis, kui mulle turgatas pähe, et kuidas ta küll koju saab. Kardol oli suht suva. Ütles, et küll bussiga tuleb. Ainult et keegi polnud talle õpetanud, kuidas bussiga tulla. Kardo ei teadnud ka, kus koolis ta käib või kes ta õpetaja on, et ma uurida saaks, millal kool lõppeb jne. Suures paanikas tormasin sinu juurde. Sa olid tööl… hesburgeris. Aga ei, sa polnud niisama töötaja, vaid ikka juhataja ja õpetasid parasjagu kaht uut töötajat välja ja sul polnud aega mulle vastata. Kokkuvõttes läks kõik siiski hästi, sest tuli välja, et mu ema oli Mari klassijuhataja ja Tallinna linn organiseeris selle, et kõik esimese klassi õpilased ilusti bussiga koju jõuaksid. 👏

    • Reply Mallu 13. september 2021 at 21:56

      Hahah, appi ma niimoodi naeran praegu 😄😄😄😄😄

      • Reply Kristina 14. september 2021 at 10:03

        Päris hea unenägu ikka, mida kõike aju ikka genereerib magades. 😀

    • Reply Krr 14. september 2021 at 13:11

      Täiesti uskumatu, mida meie ajud suudavad genereerida unenägudesse :D, ma ka üksi naeran siin arvuti taga :D…… aga jube hea, et kõik ikka lahenes ja su enda ema Mari klassijuhataja oli 😀

  • Reply Katri 13. september 2021 at 19:09

    Nägin unes, et mind oli ootamatult kutsutud sõbranna töökoha suurele uhkele vip jõulu-/sünnipäevapeole kuskile peenesse restorani. Kingituse pidi ka viima, teemaks lõhn. Olin samal päeval tööl ja juba hommikul oli pea veits rasvane. Aga enne pidu kodust läbi käia ei jõudnud. Miskipärast oli mul tekkinud ka mingi huvitav peika – lõpetamata põhikooliga traktorist ja pidin tema ja ta ema ka peole kaasa võtma. Aega oli tööpäeva ja peo vahel jube vähe, kinki ei olnud ja kõva arutelu ja sebimine käis, et kas ma saan raudteejaama vetsus dushi all käia või hoopis peaks minema tükk maad eemale tanklasse või hoopis salaja mingi kohviku vetsus. Peikal ja ta emal oli veel vaja käia erinevates poodides, Maximas ja Selveris ja veel kuskil. Kaubamajja poleks mingi nipiga jõudnud, et mingi puhas kleit endale selga osta ja korralikum kingitus peole. Miskipärast pidime ka kõik käigud koos tegema, äkki neil polnud telefoni või kõneaeg otsas ja me poleks pärast üksteist üles leidnud. Hull stress oli, peole minemata ei saanud ka jätta, see oli elu võimalus, et sinna kutsuti. Ilm oli märg, libe ja pime muidugi ka.

  • Reply Malle 13. september 2021 at 17:23

    mis loomad sul praegu on?

    • Reply Mallu 13. september 2021 at 18:31

      Erinevad

      • Reply Kristina 14. september 2021 at 10:02

        Haha, parim vastus. 😀