Ei saanud ka mina eile ainsaks eestlaseks jääda, kes inglite aega ei vaata. Niisiis panin pisarakanalid valmis ja teleka tööle. Teagi nüüd, kas ma olen emotsionaalselt nii surnud või mis, aga pisarat ma isegi ei pannud. Paar korda olin samas lähedal küll. Siis kui seda videot näitas, kus see väike beebi seda maski üritas ära võtta, mis ta nina katki tegi. Teist korda siis, kui näitas seda meest, kes enda puudega poega hooldas.
Esimese teemaga tekkis mul küsimus, et mis väiksed lasteaiaealised lapsed tegelevad narrimisega? Ma ei tea, ehk on mul lihtsalt vedanud, et ma sellise asjaga kokku ei ole puutunud. Mulle endale tundub, et nii väiksed ei küsi välimusega seotud küsimusi mitte mõnitamise, vaid lihtsalt küsimise pärast. Noh, et teada saada, miks üks või teine mingit moodi välja näeb. Aga ega ma ei tea ka. Ei ole õnneks pidanud sellist elu elama, kus lapsi välimuse pärast ei kaasata. Olen kindel, et ise oleksin ka väga kurb, kui peaksin oma lastega sellist asja kogema, seega loodan, et nad ikka leiavad koha, kus saavad laste ninad taastada. Imelik on see, et Eestis keegi seda teha ei oska. Ilukirurge on meil ju teoreetiliselt jalaga segada?
Kõige rohkem kahju oli ikka sellest mehest, kes oma poega hooldab. Nii tore oli täna näha, et Nordic hambakliinik talle hambad suhu paneb. Ma usun, et inimesed annetavad nendele peredele piisavalt, et kõik saavad oma elukvaliteeti parandada. Kui keegi veel eile ei näinud, siis vaadake ikka ära ja kui ei taha vaadata (sest tõesti kurb on), siis annetage ikka. Minu meelest on eestlased alati sellisel ajal ühte hoidnud ja iga aasta on päris kopsakas summa kokku saadud.
Naiss, nagu Lendele öelda meeldib.
Rääkides muust elust, siis uskuge või mitte, aga ma juba õrnalt mingisuguseid maitseid tunnen. Eile kuidagi super kibedalt maitsenud kohvi tundus täna täitsa normaalne. Päris 100% ma muidugi ei tunne, kõik maitsed on kuidagi nagu “vati sees”, aga päris tühi maa enam ei ole. Mis on iseenesest väga tore, sest minusuguse õgardi kõige suurem karistus oli see, et maitseid ei tunne. Mitte et ma siis ka söömata jätnud oleks. Fitness is my passion, seega suu ikka matsus ja jalg tatsus ?
Täna on plaanis vahepeal kuidagi laste tähelepanu hajutada, et kingitused ära pakkida. Paralleelselt pean endaga sisemist monoloogi, et kas ma selle õnnetu kuuse ka tuppa tagasi tassin või mitte. Mis jõulud need muidu ikka on. Üheks õhtuks võin talle ju teoreetiliselt andestada ka.
20 kommentaari
Mina pisardasin täiega. Eriti puudega laste peale, istusin ja mõtlesin, kuidas saatus küll sedasi on jaganud. Kus on, sinna antakse juurde (eluraskusi ja probleeme), mis õigus on minul üldse halada võrreldes nende peredega, kodu on, töö on, leib laual on, tervis kah nii enamvähem, laste ja lastelastega kõik ok. Elu on ikka julm mõnes mõttes, muidugi panus tehtud ja siiralt usun, et need pered saavad natukenegi kergendust. Ilusat jõuluaega kõigile??
See ninaoperatsioon on palju keerukam kui lihtsalt “iluop”, kus olemasolevat nina väiksemaks “lihvitakse”. Seal tuleb lisada muudest kohtadest võetud puuduv kõhr, limaskest ja nahk, ning see siirdamine ei ole lihtne töö. Eriti keeruline ongi vereringega ühendamine. Muidu on oht, et siirdatud kude “sureb” ning “kukub ära.” Tegemist on haruldase probleemiga ja meie kirurgidel pole nii palju kogemusi. Lisaks arvestada et tegemist on alles kasvavate lastega. Väga mõistlik on sel juhul otsida arst, kes on spetsialiseerunud sellistele keerulistele taastavatele op-idele.
Vaata siis tänasest neljapäevani kl 20.00 kanal 2 “Jõulusoovi” ka. Seal iga päev erinev lugu ja samuti haiged lapsed, minu poeg ka. Inglite aeg meie peres igal aastal kindlalt kavas, ühel aastal oli autoavariis invaliidistunud pisike poiss, kelle lugu siiani nutma ajab ja sel korral oli sellest tublist üksi jäänud isast nii kahju. Ajukahjustusega laste pärast ma ei nuta eriti, sest alati on neis videotes näha, kuidas laps on õnnelik ja hoitud.
Inglite aeg… Minu arvates tõelised inglid on kõik saates osalenud inimesed. Nii soojad ja tugevad ja tublid vaatamata raskustele. ( Enda väiksed mured muutusid ikka väga väikseks) Annetasin ja nutsin ja annetasin ? Tegelikult tahaks muidugi rohkem aidata… Westi sündroomiga tüdruku ema teeb imelisi seepe ja muud sarnast, tellisin sealt omajagu ? Ise saan rõõmu ja ehk on seegi väikseks abiks. (Vaadake ka- https://instagram.com/ilona_bestsoap_est?utm_medium=copy_link )
Panin ka eile õhtul teleka käima kui esimene lugu oli just alanud. Pisardaja ma pole kunagi olnud, aga sees hakkas füüsiliselt nii valus neid beebisi maskidega näha, et rohkem ma vaadata ei suutnutki. Lülitasin teleka välja ning läksin kallistasin enda lapsi kõvasti-kõvasti.
Ilukirurge on palju küll, aga nina on kõige keerulisem ja minu teada meil tõesti pole selleks häid spetsialiste. Ise enda nina ka neile ei usaldaks.
Mul ka eilne saade pisarat välja ei tirinud, mis muidugi ei tähenda, et mul neist inimestest kahju ei oleks. Selle nina loo juures hämmastas mind hoopis see, et kuidas sai mõlema lapse sellisel viisil ära rikkuda? Saaks veel aru, et oleks ühega juhtunud läbi halva juhuse, aga et mõlemaga?!
Mina vaadanud saadet, aga nägin reklaame, kellele ja mille tarbeks raha kogutakse. Mul silmad üsna märja koha peal ja ei taha pigem seda kurbust liiga suures koguses enda sisse.
See maitsete tagasitulek on tõesti niiii hea tunne. Ma ei tundusn kohvi ja mandariinide ja igasuguste asjade maitset 2 nädalat. Sain aru vaid, et on soolane , magus või hapukas maitse. Kohvi tekitas kõige kurvemaid emotsioone. Lõhna ka polnud. Aga ma panin kohvile kaneeli sisse, siis seda tundsin, vähemalt ei joonid niisama sooja magusat vedelikku 🙂
Ma panin ka kuuse täna hommikul välisukse taha, sest kass käis kusel selle all?♀️?♀️ enne olgu naabritel on meie jõulutunne kui meil kassikuse hais
Meil on kuusk juba teist aastat terrassil. Aknast nii kena vaadata seda tuledesära ja null probleemi kastmise või okastega. Nimelt õues kuusk säilib kenasti ja kastma ei pea- eelmine aasta viisime veebruaris alles kuuse ära ja nägi ikka välja nagu äsja oleks see koju toodud.. Seega mina julgen soovitada seda varianti. Muidugi siis oleks vaja kas hästi rasket kuusejalga või tavaline kuusejalg terrassi külge kinnitada.
Kuuse soovitan äädikaga ûle pritsida, no veidi veega lahustatud ikka. Ja hoiavad kassid eemale ? Hetkeks muidugi on inal ebamugav selle haisu sees olla kuigi Sina lõhna ei tunne, aga veidi aja pärast see meie ninale lahtub aga kassid tunnevad ikka ?
Minul sündis sügavalt enneaegne tüdruk, 23+5 rasedusnädalal. Algul oli ka intubeeritud, mis jättis ninale jälje (üks ninaauk suurem kui teine) ja siis vahetati see toru cpapi (inimkeeli maski) vastu välja. Oli vaja ainult ühte ööd ja hoolimatut õde haiglas kui temagi nina vahesein hakkas katki minema, õnneks oli järgmine päev super õde tööl, vooderdas selle ninakese ilusti ära ja siis läks võitluseks minul õdedega. Nimelt on sellel cpapil 2 maski osa, ühte kutsutakse “stepsliks” ja teine on tavaline maski osa, just see “stepsel” lõhub neid ninasid, seda mina enam kasutada ei lubanud, sain isegi nii kaugele, et raviarst keelas õdedel selle paneku ära, vaid käskis lihtsalt neid kohti vooderdada kus mask surub, et lamatisi ei tekiks, õnneks seda enam kaua vaja ei läinud, aga siiski kahjustus ninale on tehtud ja nina all on siiski arm ja vahesein veidikene sisse vajutatud. Ei teagi kas keegi kunagi ka selle nö pisidefekti ära parandab või peab laps sellise ninaga elama. Tema on tänaseks tubli kolmene, vaatas ka eile saadet ja küsis: “emme, miks nende laste ninad on katki?” Sellest ma järeldan, et kui 3ne saab aru, et on teistmoodi siis mida vanemaks nad saavad, seda rohkem ka narrimist tekib kahjuks.
Meie pere annetas eile ja oleme seda ka eelnevad aastad teinud. Ma loodan, et tuleb kokku hea summa ja abivajajad saaks kõik mis neil vaja ?
Lapsed arvavad, et see on nii kaua normaalne kuni nad lähevad koju vanematelt küsima, kas see on normaalne ja siis vanemad ütlevad, et ei, see pole normaalne. Ja nii see pihta hakkabki ☺️
No minu meelest päris väiksed lapsed ei suuda nii palju ette mõelda, et ootaksid oma küsimusega koduni. Ja no MIS vanem vastaks sellisele küsimusele, et kas see on normaalne, kui kõik ei näe ühesugused välja, et kle ei ole, mine mõnita neid? ?
Mina nt olen ise liikumispuudega. Ja lapsed lasteaias kusjuures just lapsed kes pealtnäha on pärit super viksidest ja viisakatest kodudest hakkasid minu last sellepärast narrima. Et ala su ema on väärakas. Jap sellised sõnad. Õnneks olid super toredad õpetajad ja meil lahenes olukord üpris valutult. Käisin ise nende lastega rääkimas ja kõik sujus. Aga minu lapse hinge jättis see suure jälje. Samas mina sain teada, et ilmselt tuleb mul sama teemaga ka teise lapsega kokku puutuda. Jap , tuligi. Seekord olin mina aga sammu ees ?
Lasteaias on tohutult palju narrimist. Küll riiete, küll soengu ja kui muud ei leita siis kasvõi see, et vanematel on kole auto. Seega ei kujuta ettegi mida võib laps tunda kui teda ennast lihtsalt välimuse pärast narritakse.
Nii jube ikka 🙁 Ma vaatasin siin ükspäev eriti jubedat dokki ühest perest, kus oli 13 last ja vanemad täiega piinasid neid. Peksid ja panid ahelatesse ja näljutasid jne. Ja siis seal üks mees rääkis, et üks lastest oli kunagi ta kooliõde ja mäletas, et last täiega narriti, kuna haises ja kandis imelikke riideid jne. Ühesõnaga ma rääkisin Mariga, et teisi ei tohi kunagi narrida, kui nad on erinevad või neil on mingi probleem, sest lapsed ei ole kunagi selles süüdi. Mari vaatas mulle lolli näoga otsa, et “ma ei oskaks narridagi sellise asja peale…” 😀
Jäta kuusk terrassile ja ehi ära!!! Kindlalt kahetsed kui tuppa vead?
Ma vaatasin eile päeval juba seda kaksikute lugu, mul on mega kahju neist ja ikka pisara võttis ka silma. Mulle meeldib selliseid saateid üksi vaadata siis on hea üksi töinata.
Mul on sama – muidu lapsed küsivad, et “emme, miks sa nii imeliku näoga oled” jne… Ma ka töinaks üksi ja oleks tänulik, et endal kõik hästi on…
Mul on sama – muidu lapsed küsivad, et “emme, miks sa nii imeliku näoga oled” jne… Ma ka töinaks üksi ja oleks tänulik, et endal kõik hästi on…