Mari ütles mulle eile, et ma teen KOGU AEG tööd. Ma ei tea just, kas ma nüüd nii kogu aeg ka tööd teen, aga päris palju on mul tõesti vaja arvutis ja telefonis asju teha. Ühesõnaga insert guilt trip. Seega võtsin end kokku ja mängisin Mariga Monopoli. Ma olin muidugi ära unustanud, kui pikk mäng see on. Aga mängitud ta igatahes sai. Kui väiksemad koju tõin, mängisin Martaga krokodilli (ta oli vannis “krokodill”, selles seisnes kogu mäng 😁). Õhtul sain veel Lendega üle poole tunni juttu puhuda. Peaks seda tihemini tegema, sest ma pole poole aasta peale ka nii palju komplimente saanud kui eile Lendelt. Ta kiitis mu nägu ja silmi ja nina ja riideid ja isegi kulme, mida ma julgelt pool aastat klanimas käinud pole. Peakski aja panema.
Täna rääkis Marta, et tahab plastiliiniga mängida. Kuna meil õhtuks nagunii paremat plaani polnud, siis mõtlesin, et teeme selle plastiliini ise valmis. Netist vaadates tundus, et väga raske seda teha ei ole. Retsept ise siis selline:
Sega külmas potis tass söögisoodat, pool tassi tärklist ja 3/4 tassi vett kokku ja pane podisema. Seal oli küll kirjas, et keskmisel temperatuuril ja 5 minutiga peaks podisema hakkama, aga ma panin vist liiga madala temperatuuri, sest ma segasin seal vist oma 15 minutit nii, et midagi ei juhtunud. Ma olin juba valmis, et ma keerasin selle pekki sellega, et ma aroomiõli enne sisse segasin (retseptis oli tegelt et siis lisada, kui valmis on). Aga peale temperatuuri tõstmist tõesti midagi juhtus ja see moodustus lampi plastiliinimassi.
Laotasin ta siis küpsetuspaberile jahtuma ja hiljem tegin neljaks, ning lisasin toiduvärvid. Valmis ta oligi.
Nagu näha, siis sain hakkama ja ilmselt teeme seda veel, sest plastiliini kulub siin majas ikka palju ja juba see tegemine on…tegemine omaette. Lõpuks oli küll korter üleni seda sodi täis, laste käed toiduvärvised ja köök nagu tuumaplahvatuse üle elanud. Aga noh, elu lastega, mis muud.
Enne kui keegi hakkab siin illusiooni looma, et küll ma ikka olen hea ema, viitsin tegeleda ja värki, siis mainin kiirelt ära, et õhtusöögiks sõid nad kõik purgisuppi, sest ma kahte asja küll keeta ja küpsetada ei viitsinud. Alles hiljaaegu lugesin FB-st sellist lauset, et enne jätaks lapse nälga, kui seda purgisupikeemiat annaks. Ups, palun mitte lastekaitset saata. Nad miskipärast eelistasid purgisuppi nälgimisele.
Ma isegi ei tea, miks ma selle siia kirja panin. Ilmselt sellepärast, et ma ei viitsinud enam instas vastata, et “kuidas tegid seda plastiliini?”. Igatahes vaatan ma nüüd, kuidas lapsed kulli mängivad ja loen minuteid, et saaks nendega voodisse ronida ja siis seal poole ööni tiktokkida 😏
16 kommentaari
Minu teada pikkade traditsioonidega Salvesti purgisupid on kõik säilitusainete vabad, nii et need pole nii keemia midagi.
Seda on tegelikult väga tore lugeda, sest ilmselt vaagivad paljud emad kahe: kas lastega meisterdamise või kergema ja sageli mitte nii tervisliku söögikord vahel tihti peale. Ja tunnevad pärast ühe või teise valiku pärast süümepiinu või ennast saamatu emana selles justkui perektsionismist tulvil maailmas. Kuid tegelikult ongi lapsevanemaks olemise igapäev just selline. Valikute tegemine. Vahel nii, vahel paremini. Kuid see kõik on ainult puhas inimlikkus. Ka oma lastele näitame me oma rahuloluga palju. Samuti vastupidi: rahulolematus kuvab ka lastele.
See on super minu meelest kui keegi influencer on aus ja ehe- seda on vaja!!! ❤️❤️❤️
Ma olen ammu alla andnud selles soovist olla igas suunas ideaalne, ma tean, et see on võimatu 😀
Õhh, kuidas ma ei seedi inimesi, kes iga asja peale kiljuvad, milline “keemia” see on. Alles hiljuti vaatasin poes erinevaid purgisuppe ja nende koostiseid ning enamikes ei olnud mitte ühtegi asja, mida ma ka ise supi sisse ei paneks, nii et ma ei tea, mis need tooted keemiaks muudab või mis sooja vett sellised supi pähe lürbivad. Kunagi mul ämm ahhetas me õhuniisuti peale ka, et miks me sellist keemiat oma toas kasutame. Et siis… veeauru.
Ma vaatasin jah, et isegi FUUDISH leht ütles, et see borš on okei 😀
Vbl mõeldakse vett ja soola, need ka keemilised elemendid ju. 😀
Kardan, et mitte 😀
Divesinikmonooksiid on teatavasti suurtes kogustes tappev.
Samas mis pole. Suurtes kogustes 😀
Divesinikmonooksiid on vesi, that’s the joke 😀
Anna teada kas kuivab hommikuks ära ka kui õhu kätte kuivama jätta
Ma panin grippkotti ja veel on okei 😀
Mul laste lemmik voolimisasi, kui ma playdohi osta ei raatsi, on see vana hea soolatainas. Suuremad segavad selle juba ise kokkugi 🙂
Ma kunagi tegin sellest kuuseehteid 😀
Tee järgmine kord nii, ei pea keetma.
5 dl jahu
3 tl sidrunhapet
1dl soola
4 spl õli
2 dl vett
Toiduvärvi
Sega kokku kuivained. Teises nõus õli, värv ja keev vesi. Sega seni kuni tainas on mudimiseks jahtunud. Mudi mass parajaks. Kui segu tundub kuiv, lisa veel vett. Kui tundub liiga rabe, lisa õli. Säilita õhukindlalt. Lihtne ja kiire plastiliin. Oleme proovinud värvida ka kurkumi, paprika pulbriga ja kaneeliga.
Jaa ma nägin seda retsepti ka, aga tundus keerulisem 😀