Ma tean, et ma olen tuntud selle poolest, et ma kõik pooleli jätan, aga nii lühikest eksperimenti, kui see Tinderi teema, ei ole mul vist kunagi olnud. Kaua see praegu kestis, pool tundi? Reaalselt… MIS seal toimub? Ma sain ausalt esimese viie minutiga ärevushäire, sest esiteks hakkasin ma kõiki valele poole swipe’ima, sest mul polnud õrna aimugi, mismoodi ma inimeste profiili näen. Kui ma lõpuks sellele pihta sain (enne muidugi kogemata 82662 ülekaalus soomlase profiilile laigi visanuna) mõistsin, et…selle võib nüüd küll suureks veaks lugeda.
Selles suhtes, et kui NEED vennad seal Tinderis on Tallinna ainsad vallalised, siis jah, head elu mulle surmani üksi olemisega. Ja ma ei räägi isegi ainult välimusest, sest kes ikka ainult nii pealiskaudne oleks (khm-mina-khm), vaid sellest, mis sorti mehed enda profiilil kasutavad. Mingid max udused, kuskilt lõualoti alt pildistatud või siis literally pilt nende autost. Nagu… Keda su auto rohkem huvitama peaks kui sa ise?
Ja see jutt seal all…appiii. Võib-olla olen mina lihtsalt imelik inimene, aga kõik need “elan elu täiel rinnal!”, “armastan jalutuskäike!” ja “olen parem kui su eksmees” nagu absull ei tõmba. Ka mitte need enesekirjeldused, kus mehed räägivad, et nad on häbelikud (ewww), rõõmsameelsed (ewwww), spirituaalsed (topelt ewww). Ning mis ajast inimesed oma KAALU Tinderisse ära märgivad? Ma legit nägin selle kümne minuti jooksul vähemalt viie mehe kaalunumbrit, millest üks oli 61 kg ja tekitas mulle ainult low key soovi end oksa tõmmata.
Nii et jah. Not for me! Ma ei ütle, et ma ise ka just eriline saak oleks, aga need põgusad minutid Tinderis jätsid mulje, et ma olen küll üks lilleke keset pasamerd 😁 Nii et see lilleke üritas elu eest ennast sealt maha saada, mida ma ei tea, kas õnnestus. Ma panin, et ära näita mu profiili, aga sellist kohta, et kustuta konto, ei tuvastanud. Kustutasin igatahtes äpi ja üritan teeselda, et ma just ei näinud, mis seal toimub. Mul oleks reaalselt lobotoomiat vaja…
17 kommentaari
Korra olen Tinderit proovinud, esimese viie minuti jooksul sõimati koledaks eesti lehmaks 😀 Olen rahumeeli üksi edasi, vähem stressi.
Tõmbasin ka töökaaslaste survel omale Tinderi, mis iseenesest kujunes päris lõbusaks kogemuseks, ikkagi 5 aastat polnud seal olnud. Käisin mitmetel deitidel, kuid ükski polnud päris “see”. Kuniks leidsin ühe, kellega klappisime nii hästi esimesest deidist alates, ta oli nii minu inimene ja otsustasime vaadata, kuhu see kõik edasi areneb. Tundsin lõpuks, et pärast pikka ja väga depressiivset suhet ootab mind midagi väga head, sh hakkasin uuesti tänu temale ka iseennast rohkem armastama. Kustutasime mõlemad Tinderi, sest tahtsime pühenduda üksteisele.
Kahjuks õnn jäi väga üürikeseks, sest pärast ühte kuud pidevat suhtlust, millest natuke üle nädala saime ka füüsiliselt koos veeta, sh kohtusime üksteise peredega, noormees suri ootamatult 🥺. Kuigi koos olemise aeg oli minimaalne, mõjutas see mind väga ja teeb siiani haiget, olen uuesti katki ning sellest toibumine võtab päris palju aega. Samas olen tänulik, et jõudsime lühikese aja jooksul üksteist tundma õppida ja saan jätkata tema perega suhtlemist, et leinaga toime tulla.
Nagu siin ka välja toodud, “ükssarvikuid” seal leidub, tuleb anda aega ja enamusi lihtsalt ignoreerida. Päris alla ma ei annaks 🙃. Ise aga tean, et tõenäoliselt Tinderisse tagasi ei pöördu ja ootan, et “oma inimene” leiaks teisiti tee minuni.
Tnx selle eest, mõtlesin just, et peaks proovima tinderit agaaaaaaaa….. ei
Säästsid 30minutit ühe inimese elust 😀
Ma ei saa aru millest sa räägid, ma küll selliseid sinu kirjeldatud mehi seal märganud pole. Mul vanus 27-33 ja on täitsa asjalikke polte ka ära eksind sinna. Muuda raadiust ja mängi vanustega, siis võib täitsa head kraami leida.
Ma olen Tinderi kunagi tõmmanud 3x (erinevatel aegadel) ja igakord sisuliselt tundidega selle sama targalt ära kustutanud, sest mul jooksis samamoodi juhe kokku 😀 esiteks mulle ei meeldi see pinnapealsus, mis seal lokkab ja siis need pildid. NEED PILDID! Ma saan aru, et meestel on savi aga no näe vaevagi vms? Pilt alt ülesse lõualottidest ja surmtõsise näoga tühjusesse vaatamas.. koos sisuka (eriti deep’i) kirjeldusega või siis mingid udused käkid.. no ei kutsu laikima. Ma pole ilmselgelt ise ka mingi imeilus vassilissa aga uiplätu… Lisaks asukoha määramine 70km tõi kõik mittekõigeheledama nahalised mehed soomest ka ette. ÕHHH! Silm hakkab tõmblema seda meenutades. Ja siis kuulad (loed) teiste jutte, kus leitakse elukaaslasi ja mõtled ahemm… ookei siis 😀 õnneks seda vajadust enam pole aga nohhhh!!! *läheb meelekohti mudides veiniklaasi otsima*
Aga proovi teised kohtinguäpid ka ära ja vaata kust kõige paremaid leiab ja jaga meiega ka! =D
Oh, sa oled armas 🙂 🙂 🙂
Mõtlesin, et vaatan ka üle mis seal tinderis siis pakutakse, aga Google playst ei leia tinderi äppigi üles. Googeldades leidsin midagi, aga alla laadida ikka ei lasknud 😂 Ehk annab vanajumal mulle märku, et ära isegi ürita 😆
Hahaha:D nii tuttav tuleb ette.
Ma ei mäleta, kui palju kordi ma olen Tinderi teinud ja selle suht kiirelt ka ära kustutanud. teiste lood, kuidas nad Tinderist omale elukaaslased on leidnud jätab samas alatiselle kiusava kärbse pähe, et krt.. äkki seekord trehvab mul ka. A noh.. Erinevalt sinust, kel on tõesti kaunid pildid, ei ole mul ühtki pilti, kus mul poleks lapsi peal ja noh.. üldse ühtki pilti, kus ma norm välja näeks, niiet… keegi ei kaota sellest, et mind seal pole. Aga uut inimest ikkagi justkui sooviks leida…. Elu pole siiani kokku viind ja ausalt mõtlen, et kui, siis vist 75-aastaselt lõpuks ehk leian mõne hingesugulase, kellega ühiseid haigusi põeme ja seeläbi samastume. Eks seni elame sinnani ja näeme…..
Mis sinu ellu tulema peab ja on sulle määratud,see tuleb niikuinii ja ootamatult, selleks pole vaja ei tinderit ega muud kosjasobitamise kohta. Iseseisva naisena ei peaks sugugi nii lühikese aja üksi olemist nii meeleheitlikult meest otsima.
mulle ausalt tundub, et ma 37363 aastat üksindusse surnud juba 😀
Ma ka olen see õnnelik, kes sealt pasamerest suutis endale mehe leida 🤣 Aga tee temani oli pikk ja suht samade tunnetega, kui Sul hetkel. Ma lihtsalt mõtlesin, et äkki ikka leian ja peale 2 aastat seal (vahelduva eduga) ja igasugu perioode ka mu enda elus, oligi mu praegune mees viimane kellega ma mõtlesin, et davai- kirjutan talle vastu ja kui sealt ka sama soust tuleb, mis 99,9% teistel, siis lasen äpi maha. Lõplikult.
Ju siis kohtingujumalal hakkas minust, vanamutist, kahju ja paistab et leidsin väärilise vastase endale 😄
Et seal kindlasti on keegi, kes sinuga matchiks, aga sealt sitamerest ta üles leida….on omaette väljakutse.
A no sa oled megahot, jumala kindel, et sa kauaks ripakile ei jää😝
ma tahan lihtsalt üksinda ripakil surra at the moment 😀
Ma tegin eelmisel veebruaril seal sotsiaalset eksperimenti, tõmbasin kõik paremale ning leidsin ka enda kaaslase sealt. Kusjuures ta oli veel ilma pildita ka. Aga ju siis mul joppas ja pidi nii minema 😊😊
Feel your pain. Mõnda aega tagasi, kui veel Tinderit kasutasin, mõistsin, et seal kannatab vaadata vaid veits nooremaid mehi, selline alla 30 on okei. Kohe, kui üle 30 (või veel hullem – üle 40) piiri minna, kohtab vaid õllelembeseid kalevipoegi, kelle puhul on eranditult kõik profiilipildid tehtud altpoolt koos imekena lõualotiga 🙂 Mu lemmikprofiilid olid muidugi need, kus esimene pilt oli ei miski muu, kui härra enda pulmapilt! Ma siiski ei saa öelda, et see keskkond nüüd täiesti lootusetu oleks, sest ühe täiesti imelise mehe ma sealt ju ometi leidsin. Võib-olla võtsingi selle ühe ja ainsa ära – sel juhul vabandan sügavalt.
Ma ei tahaks ever tutvuda ühegi alla 30nese mehega tho 😀
Mina leidsin enda mehe tinderist. Aga mul oli see umbes 3 aastat(vahelduva eduga). Käisin vaid kahel deidil, kui siis leidsin praeguse elukaaslase. Aga no suhtlesin netis ikka igasuguste pervertidega, kes saatsid pesu pilte ja tahtsid vastu sama. Arvan, et see võtab aega kui sealt selle ideaalse leiad.