Istudes siin mõnda aega tagasi pidevalt mingisuguse poolpaanika ja sõjamõtete sees, kui helistati mulle kuskilt väljaandest ja küsiti midagi sellist, et mida ma kaasa pakiksin, kui ma peaksin kohe ära minema vms. Vot ei osanud kohe midagi kosta, mõtlesin selle peale hiljem isegi korduvalt. Tundub täiesti võimatu sekundiga ära otsustada, et mida ma kindlasti võtaks. Ma ei tea, dokumendid ja lapsed – ülejäänu vaataks ehk jooksvalt? Mis meenutab mulle, et Lende ja Mari dokumendid aeguvad mais ja ma pole ikka suutnud uute jaoks pilti tegema minna. Proovin ehk kuidagi kodus hakkama saada selle pildistamisega, aga ma juba eos tean, et see saab keeruline olema.
Mõne aja pärast mõtlesin, et aga teoorias kuhu mul ka minna oleks? Suure tõenäosusega peaksin ma jääma siia samasse ja siis tekis suur parakas, et aga kas mul kodus on ikka kõik olemas, mida sellisel puhul vaja oleks. Mis see “selline puhk” on, see jäägu teie fantaasiaks. Mõnel päeval mõtlen ma, et kuule kammoon, ei juhtu siin mitte kui midagi. Teine päev mõtlen, et no natukene asju ikka peaks olema rohkem varutud, sest parem karta kui kahetseda. Kiievis praegu näiteks ju on sõda, poes nagu saab käia ja midagi eluks vajalikku sealt hädapärast saab, aga väga piiratud koguses. Samas on ka piirkondi, kus on kadunud vesi ja elekter ja see tekitab jälle mõtted, et mida ma endale koju varuma peaks, et igas teoreetilises olukorras hakkama saada.
Esiteks on minu jaoks oluline korralik ravimikarp. Õnneks mingisuguseid retseptiravimeid me keegi ei vaja, aga igasugused palavikualandajad ja nohu/köharohud ja haavade tohterdamiseks vajalik kraam võiks alati olemas olla. Õnneks see on mul päris korralik, aga mööda kappe laiali, seega peakski mingi päev selle ette võtma, et sorteerin need ära. Puudu ma ei usu, et midagi on, aga võiks vähemalt teada, et KUS need asjad ka on. Ja selline pisike esmaabi komplekt oleks ka ilmselt hea. Autos peaks tegelikult mul kuskil midagi sellist olema kah.
Nagu ma maininud olen, siis ma olen koju mingi sellise pisikese varu soetanud, et paar nädalat elaksime siin lastega ilmselt ära küll. Kuigi ma ilmselt kuuleks iga päev, kuidas “nemad seda ei söö”, siis nälga ei sureks. Ainuke asi, mida ma ei ole koju varunud, on vesi. Värskat on küll mitu plokki, aga need suured 5l veepudelid, neid võiks ka igaks petteks olemas olla. Kes aga super palju mõelda ei viitsi selle peale, aga mingit varu soovib, siis kuulsin, et osad soetavad neid toidupakke endale, mis on juba valmis road ja kestavad mega kaua. Ei teagi nüüd, kas need matkajatele, või maailmalõpunimestele mõeldud 😁.
Loomadele on mul ka mingi söögivaru olemas, aga neid on siin selline hulk, et see kahaneb väga kiiresti. Igatahes kõiksugused liivad ja toidud olen ma üldiselt zooplusist tellinud. Kui suurem kogus tellida, siis on transport tasuta ja soodsam kui Eesti poodides.
Ma esimese paanikalaksuga mõtlesin, et peaks endale hakkama mingisuguseid priimuseid ja generaatoreid ja lisa sügavkülmikuid kokku ostma. Hea, et pommivarjendit terrassi alla kaevama ei hakanud. Siis sain aru, et sügavkülmik oleks muidu kena asi küll, mida omada, aga mul ei ole seda mitte kuskile panna. Kui ma seda endale just magamistuppa voodi kõrvale ei paigutaks. Priimus oleks ka muidugi kasulik asi, aga kui mingi jama peaks olema, siis mida ma ikka seal priimuse peal sussutan, kui mul on oma aed olemas. Või noh, terrass vähemalt on, kuhu saaksin grilli panna.
Üldse suvi ja grill käivad käsikäes, aga ma olen oma elu nii elanud, et grille olen ostnud mitmeid, kasutanud ise aga mitte ühtegi. Vabandust, kui seksistlikult kõlan, aga see tundub mulle rohkem meeste töö🥲 Kuigi ilmselt kui häda käes, siis suudaks ise ka söed põlema panna ja söögi restile visata. Ma loodan… Kui raske see ikka olla saab? Ja saab kasutada ka elektrita, kui häda käes.
Ma tean, et meil on Männikul Kamado grill ja Kardo kiitis seda igatahes taevani. Samas endale sellise hinna eest grilli osta, kui ma seda ilmselt kasutadagi ei oska, tundub ka natukene lamp. Vaatasin, et seal väiksemaid ja odavamaid valikuid ka samalt firmalt, aga kas keegi oskab öelda, et kas on ka korralikud ja üldse pointi osta? Selles suhtes, et isegi kui me nüüd selle sõja variandi ära unustame korraks, siis teoreetiliselt oleks ju tore suvel terrassil istuda ja liha sussutada. Millised grillid teil on, mis hingehinda ei maksa? Noh selline, et kannatab suvel grillida, aga päris ühe suvega maha ei lagune?
Ühesõnaga tundub mulle, et kui need asjad olemas on, siis võib siin korteris nii küll mõelda, et kuidagigi olen valmistunud. Oma majas oleks ilmselt südamerahuks ikka mõnda generaatorit vms vaja, aga ma ütlen ausalt, et ma ei tea tegelikult mis need isegi on ja kuidas neid kasutatakse, seega oleks generaatoriga ilmselt meest ka vaja 😁 Või kasutatakse generaatoreid korterites ka? Issand, ma ei tea. Mul on vahepeal ausalt tunne, et ma olen nagu väike laps, kes terve elu kuidagi teiste armust elus on püsinud ja nüüd maad ega mütsi ei jaga.
Mida teie praegu “südamerahuks” koju juurde soetanud olete, või ei viitsi nii palju ette mõelda? Ma ise vaatan hirmuga, et inimene harjub ikka kõigega. Kui veel paar nädalat tagasi oli see sõjateema nii hirmutav, siis nüüd on juba selline tunne, et issand küll, ikka veel kestab? Võiks läbi olla see jama.
32 kommentaari
https://www.olevalmis.ee/et/
Telefoni on võimalik äpp tõmmata, kus on ilusti nimekirjad, aga ka igasugused käitumisjuhised olemas. Ning kriis ei pea tähendama alati sõda – sagedamini tuleb ette elektri- ja veekatkestusi, tormi jms.
Ma olen varumisi õppinud oma suvila pärast: iga kord, kui on vähegi huvitav ilm – liiga külm v liiga palav, liiga tuuline või liiga vihmane – läheb seal elekter ära, heal juhul paariks tunniks, hullemal puhul mitmeks päevaks. See tähendab siis, et kogu aeg on kappides natuke kiiresti tehtavaid sööke, piisavalt joogivett, ja sügavkülmas ei hoia riknevamat kaupa rohkem kui päeva või kahe jooksul ära süüa jaksame. Päästeameti “varu enne maru” loetelu on üsna heaks abiks, asjade osas ka.
Kui tõesti peaks Eestit rünnatama, siis ma pole päris kindel, et mul minekut teha õnnestuks, aga u kuu aega tagasi (teadagi, miks) vaatasin üle perekonna reisidokumendid ja panin nad dokumentide panipaigas ühte taskusse. Siis kui hakkasid jutud, et kuidas ja millist tööd Ukraina sõjapõgenikud teha saavad, võtsin teise tasku, panin sinna enda ja mehe haridusdokumendid, kogu pere sünnitunnistused, ja veel paar olulisemat paberit.
Esmaabi osas arvasin, et meil on korras nagu norras, aga nüüd tekib tunne, et peaks ikka üle vaatama ja täiendama.
Emotsioonide osas on praegu pigem nii, et oi ei tahaks selle sõja teemaga ära harjuda, ehkki kurbusest ja vihast on kõrini. Loodetavasti aga maailm (või, nojah, pool maailmast) ei väsi tollest kurbusest ja vihast sedavõrd, et Putinil lastakse mingi suurema või väiksema võiduga minema jalutada…
Minul hoopis omapärane see sõjapaanika kodus. Mees ei luba koju toiduvarusid ja isegi mitte vett varuda, ütleb, et loll paanika ja midagi ei juhtu niikuinii, naerab minu mure üle põhimõtteliselt. Ise käib iga päev automaadist maksimaalses koguses raha välja võtmas, ostis tulekindla seifi kuhu see paigutada. Ma ei tea, meie hakkame vist raha sööma kui juhtubki kõige hullem. Vahepeal mõtlesin juba salaja siis koguda midagi aga no see oleks ka ajuvaba, hakkan riidekappi kuhugi oma nuudleid ja konserve peitma v😁 Segased ajad ma ütlen.
Alguses ka pidevalt lugesin sõjateemat aga tegin omale stop kuna lihtsalt see nii kohutav,vaesed naised kes on rasedad ja lic see kõik on õudus.. Koju ma ei ole varunud mitte kui midagi kuigi vb peaks kuna kaks last ja üksi. Kunagi tuleb nagunii sõda ,iseasi kas oleme me elus või mitte .
Osta omale gaasigrill. Mitu head asja – väga lihtne kasutada, saab palju kiiremini grillima hakata, ja teoreetiliselt peaks gaasigrilli balloonile ka mingeid priimuselaadseid põleteid olema. Kui on õhuhäire 24/7 Tln, siis ei lähe ju söegrilli terrassil sisse seadma. Odavam on ka gaasigrill enamasti, ja vähem haisu.
Osta see veevaru ka ära, lase kulleril tuppa või panipaika tassida 🙂 Veekatkestus võib linnas sees ka ootamatult tulla, ja enamus toitude valmistamiseks on ikkagi vett vaja. Meil nt naabermaja renoveerimisel lõhuti kogemata torud ära. Päris tükk aega läks enne kui korda said. Mujal maailmas on tulnud ette keskkonnareostusi, mis teevad joogivee tükiks ajaks kõlbmatuks – teil seal Tallinnas tundub see eriti riskantne.
Ma otseselt varunud pole aga samas… Primas oli suhkur 29 sent – võtsin 4 pakki. LIdlis sai tiir tehtud: oad, tuunikala, soola… tatart 2 kg, purustatud tomateid, riisi… puljongit, maitsesegusid ( bolognese,guljaš) … purgisuppe olen varem ostnud ja seisma jäänud. Pudruhelbeid sai ostetud hulgilaost paar kg. Paar pakki tähekese suppi ja moosi -mett ka. Ja piparmündi teed sain ka Lidlist naeruväärse 20 sendi eest pakk – osutus uskumatult heaks. Mõne aja elan ära vast… Eks hakkan valuvaigisteid soola vastu vahetama 😁
Jahu ja õli leiab ka…
Tglt minu eelis kriisi ajal ( oli korona alguses ka nii) on see, et tööta poes 😛
Antiseptil, haavasidemed, haavapuhastus, küünlad, tikud, gaasipõleti, veeanumad, sidemed, tampoonid, konservid, beebilapid, taskulamp, patareid, minu meelest võiks olemas olla ja pakitud.
Kuskilt lugesin, et võiks olla patareidega raadio.. juhuks kui tv on maas, et saaks ikkagi asjadega kursis olla
olen mõelnud. dokumendid (isikut tõendavad, juhiluba, ülikoolidiplom (kui tuleb välismaale äkki minna), pangakaardid, üks läpakatest, mobiil. nipet-näpet veel.
kuhu minna? meil on üks maja tallinnas ja teine lõuna-eestis. lõuna-eesti tunduks loogilisem, aga samas… just samas kandis oli eelmise sõja ajal tohutud lahingud ja praktiliselt kogu ümbruskonna väikelinn põletati maatasa. maamajal puudub kelder, nii et varjend tuleks alles ise kaevata. tallinna maja on vähemalt nii vana, et on ehitatud 80cm paksuste paekivist seintega keldriga, sisuliselt pommivarjend, kus sõda üle elada käepärast võtta kui ka maja ülemist 2 korrus t mingil põhjusel hävivad. nii et tõenäoliselt ei koligi kaugemale kui oma keldrisse.
Pole midagi varunud ning ei plaani ka.
Kui sõda peaks uksele koputama (mida loodetavasti kunagi ei juhtu) tuleks esimese asjana linnast plehku panna, st ka äärelinnast. Varju otsida kust iganes kuid mitte linnades, sest need esimesed kohad mida ründama hakatakse.
Selle pärast ei näe ka põhjust miks laadungite viisi asju varuda, et siis põgenedes auto toitu täis laadida.
Kui üldse midagi varuda siis nt kuivatatud puuvilju, pähkleid, müslibatoone, konserve (plekk purgis, saab kasvõi lõkke peal soojendada). Ühesõnaga sellist toitu mis ei vaja hoiustamiseks elektrit ja valmistamiseks vett jne.
Esmaabi karp on olemas, olulised hügieenitarbed ka, et paar nädalat on kindlasti mureta.
Taarapudeleid jagub ka kuhu kiiruga vajadusel kraanist vett panna.
Rentisin eelmine aasta suvel endale garaaži ja kui peaks jamaks minema, siis lähen sinna. Asub ta minu maja all ning garaažis on olemas ka kraanikauss koos jooksva veega. Kõrval on meil nö koristajaruum ning seal olemas WC. Kõik varud olen garaaži riiulile kogunud. Olemas on nuudlid, supid, mõned konservid, kassile toidukott, liivakast jms.
Priimuse peale olen mõelnud aga ostnud veel ei ole.
Garaažis on ka vana madrats ja tekid, padjad. Tõenäoliselt kodust võtaksin kaasa kassi, soojad riided ja dokumendid + sularaha, laadijad ja akupangad.
Kõik muu peaks mul seal garaažis juba olemas olema.
Seega saan vast mõned nädalad hakkama.
Ma eriti ei usu, et see su viimne elupaik on. Kui sa just Kardo juurde tagasi ei koli, siis ma pakun, et mingi hetk elus tuleb see aeg, kus sa saad aru, et korteris/ridaelamus on mõeldamatu elada, naabrite pärast ehk just eelkõige. Oma majas on miljon korda parem, seal saab ikkagi oma elu elada. Sinu leplikule loomule vaatamata tundud sa just seesugune isend, kelle kohta saab öelda: ju sa seda eramu teed ükskord jälle lähed, kui naabrid iga grillivine pärast vingu lahti ajavad nagu tuletõrje alarm.
Tundub, et enamus räägib bravuurikalt, kuidas “esimene tank piiri taga on, siis tema pistab perega punuma.” Reaalsuses on siis juba hilja. Massid asuvad liikuma, ummikud on meeletud, sõjategevus Baltiriikides selleks hetkeks ammu aktiivselt kohal, kui lapsi täis auto kusagil piki Venemaa piiri Poola suunas tiksub. Mereblokaad valmitataks nagunii sellisel juhul paralleelselt ette, seega meritsi põgenemine, kui üldse, on väga suure tõenäosusega uppumis- või põlemissurmaga riskimine. Zuwalki koridor Kaliningradi ja Valgevene vahel pandaks ka arvatavasti esimese hooga kinni või/ja läheb see Baltiriikide põgenikest nii umbe, et eestlased jõuavad viimasena kohale. Kartma ei peaks mingit killa-kolla piirile lähenevat tanki, vaid rakette, mille saab väga väga kaugelt piirist kogu Eesti ulatuses teele saata. Seega see “kui sõjaks läheb, siis mina perega sõidan Kanaaridele” on naiivne plaan. Minna tuleb varuga. Nädalaid varem, et lennuliiklusele üldse panustada saaks.
Generaatorite varumisega on jällegi see, et kui asjalik diiselkütusevaru puudub, võib samahästi seda generaatorit ka mitte varuda. Sõja olukorras on kütus esimene defitsiit.
Selliste valikutega ei päästa sa end, ega lapsi. Sõja tegvuse tagajärjel kaob elekter ja mida sa teed siis sügav külmaga? Majad ja aknad, teed katki, su ainus mure on saada sooja. Välja minna ei julge. Põgenemisteed lõigatakse ära ja piiridel on hullumeelsus, läbi sealt niisama ei marsita. Sinu mõtted on sellised nagu plaaniksid suvist piknikku vähe kehvema ilmaga. Näljaga süüakse kasse-koeri. See on väga rõve ja traumeeriv. Seda kirjutadagi on võeh vastik. Rääkimata jõhkrustest mis naiste ja lastega tehakse. Inimesed muutuvad loomadeks. Vee varumine joogiks – no nädal kaks ehk jagub. Kõige hullem ongi linnas, suur linnas. Ega maalgi lihtne pole. Röövlikamp saabub ja viib ära kõik mis sul varutud on.
Mu vanaisa rääkis kuidas nad ehitasid kola kuuri, mille all oli kelder peidetud. Sinna sai sala-ava kaudu ja seal hoiti toidukraami. Ei sakslane ega venelane avastnud seda. Sakslase lahkudes peideti sinna kraam, mis neist maha jäi. Enamik konservid ja seda jätkus aastateks.
Kas 80 aasta tagustest asjadest midagi õppida on? Maailm on ju nii muutunud. Isegi ei tea mis oleks neis oludes oluline.
VÕTAKdokumendid, Soojad riided, head jalanõud, miski küljealune-võibolla joogamatt, magamiskott, lennu kaelapadi, seljakott, ravimid, konservid, tikud/süütaja, priimus, taskulamp, patarid, katel, villased sokid, plasku, nuga, lusikas, kausike, pesuseep, Väga palju ju ei suuda ka kanda. Ehk siis paneksin kokku matkaselli koti. Kui oleks teadmised päikese patareist, siis selle.
Kui kuhugi saab tekitada omale peidetud hoiulao , siis telk või present- või koorma kate. Võrk-kiik magamiseks, õmblusmasin tarvikutega. Labidas, saag jne. peidetud asju olks ikka palju aga kuhu sa linnas peidad. Jap ei ole häid ideid.
Pane tähele hoopis seda, et Kamadot sa terrassile panna ei tohi. Vali hoopis grill mida tohid.
Kusagil detsembris võttis valitsus vastu otsuse, et sõjavägi võib tulla ja kodunt minema viia toiduvaru mis ületab 2 nädala oma, nagu sõda ette aimates ja sedama ka õppuste tarvis.
Eestis ei kirjutata antibiotsi ette ja jooditabletid? Meil pole varjendeidki ega õhusignaale (saate smsi kui märkate tähele panna). Mõtlen isegi passide tegemisest ja lahkumisest, aga seegi kuu vaatan kuidas söönuks saame ja nii see läheb. Kuhu siit enam pääseb kui venelased peaks suutma poola-leedu vahelt läbi lõigata? Oleme kõik nagu rotid puuris ja kes seda dokumenti ikka küsib kui põgeneme… mingi paber ikka on.
Uudiseid jälgides ründab Venemaa samade “fashistid, denatsifeerida” süüdiatustega Poolat ja ähvardas Soomele kallale minna kui too peaks NATOga ühinema.
Tenerife ja kohe homme tundub päris mõttena.
Kui neid jooditablette kaasa pandud poleks, siis poleks võtnud. Ei näe mõtet. Need on meil muidu ette nähtud sellepärast, et elame tuumajaama raadiuses. Mitte nüüd selle Ukraina-konflikti pärast. Aga kuna nad apteekritele juba jagatud on, küllap siis praegu tundus hea aeg neist lahtisaamiseks olema.
See ei olnud valitsuse otsus, vaid Riigikogu seadusandlus, mis puudutas Riigikaitseseadust. Riigikaitseseadus § 82 ülamärkega 2. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud:
Sundkasutusse võtmisele ja sundvõõrandamisele ei kuulu:
punkt 1) füüsilise isiku vara, mis on mõeldud tema toimetuleku tagamiseks, sealhulgas temale ja tema lähedastele vajalik toit ning eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küttematerjal.
Lõige 3 – Käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud asja võib võtta sundkasutusse või sundvõõrandada, kui muud võimalused sõjalise kaitsevõime säilitamiseks puuduvad.
Analoogne regulatsioon on enamike demokraatilike riikide kaitseseadustes. See ei tähenda seda, et kui sõda algab, siis Eesti sõdurid hakkavad moment kodudest sõjaväele varu kokku tassima. See on absoluutselt viimane hädakäik. Sellele eelneb sõjaolukorra sõjaväe varustamise plaani elluviimine, mis ei tule selle sama rahva perede toidukappi varutu arvelt.
See seadus on ikka kõvasti vanem, detsembris seda lihtsalt loeti uuesti ja uuendati vms. Igal riigil on see seadus olemas.
Seadus jõustus ammu, aga sinna tehti nüüd hiljaaegu muudatusi, mh nendesse sätetesse, millele viitasin.
Ma ei usu seda eraisikutelt toidu äravõtmise juttu. Kuidas see välja peaks nägema?
Reaalsuses, kui selleni peaks asi jõudma, et sinu enda riigi kaitseväel, kes sinu kodumaa eest võitleb, ei ole süüa ja sõdur tuleb sööki paluma, siis sa annad nii palju kui võimalik. Kui aga sõdur satub kohaliku tibla koju, kes on terve elu ennast lasknud ajupesta, siis on sõduril nendele sätetele tuginevalt õigus toit ka ise konfiskeerida.
Ma ei ole eriline varuja. Võimalik, et see maksab kunagi kätte. Hetkel tšillin oma kodus enamasti üksi, siis ma arvan, et nädala peaks vastu oma toiduvaruga. Küll kesiselt, aga peaks.
Toidu ostan alati nädalaks, ma ei viitsi sellega sagedamini tegeleda ja odavam tuleb sedasi ka. Mingi varu on sahvris veel lisaks olemas, nii et mis sööki puutub, siis kuu saan raudselt hakkama, ilmselt rohkem. Vett ei ole varunud.
Grilliks on mul suvaline kõige odavam ristkülikukujuline jalgadel renn, rest peal (midagi sarnast https://www.k-rauta.ee/p/grillahi-abas-smokehouse-4751017340028-290x600x1100-mm/kaqj). Ma ei tea, mida seal veel on vaja? Kes grillida oskab, oskab vist nagunii; kui ei ole nö kätt, siis liha ära kuivatada on igal pool võimalik. 😀 Elan ka ridaelamus ja thänk kaad, meil on vanakooliinimesed siin, kes ei ela naabritel oma reeglitega seljas, vaid elavad ise ja lasevad teistel ka elada.
Meil oli lapsel just kõrvapõletik ja ostsin varuks valuvaigisteid. Just lisaks sellele, mis kodus juba olemas on (meil neid aktiivselt kulub mehe terviseprobleemi tõttu).
Ja kuna mul endal aeg-ajalt põiepõletik, mida ma ravin alati antibiotsiga, siis üks antibiots sai ka varuks ostetud.
Apteeker andis kaasa ka jooditabletid (need on meie elukohariigis tasuta ette nähtud).
Veidi on konserve (asju, mida ilma soojendamata-valmistamata teha saab) ja vett on ka (2×5-liitrist).
Rohkem ei plaani midagi varuda, sest ma ei tea, kuhu piiri tõmmata. Liialt ei maksa paanitseda, seda oli koroona alguses näha. Mõni tuttav nüüd pillub oma aegunud konserve minema.
Koeratoitu sai just uus kott ostetud (15 kg), aga kuna igapäevaselt sööb koer toortoitu, siis ei plaani kuivtoitu rohkem valmis varuda.
Kodus on ühes kohas koos tähtsad ja vajalikud dokumendid, need rabaks kaasa, kui kuhugi minekuks läheks. Riided, head kõndimise jalanõud, mees, lapsed ja koer oleks need, mis kaasa saaks.
Kuna sa elad kortermajas, siis seal peab grillimisel arvestama KÜ reeglitega. Ja tuleohutusreeglitega nagunii. Ma ei tea kui suur ja milline terrass sul on, aga söegrilli tohib kasutada ainult teatud kaugusel majast.
Ma lihtsalt vaatan siin teiste terrassidele ümber ja mulle tundub, et neil ka mõnel söegrillid 😀
Päästeameti juhised ohutuks grillimiseks: https://kodutuleohutuks.ee/wp-content/uploads/2021/06/PA_Lo%CC%83ke_2021_v4.pdf ja https://kodutuleohutuks.ee/esilehe-kampaaniad/peamised-tulekahju-tekkepohjused/grillimine-lokke-tegemine-kuunlad/
Eks seepärast neid meetreid ja konkreetse grilli lubatavust vaadatakse, et on põlema läinud hoonete terrasse (rõdusid, seinu, voordilaudu sädemetest jne). 🙂
Nädala peaks hakkama saama. Üritan ikka positiivselt mõelda ja loodan et varusid vaja ei lähe
See mõte, et kuhu mul ikka minna on, siis piiri taha kasvõi Tenerifele, kus sa juba käinud oled.
Ma olen mõelnud, et kui esimene tank piiri taga on, siis mina olen siit läinud ka. Ükski laps ei peaks nägema seda jõledust. Kindel on ka see, et pealinna elu on tore, aga võõrale on see see koht mida maha murtakse. Pole siin kahjuks pääsu. Metsa plagama või pagulaseks.
Olen ka koju veidi asju varunud, kuid kindel see, et kui nii peaks minema ja siia lukku jääma, siis ilmselt kuskil mujal kokkan, mitte siin omas kodus.
Siiski loodame, et seda jampsi siia ei tule ja grilli võid niisama osta ja süüa teha 🙂
Ma ükspäev istusin samamoodi Barbora lahti ja mõtlesin, et nüüd tellin neljale nädala toiduvaru ära. Ja ma ei tea, jäi kuskile toppama see asi. Siiamaani sööme neid koroonapaanika ajal ostetud purgisuppe, mida tavaliselt üldse ei tarbi. Igasugused purgisupid ja konservid, need peaks sellised olema, mida sööme ka. Aga kui pole harjunud sööma.. Laste koduõppe pakkides on alles kuivaineid nagu tatar ja hirss. Ainus, mis ma olen tellinud, on kassi toit (krõbinad ja märgtoit, tal apteegi kraam) ja siis hügieenisidemed, hambapasta, pesuvahendeid, Wc paber. Tellisin ka nõudepesu- ja pesumasina kapsleid aga kui elektrit/vett ei ole??
Ja siis veel, kaks kasvavat last kodus. Kas pean ette muretsema juba pikalt riideid jalanõusid? Siin ei ole lihtne teema, et tellid makaronid ja konservid ära. Kui ikka hakata mõtlema suuremalt, siis peaks neid ka varuma..
Primus on matkamistest olemas, toiduvaru on ka piisav, saaksin mingi kuu ikka hakkama. Gaasi on vaja osta, natukene elementaarseid ravimeid võiks olla, sügavkülma peaks tühjaks sööma, ära sulatama ja siis lihakraami täis toppima. Igasuguseid majapidamisvahendeid olen mõelnud , et olgu kodus alati üks tagavaraks! seebid, hambapastad jne. olen koju varunud 2×5 l puhta vee kanistri, et kui jamaks läheb saan kohe vett täis lasta 😛 Nii sama vett varuda ma ei näe mõtet. Pole väga kuhugi panna teda ka. Ühesõnaga, varud on pigem olemas. AAA – kui jamaks läheb siis torman poodi ja ostan väga palju raha eest ära kogu seal oleva koeratoidu!! Vahet pole, mis marki see on – küll söövad 😛