ära jäänud matk*

Eelmine aasta oli meil afrokatega üsna suurejooneline plaan Hiiumaale matkale minna. Jah, lugesite õigesti 😀 Kes mind vähegi aega jälginud on, see ilmselt kortsutab kulmu ja on võib-olla väheke, aga ilmselt üsna suures hämmingus, hahha 😀 Ei ole ma nimelt kuigi tuntud oma matkalembuse poolest. Palju parema meelega külitan kuskil spaas või äärmisel juhul võimalikult mugavaks sisustatud jurtas. Sõbrannad olid aga kõik minekuvalmis ja nii meil see plaan oli. Kuni mingil põhjusel, mida enam täpselt ei mäletagi, asi ikkagi ära jäi… Hiiumaale läksime küll ja oli igati fun times, kui end tagasihoidlikult väljendada, aga see otseselt matkateemasse ei puutu 😀

Matkamisega seoses hoiab mind isiklikult tagasi peamiselt see, et mulle ei paku huvi kuskil võpsikus kilomeetrite kaupa vantsida, et siis “preemiaks”, ise pesemata ja kasimata, sääskede vahel purgitoitu süüa. Aga targemad inimesed, kes erinevalt minust päriselt matkamisega tegelenud on, lükkavad kogu sellise vaibi täiesti ümber. Peamiselt olevat ikka ilus isamaa loodus, kaunid vaated iga nurga peal ja nii põhjalik mõistuse kosutamine, et hoia ja keela.

Nii ma siis mõtlesingi, et okei ise ma matkale ei jõudnud ja ilmselt ei jõuagi, vähemalt mitte see suvi. Üle nädala olen lastega, nädala sees käin tööl ja siis need üksikud täitsa vabad päevad kuu aja jooksul tahaks nagu…külitada ka jõuda. Aga ehk on mõni teie seast ka suuremat sorti loodusesõber ja mõtleb, et hea meelega võtaks sõbrad kampa ja läheks. Aga jällegi võib-olla on mingeid eelarvamusi ja päris hästi nagu ei tea ka, mis üldse kaasa on vaja võtta…

Mulle saadeti lugemiseks üks artikkel ka just samal teemal. Vot üksi matkamine on miski, mida ma vist küll ette ei võtaks. Kasvõi lihtsalt sellepärast, et tundub igav. Noh ja võib-olla siis tekiks mingeid hirme ka, mida sõpradega koos matkates karta ei oskaks. Üksinda telgis magamine vs sõpradega koos tunduvad nagu öö ja päev ettevõtmised. Aga jällegi, kes olen mina ja mida mina ka millestki tean. Suure tõenäosusega on üksi matkamisel veel mingi eraldi võlu.

Mitte selle üle, mitmekesi minna, küll aga oli meil eelmine aasta matka eel paras peamurdmine, et mida oleks vaja sinna kaasa võtta.

Oma peaga mõtlesime välja, et seljakott varuriiete ja kerge söögipoolisega. Ning mõistagi telk. Aga see oli muidugi ainult murdosa kogu kraamist, mis me lõpuks välja valisime 😀 Ma ei suuda leida seda kirjavahetust, kus kogu see nimekiri olemas oli, aga nii palju on meeles, et kõige tulisemat kõneainet pakkusidki suuremad asjad. Telgid, magamiskotid, madratsid. Osad prouad nimelt avastasid enne matka, et nad ikkagi suht printsessid ja joogamati-laadne madrats nagu hästi ei lähe, vaid et kõne alla tulevad ainult täispuhutavad madratsid…

Toidupoolise osas arvasime, et mõni kiirsupp ja peotäis batoone kärab hästi, et palju sa seal metsas ikka sööd. Aga ega ikka ei oleks need käranud küll. Niisiis võtsime kuulda targemate soovitusi ja tellisime just matkamiseks loodud toite. Valik oli üllatavalt suur! Täiesti huvi pärast mekkisime need matkaeined keset mu üürikodu elutuba järele, kui oli selge, et matk ära jääb. Toidud polnud üldse halvad, suht vastupidi – oleks seal metsas üsna luksuslikult söödud saanud. Prouad õhkmadratsitel oleksid rahulolevalt mõmiseda saanud 😀 Igatahes need toidud maitsesid igati hästi, eriti selliste lihtsate ja kompaktsete kiirtoitude kohta. Kui elus ikkagi matkale sattuma peaksin, siis oleks söögi osas on asi vähemalt selge.

Toidust veelgi olulisem on piisavalt vett kaasa võtta. Vesi kaalub kahjuks omajagu palju ja tahaks seda ikkagi külmana tarbida. Nii et siin oli mõtlemist rohkem. Lisaks valisime välja matkapliidi, mingid pisikesed gaasi…purgid? ja asi läks isegi käimiskeppideni välja peeneks. Meil oli tõesti solid varustus koos, matkajoped ja -jalatsid sealhulgas 😀

Ma olen täiesti kindel, et see matk oleks meil üsna mõnus tulnud. Ega sääskede jms osas ei oska keegi päris kõike ette näha, aga no matkatarbed olid küll nii viimseni läbimõeldud, et… Lausa lust mõelda.

Kellel positiivseid matkakogemusi juba jagada on, see võib neid siin postituse all teha. Äkki krt veenate ikka mind ka. Midagi peab selles ju olema, et nii paljud inimesed suveperioodil palehigis igal vabal hetkel muudkui telgivad ja matkavad, et ühtki vaba RMK platsigi terve kodumaa peale leida pole. Õnneks kõige tarviliku leidmisega ei ole probleemi, see on selle asja juures lihtne osa! Ja kui ise ei tea, küsige aga nõu 🙂

*Postitus sündis koostöös Hansapostiga

**Mingi selline vaade nagu avapildil poleks üldse paha asi, mida hommikul esimese asjana näha. Mitte et ma nüüd kuskile mägedesse telkima läheks, vaid üleüldiselt nagu, saate vast aru küll.