Kas te vaatate mõnikord sarju/filme ja mõtlete, et no selline asi küll päris elus iial ei juhtuks? Minul on küll nii olnud. Okei, ma ei räägi siin mingisugustest nendest filmidest, kus mädanev tüdruk öösärgis kaevust välja ronib, sest ma tõesti LOODAN, et need asjad päriselt ei juhtu, aga ma mõtlen just elulisi ja suhteteemasid.
20 kommentaari
Mallu, blogi rohkem, ma alati ootan põnevusega :))
Ma annan endast parima🥲😄
Mul on selline olukord olnud, et 19ndal sünnipäeval koolipäeva lõppedes hakkasin koju minema ja kooliväravas ootas mind mingi poiss lillede ja kingitusega. Minu jaoks täiesti võõras tüüp, nagu essat korda oleks näinud. Ja soovis mulle õnne ja ütles et nüüd võttis lõpuks julguse kokku minuga rääkima tulla, aga et nägi mingi ça 10a tagasi muusikakoolis klassist väljumas ja armus nii ära et on minu peale koguaeg mõelnud ja teadis täiesti lambiseid fakte mu kohta, nt et ma põhikooli lõpus sain mingil võistlusel kolmanda koha ja et kunagi ma võitsin mingis kalevi loosimismängus saumiksri jms. Ühesõnaga kõik mis googles olemas oli mu kohta. Ja ütles et teadis mu aadressi ja vahepeal käis seal kandis ja lootis mind näha vms. A muidu ei olnud mingi creepy kutt vaid niisama siuke tagasihoidlik poiss 😅 kuid jah lisasin ta FBs sõbraks ja natuke rääkisime peale seda kuid kokku ma temaga enam rohkem ei saanud.
Meestega üldse mingeid ajukaid hetki mul toimunud, nt üsna hiljuti suhtlesin tööl viisakusest ühe toreda mehega (aga mul mingit nö huvi ta vastu ei olnud) ja mainisin talle ka et lähen perega varsti reisile, isa sünnipäeva tähistama. Et saime ryanairiga odavad piletid. Ja tüüp küsis mis kuupäevadel. Ma siis vaatasin oma kalendrisse ja ütlesin kuupäevad, kuigi mõtlesin et lamp küssa. Õhtul lähen koju ja vaatan et messengeris sõnum temalt. Saatis pildid lennupiletitest 😀 tüüp tuli ja läks sama lennuga samasse kohta. Nats awkward oli mul vanematele seletada seda aga tegelt oli isegi tore hahah🤣 lõbus mälestus. Kuid nagu wtf ikkagi. Tahaks juba normaalset kutti ja sõrmust sõrme et oleks läbi see meestedraama sest absull iga mehega tuleb varem või hiljem mingi täielik jaburdaa olukord ja enam pole isegi naljakas. Mul vist mingi weird karma.
Elu ongi niivõrd kummaline, juhtuvad asjad mida ei oska eluski oodata.
Kui ma loen su postitusi siis ma ei tea kas see tuleneb sellest, et sa oled minuga peaaegu samal ajal sündinud, vaid aasta enne. Aga oleme mõlemad kalad, veebruari keskpaigas sünnipäev jms. Ma tunnen end paljudes olukordades ära. Sarnane olukord nagu sinul Gerdiga on olnud ka mul endal. See oli küll ammu aga kui peaks uuesti see inimene mu ellu tulema, siis annaks ka mina talle vist kõik andeks. Tundeid keelata ei saa ja kui sa tunned end olenemata eelnevast ,temaga väga hästi siis kelle asi see on?
Keegi ei taha, et sa haiget saaksid muidugi, kuid on teatud olukorrad mida vältida ja inimesed keda endale keelata ei saa.
Lihtsalt naudi hetki, ole õnnelik !
Öeldagu perekooli foorumi kohta mida tahes, aga tihti on kägudel siiski olnud õigus väga paljudes küsimustes, ükskõik kui absurdsed need väited pole alguses tundunud. Kollektiivne elukogemus koorub seal välja, mis tihti peab paika.
Ma ei ole kunagi öelnud, et mitte kellelegi kunagi õigus seal olnud ei oleks, ikka on. Ma pigem leian, et asi on tihtipeale ka toonis, kuidas mida öelda, et inimene seda ka kuulaks. Kui Marta oli aastane, kirjutas seal keegi, et mu tütar on nagu töllmokk, et kogu aeg suu lahti nagu lollil. Kas ma võtsin seda tõsiselt? Ei. Kui aga üks lugeja mulle kirjutas viisakalt, et kuule, mul lapsel oli ka suu pidevalt lahti ja siis tuli välja, et tal on adenoidid, siis panin ma talle arstile aja (olidki krt adenoidid :D).
Aga no suhte teemadel ja kuidas oma elu elada soovitused on tihtipeale juba eos vett vedama määratud. Ütle üks inimene, kes teeks oma elus muudatusi soovituste põhjal, mis tulevad anonüümselt ja kriitiliselt interetist 😀
Mina, vastupidi, olen täiesti sinu poolt! Minu algus oma abikaasaga oli ka väga künklik, sain korduvalt haiget, sest ta oli nii hirmul enda sidumise ees.. tänaseks oleme õnnelikult abielus, oma hirmudest üle ja ma tunnen iga keharakuga, et tegin õige valiku teda pushides ja et alla ei andnud. Ma veendun iga päev, et see mees (kellel võttis 2a aega, et armastust avaldada) armastab mind kogu hingega 🙂
Tead, see on sinust muidu väga armas, aga laias laastus ei ole mul vaja, et keegi oleks minu poolt või minu vastu. Ma tean ise omast käest, nagu näha, et on suhteid, kus kõik pole alguses nii roosiline, aga võib lõpuks siiski olla hea. Samas ei tahaks ma, et keegi jääks kokku kohutava inimesega, sest ükskord ühel Mallukal oli ka nii, et alguses oli raske ja pärast lust ja lillepidu. Kõik inimesed ja suhted ja olukorrad on erinevad ja seda, kas miski mängib lõpuks välja v mitte, näitab ainult aeg. Ja ma ei hakkaks kunagi siin nüüd punktidena täpselt välja tooma, et mis ikka mu meelt muutis ja mis olukorrad toimusid, sest ma ei taha, et see kõik kõlaks ühe suure “õigustusena”, sest mul ei ole vaja mitte kellelegi midagi õigustada. Mul on vaja koos oma lähedastega õnnelik olla ja kui ma seda olen, siis mission complete 😀
Paar aastat tagask semmisin ühe tüübiga kes oli just naise maha jätnud. Natuke aega timmisime aga päris asja ei saanud sest tüüp ronis eelmise naise juurde tagasi. (Tuli välja et vahepeal polnud seda eelmist nagu päris mava jätnudki) Noo okei,suva mul küll tuleb uus 😅 Nüüd suvel oli vaja kiirelt meigi aega,pakkus siis fb grupis üks mis sobis ja läksin. Poole meigi pealt saan aru et see on sama tüübi naine. Korra tuli hirm et äkki teab ja lähen siit välja ilma kulmuta vms😅😅
Tavaliselt need eelmised naised uutest ei tea, ilmselt selle pärast sul kulmud alles jäidki 😀
Oiiii. Mul kunagi samuti aastaid tagasi oli lihtsalt suhtlus ühe meesterahvaga. Ma ei teadnud isegi, et ta abielus on. Noh tahtis kokkusaada. Saime. Istusime tema autos ja oppaaa naine tõmbas ukse lahti ja sõimas mul näo täis. Appi ma sain ataki. 😂😂😂😂 Ometi ei olnud seal miskit muud kui reaalselt rääkimine, aga jumala eest ma mõistan seda naist. No hate talle absull.
Noh, naist ei saa süüdistada, aga ma oleks pigem seda meest sõimanud, mitte naist 😀
Ma kunagi tegin LSD-d ja tripi ajal ma pmst nägin ennast kuskilt kõrgemalt.. aga nagu.. planeetide kõrguselt v u nii (haige tekst jah ma tean :D) ja siis ma pmst mõistsin enda perspektiivist, et vahet pole, mis valikuid sa teed või mis mehe sa valid või mida iganes, elu läheb ikka edasi, maailm toimib ikka edasi. Ses mõttes ongi täiesti suva, kellega sa koos oled, kellega keegi teine koos on. See on lihtsalt mingi etapp ja suures mastaabis see ei mõjuta sittagi. 😀
No just 😀 Nii ju ongi tegelikult 😀
Mul aastatega tulnud suhtumine, et kes ma üldse plen, et kedagi hukakmôista vôi viltu vaadata..Kuni ei sega Mu elu, tehku teised mis soovivad ent ma ise ei soojendaks ka enam niimoodi vanu suhteid- üksköik, kui palju ma ütleks, et see on fine, et ta tegi x ja y asja- vahet pole, siis mul siiani on olnud ikka tûlide kàigus samad asjad x ja y ûles kerkinud ning alateadvustnpetta pole suutnud/vôtt suhtekatset vol xxxx nii lebolt ja suvalt, et ei háirika vanad asjad. Seega mûts maha su ees, suudad olla ju ule vanadest teemadest ning peaasi,et ise roosa ja rõõmus..
Lol, mul oli kunagi üks Bangladeshi peika, kellega me hirmsasti abielluda tahtsime, aga ta oli moslem ja abiellumiseks oli vaja vanemate luba, nii me siis lendasime Bangladeshi, et seda luba küsida. Kuu ajaga juhtus 100 erinevat olukorda kus ma mõtlesin, et jumal tänatud, et ellu jäin ja ühtlasi poole kuu pealt sain aru, et selle mehega ei taha ma mitte kunagi tegelikult abielluda, aga suurest hirmust, et ta mind Bangladeshis prostituudiks müüb, sest suured valged naised läksid seal hästi peale, ei julgenud ma talle Eestisse tagasi jõudmiseni sõnagi oma tunnetest iitsatada. Tema aga üritas samal ajal oma perekonda minuga sõbraks teha, mis oli täielik teater omaette. Ma pole elus varem näinud, et üks inimene suudaks teist nii väga põlastada kui tema isa mind, võib-olla oli asi ka selles, et ühel hetkel tõstsin ma ta isa lihtsalt endalt tee pealt eest kui ta keeldus mind uksest välja tänavale laskma, see mees oli mulle vaevu nabani ja umbes 150 aastat vana. Eestisse jõudes peitsin end kolmeks nädalaks vanemate koju taastuma ja lõpuks sain julguse kokku, et see mees maha jätta. Never again.
Appi, seda filmi ma vaataks küll 😀 Aga räägi mulle ka mõni nendest sajast olukorrast, tahaks teada küll :D!
Jaa täiega põnev. Räägi veel!
Mina ka tahan, räägi jah
OO jaa elus on palju seebiooperit, kus me hiljem imestame: kas tõesti see juhtus minuga ja veel tänapäeval, ei see on UNI! Tegelikult juhtub igasugu saasta täiesti tavaliste ja toredate inimestega. Miks me kuskil alateadvuses muud eeldame, ei teagi. Neid kokku-lahku suhteid, kus vahepeal on tekkinud romatilised suhted uutega ja siis jälle pöördutud vana suhte manu on jalaga segada. Imelikul kombel see esimese suhte naine vihkab tihti teist, kuigi ise oma mehe nelja tuule poole saatis. Mul just see kogemus, et minu eksi eelmine naine vihkab mind ka 30 aastat hiljem, endal järjekorras kolmas uusabikaasa käevangus. Sinna vahele veel mehe kanditaate mitmeid. Ise juba vana inimene aga näe sellist sallimatust täis.
Mul on sõbranna , kes Egiptuse kutti armus, reisil! Jeeus kas ta ei tea mis lood nendega on! Teais küll, aga tema argument oli, et ka tema tahab kasvõi korra elus tunda ümardamist ja hoolitsust, sest kodumaal seda pole temaga juhtunud. (Sorry endal on siin selline kilomeetri paksune kaitsemüür ümber, kes sellest viitsib läbi võidelda.) No jap , mis teha inimsel ei ole lootustki ja nii ta müüb ennast petlikkule armuelule. No eks see lugu sai kiirelt ka läbi, õnneks suuremate majanduslike kahjudeta. Kuna kutti majanduslikult ülalpidama siiski ei hakanud, siis tema hool ja arm ka kadus. Nüüd tekkis sõbrannal vajadus ise kellegi eest hoolt kanda-ilma tagamõtteta. Tema elus oli materjaalselt kõik vajalik olemas ja nii ta lõpuks lammutas oma kaitsemüürid ja hakkas tinderdama. Leidiski omale 80-se papi ja elavad rõõmsasti kokku , maal põldude vahel, tööl käib ikka linnas , sõites iga päev maha pea 100km . Linna maja seisab tühi ja sinna teda miski ei tõmba. Vot sõbranna jaoks on õnn majas, hoolimata 25 aastasest vanuse vahest. Papi lapsed on nüüd ka tema lapsed , mis siis, et mõni neist tema enda vanune. endal tal lapsi polnud. Ta on saanud omale pere ja naudib teiste eest hoolitsemist. Kas saab teda hukka mõista?!
Eriti seebikaid lugusid ei tihka siia kirja panna, need on hoobilt ära tuvastatavad meie tutvusringkonnas. oma keerdkäikudega aga lausa melodramaatilist filmi väärt.
Mida aga ma kohe kindlasti ei dolereei on VAIMNE ja füüsiline vägivald. Ja vaimse üle sa Mallu kurtsid Gerdi suhtes. Nii et mnjah …