Ma ei tea, kuidas teie oma elu kõige vahel jaotate, aga minul isiklikult on küll nii, et mida vanemaks ma saan, seda keerulisem on leida seda aega, kus lihtsalt sõpradega kokku saada. Muidugi me aeg-ajalt suudame enda graafikud niimoodi sättida, et päris nägude unustamiseni asi läinud ei ole, aga no nooremana oli selline asi kuidagi palju lihtsam.
Pole muidugi ka midagi imestada, sest nooremana ei ole meil selliseid takistusi nagu miljon last, töö, hobid, kodu inimlikuna hoidmine ja ausalt öeldes puhas väsimus. Konkreetselt on selliseid õhtuid, kus teoreetiliselt oleks võimalik kokku saada, aga nädal on lihtsalt nii ära ruunanud, et tahaks lihtsalt sõnagi lausumata telekat jõllitada.
Hah, sellega meenub mulle üks kord, kui Andra tuli mulle külla ja me vaatasime ära kaks osa Rannamaja pluss kaks täispikka filmi ja vahetasime selle aja jooksul kokku umbes viis lauset. Selle nimi on kvaliteetaeg, sõbrakesed!
Igatahes anname me endast siiski parima, et mõnikord kokku saada, paar drinki teha, mingisuguseid mänge mängida ja niisama juttu puhuda. Teoreetiliselt võiksime me seda teha meie enda kodudes (mida me ka mõnikord teeme), aga ikka kuidagi toredam on oma argirutiinist välja saada ja sõpradega kuskile minna. Just selle pärast oletegi te omajagu lugenud siit blogist erinevatest puhkemajadest, kuhu me sellise koosviibimise sooviga trippinud oleme.
Nii sündis ka mõte Halloweeni ajaks sõbrad kokku ajada ja linnast vehkat teha. Kõik sõbrad kahjuks tulla ei saanud. Häbematu, kuid see kord olen valmis andestama. Ega meie vanus on juba seal maal, nagu ma teile juba mainisin. Põlved valutavad, majad tahavad remonti, töönädal väsitas ära ja lapsed tahavad tegelemist. Pole hullu, järgmine kord teeme sama pulli suurema seltskonnaga.
Igatahes sõitsime me umbes tunnikese ja jõudsime Viduva puhkemajja. Olin selle maja pilte ka enne netist vaadanud, aga no ma ütlen ausalt, et siia peab ilmselt kohale tulema, et kogu võlust aru saada. See on maamaja, aga nii mõnus, hubane ja soe. Reaalselt kujutan ette, et siin oleks nii mõnus istuda siis, kui õues on paks lumi. Ja veelgi ägedam oleks siia tagasi tulla suvel, sest ruumi on siin palju ja isegi lastele on õues väike mängumajake. Kindel on see, et järgmisel suvel ma siia oma lapsekarjaga ka tulen!
Meie eileõhtused plaanid sisaldasid näiteks kõrvitsatest laternate tegemist. Ma pean tunnistama, et tegin seda teist korda elus ja seda on kindlasti näha mu vaese kõrvitsa ebardlikust näost. Teised kütsid oma kõrvitsaid hakkida nagu proffid, aga oh well, valmis me nendega saime ja asetasime nad õue teiste kõrvitsate sekka, mis siia juba eelnevalt kaunistuseks sätitud olid.
Priileib andis meile siia puhkusele konkreetselt suure kastitäie asju kaasa, et me neid maitsta saaks. Kes veel ei tea, siis nad on üks väike äri Laagris, super minu kodu lähedal. Ja nad teevad igast kraami, mis on laktoosi- ja gluteenivaba. Tituleerisime enda lemmikuks cheddari-tsilli küpsised, seemneleivakesed, sidruniküpsised ja need, kus on kreem vahel ja shokolaad peal, mis nende nimi ongi? Andra kunagi rääkis mulle sellest kohast ja mina tellisin selle peale Riki sünnaks sealt tordi, mis oli NII HEA! Ehk siis me saime igasuguseid snäkke, küpsiseid, leibasid, saiu ja muidugi ka kaks nende kõige uuemat toodet – minitordid.
Konkreetselt armastan minitortide mõtet, sest palun öelge mulle, miks peab ristiinimene sööma torte ainult pidupäevadel? Aga samas suurt lahmakat torti endale koju osta ei tundu väga mõistlik, sest muidu läheb enamik lihtsalt raisku. Igatahes nüüd ma tean, et selline võimalus olemas on. Või noh, teil ka, kui peaksite Laagri kanti sattuma. Või tegelt nad müüvad oma asju osades poodides ka, suures Coopis nt nägin. Igatahes annab sooduskood mallukas teile kuni 2023. aasta jaanuarini 10% alla. See kehtib siis tortide tellimisele, mida saab tellida kaks kuud ette. Nii et kui on mingi tähtpäev tulemas, siis ma soovitan küll – väikevenna sünnal kõik sõid ja kiitsid.
Otseloomulikult kokkasime me (või peaksin ütlema mina?) ka väikse dinneri. Lõhe riisiga – amazing. Mängisime kaardimänge ja õhtu lõpetuseks sai päris pikk tiir tünnisaunas. Ma peaksin vist täpsustama, et mina selle tünnisauna osa jätsin vahele, sest mulle lihtsalt ei meeldi väga märg olla 😁 Ma oleksin selleks pidanud palju rohkem vägijooki tarbima. Kuna aga ma ootamatult ei ole enam esimeses nooruses, siis keerasin ma kell 11 kenasti magama, ei teagi, kaua teised veel edasi tsillisid, sest otseloomulikult ärkasin ma kell pool kuus üles ja praegu (kell 9.33 kui ma seda postitust trükin) magavad kõik teised õndsat und.
Ja kuna mul midagi paremat oma eluga teha ei ole, tulingi hoopis blogi kirjutama, sest reaalselt oleks patt teile mitte seda kohta tutvustada. Kes eile insta storysid vaatas, siis nägite ka väikest house touri, aga ma tahaks veel sellele lisada, et tegemist on kohaga, kus on konkreetselt kõigele mõeldud. Nii tihti oleme käinud puhkemajades, kus pole isegi nuga. Siin on kapid vajalikku kraami täis ja ongi selline tunne, et võid siia tulla kaks kätt taskus.
Toad on nii hubased, küünlad igal pool. Magamiskohti on lausa kümnele, seega võib julgelt tulla suurema perekonnaga, või sõpradekambaga, nagu meie seda tegime. Kohaga jääte 100% rahule – ega see ilmaasjata 2021. aastal kauneima maakodu tiitlit võitnud! Ja kui bronnides mainite ära, et minu blogi kaudu tulite, siis saate 10% soodukat ka (kehtib siis selle aasta sees tulemisele).
Aga okei, kõik ärkasid nüüd üles, nii et teeme väikse hommikusöögi ja sätime suuna tagasi pealinna poole. Mul on õhtul vaja veel Andraga fancyle dinnerile jõuda, nii et ei ole siin aega raisata. Kuigi tegelikult sajab mõnusalt vihma ja oleks üli mõnus siin veel päev läbi mõnusalt pleedi sees vedeleda.
*Postitus sündis koostöös Viduva puhkemajaga
Kommentaarid puuduvad