Ma olen avastanud, et ma olen viimastel aastatel hakanud mingit traditsiooni looma, ehk siis pooled kingitused Kardole tulevad just Von Baerist. Kingitused meestele isadapäevaks juba vist kolmandat aastat jutti. Eelmine aasta sai ta näiteks rihma (LINK) ja enne seda rahakoti, kui ma väga mööda ei pane. Haha, ma hakkasin praegu otsima erinevaid isadepäeva pilte ja leidsin postituse aastast 2014. Nagu haha, Kardo näeb välja nagu ta oleks 15-aastaselt lapse saanud ? Vaadake ise, kui ei usu (LINK).
Igatahes ma olen mingi hetk suvalist pudi ka Kardole kinkinud, ala mingi “maailma parim issi” karikas ja lapse pildiga t-särk (haha, ma ausalt ei tea, mida ma mõtlesin, kui ma arvasin, et see oleks hea kingitus…) Ahjaa, nagu ma nüüd loen, siis Lotte oli ka Kardole isadepäevakingitus vist, ei mäletanudki. Okei, Lotte polnud suvaline pudi, aga üldse olen ma viimasel ajal läinud seda teed, et kui mul mingit head ideed ei ole, siis ma kinki ei tee ka. Kardole nt sünnaks vist ei kinkinudki sel aastal midagi, sest ma lihtsalt ei suutnud midagi head välja mõelda ja vaja ka midagi ei olnud.
Eriti veel isadepäev, mis minu poolest võikski olla päev, kus lapsed joonistavad issile kaardi ja tehakse koos midagi toredat. Muud teoorias vaja polekski. Välja arvatud juhul, kui tõesti ON inimesel midagi vaja, siis võib seda ka isadepäeva raames niiöelda kinkida.
Isadepäev on küll alles 10. novembril, aga meie majas tuli see sel aastal veidi varem, seda ainult minu enda väga omakasupüüdlikel põhjustel. Nimelt võtsin ma kunagi Kardo seljakoti endale, sest kass hävitas minu vana seljakoti ära. See oli imeilus helepruun nahast seljakott nimega Liberty, aga mul teda päästa ei õnnestunud. Seega võtsin kasutusele Kardo musta Von Baeri seljakoti, sest käekotiga pole nii mugav ja seljakott on elu. Kardo must kott on ka väga ilus, aga mulle meeldis selle Liberty kuju palju rohkem, selline kandilisem ja stiilsem, aga loomulikult leppisin ma ka veidi ümarama vormiga.
paremal üleval on see must seljakott, mida ma nüüd usinalt kandnud olen.
Kuna aga mina Kardo koti haledalt tuuri panin, siis hakkas Kardo vajadusel kasutama üldse mingisugust Starteri seljakotti, mis talle mingi promopakiga saadeti. Et siis… minu kallis abikaasa ja laste isa tuias ringi nagu mingi Kalvi-Kalle, Starteri kott seljas, nagu läheks viienda käiguga driftima või miskit.
Ehk siis sedapuhku mitte vajadusest, vaid lihtsalt… et mitte häbi pärast maa alla vajuda, oli mul Kardole ruttu uut seljakotti vaja, sest mina enda omast loobuma hakata ei kavatsenud. Või noh, ma ei kavatsenud talle tema oma tagasi anda, haha. Ma mõtlesin talle täpselt samasuguse kinkida, aga seda enam ei müüda, seega võtsin ma talle selle musta Liberty ja lasin peale graveerida “Kardo juumer”. Niimoodi kutsub teda Mari ?
Kui ma selle kätte sain, siis ma juba mõtlesin, et ega see ju patt poleks, kui ma hoopis ise selle uuema koti endaga reisile kaasa võtaks, käsipagasiks. Ta ju pole üldse väljamaad näinud ja tahaks reisida. Kriminaalne oleks sellist iludust Eestisse jätta ?♀️ Või mis? Igatahes sai Kardo oma isadepäevakingi veidi varem kätte, oh well ?♀️
Mu pika jutu point on see, et ärge kunagi tehke kingitusi selle pärast, et oh, vist on mingi tähtpäev ja nagu PEAKS tegema. Mkmm. Tehke siis, kui midagi tõesti tarvis on. Näiteks rahakotid ja vööd kipuvad meestel üldiselt olema mingid sellised suvalised nässakad, mis sada aastat tagasi kuskilt ostetud, et vot nahast püksirihm ja nahast rahakott on enamasti väga hea kingivalik. Kui te tunnete, et jah, sellel Mallukal on jumala õigus, rahakotti või rihma oleks mu mehele/isale vaja küll, siis palun väga, jõuate veel isadepäevaks ära tellida. Ja ühele õnnelikule tuleb kingitus minu poolt kah. Ehk siis jäta kommentaaridesse, et kas sina kingiksid pigem rahakoti või püksirihma ja üks õnnelik just enda soovitud asja ilusas kinkekarbis ka saab, jehhuu!
*Postitus sündis koostöös Von Baeriga
Kommentaarid puuduvad