Öeldakse, et kui sa ostad punase auto, siis hakkad sa igal pool punased autosid nägema. Ja kui sa oled rase, siis tundub iga teine vastutulija beebiootel olevat. Ja kui keegi teeb kuskil otsa lahti, et tal on ATH, siis tundub äkki, et pool maailma on ootamatult sama diagnoosi saanud.
15 kommentaari
Vaikselt hakkab tunduma, et kõigil on juba ATH. Nagu päriselt. Vb peaks lõpetama selle diagnoosi panemise ja leppima lihtsalt sellega, et kõik inimesed on erinevad. 😀 kui lugeda, millised nö tunnused paljudel on, siis ma võiks sama hästi endale ka selle diagnoosi panna. Samas kas ikka on vajalik. Vaevalt see minu enda elu muudab ja teiste inimeste pärast pole ka mõtet seda nüüd saada.
Kindlasti võiks ju nii ka neile kõigile inimestele mingi diagnoosi leida, kelllel ATHd ei ole, aga no kas see kõik päriselt ka vajalik on. Inimesed on alati erinevad olnud, erinevate iseloomudega, erineva kasvatusega jnejne. Lihtsalt nagu..kas tänapäeval peab tõesti iga asja jaoks diagnoos olema. 😀
Eks see oleneb absoluutselt inimesest – tema perekonnast, tööst jne. Kui on ATH’ga inimene, kelle kõrval on kaaslane, kes võtab teise jaoks raskemad kohustused enda peale (ala jooksev koristamine, pereasjade meeles pidamine) ja tal on töö, mis ei nõua palju rutiini, siis tõesti – ta võib olla diagnoosiga või diagnoosita ja ta saab ikka kenasti hakkama. Kui aga need olulised osad puuduvad, on ATHga inimene pidevas keerises: stress, tegemata jäänud asjad jne jne. See võib minnna ka palju kaugemale, kuni töö kaotamine, võlad jne. Sest see ei ole ju ainult see, et ah ma unustan ja ah mul suva – kõik oleneb teguritest. Sellisel juhul on paljudele ravimeid VAJA, et üldse funktsioneerida. Aga ravimeid saab ainult diagnoosiga 🙂
väga hästi sõnastatud, nii ongi (mul psühh haridus)
Mmul on pikem lugu enda lapsest ATH-ga, kuidas lasteaias ja koolis see lugu kulmineerus, see tundub lugu, mida vôiks jagada laiemale ringile, sest paljudel see probleem ja paljud abi ei oska/ei taha otsida..tána pole kahjuks see pàev, kui ma seda lugu viitsiks jagada, àkki mul ka ath? 🤷♀️Mine sa tea, aga ma kirjutan veel selle loo valmis siia, kuidas tànapàeval lastega kàitutakse, kellel pole veel diagnoosi ja kahjuks ka kehva ôpetaja, ometigi, et lapsevanem suhtleb 200% rohkem kôigiga ja proovib igat lahendust leida kui kool ja kôik muud 🥲
Ma siis ootan, kuni sul rohkem aega! 😀
Mul on hea meel,et sellest kirjutasid. Sest kuigi mu lapsel on ATH ja ravimid ja oleme parajasti põrgust läbi käinud koos, siis ma never ei tulnud selle peale,et ka mul võiks see olla. Sest noh, me kõik unustame, me kõik mõtleme muudest asjadest, kui peaks keskenduma jne jne.Reaalselt sinu postitus pani mind mõtlema,et vb kõigil polegi nii? Sain diagnoosi ja ravimid ja loodetavasti jõuan ka õige raviskeemini varsti. Kõik loksus kuidagi paika ja olen teadlikum, kuidas toimida, mida vältida jne. Ja mis põhiline – hea on teada saada, et ma polegi retakas 😀 Aitäh sulle!
Öeldakse jah, et päris suur osa ATHkaid on selle geneetiliselt saanud ja üldiselt kui laps saab diagnoosi, vaadatakse vanemad ka üle. Kas sulle ise arst ei pakkunud seda?
Küsin siinkohal, et millest alustama peaks kui tahaks kontrollida, kas mul on ATH? Millise arsti juurde minema peaks? Kus sina käisid? Võib-olla oled sellest kunagi möödaminnes rääkinud, aga ma olen viimasel ajal, just selles valguses, et räägitakse, et igaühe ATH on erinev, hakanud mõtlema, et äkki ma ikkagi ei ole prokrastineeriv, alati hiljaks jääv, ööloomast tont, kes isegi oma kodu korras ei suuda hoida ja äkki ikka, vaatamata sellele, et mitmeid muid sümptomeid mul ei ole, võin siiski ka mina olla ATH-ajuga… Aga kust alustada selle väljaselgitamist?
Krt ma olen tõesti kirjutanud, aga obv ei suuda seda posti praegu leida. Mina tegin nii, et panin Confidosse aja psühhiaatri juurde ja rääkisin, et ma arvan, et selline asi mul olla võib. Tema küsis minult miljon küsimust ja peale vestlust saatis mind QB testile, mis siis kinnitas diagnoosi. ATH on muidugi erinev, aga täpselt saab ainult see arst sulle selle diagnoosi panna. Sest pöriselt tavalise ajuga inimestel on ka muidugi laiskust ja “ei viitsit” aga nad suudavad ikka vajadusel ennast kokku võtta, sest PEAB. ATH aju ei suuda, sest see on igav, annab null dopamiini ja kena lihtsalt EI TEE! Ja siis sa ei tee, tunned süümekaid ja… ikka ei tee 😀
Tahtsin täpselt sama postitust teha, aga kuna see juba siin olemas, siis lisan et see käib 100% minu pihta ka.
Võiksin ka arstile minna, aga iga päev tuleb midagi vahele ja siis kui siin postitusi loen, mõtlen jälle, et panen aja.. ja siis ununeb.
Nii et +1
Diagnoos ilmselt mulle eluliselt vajalik pole, sest ma olen juba teadlik kuidas mu aju töötab ja mida ma suudan. Oskan seda nüüd enda kasuks tööle panna. Ei, mu kodu pole korras, aga mu meel on rõõmus ja lapsed ka.
Kahjuks mitte jah. Lapse diagnoosist läks ikka aastaid, kuni lõpuks ise arstile aja panin. Jah, tööl on kogu aeg olnud raske, kuigi pingutan enda meelest hullupööra. Pidev hirm, et mingi kobarkäki keeran, sööb närvid seest ja lõhub enesehinnangu . Ja eks kodu on kannatanud, sest kodu jaoks energiat ei jätku, kuigi mina pean peres kõik asjad meeles(,kui pean, eksole) ja tegelen arstiaegadega jne jne.
Mu meelest vaimsed häired ja igasugused neuroloogilised kõrvalekalded on nii tugevalt elukvaliteeti mõjutavad faktorid, et mind isegi ei häiri, kui keegi oma vaimset või psüühilist häiret pisut ära kasutab.
Aga mis sind puudutab, siis väline väliseks pooleks, aga su suurim saavutus on minu silmis see, milline ema sa oled ja millised su 3 last välja kukkunud on. Neil on sinuga tohutult vedanud ja vastupidi ka. Ja see, kuidas sa siin nahast välja poed, et nende asju meeles pidada, on nii nunnu 😀
Jah, absoluutselt võib, aga paraku a) osad on ikka need “ma ükskord unustasin, mul on ka ATH!” ja levitavad täiesti ebaadekvaatset juttu. b) arvestades eelmist punkti, siis mulle tundub, et neid on nii palju, et tänu neile tekib see suhtumine “ah, KÕIGIL on ATH, see pole päris asi, see on vabandus!” vms. Aga laias laastus jah, ega ma kellelegi ukse taha ei lähe, et krt ära enam räägi 😀
Ja su kommentaari lõpp, jeesus, seal ma tunnen küll asjata kiitust, sest ma tihti unustan ka, isegi kui nahast välja poen 😀 Nt selle, et Martal on KUID iga T ja N jalkatrenn kella viieni ja ikka istun ma tihti kell 4 lasteaia ees ja ootan tund aega 😀
Teemaväline, aga kas Sa Triinu Liisist oled midagi kuulnud viimasel ajal? Ta on sotsiaalmeediast täiesti kadunud, loodetavasti on kõik ikka ok
Ei ole, aint gossi olen kuulnud, aga ei tea kas see tõele vastab