Ma ei mäleta, kui mitu korda ma siin blogis seda soigunud olen, et omgggg, tahaks beebit, aga päris elus teen ma seda üsna sagedasti. Mulle isiklikult ei mahu näiteks pähe, kuidas mõnel inimesel on üks laps ja ta ristimärki ette lööb, et huh, rohkem ei suudaks ega tahaks. Beebid ja lapsed on ju nii toredad, et jumala eest, olgu neid palju! Haha, ma kõlan praegu nagu mingi poliitik, kes elu eest iivet üritab suurendada.
Naljakas see ometi on, sest ma ei ole ilmselgelt kõige…emalikum (?) inimtüüp, aga no mina ei tea, millest see tuleb. Äkki mul on kõik lapsed nii tsillid ja lebod olnud, et pole pidanud läbi elama neid “magamata aastaid” ja muid õudusi, millest mõned emad räägivad. Äkki ma olen lihtsalt meant to be elama kuskil talus 20 lapsega? Kes teab 🙄
Igatahes ma mõtlesin, et võib-olla peaksin ma enne päris inimbeebi saamist oma beebisoove kuidagi muud moodi välja elama. Seega tegin ma seda, mida iga normaalne inimene teeks ehk võtsin koerabeebi.
Ma olen muidu ikka see vend, et tahaks varjupaigast looma võtta, aga kuna ma seekord päriselt mõtlesin ka, et MILLIST koera ma tahaks, et mul temaga tore elu oleks, siis sääraseid varjupaigast varnast võtta ei olnud, müügil seevastu oli. Seega sai valituks chihuahua ja mopsi segu, väike 1,2-kilone kutsubeebi. Mõlemad pidid tõu poolest olema ideaalsed korteriloomad, nii et loodame, et see segu siis samasugune on. Hetkel paistab ta õues viibimist küll 100% vihkavat, aga no ta alles nii väike kah.
Nüüd on Mila juba kenasti kodus. Ma kavatsesin selle nime küll oma tulevasele tütrele panna, aga no ta on ka beebi, nii et võtku heaga see nimi endale. Nüüd on lood sellised, et ma oskan rääkida ainult titehäälega ja ma tahaks talle koerariideid kokku osta – kahjuks on ta nii väike, et enamikes poodides temasugusele kribule mitte kui miskit saada pole. Õnneks ühe jope siiski sain – ta nii nääps, et saab muidu külmarabanduse 😁
Ja otseloomulikult tahaks ma nüüd rääkida kõiki naljakaid asju, mis ta teinud on, aga ma saan ise ka aru, et mitte kedagi ei huvita, et kui ma talle täna jope selga panin, siis ta vajus sellega selili ja jäi lihtsalt keset mu kontoripõrandat magama. Tahtsin pilti ka teha, aga kahjuks telefoni toomise peale ajas ta siiski kargu alla. Aga ma ei saa teid ju jopeta pildita ka jätta, see oleks minust haige.
Ega ma muud temast veel rääkida oska, üritan teda siin õpetada selle lapi peale pissile minema, sest tal on õues nii külm, et sinna keeldub ta poolt tilka ka tegemast. Toas saab vahepeal lapile pihta, vahepeal ei saa absull. Kassid vaatavad teda nagu mingisugust ebardit ja tema tahab jällegi elu eest kassidega mängida, ise mänguasja kombel piiksudes (loe: haugub enda arust). Tiitu ta ei huvita üldse, lapsed on muidugi sillas. Ja mina… Mina räägin ainult titehäälega.
Ühesõnaga, kui kellelegi on nüüd soovitusi, kuidas teda kiiremini õpetada mitte maha pissima ja mitte oma žilett-teravate hammastega mu veene närida, see oleks super. Ühtlasi kui keegi teab, kust ma talle pisikesi riideid saaks, siis see info oleks ka teretulnud, sest ma kavatsen teda edaspidigi tööle kaasa võtta ja kes siis kontoris paljalt käib?
Ja et te ikka aru saaks, KUI pisike ta on, siis noh, umbes telekapuldi suurune.
31 kommentaari
Mallu, Sina ja Su blogi tõesti meeldivad mulle, aga vastutustundliku koerakasvatajana tunnen kohustust jagada SEDA linki.
Pole olemas tõugu mops+chihuahua ja neid ei rista ka vastutustundlik kasvataja. Igal tõul on oma välimik ja põhjus, miks neid tõuge aretama hakati. Kui ostad sellise “iseristaja” (ehk millerdaja) käest toetad täielikult koertevabrikuid. Mops ja chihuahua on niigi liiga “ülearetatud” tõud, vaadates nende välimust, neid veel omavahel ristata… Hingamisraskused, poegimisprobleemid jne.
PS! Tahtsid koera – miks Lotte ei sobi korterisse? Kas tõesti on lihtsam nii, et võtan uue, ta ju nii nunnu?
Sry, koertevabrikud ja millerdajad ajavad mind nii kettasse, ega ma Sind tegelikult rünnata ei tahtnudki.
Tead ma ütlen täiesti ausalt, et ma isegi ei mõelnud selle peale. Ma arvasin konkreetselt, et kellelgi oli kodus mops ja chiuahaha (?) ja need juhtusid tite saama 🤷♀️ Ma arvasin, et “millerdajad” on need, kes müüvad mingisuguseid ruunatud koeri, keda pesakond pesakonna otsa valmis tehakse, aga kuna minu koer mingi tõug ei olnud, siis ma isegi ei …mõelnud et see mingi halb asi oleks.
Lottega on nii, et ega ta korteris ära ei sureks jah, aga aias ta joosta ei saaks ja kaasa võtta teda ka kuskile võtta ei saaks, sest ta on üüratu. Selle suhtes, et ega ma Lottet kuskile metsa hüljanud, ta on ikka samas kodus, kus ta 7a elanud ja kasvanud on 😀
Ma olen kõige rohkem imestunud selle üle, et chihuahua mopsile kutsikad tegi, mops on ikka tunduvalt suurem loom 🤷🏼♀️
Mul isegi ei tule silme ette, kui suur mops on, aga suurem on ta kindlasti jah 😀 Väga pealehakkaja chiuahahahahaha (sry see sõna on nii haige) on seal 😀
Lihtsalt kuna mul endal nüüd üks beebi majas, loen ma su laste arhiive aeg-ajalt ja just sattusin selle postituse peale, kus Mari oli haige ja öösel ei maganud ja nuttis palju ja sa olid juba selle episoodi peale suht masekas ja kurtsid, kuidas sa üldse ei suuda. Hiljem mingi lapsega kordus see uuesti. Samuti kirjeldasid sa oma pisilaste tegemisi, kui nad juba ca kolmekuusena tunde jaksasid tegelustekil olla või toolis lamada.. Lihtsalt selle põhjal, mida sa kirjeldanud oled, jääb mul mulje, et sa oled 3x lotovõidu saanud.
Minu pea 4kuune magab öösiti 4 tunni kaupa, tegelustekil või lamamistoolis üksi ei ole, lõbustades viitsib ca 5 minutit seal olla, põhiliselt on süles ja siis peab ka mingi aktiivsusega teda lisaks lõbustama ja selle kõige peale leian ma, et mul veel suhteliselt kerge laps. Liiga palju ei karju ja 4 tundi öösel ju ka täitsa ok. Aga no järgmise peale mõtlemine ajab mul küll hetkel juuksed püsti. Sest no ei pruugi ju niigi palju järgmisega jopata. Võivad neil olla koolikud, sitt uni, suur tähelepanuvajadus, toiduallergiad, jne, jne. Ehk siis kui sul päriselt 4nda teoks läheb, mõtle korra läbi, mis kehval juhul kõik kaasneda võib D:
Omgg🥲🥲 nii nunnu!!
Miks nad nii väikeseks ei jäägi, miks!?
See koer umbes selliseks jääb ka (okei, mitte päris 1.5 kiloseks) aga vanemad ka suht pisikesed 😀
Soovitan ikka temaga kutsikakoolis ka käima hakata! Armas tegelane on igastahes. 🙂
Jaa, ma juba vaatasin neid, aga issand neid on NII palju, et ma ei oska midagi valida 😀
Oo, nunnu.
Head kooskasvamist.
Ma ise beebide fänn pole (meie teine inimbeebi ei maganud 6 aastat öösiti korralikult, see on parim rasestumisvastane vahend) ja oma koer meeldib ka rohkem nüüd, täiskasvanuna.
Aga minu lemmikud koeratreenerid olid Zak George ja Simpawtico. Nende õpetuste järgi sai koera treenitud.
Väga meeldis Simpawtico õpetus hammustamise kohta (tundus väga loogiline jutt). Seda järgisin ja meie koera puhul töötas väga hästi. Ta pole siiani kellelegi hambaid sisse löönud (no v.a. kutsikaeas närimised, eks) ka siis, kui talle kogemata saba peale astuda.
Siin on see video: https://www.youtube.com/watch?v=068K5Zlph9U&t=94s
Oo tänks, vaatan kohe!
Mila on ülinunnu ja tõesti täiesti miniatuurne tegelane.
Õpetamiseks nõuandeid anda ei oska, puudub omal kogemus sellise tegelasega. Mulle pisikesed ka meeldivad – nii inimbeebid kui loomabeebid. Aga mis mulle nende loomade juures ei meeldi, on see, et nad kipuvad kogu aeg haukuma ja see segab mind küll hullult.
Aga seda ma ennustan küll, et kuna sa seda beebijuttu tegelikult räägid juba ammu, siis ega ta tulemata ei jää 🙂
Jah, ma praegu ka juba mõtlen, et hetkel on ta haukumine vaikne ja hädine, aga sellist klähvivat koera super ei sooviks omada 😀
Haukumise saab teatud määral välja treenida. Õpetada koer käsu peale haukuma ja käsu peale vait olema.
Minu kutsikas ei tahtnud ka enam õues olla ja hädasid teha kui lumi maha tuli. Alguses jalutasingi pikalt temaga et teeks midagi ja kui lõpuks teeb ss tuleb megaaaa õnnelik olla ja maiust anda 😃
Selle kribu jalad on nii väiksed, et ta hakkab peale paari minutit lihtsalt sülle lunima ja kui ei võta, istub mu saapale 😀
Palun ütles kust sa selle nunnu välja võlusid? Tapselt selline röövel mu perekonnast puudu🥲
Netist leidsin kuulutuse ja ostsin ära 😀
Jälgi teda, kui ta hakkab muljet jätma et hakkab häda tegema siis tõsta ruttu ise selle lapi peale. 😃
Teine asi, kiida kui ta õigesse kohta oma häda teeb.
ja seal kus tal õnnetused olnud sealt peab korralikult puhtaks pesema, kuna koeri tõmbab ka samasse kohta häda tegemine.
Ma ise koera ei oma, ehk see info puhtalt kuuldud kunagi aga loodan, et abiks ikka.
Jaa, ma üritan seda teha, nii palju kui vähegi tundub, et võiks midagi tulla. Vaene loom üritab istuda, ma tassin kohe lapile 😀
Kuskil loomapoes olen näinud müügil üht spreid, mis on mõeldud koerte jaoks, et pihustada sinna, kuhu sa tahad, et koer enda häda teeks ja see pidi meelitama õigesse kohta. Kui mul muidugi õigesti meeles on.
ooo, ma lähen uurin, ehk loomaarst oskab öelda
Link on siin: https://www.kika.ee/kataloog/out-sprei-kutsika-koolitamiseks/?item=16013
Tänks, ostan! 😀
Niiiii nunnnuuuu!!! Kust Sa said ta, kas õdesid vendi pole?
Neid oli pesakonnas kaks, ma ostsin viimase. Aga ma usun, et neid müüakse ilmselt siin-seal veel 🙂
Ma vajan ka sellist koera! aga mehel loomakarvade allergia 🙁
Lapsed vist poleks nõus issit koera vastu vahetama, või mine ka tea, ma pole küsinud siiani.
Küsi üle, vb joppab 😀
Võimalikult palju õues käia. Ta nii pisi, et eest läheb sisse ja tagant tuleb välja.
Ja loomulikult kiita, kiita, kiita kui õigele kohale häda teeb.
Närib seni kuni hambad vahetuvad, siis pole ka need nii teravad enam. Seni lepi sellega 🙂 Lapile pissimise osas, mina peale magamist ja söömist tōstsin esialgu ise sinna. Sai ruttu selgeks. Ja kui hakkas ōues käima, siis enam lappe ei vajanud. Ōues ka vaja vâga tihti alguses käia.