Tere tulemast sita suhte järjejuttu! Esiteks tahaksin ma öelda, et mega kahju on näha, kui palju samasuguseid mehi Eestis olemas on. Teie kommentaarid panevad mind ausalt juba veits parakasse, sest naiivne nagu ma olen, olen ma alati elanud teadmise ja usuga, et inimesed ON tegelikult ilusad ja head. Ilmselt see vastab ka neile inimestele, kes ei saa lihtsalt aru, kuidas ma sellist jama talusin. Minu mõistus töötab lihtsalt nii, et kui MINA selliseid asju ei teeks, siis on mul raske ka uskuda, et keegi teine niimoodi naglalt käituks. Lihtsam on vist uskuda seda jama, et kõik on alati kogemata ja valesti aru saadud ja muidugi seda osa, et mitte iial enam nii ei juhtu, kui lihtsalt olukorrale kaine pilguga otsa vaadata ja endale tunnistada, et mõned on lihtsalt halvad inimesed. Ma muuseas arvasin, et ma selle AINUKESE halva inimese leidsin, aga krt, nad on siginud…
Ja ma veel kuu aega tagasi oleks kirjutanud seda häma halva inimese asemel, et “mulle sobimatu” inimene, aga ma näen asju aina selgemalt, ning mõistan, et sellised inimesed pole mitte kellelegi sobivad, kui nad ennast kokku ei võta ja mingisugust vaimse tervisega seotud ravi ei saa. Soovitavalt teraapiat + kangeid tablakaid või miskit.*
Kurb on kuulda ka seda, et päris paljud on veel sellistes suhetes. Ja kurb on ka see, et te küsite, et kuidas ometi sellest trauma bondist üle saada. Vaadake, ma ausalt EI TEA! Sest mul päriselt juhtuski nii, et kuigi ma teadsin suht algusest peale, et selle vennaga pole kõik korras ja see ei ole 100% suhe, kus ma tegelikult olla soovin, siis see lõpp tuli ikka kuidagi väga lambist. Ma arvan, et see ongi see tunne, kus sa järjest kogu aeg talud mingit sitta, usud mingisuguseid lolle valesid ja see inimene näitab sulle iga päev aina rohkem, kes ta tegelikult on, kuni lõpuks ongi pilt täiesti selge. Ja kui see hetk tuleb, siis on küll peas see mõte, et issand, apppi, miks ma praegu siin olen ja sellele väiksele tondile üldse sekunditki oma elust kulutan? Head aega! Aga sellest viimasest päevast ma teen kindlasti eraldi postituse, see oli niii naljakas tegelt 😀
Aga teate, mida ma terve selle suhte aja tundsin? Konkreetselt PIINLIKUST! Mul oli kogu aeg nii kuradi piinlik! Oma sõprade ees, sest nad nägid seda kõike pealt. Oma perekonna ees, sest nad olid algusest peale umbes sellise näoga, et ewww wtf sa meile just näitasid 😀 Muidugi oma lugejate ees, sest ma olin juba korduvalt teilegi öelnud, mis sorti inimene ta on ja IKKA tagasi roninud! Ja kõige lõpuks oli eelkõige piinlik ISEENDA ees. Sest iga mu keharakk ütles, et see on vale. Ma ei ole õnnelik. Ma olen väsinud, vaevatud, kurnatud ja kurb. Aga ometi mingi osa minust ütles kogu aeg, et noh samas mõnikord on ta ju tore? Meil mõnikord on koos naljakas? Ta on nii viisakas! Ta on super hoolitsev! Ja niii see aeg läheb aina edasi, kus sa otsid teises ikka veel neid külgi, mida sa tead, et seal nagu oleks kunagi olnud (või mõnikord pole olnud ka, aga sa lihtsalt ootad, et “läheks paremaks”).
Ja teate, see tunne on nii hale, et hakkabki piinlik. Kõigi ees. Enda ees. Maailma ees 😀 Nagu kui absurdne on tegelikult olla suhtes kellegagi, kelle kohta sul on häbi öelda, et sa temaga koos oled. Et kui kuskil seltskonnas mainid, et SEE on sinu mees ja pooled inimesed vaatavad sind kaastundlikult 😀 Uskuge mind, seda on minuga väga palju juhtunud..
Aga tegelikult toimus kogu aeg hoopis see, kuidas ta üritas iga päev mind ennast halvasti tundma panema. Noh, sellised kommentaarid, et ala kõik mu sõbrad ja kõik mu pere arvab, et see on väga piinlik, et sa oled see MALLUKAS, aga don’t worry, honey! Mina armastan sind ju ikka! KÕIK teised aravad, et sa oled see teine ja kolmas, aga vot mina… Mina nii ei arva! Ma ei jõua kokku lugeda, mitu korda ta mulle pühalikult rääkis, kuidas ta pere ei soovita minuga koos olla, aga meil on nii räige true love, et muidugi tema on! 100% gaslighting ja manipulatsioon, et üritada minu enesehinnagut sama alla viia, kui ta ilmselt tegelikult enda kohta tundis.
Ma reaalselt küsisin ka ta käest, et mis kuradi ebard ja ühiskondlikult halb inimene mina siis “kõigi” jaoks olen ja mis kuradi märtriks tema ennast peab, et “minusugugusega” nii väga koos olla tahab, aga noh, siis ma sain teada, et ma saan sellest jutust ikka väga valesti aru. Ta ju armastab mind 🙂 SEE oli see, mida ta öelda tahtis! Ma mõtlesin isegi korduvalt selle suhte jooksul Kardole helistada ja küsida, et kle mäletad need 8 aastat kui me koos olime, et kas sulle jäi ka muidu silma, et ma olen… kohutav inimkõnts? Aga mul oli piinlik 😀 Seega ma elasin lihtsalt teadmisega, et ju siis ma enda teadmata lihtsalt jube inimene olnd.
Me olime üle kahe aasta koos olnud, kui ta ikka aeg-ajalt ütles mulle, et tead, kõigi teiste jaoks oleks see ilmselt nii suur probleem, et sul NII palju loomi on! Aga mina… mina olen sellega leppinud! Mu enda isiklik lemmik oli see osa, kus ta veel selle aasta alguses ütles mulle: “See on mulle täiesti okei, et sul kolm last on, ma armastan neid!”.
Nagu…okei? Issand jumal? See on sulle okei!? Jumal tänatud, sest ma oleksin nad vastasel juhul lastekodusse andnud, kallis! Haha, kas see pole absurdne peale AASTAID midagi sellist öelda? See on umbes sama loogiline, kui ma kirjutaks täna Andrale, et: “See on mulle okei, et su nimi on Andra!”.
Ja mu laste armastamise jutt, eww gross. Mida sa ajad 😀 Ma ei ütle muidugi, et ta nendega kuidagi halvasti käitus, aga ma olen 10/10st kindel, et see vend ei tea, misasi armastus ongi. Ja kõige vähem oleks mul vaja, et härra mu lapsi armastaks, ewww veelkord.
Nagu te teate, siis siin ta otseselt ei elanud (haha, see on ka ühe järgmise postituse teema, super naljakas 😄), aga ta vihjas sellele pidevalt, et noh ÕIGE suhe oleks ikka selline, kus me elaks koos ja saaks veel lapsi ja abielluks jne. Seda on ausalt rõve isegi kirja panna, aga okei. Ühesõnaga, millalgi selle aasta alguses vms ma küsisin Mari käest, et mis ta sellest mõttest arvaks, kui ta meie juurde koliks ja te oleksite pidanud Mari nägu nägema. Ma oleks nagu legit ta käest küsinud, kas ta soovib õhtusöögiks vedelat sitta.
Ta vaatas mulle otsa, mõtles natukene ja ütles: “Ei, ma ei tahaks seda üldse!”. Ja kui ma küsisin miks, oli ta tükk aega vait ja ütles mulle kohmetult: ”Eee.. no ma arvan, et ta ei ole hea inimene või nii…”.
Ja teate, mis tunne mul oli? FAKING PIINLIK!
Mulle tundub, et sellest hetkest hakkasingi ma aina iga päev teravamalt tunnetama seda, et see pull peab ära lõppema. Ma ei teinud sellest isegi muidugi talle ka saladust, sest ma mainisin vähemalt paar korda nädalas, et me ju lähme enivei lahku. Ma olen tema ees isegi ükskord PÕLVILI ANUNUD, et palun lõpetame selle pulli ära. Kui see pole madalale langemine, siis ma ausalt ei tea, mis on 😀 Ja nüüd mind kummitab see lugu tiktokist “how low can you go? can you go more low? all the way to the floor” 😀
Lõpetuseks räägin teile vahva loo, kuidas me ükskord vaatasime telekat ja ma ei tea, mida ta jälle soigus teemal, kuidas tema on mulle parim mees ja noh, ainus, kes minusugust üldse taluks ja kannataks, kui ta ütles lause, et: “Ma tahaks lausa näha, milline sul see uus mees olema peaks!”. Ta ütles seda nagu veidi naljatlevalt või nii. Ja ma vastasin talle surmtõsiseselt, et noh, ma olen päris kindel, et sa näed. Ma ju siiski veidi selline avaliku elu tegelane ja nii, et küllap sa kuskilt ikka ära näed, kes ja milline ta on 🙂
…millest omakorda tuli muidugi tüli, sest kas ma ei arvagi, et me jääme elu lõpuni kokkku???
Nii et jah. Ühesõnaga. Ma saan nüüd ise seda kõike siia kirjutades aru, et ma olen korralikult mentally abuse’itud, aga jumal tänatud, et ma seest nii surnud olen, sest ma ei tunne, et see mind kuidagi katki teinud oleks. Ma ei kavatsegi sellise tondi pärast kaotada oma naiivsust ja päriselt inimesi edasi usaldada ja neid endale ligi lasta, sest ma siiski usun edasi, et ENAMIK inimesed on ilusad ja head. Sorri noh, lööge või risti!
Ja täitsa lõpetuseks tahan öelda sellise asja, et kui te praegu istute ja mõtlete, et kas see suhe on päris õige, kas see läheb paremaks? Kas sa hakkad õnnelik olema? Siis vastus on…ei. Kui sa juba seda mõtlema pead, kas suhe on sinu jaoks õige, siis ta lihtsalt ei olegi. Sest heas ja turvalises suhtes, kus sind koheldakse austuse ja armastusega, ei teki selliseid mõtteid mitte kunagi. Uskuge mind, ma tean seda ka!
*Ma tegelt saatsin ta teraapiasse, kus ta “käis”, aga ta tuli sealt tagasi informatsiooniga, et tema on hea inimene ja tal kõik korras, aga mul olla vihaprobleemid 🙂
PS! Avapilt on valitud selle auks, et ta vähemalt kaks korda mulle mainis, et “ega ma mingi supermodell ei ole”. Selles suhtes, et fuck you, olen küll ☀️
53 kommentaari
Krt ma olin sellises suhtes kui oli 15-16, 2 aastat ja ta keeras mu enesehinnangu, mu elurõõmu ja minu isiksuse täiega tuksi. Olen 32 ja siiani alaväärsuskompleks ja vahel mingid mälupildid silme ees. Alles nüüd saan aru, et ta ise oli psühh ja tegu oli korraliku vaimse vägivallaga. Kahju, et sellise tropi otsa sattusin nii noores eas. Kusjuures tema oli minuga samavanune, et see vist ongi mingi inimtüüp, mitte õpitud oskus niiviisi manipuleerida.
Krt, ma loen ja mõtlen, et miks peab see tervenemine ainult läbi valu toimuma. Miks ei võiks asjad elus kordki lihtsalt käia, eks. Traumabondi vastu aitab ainult teraapia ja arusaamine mis seda traumabondi tekitab. Eh, samas vahest oli see lihtsalt õppetund?! krt seda teab. Jälk on lugeda, milliseid mehehakatisi olemas on.
Mallukas , ma ei tea kas sa mu vabanduse küll vastu võtad .. Sa oled mind ilmselt näinud kommenteerimas negatiivselt , aga kui nüüd sinu lugu lugedes , It all make sense ! Mulle väga meeldisid su saated ja Malluka suvi ja kõik oli väga tore ja ma arvasin , et sa oled nii vinge ema ja Kardo vinge isa , üleüldse teie kamp äge ! Kui Kardoga lahku läksite , arvasin alguses , et see on nali . Hiljem sa muutusid nii palju ja ma olen seda ka kommenteerinud , et järsku su postitused muutusid negatiivseks ja sa polnud enam sina ise ja ausalt , sa olid vahest päris õel teiste suhtes ! Kuna sa oma boyfriendi väga ei maininud oma plogis siis ma enam väga ei lugenud ja arvasin , et läksite lahku pärast seda kuursaali tralli . Aga kuna ma olen sind jälginud siiski juba aastaid ja kui nägin su plogi pealkirju , siis ma ise ka ei uskunud , aga ma maksin , et su plogi lugeda ja ma ei kahetse ! Sest ma mõistan natuke rohkem nüüd sinu olukorda ja millises stressis sa võisid olla . Mul on ka minevikus olnud halb suhe ja tol hetkel ma mäletan kuidas mu sõbrad mulle ütlesid , et ma olen muutunud ja miks ma seda jobu välja kannatan?! Mul olid ikka omad ootused ja lootused kuna ma hakkasin oma sõpru kaotama ja see pani mind mõtlema . See oli kaua aega tagasi aga mäletan , kuidas mulle kõik kohale jõudis ja kui aru sain kui rumal ja naiivne ma olin ja võttis kaua , et oma sõbrad ja lähedased tagasi võita .. Ma arvasin , et ma ei taha enam kunagi kellegiga koos olla ja pühendun oma tööle . Ja siis juhtuski see mida ma ei oodanud , kohtusin omaenda minuinimesega . Hetkel oleme koos olnud 8a ja 2a teadsime üksteist . Meil on nüüd 2 ilusat tütart ja abiellume järgmine kuu . Ära anna alla , on veel olemas häid mehi või siis see õige , kellega sa kohtud lambist , ilma otsimata ..! Loodan , et mu vabandus on vastu võetud ☺️
No aga miks ma siis vastu ei peaks võtma, muidugi võtan! ❤️
Ise olen ka taolist suhet lõpetamas, koos olnud juba 14aastat. Sellistest asjadest meediast lugemine on mind aidanud TOHUTULT, nii et aitäh ka siinse postituse eest! Mu silmad on aga alles viimase paari aasta jooksul avanema hakanud ja nüüd alles on see hetk, kus ma lõpuks elangi eraldi. Samas pikk tee on ka siit veel edasi minna. Esimene meedias olnud lugu, mis mu silmad avas, oli Sass Henno poolt kirjutatud nö avalik kiri Martti Kuusiku naisele (ja, oih, see oli juba 4aastat tagasi): https://www.ohtuleht.ee/958382/sass-henno-karin-ta-ei-loo-sind-enam-kunagi-ma-luban
Teine oluline mõtlema panev hetk oli Ingrid Mänd, kes läks Beebilõustast lahku ja hakkas Instagramis jagama nartsissismi teemalisi asju ja soovitas ka raamatut Lundy Bacroft “Miks ta seda teeb? Kuidas mõtlevad vihased ja kontrollivad mehed”: https://www.ester.ee/record=b3009443~S1*est Selles raamatus järjest kriipsutasin lauseid alla, no nii tõsi oli see kõik! Siis hakkasin guugeldama ka Youtube-ist nartsissismi, gaslighting ja lovebombing teemalisi asju ja järjest veendusin, et mu kahtlustel on alust ja see, mis meie suhtes toimub ja kuidas ta minuga käitub, ei ole normaalne, kaks võrdset täiskasvanud ei peaks niimoodi suhtlema (aga, khm, eks, meie polnudki 2 võrdset, sest mina teenisin vähem ja olin loll ja siiski naine, mitte geenius ega mees eks, täitsa ajuvaba mõttekäik).
Nüüd, kui lõpuks välja kolisin, käitub eksmees nagu maailma parim mees ja tahab mind tagasi, on nõus täitma kõik minu varasemad soovid, aga varem suhte ajal oli see kõik tema jaoks nii-nii raske võimatu, ehk siis teise inimesega arvestamine ja teisest inimesest hoolimine. Proovin end aga veenda, et see pole armastus ega siiras hoolimine, vaid lihtsalt manipulatsioon (lovebombing) – et vahepeal kannab sind kätel, et natuke hiljem sealt siis mõnuga alla tõmmata ja sind jälle maha teha, aga andestad talle jälle, sest ta just käitus just nii hästi ja armsalt. Eks ta tahab näidata, kui “heast” mehest ma ilma jään. Kuradima kaua ja raskelt läheb ikka see enda mina ja iseseisvuse taasleidmine. Füüsilist vägivalda meie suhtes ei ole kunagi olnud, aga vaimset ja igasugu ajupesu ja gaslightimist küll. Edu kõikidele teistele naistele, kes sellel teel on ja siin kommentaare loevad ja ka Malluka postitusest kindlasti uut jõudu saavad!
Ma olin temaga koos enne sind ja eks ta tahtis ka kiiresti minu juurde sisse kolida 😀 Muidugi ma ei lasknud sellel juhtuda.
Mõni lihtsalt ongi lapsmees ja otsib endale emmet, kes vastutaks. Võibolla kuskil on ka mõni ema, kes otsib teda.
Ma loodan sellele emale kõva närvi ja palju rahusteid 😀
Nüüd oleks aeg Kardoga ära leppida. JaJaa ma tean, et lahutus ei tulnud niisama jne. Aga lootmine pole ju keelatud, et te kunagi jälle koos, sest noh, pealtnäha olite kõige ägedam paar üldse. 😜
Hakkab jälle pihta 😄
miks peab niimoodi survetama ja nämmutama, kuidas te aru ei saa, et nii tõukate Mallu temast eemale. Keegi ei taha käsu peale suhteid luua, isegi ku teine on ikka veel armas inimene. Ükskõik kui õige ja ilus see paarina meile näib, on vale sedasi pressida. Võibolla on ka Kardol vaja mõnes asjus enne mehistuda , olla ettevõtlikum ja juhtivamaks pooleks hakata, õppima. Võibolla seda iial ei juhtu. Selline areng on heale inimesele keeruline. Tema on järgija tüüp. Aga võibolla peab Mallu õppima, et pole miskit halba, kui tema on see otsustaja, algataja . Ma saan aru küll, et naisena ei ole see päris see mida noorena eeldad ja loodad ja ootad. Laskem neil siis sel teel omasoodu minna , kas koos või mitte pole meie asi liigapalju naakuda. Mallul on siiski usk ja lootus leida kedagi kes on neis asjus talle võrdsem partner. Kompromiss kas sünnib või mitte, saame kindlasti aastate jooksul lugeda.
Ma tervet lugu ei näe kuna pole tellija aga, ma võin õelda et mul ka kõva kogemus nende nartsissistide ja manipulaatoritega. Päris mitu suhet seljataga, aga no ma parajalt hull naine ise ka, mina seda asja nii ei jätnud, ma tegin need meesterahvad lõpuks neile endale sarnase käitumisega nii maatasa et nad lõpetasid hullarites., politseis, kohtus, ÜKT-l. Nüüd ma ikka palju targem ses osas, nii mitu korda käisin seda mustrit läbi kuni tabasin ära nende meeste iseloomujooned ja no nüüd hoian kauge kaarega eemale. Ma enda arvates muidugi tegin neile teene, sest no kui ma selline oleks nagu nemad siis ma läheks ise otsiks abi, nt Raja tn emosse ja kirjutaks end päeva pealt sisse. Lapsed on kusjuures need kõige kõvemini kannatada saavad inimesed kõige selle juures, südantpurustav oleks tulevikus vaadata oma tütarti piinlemas sellise inimese kõrval, usun et need kes sellesse suhtesse pikemalt jäävad, seda nägema peavadki tulevikus.
Mul on umbes samamoodi, et lapse sain maailma kõige toredama inimesega, kuid romantilised tunded vaibusid ja oleme nüüd lihtsalt head sõbrad, kes last jagavad; järgmine pikem suhe oli räige manipulaatoriga, kes üritas minus tekitada tunde, et mitte keegi pole mind kunagi nii armastanud nagu tema, ja ei armasta enam kunagi ka.. et tema kaotamine on selline, mida ma iialgi üle ei ela. Ja raisk, uskusin ka, sõnad on neil ju ilusad ja mesimagusad…. Nii ma siis iga kord tagasi ta juurde lendlesingi. Muidugi minu case oli selline, et ta materdas mu maatasa ja siis pani uskuma, et ma ise tekitasin selle olukorra ja panin ta neid asju ütlema. 😄
Ja ta lisaks arvas, et see on weird, et oma eksiga suhtlen, ja olgu ma õnnelik, et üldse kellegi uue enda kõrvale koos lapsega leidsin… Üsna veendunud, et tegu nartsissistiga, enam ma õnneks temaga ei suhtle juba paar aastat. Minu jaoks saabus lõpp sellega, kui ta mingi suvakaga magas ja siis mind süüdistas ning kui lõpu tegin, siis ütles, et loodab, et ma suren ära. 😀 Haa! Living and thriving, bitch.
Aga miks üldse hakkasin kommentaari kirjutama oli see, et ma samasugune naiivne ja ei ole kunagi usku armastusse ja inimeste headusesse kaotanud. Nüüd mul on kõrval maailma parim inimene ja olen nii õnnelik, et oma südame avatuna hoidsin. Kohtusime väga suure juhuse kaudu ja ime, et üldse suhtlema hakkasime ja veel suurem ime, et jäime. Ta ei tahtnud tegelikult lapsi, aga hakkas minu poega nii südamest armastama, et otsustas ümber 🙂 Neil on tõesti imeilus klapp ja mu süda on soojust täis, loodetavasti on tema minu vanaduspõlve kiiktoolikaaslane.
Point is. Usu ja looda edasi ja savi, kui keegi seda naiivseks peab. Kui süda kinni panna ja enam mitte uskuda, on kaotus palju suurem kui need mõned sitapead üle elada. 🙂
Ma ei tohiks naerda aga tore teada,et ma pole elus ainus loll olnud meeste osas.. Ma ise olin oma halvimas suhtes ka ligi 2 a kuna arvasin, et ma suudan ta ära parandada ja minust piisab (olin lõpuks ise ka toksiline kaaslane ja jube naine) – nope, ei piisanud ja kui sellest aru sain ja suhte päriselt lõpetasin olin ikka mitu kuuud koguaeg superõnnelik🤣
Ps: ma armastasin/hoolisin oma eksist vaid mingit versiooni , mille isa onma peas välja olin mõelnud ja ei näinudki milline ta tegelikult on ja nii
Las ma maalin olustikupildi. Istun üksi ämma juures oma toas, laps on magama pandud. Joon dressides diivanil vahuveini (viitsisin isegi morsiklaasi tuua, mitte otse pudelist) ja mugin krõpsu. Paras maltsakas kokkuvõttes 🙂 Ja loen kõike seda siin 😵💫Mul pole kunagi ühtegi sellist suhet olnud! Kindlasti ka selle tõttu, et mu isa on mulle suurepärane eeskuju olnud. Ta on küll juba 3. korda abielus, aga no ütleme nii, et ma sain aru, kes see sugulane päriselt on (isa 1. abikaasa) alles siis, kui juba teismeline olin 🙈. Endale pereks valid häid inimesi, sellise teadmisega olen ma kasvanud. Ja nüüd, pärast poolt pudelit vahukat ma lihtsalt loen, silmad peast kukkumas, ja ainuke mõte on What. The. FUCK?? Milliseid inimesi on olemas ja kui osavad müügimehed nad on, et aastaid suudavad suhet hoida. No tolmuimejaid müües oleks neil ju eriti lööki, või kaubanduskeskuses LHV pensionit pakkudes. Aga siiski, wtf. Ma juba ootan järjejutu uut osa, see on omal natuke kurval moel isegi parem, kui netflixi seebikas.
Nagu loeks oma tulevase eksabikaasa kohta.
Loe Stephanie Woodi raamatut “Võlts”. Avardab ka silmaringi. Igasuguseid elab meie keskel. Oluline on selge pilk säilitada. Ja selgroog.
When it’s rigth, then it’s easy. … ja nii vist ongi.
Kuidas loomad temaga hakkama said? Sessuhtes et öeldakse et lapsed ja loomad tunnetavad paremini kohati.
Kas keegi saadaks eelmised kinnised artiklid pliis
Aga positiivse külje pealt-nüüd on vähemalt uus teema, millest blogis kirjutada, nii et on põnev ja hariv st keegi ehk tunneb ennast ära samasuguses suhtes ja julgeb selle samuti lõpetada
Ohjah. Nagu loeks enda suhte kohta. Ainult et meil on laps ühine.. aga need mõtted käivad iga faking päev peas.. et mina ootan ja loodan, et tuleb hea elu kunagi, aga saan ainult seda, et inimene nii ràigelt mängib minu emotsioonidega ja surub mind tegema asju, mis ei ole kuidagi normaalsed.. nagu yks normaalne mees ja isa peaks olema. Vanust ka piisavalt..
Huh, ma ka üks neist kes sarnase meesolevuse löksu langes ja ligi 5a koos oldud sai ja lapski saadud, enne kui otsustasin et no aitab.
Kirjutada oleks mega palju. Aga no näiteks, et mul pandi kodu uks seestpoolt lukku talvel öösel mingi tunniks v kaheks, kui ma nö suitsetamisel vahele jäin. Pluss minu 10a pojale räägiti ikka kuidas emme kohe varsti sureb lihtsalt ära sest ta teeb suitsu. Pluss veel et ta küll pettis , aga olgu ma rahulik nüüd, et enam ei tee ja ma teen suitsu et see ta jaoks sama mis petmine, et löpetagu ma ka nüüd ära 😀 pluss igakord kui vähegi kusagil suitsuhaisu tundis vöttis autovötmed ära ja ma siis vaadaku ise kuidas meie ühise lapse lasteaeda saan ja öigeks ajaks tööle. Härra ise oli loomulikult köige tublim ja parem ja töökam. Mis sest et igapäev pm kui töölt koju jöudis söi köhu täis ja läks magama ja ärkas siis kui ma pm üles äratasin et mi gu nüüd ära voodist et ma paneks meie lapse magama. Ja loomulikult siis tihtipeale oli 10min enne lapse magama minekut laps ikka korralikult erksaks möllata ja hiljem imestada et „oi kuidas küll sina teda kohe magama ei saa, minul jääb küll maks 10minutiga magama“ .
Oh jah, neid olukordi ja käitumisi on niiiiiiii palju mida välja tuua mis lihtsalt ulmelised on. Ja mul oli ka reaalselt piinlik ja tema minu söpradega ja minu kodukohas ei käinud minuga kunagi rohkemaks kui vbl 10 min ja mulle sobis kuna eks mul oli ka juba tegelikult peale vbl 1 v teist aastat piinlik teda enda söprade v perekonnaga kusagil näha.
Ja kui löpuks ära kolisin siis oli ta juba poole kuupärast kellegi teisega suhtes aga isegi aasta hiljem sain ma pikki ja pikki loenguid messengeris kuidas ikka mina olen see kohutav inimene kes väikese lapse perekonna ära löhkus ja lapse isata jättis. Mis sest et mina olin esimesed pm aastaotsa see kes teda takka sundis et tule nüüd lapsega mängima vöi vöta enda juurde jnejne.
Kohutav möelda et see inimene peab kasvöi osaliselt veel minu elus kuidagi otsapidi olema, kuna ühine laps on.
ma mäletan kui sõbranna oma suhet kirjeldas ja nentis, et aga suhted ongi ju keerulised ja no ma ei tea, mul need kaks keerulist suhet said omal ajal üpris kiiresti otsa ning viimane mitte keeruline kestab juba viimased kümme aastat. jah, on keerulisi aegu olnud, aga suhe ise on alati lihtne ja õige selle kõige juures olnud. seega ei inimesed, suhted EI PEA keerulised olema.
Konkreetselt 100% nõustun!!
Mari on superstar! <3
Obv! 💕😄
Mallu, võta löö googlisse “nartsissist” või “nartsissistlik isiksusehäire” ja sa ei pea enam ümberjutustust tegema siin 😀
Selle mehe puhul on tegemist puhtatõulise nartsissistiga. Sul vedas, et niii kergelt pääsesid ja silmad veel suhteliselt varakult avanesid.
Paljud sellisega aastaid koos elanud lõpetavad inimvaredena.
Ma diagnoose ise panna ei oska 😀 Aga teatud sarnasusi tõesti on 😀
Klassika! Ma ütlen! Klassika!!!! Kas sul Elisa raamatuäpp on? Seal on raamat “Nartsissistid ja kuidas neid ära tunda”. Loe seda!!! Klas-si-ka!
No kui ma räägiks oma loo, siis vist ikka kõike mehed tunduvad toredad peale minu valiku
Konkreetselt sama
Keiu Hodakov. Noh jah,kõik ei ole ideaalsed nagu sina. Teades sind hästi ei ütleks ,et sa just kõige säravam täht taevas. Sul 2 last ja oli mees kes sind armastas ja temaga ühine laps . Loobuda temast suvalise tolguse pärast siis anna andeks sa ise ei hinnanud truud ja hea südamega,turvalist meest.
Oi Mallu ma võiks Sulle rääkida terve rodu manipulatsioonist suhtes 😀 Olen saanud ka seda tunda, kuid meie head inimesed siiski usume, et no ei ole võimalik, et seda ei anna parandada. Lõpuks siiski saad aru, et selliseid inimtüüpe ei olegi võimalik mitte kunangi parandada.
Jah, paraku ei ole jah 😀
Nõme nali, aga pean selle ikka tegema. Kui ta oleks öelnud, et ei armasta lapsi ja/või on alleriline, siis sa oleks saanud lapsed lastekodusse saata ja lugejatele kirjutada,kui need küsima oleks hakanud, et miks lapsi enam pildis pole, et issand jumal, mis see teie asi on, elus ja tervises on
:D:D:D
Positiivne pool asja juures on see, et tulevikus näed selliseid lödipükse kohe läbi ja ei vaevugi oma aega raiskama. Neil on kõigil ikka mingisugune läbiv sarnane joon (põhiline nt et kõik eksid on hullud ja psühhod). Ise ka sellise perioodi elus läbinud, õnneks kestis vaid mõned kuud. Ise mõelnud, et kui selline suhe oleks olnud nt täiesti esimene suhe.. et siis ju arvaks, et kõik mehed ongi sellised. Jumal tänatud, et esimene tõsine suhe oli ikka normaalse inimesega ja teadsin, et häid mehi on kaa ikka olemas. See eks muidugi üritas pidevalt suruda, et kui julgen tema juurest ära minna siis leian KORDADES hullema. Jokes on u. Hetkel väga armastavas suhtes. Seega kõigile, kes samas olukorras siis jah, meie seas on palju teisi toredaid mehi (peale Kardo ka😃)
Ojaaa, eriti nüüd kui ma veel tean, et selliseid VEEL on 😀
Ma ei ole kunagi sellistes suhetes olnud ja seetõttu loen hämmingu ja kurbusega, kui palju on halbades suhetes inimesi. Lapsevanematena peaksime vaatama, et meie poegadest ei kasvaks p..sevestid ja tütarde puhul vaatama, et neil oleks piisavalt enesearmastust sellistesse suhetesse mitte laskuda.
Kas oled tagantjärgi analüüsinud ka (koos terapeudiga) mis sinu sees sundis sellises suhtes olema? Ebakindlused, et 3 lapse lahutatud ema ei leiagi paremat jne? See on eriti huvitav, sest sul ei tundu olevat enda armastamisega probleeme nagu paljudel teistel.
Ma ausalt olen ise sama hämmingus 😀
ma mõtlen, et äkki see, et päris mitmes mõttes suht vastand eelmisele kaaslasele? et kui oled olnud pikki aastaid ühe inimesega, kes on nt rahulik ja chill (aga miinuspoolelt nt ebaambitsioonikas), siis tundub loogiline, et järgmine suhe võib tulla äärmuslikult rollercoaster, sest otsid põnevust ja tugevat natuuri (millega jällegi võib sageli kaasneda ka leebelt öelduna keeruline isiksus). mul endal lihtsalt sama hetkel 😀 st mitte sitt suhe, aga peamiselt põnevuse otsimine pärast pikka ja rahulikku suhet. ja juba on head sõbrantsid hoiatanud, et see võib viia sita suhteni. krt, jama 🙂 loodame, et mõistus tuleb pähe enne, kui uue suhte loon 😀
Oiiiii jaaa, kuii tuttav muster 😀 Ma kommenteerisin sul mingi postituse all sellest tüübist, kes mind siis puhkusereisi ajal kägistas, eks.. Mul tuli meelde sinu postituse peale, mis oli see SUUR red flag tema puhul veel! Ma alguses ei osanud mingit ohtu selles näha, et nimelt oli see tüüp eksnaisega lapse teinud ja lahku minnes ostis ta korteri eksnaise kõrvalmajja. Nagu “üle hoovi”, et ta nägi oma aknast siis eksnaise aknaid ja muidugi seda, kellega, kus ja millal eksnaine koju tuleb. Ja selgitas seda sellega, et aga lapsel on ju nii hea ema ja isa vahet lipata üle hoovi, et ei pea bussidega sõitma vms.. Ja siis ilmus eesti ekspressi artikkel, kus oli kirjas, et need peast haiged (vägivaldsed) teevadki nii, ostavad kas samasse linna või lausa kõrvalmajja korteri, et siis eksil silma peal hoida ja põhjendades seda JUST SELLE LAUSEGA, et lapsel pärast nii hea oma isale külla tulla! Ma olin seda artiklit lugedes, et nagu WTF ma just lugesin, selle tüübi lauseid ju!
Pärast küsisin tüübi käest, et kui nt ta eks võtaks mingi uue kuti, kuidas ta sellesse suhtuks.. Selle peale ta ütles, et selle kutiga tahab ta korraliku vestluse maha pidada, et vaadata, mis inimene ka tema laste lähedale satub…
Ma olen suht kindel, et kui ta mulle tuli kallale kõigest 4 kuud peale suhte algust täiesti suva asja peale, siis see naine sai ikka korralikult klobida aastate jooksul.
omg see suhe oli haige. Ainus mis oli hea, oli seks. Vot see oli ausalt taevalik, kuidas ta suutis mind erutada jne. Ainult kuna ta oli seksisõltlane, siis see 2x päevas vaikselt hakkas ära väsitama, aga seal suhtes polnud sellist asja, et ma ei taha seksida, nope. Tema tahab, siis on seks.
Samuti ei kuulnud ma enda kohta mitte kunagi mitte ühtegi komplimenti! Koledaks ta ka ei tituleerinud vms, aga midagi ilusat ka ei öelnud. Ennast imetles küll peeglist ja ühe korra ta jäi isegi vahele, kui ta purjuspäi end peeglist valjuhäälselt imetles 😀
Kas siis nüüd saad aru, et Kardo oli tegelikult väga hea mees?
Ma pole kunagi väitnudki, et ta ei oleks hea mees ju 😀
No meie ei tea kuidas need kaks kena inmest ei suutnud oma raskustest üle saada ja pole tähtiski… Aga seda, et ta on hea ja tore inimene on Mallu alati öelnud ja näidanud neile koha kätte, kes lahutuse ajal talle lolle ideid ette sööstsid vara jagamise osas. Väga ilus Mallust !
Oled tõesti super ilus! Aga veel rohkem oled äge ja niii hea on lugeda su siiraid ja avameelseid postitusi. Igaks juhuks ütlen, et sul siin tekstis päris palju kirjavigu sisse tulnud. Äkki kedagi häirib ja ei ole ju vaja veel lisapõhjust, miks sa good enough pole😅
Haha, krt, ma jah trükin siin nii raevukalt, et ei imesta, kui mõni sisse lupsas. Tsekkan kohe üle 😀
Tegelikult ma ei saa aru, alles oli see aeg kui Sa rääkisid kui SUUREPÄRANE kõik on, loetlesid ülesse tema kõiki häid isloomuomadusi ja nüüd kui olete lahku läinud, siis postitus postituse järel jutt, kuidas tegemist oli maailma kohutavaima mehega. Okei ma mõistan, et tegemist oli vaimse vägivallaga vms aga lihtsalt see praegune tampimine on ka juba äärmuslik, sest võibolla tema vaimne tervis on ka nõrk ja võibolla ta plaanibki enesetappu. Kui Sa eeldad, et sinu suhtes peaks olema siiras ja aus ning vägivald ei ole okei, miks Sa siis seda teiste suhtes kasutad? Kummaline, et Sul nagu korrakski kahju ei hakka vaid ikka MINA MINA JA MINU MAAILM.
Ma arvan, et ma neid tema positiivseid omadusi proovisin pigem iseendale kinnitada, et vähem piinlik oleks 😀 Ta vaimne tervis on muidugi nõrk, selles ma ei kahtle. Õnneks selle jaoks on raviasutused, kus inimene soovi korral kindlasti abi saaks. Ps! Iga inimene elab muuseas nii, et mina ja minu maailm. Kui ei, siis palun lihtsalt ela siis oma elu edaspidi motoga “Mallu ja Mallu maailm!” ja oleme ikka ühel lainel! ❤️
Kahju mul tõesti ei hakka, it’s business, baby! 😀
Eks igaüks peab arvestama sellega, et kui sa käitud inimesega halvasti, siis teisel osapoolel on ometigi õigus sellest rääkida. Või peaksid kõik vägivalla, manipuleerimise jms kannatajad olema vait ja asja mahavaikima. Ilmselt ta teadis ka kellega on suhtes ja asjad võivad avalikuks tulla.
Hetkel ei lahmi ju niisama inimest taga vaid räägib enda kogemusest. Midagi pole parata, et oli teada, kellega ta suhtes oli ja kellest ta nüüd räägib.
Ma mõtleks teistpidi just, kui ta vaimne tervis nõrk siis tulebki viia ta viimse piirini et ta endale abi otsiks ometi, mitte lasta teisel piinelda. See aitaks tal lisaks teadvustama hakata mida ta teeb, miks ta teeb, et ta hävitab teisi inimesi oma tegevusega, eriti lapsi jne. Arstid oskaks talle kindlasti palju rääkida tema “häire” kohast infot ja suunata teda eluga hakkama saada.
Ma võtsin tagasi mehe, kellele ma
politsei kutsusin ja kes end ära tappa lubas ja saatis mulle enesetapukatsetest pilte jne. Miks me naised nii lollid oleme kui see puudutab mehi? Mu laps tihti küsis, miks ta jälle meie juures on ja millal ta ära läheb. Faking piinlik. Ma nägin neid punaseid lippe, aga ikka eirasin.
Selle nimi on ajutine ajupeetus – õnneks mööduv diagnoos! 😀
Appike, minu “kaasa”, kellest juba aasta ûritan lahutada saatis mulle ka ebaõnnestunud enestapukatsest pildi ja peale seda suutis mu enda poole tagasi võita, sest mul on hale temast ja ei ole julgenud talle uuesti haiget teha.. ma ei taha lapsi isata jätta. Ja kui ma seda kommenteaari lugesin…. siis nagu whaaat? nii tehakse??? Ma pole kellelegi julgenud rääkida, miks ma jälle tagasi suhtes olen.
Mul on ka nii piinlik kooguuaeeeg! Kus leiaks nõustajaid, kes aitavad sellest ringist välja? ma olen ise nii hullunud juba, et arvangi, et olen hull ja pean temaga koos olema, sest ainult tema mõistab mind.. aga samas ajab ta ise mind hulluks oma terroriga, et mind siis kokku varisemisel toetada…