suur paljastus: kuidas ma nii ilus ja peenike olen!🤢

Õnne suur osa on rahu ise endaga ja seda juba ollakse või õpitakse. Mõni on kohe sündides naerukajakas ja rõõmupall ja nii läbi elu. Kõige enam õpime läbi oma laste, vahel saame elutarkust neilt, aga vahel muutume mõistvamaks läbi oma laste murede ja valu. Kõik muutub ajas, mõtted, hinnangud, tahtmised.
Ma olin väga sale ja lühikest kasvu, mis tõttu peeti mind ALATI lapseks ja vot, kus see asi mind terve elu trigrdas.
Ei paelunud mind ilunipid, ega muu säärane. Muutus kehakaalus tuli mulle täieliku üllatusena. Aga, et sellega kaasnes asjaolu, et mind enam lapseks ei peetud ja kasvas mu tõsiseltvõetavus, siis tegi see mind hoopis rõõmsamaks, enesega rahulolevamaks. Kaal aga aastatega kasvas veelgi, kuni hakkasin saama inetuid märkusi, mis pani siiski vaatama dieetide suunal. Mitte see, et riidevalik kahanes, ega see, et foto aina vale nurga alt “juhtus” olema. Ajaga nende solvangute suhtes muutusin paksunahaliseks. Ei soovinud pidevalt pingutada ju polnud välimus minu jaoks nii kõrgelt hinnatud. Energiat esialgu jagus ju kõige jaoks, kuni enam ei jagunud. Nagu kaardimajake lagunes, mu tervis-üks häda lisandus teisele. Ma arvasin noorena, et olen see tüüp, kes ka 90-sena ronib puu otsa, viskab saltot ja spagaati! Eip, 45 sena seda veel tegin, olles juba kergelt ülekaalus. Alles nüüd tahaksin saada NORM kaalu kanti, mis täisealisena ja noore emana oli 43 lt kilolt jõudnud sinna saja kanti. Ja ainus põhjus selleks on, et mu suutlikkus majapidamis töödes on kurvas seisus. Loota saan neis vaid ise-endale. Häda on selles, et ma olen endaga ja oma ümara kerega rahul ja no ei ole motivatsiooni ei tea mida ette võtta.
Mulle meeldib mõte- Tark on see kes oma tarkuses vaikib ja laseb teisel oma rumaluse kaudu areneda. Eks igal ole oma tempo ja teekond isemoodi. Kahjuks või õnneks, kes teab, ei saa teisi inimesi ja nende mõttemaailma palju muuta.
Praegu ma oletan, et sind häirib see teema oma lapse tulevik ettemuretsemise pärast. Me teeme seda emadena instinktiivselt paljudes muudeski teemades. Ma arvan, et kui lapsele endale saab see asjaolu teemaks või on tervisele nähtavalt halb, siis on aeg pakkuda välja positiivse õhkkonnaga toetus ja menüü jälgimine, ujumine , ratta sõit, õhtune jalutusring jne. Vahel aga toob teismealisena kaalu languse ainevahetuse muutus.
PS.
Ega üleliigne taidlemine ilu, oma keha, enda isiksuse teemadel ei olegi kena käitumne , mis tõttu ei pea sa iga
trigerdamise tagant alati otsima enda käivitajat. Taktitundetu ongi vaid seda, mis ta on ja tunne talle kaasa.