Ma tahaksin öelda, et vabandage mind kohe mu härduse ja harduse (ma ei tea kumb õige sõna on) pärast, aga inimesed üldiselt on mulle eilsest saadik tekitanud tunde, et ma tahaksin nutma hakata. Kogu aeg tuli telefoni teavitus, et jälle keegi on aja võtnud, teise inimese murest lugenud ja tahab teda – jumala võhivõõrast – aidata. Fakk nagu, see tunne on niiiii äge ja nii hea!
Alguses mõtlesin, et kui saaksime talle 500€ kokku kogutud, oleks see nii suur summa! Ja nii ilus üllatus kellelegi, kes seda ise absoluutselt küsinud ega oodanud pole. Aga praegu saan ma öelda, et kokku kandsid inimesed mulle eile õhtul 1846 eurot ja täna 713 eurot, mis teeb kokku 2559 eurot! Nagu inimesed, kas te ise ka aru saate, kui ägedad ja ilusad te olete või!? Ma ei hakka üldse eitama, et praegu ka siin, pisar silmanurgas, seda kirjutan.
Samuti ei hakka ma eitama, et kui ma täna selle naisega telefonis rääkisin ja talle selle summa ütlesin, siis röökisime me mõlemad nutta. Ta oli nii üllatunud ja õnnelik ja tänulik ja mind ajas omakorda nutma see, et inimene tänab mind, kui tegelikult olid need minu lugejad (inimesed nagu tema ise), kes seda kõike tegid. Ma tunnen ennast tõesti nagu mingi pettur, et oo tšekkige mind, ma max hea inimene. Kui tegelt kõik mis ma tegin, oli see, et kopeerisin kellegi mure enda blogipostitusse. Jeesus kristus.
Inimene elab iga päev nii, et ei taha abi paluda, tahab ise hakkama saada. Tahab hoolitseda oma ema eest samamoodi nagu too omal ajal on hoolitsenud oma tütre ees. Tahab toeks olla oma poegadele ja neilegi üht-teist võimaldada. See peab olema tohutult raske, end iga päev sedasi mitme asja vahel tükkideks rebida ja nii palju eest vastutada. Nii et ausalt, müts maha ja pane edasi! Nagunii saad hakkama! Õnneks inimesed olla sellised “karjaloomad”, et täiesti alati ei pea ISE hakkama saama. Vahel võivad teised vabalt appi tulla ja et just see ongi praegu juhtunud, teeb mind niiiii õnnelikuks!
Ma isegi ei tea, kas ma olen õnnelikum selle üle, et tulin just notari juurest ja olen esimest korda elus koduomanik. Või selle üle, et veendusin jälle, kui palju on ilusaid ja häid inimesi! Nii et jah, vabandage, mu käed värisevad ja ma olen nii niii õnnelik!
Issand, kuidas selliseid päevasid on vaja.
Ma teen selle kande nüüd ära, seega ärge pliis mulle enam raha juurde kandke, onju. Muidu ma vb ei märka ja hakkan selle eest endale veini kokku ostma. Aga kui keegi tunneb kunagi edaspidi, et toda vaprat naist veel aidata tahab, siis ma hea meelega jagan tema kontonumbrit 🙂
Tänks ja love u!
26 kommentaari
Ma ei tea, kas on ok seda siia jagada, aga Prügi aardeks grupis täna keegi just pakkus põetamisvahendeid. Äkki mõni abivajaja loeb siit ja soovib omale.
https://m.facebook.com/groups/800339623491821/permalink/1653466761512432/?anchor_composer=false
Mul on ämma hooldamise ajast jäänud üle mõned pampersid, ikka tõstan neid ühest kohast teise, ära ka pole visanud.. Äkki saaksin need talle kuidagi saata? Smartpostiga vms. Väga palju neid pole , aga abiks ikka.
See on karm teema, mäletan kuidas kunagi üks töökaaslane rääkis kuidas ta vihkas oma vanaema, kes ainult lamas oma toas, oli pahur ja tujukas, kelle eest ema kogu aeg pidi hoolitsema jne. Ta ei mäletanud enam seda aega kui ta vanaema armastas, hilisem kaalus selle üles. Laps on laps… Võib- olla oleks hoopis lastele see parem kui mingil hetkel, kui ikka juba väga keeruliseks läheb, siiski hooldekodu peale mõelda. Mina hooldasin ka ca 4 aastat oma ämma ja tunnistan ausalt – lõpuks enam ei jaksanud. Nüüd tagant järgi imestangi selle üle mis tunded mind siis valdasid (pidasin ennast seni üsna heaks ja kaastundlikuks inimeseks) – võib öelda et ma lõpuks vihkasin oma ämma…. Tegelikult oli ju tegemist haige, dementse vanainimesega, ta ei olnud enam tema ise, aga no vot ei suutnud siis seda nii võtta…
See sobib siia teemasse täna. Käisin isa juures, ta on 77 ja jäi eelmisel aastal ühest jalast ilma, aga saab hakkama, vaatab telkut ja mõnikord laseb ennast õue aidata, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Töna jutu sees ütleb ta mulle kuidagi, et ma olla selle Maluka moodi. Ma ei saanud alguses aru, aga siis hakkasin uurima, et keda sa mõtled. Ja no selgus, et ta mõtleb sind, et sinust oli terve õhtuleht ja et sa oled sooda :)) aga ta saateid ta vaatas, ta vaatab muiudu ainult Rõbalkat ja ohootat :)) Igatahes, kui juba minu isa sind teab, siis sa oled kuulus – kui juba rõõmupäev oli! Igatahes edu ja jaksu, sa oled selle rõõmu välja teeninud. ausalt.
Õnnesoovid oma pesa puhul! Suurem rõõm tuleb nagunii hilinemisega, aga hõisata tasub ikka täna ka! Nii suur ja tähtis sündmus, oluline samm inimese elus. Paluks veel koduteemalisi lobapostitusi!
Oskus märgata abivajajat on kiiduväärt. Müts maha su ees! Ära unusta ka ise vajadusel abi küsida, aitame, kui maailm ebaõiglase külje peaks ette keerama.
Täiega palju õnne esimese päris OMA kodu puhul!!!! ??
Kõigepealt palju-palju õnne Sulle ja su preilidele päris oma kodu puhul!! ?? Ja aitäh, et oled ja hoolid ja teed mida teed! Sa peadki olema hetkel MAX õnnelik! ?
Ime tore!
Lugesin su postitust ja mõtlesin selle dushi jne muredele ja kui palju on neid, kes nii peavad elama. Igatahes kui unne suikkusin läks film edasi. Terve öö korraldasin lahendusi neile peredele. Lõin mitte tulundus ühingu ja veel lisaks ettevõtte, kus hakkasin tootma lakke relsse, kus iste- lift sõidab puldiga. sellega saab voodist dushinurka ja potile rallyda. 🙂 Ehee keegi võiks selle idee ellu viia.
Oi, kas ma nüüd jäin hiljaks? Ütlen ausalt, silmad kalkvel, tean seda olukorda. Olin ise seitsmene, kui meie vanaema insuldi tõttu poolest kehast halvatuks jäi ja meile elama tuli. Arvan, et isa läks just selle pärast ka lõplikult ära, et talle selles seltskonnas lihtsalt polnud enam kohta ja ämma kasimine oli midagi sellist, mida ta teha ei suutnud. Aasta oli siis 1992. Ema kantseldas siis edaspidi üksi kolme last ja oma ema, lapsed 9,7 ja 5. Isa küll toetas finantsiliselt ja nälgas-paljad polnud me kunagi, aga see tohutu hooldustöö, see pani nii emale kui ka meile tugeva vaimse paugu, ema füüsisest ei hakka rääkimagi. Pool meie lapsepõlve möödus nii, kuniks sajandi lõpus Peetrus vanaema enda juurde võttis. 7-8 aastat kokku. Ütlen ausalt, ma vihkan seda osa oma lapsepõlvest või siis pigem seda väljapääsmatut olukorda, milles olime, sõpradele ma tol ajal ei rääkinud, nad poleks mõistnud.
Kui soovid, võin sulle saata meilile konto nr, kui tahad ka õla alla panna!
Ma juba saatsin sulle 🙂 Kindlasti koguneb minusuguste hilinejate pealt veel mingi väike sutsakas. Ja, kui ei leia seda kannet, siis osta omale veini, vahuveini, oma kodu puhul 😉
Jah, paar tükki veel kandsid, kannan need talle edasi!
Kui asja algatab äge ja tore inimene nagu sina, siis saabki selline mõnus sutsakas raha kogutud ? Neid kogumisi ei tohi palju teha tõesti. Nagu sa ütlesid, et oma sisetunde järgi ja nii ongi kõik tip-top ❤ Sul on palju toredaid jälgijaid ? Suured teod saavad alguse pisikestest asjadest ? Õnnesoovid ka uue kodu puhul!
Sa oled nii hea inimene!!!
palun lõpeta 😀
Sinu jaoks on see ehk väike lüke, et paned postituse abipalvega, aga abi saajale on see tohutu kergendus ja abi. Eelmisel aastal aitasid mul poja Austraaliast koju 🙂 Mul võttis hetkega silma märjaks kui ma märkasin, et järsku hakkasid sõnumid tulema, et soovitakse minu tooteid osta ja nii mind aidata. No konkreetselt löristasin nutta. Nii soojaks tegi see tunne, et keegi hoolib.
Seega, õiget asja teed!
No mul vaid hea meel, et poeg koju sai❤
Noo toredad uudised. Igaks juhuks küsin, et see isik mainis, et saab hooldajatoetust. Ega ta toimetulekutoetuse saaja pole, kui nüüd talle kontole laekub suvaline summa, siis seda loetakse sissetulekuks ja võib olla edasiseks toetuse saamise takistuseks.
Jaa, kandsin raha ta ema kontole igaks juhuks 🙂
Palju õnne kodu puhul ♥️
Ma tahaks ka niiväga päris oma iseenda kodu, kus keegi kunagi ei ütleks, et võta oma 7 asja ja kao kus kurat. Juba uurisin kas saan vanemapalgal olles pangalaenu ja otseselt eitavat vastust ei saanud ja esmane laenupakkumise saadeti. Kredexi käenduse abiga saaks sissemakse 10% peale ja kui paneksin kõik oma säästud hakkama siis saaksin 3300€ kokku, mis on 10% laenust siis. Söögirahaks jääks veel 100€ alles ?. Aga kui vaatasin neid kõiki lisatasusid ja lõivusid, siis pidin hetkel loobuma oma päris enda kodust ?
Aitäh! No ma arvan, et siis panedki paar kuud veel kõrvale raha ja siis saad jälle uuesti uurima hakata, kui lisatasud ja lõivurahad ka olemas kenasti. Küll sa ka leiad ja saad, kui juba MA sain! 😀
Jaaa, loodan et varsti, varsti saan raha kokku. Lootust nagu on ♥️
Sest faking kettasse ajab, kui su oma laste isa ütleb sulle joomasena, et võta oma asjad ja kao kus kurat. Seda tahangi tõestada, eelkõige iseendale, et vot kaongi ja pääsen sellisest põrsast kaugele ?
Loeks nagu enda kohta… Ma olen praeguse elukaaslase kõrval alates teisest lapsest iga vaba sendi kõrvale pannud, ainult selle nimel, et ükskord oleks mul neli seina ja katus, kus keegi ei mölise, ei näita ust kui tuju tuleb ja kuhu mu suuremad lapsed, sõbrannad ja lähedased on alati oodatud ja teretulnud. Vanemahüvitis küll lõpeb sügisel aga oma 15K on selleks ajaks koos ja küll saad sina ka hakkama! Ole tugev!!!
Issand kui palju jõudu ma soovin kõigile üksikvanematele ja sitas suhtes olijatele!! ❤️❤️
Mul võttis selle postituse lugemine silmad läikima. See on sinust imeliselt lahke ja tähelepanelik, et lihtsalt kommentaariumist sellise info üles nopid ja otsustad, et sa saad ja tahad selles osas midagi ette võtta. Sinu võim ongi “lihtsalt blogipostitus” ja see on äge, et sa oskad seda õigeteks asjadeks kasutada.
Ah mis sa ajad krt
Aga äkki koguda talle uue dušši nurga raha hoopis? Ma usun, et see lihtsustaks ta elu tohutult. Tean, kui raske on vanakest sinna duššinurka tõsta ja temaga seal toimetada
Ta ütles, et tal tuleb lähipäevil kellegi sugulase mees seda seisu seal vaatama, et ilmselt sellest summast ongi sinnapoole teel abi 🙂