Mis selle haiguse nimi oli, kus inimene kujutab endale ette, et tal on kõik haigused maailmas? Polkovniku lesk? Mul kindlasti ei ole selle raske versioon, aga ma pean tõesti nentima, et kui ma kuulen mingist haigusest, siis ma kindlasti leian mõne sümptomi, mis mul ka oli või on ja googeldan pool päeva, et kas mul ikka on see või mitte (üldiselt peale googeldamist olen 100% kindel, et ma haige). Muidugi võiks ju arstile ka iga kord joosta, aga no esiteks mõistusega saan aru, et see pole alati vajalik ja muidugi see ka, et saada kuskile eriarsti juurde saatekirja, siis on mul vaja mingil põhjusel füüsiliselt perearsti juurde minna, kes mulle siis saatekirja kirjutab.
Ma ei saa aru, miks selline kemplus iga kord vajalik on? Okei, ma saan aru, kui on midagi, mille kohta võiks olla selline asi, et perearst vaatab peale ja oskab vb ise aidata, aga näiteks viimane kord tahtsin mammograafi juurde aega, et seda saab perearstilt, aga mulle öeldigi, et tule siia, siis saad saatekirja. Nagu.. miks? Ega nad seal nagunii mu tissi ei koba, et ok ok, mine siis. Lihtsalt mingi bürokraatia vms, et tule ja siis saad. Nagu mul oma ajaga paremat teha poleks ?
Igatahes kui minuga võttis ühendust Viveo Health ja küsis, kas ma tahaksin nende teenust proovida, olin ma kohe nõus. Kokkuvõtvalt on tegemist kaugmeditsiiniga, kus sind nõustatakse ja juhendatakse telefonitsi ja neti teel, vajadusel kirjutatakse ka saatekirju eriarstide juurde, ilma, et sa peaksid kuskile kohale minema. Minu jaoks igatahes mugav ja lihtne.
Eriti hea on see, et enda paketti saab lisada ka lapsi (ei pea korraga, lisad siis, kui tunned, et vaja oleks midagi küsida vms). Näiteks lastel on pidevalt mingid imelikud asjad, mida tahaks lihtsalt enda südamerahuks kellelegi teadjale näidata ja adekvaatset infot saada. Nett on ju täis “eksperte”, aga Viveo Healthis saan probleemist pildi üles laadida ja üsna pea helistab mulle arst ja ütleb, et kas tegemist on tema meelest millegiga, mida saab ise kodus ravida (kui ülse vajab ravi), või suunab perearstile või vajadusel eriarstile. Minu jaoks ongi just see südamerahu oluline, et ma saan kohe adevaatset infot, mis tuleb arstilt. Jah, ma võiks ju perearstile minna, aga nagu öeldud, tihtipeale ei peagi.
Eriti rõõmus oleks ma selle teenuse üle olnud siis, kui Mari väike oli. Ma oleks vist iga punni ja punetuse peale pilte saatnud, et kuulge, kas see ikka normaalne, haha. Südamerahu maksab ka midagi.
Täna, kui ma mõtlesin selle postituse kirjutamisele, avasin ma selle koduka ja mõtlesin, et oot, mul ON ju tegelt asi, mille kohta ma tahaks küsida: ehk siis jah lambist silmade ees vahepeal virvendab ja veits imelik, et see iseenesest ära läinud pole. Elus ikka on enne ka nii olnud, aga nüüd juba paar nädalat suht iga päev või ülepäeva.
Ma sisestasin info kodukale umbes kell 9 ja vähem kui tund hiljem helistas mulle arst, kes küsis täpsustavad küsimusi ja lubas saata info, kuhu ma saan minna silmaarstile (valvearst). Ta ütles et vererõhk võib ka probleem olla, aga et kuna mul silmaopp olnud, siis peaks selle ikka kiiresti üle vaatama, et see võib hoopis silmaprobleem olla. Ehk siis kui KIIRELT infot vaja, siis soovitan Viveo Healthi. Omal käel proovitud ja töötab! Eriti praegusel ajal, kus inimesed ei taha mööda arstide uksi kolistada – ideaalne võimalus seda mitte teha. Või noh, kui eriarstile saadetakse, siis ikka pead minema muidugi, aga selline “niisama ette näitamine” saab nüüd kodus tehtud.
Kuidas teile tundub, kas selline teenus leiaks kasutust, või saate perearstiga ka hakkama? Ma nt olen kuulnud, et osad perearstid ei anna vajalikke saatekirju või ei tee vereuuringuid, kui inimene tahab nt oma üldtervist kontrollida. Minu perearst õnneks on väga tore!
*Postitus sündis koostöös Viveo Health’iga
12 kommentaari
Mind aitaks ainult ööpäevaringne ainult minu käsutuses arst, ehk siis pm ihuarst 😀 😀 Või mingi selline masin, kuhu lähed sisse või ette või midagi ja siis ta väliselt näeb kõik probleemid ära. No nagu röntgen, aga et näen kohe üleni ja suht ruttu ja iga päeva alustaks selle kontrolliga 😀 Jep, Polkovniku lesk või hüpohondrik juba ammu. Aga mul on see nii, et stress ja deprekas ja sada muud asja mõjuvad reaalselt füüsiliste nähtudena ja mine sa võta kinni, mis on päris ja mis n-ö kujuteldav või nii.
Õnneks olen kõvasti seda juba kontrolli alla ka saanud, et iga asja pärast ei torma helistama isegi perearsti õele, aga noh, ütleme nii, et see on olnud kõva töö endaga ja arusaamine, mis vajab arsti ja mis mitte. Leian, et olen juba päris tubli ja iga asja pärast enam arsti ei tüüta. Oskan rohkem ennast maha rahustada ja kainemalt mõelda. Kui on ikka mingi asi, mis üle ei lähe, siis muidugi olen närvis ja küsin ka, või kui on eriti raske periood, tekivad füüsilised hädad ja hirmud ka rohkem. Suur abi on sellest ka, kui keegi peres kuulab ja lohutab, et ei sure ära. (Suremist kardan päris kõvasti, aga eks ole sellega kokkupuuteid ka olnud lähemalt. ) Aga pikk tee veel minna (no maitea, kui pikalt elan 😀 )
Ma polegi kunagi aru saand, et mis sellest suremisest karta. Kui surnud oled, siis ju endal poogen 😀
Mina olen päris akuutse hüpohondriaga põhjas ära käinud – lakkamatu rusuv tunne, et minu või lastega on midagi korrast ära ja kui ma kohe-kohe “sellele” jaole ei saa, “on hilja”, ei lasknud hetkekski lahti. Väga raske oli elada nii. Õnneks väga palju mööda tasulisi eriarste ei jõudnud oma kujuteldavate hädadega joosta, perearst sai aru, et probleem on minu enda peas, ning suunas psühholoogi juurde. Ja olen sealt välja tulnud lõpuks, üks asi, mille olen endale selgeks teinud, on, et iga punetuse, sügeluse, valutorke jm peale EI PEA reageerima, inimkehas toimub kogu aeg nii palju, millest me ei teagi, ning sellel on ka võime paljusid asju ise tervendada. Kui ikka ilmselgelt midagi häda on, tuleks jah ikka arstile pöörduda, aga mingite umbmääraste ja imelike kahtlaste tunnete peale üle reageerimine vähemalt minu halvas lõpuks täiesti ära, ei lasknud enam eladagi.
Jaaa, nii hull mul pole never olnud 😀
Oo kui lahe teenus! Mul küll enda perearstiga soojad suhted, aga ega ei tahagi teda ju tühja-tähja pärast tüüdata. Mui bueno!
jep! mul see kõige soodsam pakett ja jumala norm!
Soovitan viimast Peresaate osa Vikerraadiost järelkuulata, teemaks hüpohondria. Ma kuulasin ja tundsin end ära küll paljudes asjades 🙂
Mis seal rääkis ?
Tänapäeval nimetatakse hüpohondriat ka terviseärevuseks. See ongi see, kui inimene on oma tervise suhtes ülitundlik. Iga väiksemagi valuhoo või halva enesetunde ajal mõtleb endale surmahaiguse külge ning lõpuks hakkabki tõsimeeli seda uskuma. Sellise suure muretsemise peale võib organism mõnikord päriselt mingeid sümptomeid anda ja see omakorda paneb inimese veelgi enam arvama, et tal on midagi tõsist viga. Ja ongi nagu surnud ring. Olen selles olnud, väga raske on välja saada.
Aga see Viveo Health tundub huvitav.
Minul ka perearstiga vedanud. Just hiljuti saatsin poja punetavst nahast talle pildi ja andis soovitusi. Ei pidanud kuskile minema ja saime kiirelt südamerahu?
Vot seda luksust mul pole 😀 Aga veab siis!
Mul on vedanud oma raviarstiga Tartust. Annab alati nõu ja soovitusi, samuti siis kui mure ei ole seotud tema erialaga siis nõustab ta kuhu ja kelle poole pöörduda. Samamoodi, kui on kiireloomuline küsimus, ta ise kas helistab, kirjutab emaili ning vajadusel broneerib koheselt uuringuteks aja ambulatoorselt või aja haiglasse. Ta on isegi minuga oma isiklikku numbrit jaganud, ent sellele ma olen helistanud korra ja see oli ka äärmine vajadus. Ta on pühendunud noor inimene, kes teeb oma tööd südamega.