Loen siin just parasjagu raamatut “Ebaemmelik emps” ja mul on selle suhtes kahetised tunded. Üheti – jah, rasedus, titendus, emadus ei ole tõesti alati nii ilus ja glamuurne, nagu enamikele meeldib näidata. Samas kõlab autor, nagu need, kelle elu on suhteliselt tavaline elu jätkumine ja peale laste saamist, ei ole lihtsalt ausad. Ala praegu meenub Briti blogist mingi lõik, kus ta rääkis, et blogides “päris elu” on ikka tite sitajutud ja temal küll nii ei ole, seega ta nagu ei…
