Ma olen täna harilikust veel suurem udupea. Kui te mu harilikku udupäisuse taset teate, siis tänane on juba selle ligi, et ma kaalusin siin vaikselt kuskile kohalikule omavalitsusele kirjutada. No et mulle tuleks isiklik abistaja või puue määrata. See pole lihtsalt okei, kui vähe mu aju täna töötab. Esiteks oli mul hommikul mega tegemist, ootasin kullerit, lapsed kriiskasid ja mängisid – okei, see on tavaline hommik. Aga siis ma sain aru, et kassidel pole grammigi süüa. Poodi minna ei jõua/viitsi/jaksa.…
