Mu präänikud on lihtsalt üle mõistuse armsad, ma pidin kohe kirjutama tulema, et ma ise ära ei unustaks. Esiteks: Marta reaalselt 90% ajast küsib potile, kui tal mähet jalas pole. Kui mähe on jalas, siis umbes pool ajast mainib moka otsast, et tahaks kakale (seda ütleb ta igasuguse häda kohta). Ei mingit “treenimist” ei midagi, lihtsalt ühel hetkel hakkas kisama “mina ka tahan!” ja hakkasime teda potile tõstma. Mitte laste potile, suurele. Meil on seal see hea prilllaud, ma alles…
