Olen viimasel ajal saanud jälle etteheiteid ja kommentaare, et nii suur laps, aga ikka lutt suus ja ikka veel mähkmega. Võiks eeldada, et kolmas laps ja ma sellega harjunud, aga no kuidagi ikka kihvatab sees, et mis see sinu asi on, ah?! Ja kohe järgi see, et… issand, äkki ikka ongi liiga vana ja äkki ma oleks pidanud ammu võõrutama/potitreenima ja apppppiii, äkki ma ikkagi olengi kehva ja mõttetu tont ema?! Siis meenub, et aaaa ooota, need on võõrad inimesed…
-
Ma olen sada korda rääkinud, kuidas ma tahaks Mari lutivabaks saada, aga iga kord on see tundunud kuidagi jube keeruline. Tõesti – ilma lutita hakkas Mari jorisema ja lutti taga otsima ja jaurama. KERGEM…
-
Mäletan, et kunagi lubasin endale, et üle aastane laps küll lutti imeda ei tohiks. Vahepeal mõtlesin lausa, et kui laps kõnnib, et siis on ka tobe, kui nii suur laps ikka veel lutiga ringi…