Ütlen ausalt, olen siiani suhteliselt hämmingus sellest, et kui ma veel novembris lootsin, et 2022. aastaks elan ehk juba oma kodus, siis ma ausalt arvasin, et äkki 2022. aasta lõpuks. Mitte juba selle aasta sügiseks. Nagu te teate, siis alguses tundus laenu saamine täiesti võimatu. Mõtlesin igasuguseid imevigureid teha, et see ometi kätte saada. Ma sellist sustriitamist tegelikult eriti ei oska ja jumal on mulle näidanud, et lõpuks ma iga oma “valega” ka vahele jään. Seega selle osa ma välistasin.…
-
Ma vist ei šokeeri siin kedagi sellega, et kuna ma sellest elevandist ruumis hetkel rohkem rääkida ei taha, et ma hakkan siis jälle hoopis kodulaenust rääkima ja mõtlesin teid selle teemaga natukene jooksvalt kursis…
-
Ma vist ei šokeeri siin kedagi sellega, et kuna ma sellest elevandist ruumis hetkel rohkem rääkida ei taha, et ma hakkan siis jälle hoopis kodulaenust rääkima ja mõtlesin teid selle teemaga natukene jooksvalt kursis…
-
Ma ükspäev taipasin, et ma muud ei tee, kui ootan. Sügisel ootasin, et saaksin Baltasse kolitud, issand, kui õnnelik ma too päev olin, kui võtmed kätte sain! Mis on nüüd irooniline, sest ükspäev oli…
-
See asi hakkab siin vaikselt finantsblogi mõõtmeid võtma, aga pole parata. Mu elus on viimasel ajal just sellised asjad aktuaalsed, mis sunnivad end pisut harima sel teemal. Väikelaen oli justkui soojendus sellele, et loodetavasti…
-
Ma olen nüüd nagu katkine plaat, aga ma ei saa üle sellest teemast, et mida päev edasi, seda rohkem ma tunnen, et issand jeesus ma tahan OMA kodu, mitte kuskil üürikas elada. Ma ise…