Sellenädalases Delfi Beebiblogis juurdlen ma selle üle, miks naised idiootidega laps saavad. Olgem ausad, ega tegelikult ju suurt minu asi pole, kellega võõrad naised järglasi teevad, aga kuidagi olen viimasel ajal kuulnud aina rohkem jutte, kuidas kellelgi (lisa siia tuttava-tuttava nimi) on ikka väga halb mees, aga lahku ei saa minna, sest koos on tehtud laps. Mõnes loos on siia sisse segatud ka vägivald, mõnes mitte.
Peksa saada on muidugi halb – just see hoiab mõndasid naisi lahkumineku ees. See hirm molli saada, I guess. Mõndasid hoiab see peks just suhtes – kes lööb see armastab! Ja põhilause: “Me ei saa lahku minna, sest muidu ma ei saa majanduslikult hakkama!”. Pullisitt, ütlen ma. Pullisitt!
Oeh, ma ei viitsi tervet seda artiklit siia nüüd ümber ka jutustada, aga kuhu ma peale seda pikka sissejuhatust jõuda tahan, on naljakas Delfi kommentaatorite fenomen: ükskõik millest mina (või tegelikult ka keegi teine Delfis ei kirjutaks) tuleb varsti keegi ja ütleb, et NO OOTA SA! VARSTI NÄEME, KAS SUL LÄHEB ENDAL KA SAMA PERSE! HÕ-HÕ-HÕ!
See ei ole mitte ainult selle teema all, kus kõik saavad mulle nina alla hõõruda, et mul Kardoga alles aasta saab ja seetõttu ma ei saa ju tegelikult üldse kindel olla, et mina aasta pärast tite ja sinise silmaga kodus ei isu, eks. Kes teab!?
Lohutuseks ütlen ma muretsejatele, et tegelikult ma ju TEAN Kardokest ikka tunduvalt kauem. Käisime ju lausa kolm pikka aastat koos keskkoolis ja ma ei märganud, et ta kedagi aktiivselt peksnud oleks. Isegi see mõte sellest, et K. võiks kuidagigi vägivaldne olla ajab mind naerma, sest täna hommikul ärkasin ma selle peale, et kullakallis peikake toppis mind veel teise teki sisse, et mul jumala eest külm ei oleks ja tegi mulle nina otsa head aega mususid.
Aga noh, kes viimasena naerab, naerab väljapekstud hammastega?
Mitte ainult peksu teemadel ei ole Delfilased mind hoiatanud. Kui ma kunagi kirjutasin, et tunnen ennast nii hästi ja nii ilusana, sain vastuseks, et no OOTA SA! Saad lapse kätte, istud kodus üleni rääbakil ja lapseoksene, siis näeme, kas sa ennast ikka ilusana tunned, IDIOOT!
Või kui ma kirjutasin, et mõned on mures, kuhu ma oma kassikesed panen, siis sain ka kohe kuulda: NO SA VANA, PAKS, KÄRNANE IDIOOT! Eks me siis näeme, kes viimasena naerab, kui su kassid on su lapse näo ära söönud! Sa oota vaid! MUAHAHAHAHA!
7 kommentaari
kustkohast see tavaline jobu sinna alla pidi näol tuli_ sul poleks vaja olnud pikka ilusat juttu kirjutadagi, sest see nägu oma lõustaga ütleb kõik ära
Keegi kunagi rääkis, et tema küll kommentaare ei loe. Aga tundub, et loeb ikka väga usinalt.
teised räägivad usinalt, eks siis kaen ka.
Minu ema oli üks neist naistest(ema ikka elus:D), keda mees peksis. Pole tõesti nii lihtne, et võtad ja lähed minema. Emal läks ikka mõned aastad enne kui läksime. Peks hakkas siis kui meie õe ja vennega juba olemas olime. Ma pakun, et isa oli haige, mured uputas alkosse ega rääkinud millestki kellelegi. Jõi end täis ja tuli koju ema peksma, vahel meid ka. Minek oli karm, sest vara oli vaid 3 lapse voodit ja hunnik riideid. Emal on lihtne töö, millega ei teeni just palju. Tema õige eriala peale ei võtaks teda enam keegi. Ei oleks siis ka võtt. Jh keegi meid enam öösel üles ei ajanud, ei hirmutanud ega peksnud. Olime küll vaesed, ega saanud endale midagi lubada. Isal oli oma maja, mis oli päritud. Isa elutee sai kiirelt pärast meie minekut otsa, vaid 35a jõi end surnuks.
Raske on minna kui sul pole midagi, oled elanud vaid lastele w mehele. Ja tõesti isa oli kunagi enne tore inimene, mis teda muutis, ei tea siiani. Me ei näe ju keegi ette, kui lihtne oleks nii elada…..kui näeks.
Ei ütlegi, et ära minek raske ei oleks. Pead ei saa muidugi anda, sest pole ise sellises olukorras olnud. Tubli on su ema, et ikkagi lõpuks ennast kokku võttis ja läks, sest see on ju põhiline – teada, et su lapsed on ikka turvalises kohas, mitte ei pea peksu nägema/taluma. Eks iga mehe kohta võib vast öelda, et alguses oli ikka tore mees jne, aga kui sellest toredast mehest midagi järgi pole, siis on aeg asjad kokku pakkida.
Mina oleks sellisel juhul pigem vaene, kui pidevas hirmus ja stressis.
no tegelikult inimesed julgevadki nii õelad olla enamjaolt ainult internetis või siis oma mõtetes ehk. kommentaariumid on ajast aega juba troppe täis, kus kõik oma perseläinud päeva välja elamas käivad ja kõigile sama sitta saatust soovivad nagu neil endal on 😛
Tegelikult paneb üllatama kui õelad ikka inimesed on… Minu jaoks siiani see arusaamatu.