SUHETEST

Kuidas hakkavad suhted, ehk minu ja Kardo lugu

13. juuli 2013

Nagu ma ütlesin, siis ma mõtlesin kaua, kuidas seda lugu siia kirja panna. Mõtlesin kaua, sest olles viisakas rase naine, tunduvad mu eelnevad teod ja käitumised ikka ääretult…kohatud? Siis nad muidugi kohatud ei tundunud, siis tundusid nad lahedad ja võib-olla oleks nad endiselt lahedad, kui ma ei oleks rase :D Aga noh, mis mõistujuttu ma ikka ajan. Ma pean alustama selle looga ja seda tuleb alustada väga kaugelt.

Nimelt aastast 2006, mil ma läksin Tallinna 32. keskkooli teatriklassi. Ma teadsin küll, et mu paraleelis käib üks rastadega poiss nimega Kardo, sest ma olin teda korduvalt õues näinud kanepit suitsetamas mõndade mu klassivendadega, samal ajal kui mina ise iga vahetund aia taha suitsu kimuma läksin. Lahe teismeline nagu ma olin.

Sellega siis meie “tutvus” algas, kuigi me ei suhelnud omavahel mitte kunagi. Mulle esiteks ei meeldi rastadega poisid üldiselt ja teiseks käisin mina siis juba ammuilma oma essa peika Silveriga, nii et mida ma neid võõraid mehi ikka vahtinud oleks.

Pärast keskkooli, kui ma juba Austraaliast tagasi olin, tuli aeg, kus hirmsasti tahtsime peale teha(jep, räägin kanepist hetkel) ja kuidagi nagu ei teadnud kust saada ja mulle meenus FB sõbralisti vaadates kohe see rastadega tüüp koolist ja küsisin, kas ehk tema oskaks aidata. Muidugi ta kohe oskas ka, andis mulle ühe numbri ja pikk jutt…ühesõnaga oli see dude, kelle numbri ta andis, üsna kuum ja nõnda hakkas üks minu sõbranna temaga liini ajama.

Mina käisin rahumeeli Silveriga edasi.

Eelmise aasta aprillikuus sai see aastatepikkune suhe otsa. Lihtsalt…suri ära ja sai otsa ja lõppes ära. Ta oli tegelt paar korda enne ka elus otsa saanud ja ära surnud, aga teps mitte ei tahtnud ma lahti lasta nendest pikkadest aastatest ja oma “first love’ist” ja nõnda me teda venitasime. Kuigi ta oli ammu surnud.

Sellepärast olengi ma alati inimestele esimene rääkima, et kui asjad ei tundu õiged, siis nad üldjuhul ei ole ka õiged. Nüüd, tagantjärele, võin öelda, et Silver on üks IGATI tore, aus ja vahva noormees, kes lihtsalt ei sobi….mulle. Ma olen liiga intense, tahan liiga palju tähelepanu ja vajan kogu aeg kinnitust, et ma olen maailma kauneim, võrratuim ja ideaalseim.  Silver aga oli tavaline ja tuim Eesti mees, kes ei olnud eriti varmas mulle kiitusi jagama. Tulemuseks oli siis mitte rahul mina ja mitte rahul mina on üks ilgelt rõve bitch. Nii et pole ime, et meie suhe ära suri.

Aprillikuus ta välja koliski ja hakkas minu…ringi tõmbamise periood? Ma arvan küll, et seda võib niimoodi kutsuda. Ma ei olnud kurb ega õnnetu, ma tundsin, et ma olen nii vaba! Selle juurde kuulus ka see, et ma kudrutasin suvaliste tüüpidega ja kinnitasin endale, et vallaline olla on lihtsalt maailma parim asi ever!

Selle ringi tõmbamise ajal armusin ma täiesti ära – ülepeakaela ja ehk isegi rohkemgi veel. Aga juhtus nii, et see tüüp kohe üldse ei armunud vastu ära, vaid suutis kuidagi nii kaval olla, et tal oligi korraga kaks eite(kes teab, ehk isegi rohkem) ja ma üsnagi leppisin sellega. Või noh, kogu aeg arvasin, et küllap ikka asjad lõpuks my way lähevad.

Ei läinud.

Veetsin eelmise aasta jaanipäeva põlvili vihmas nuttes, sest peole oli ta tulnud selle teise tüdrukuga ja oh sina juudas, kuidas nad ikka iga nuka peal amelesid ja kudrutasid ja mina surin seest. Ma arvan, et kui te arhiivist vaatate eelmise aasta mai-juuni, siis nüüd seda stoorit teades ehk meigivad mõned parooliga postitused rohkem senssi? Kes teab. Igatahes, ma surin seest.

Ma VIHKASIN lõpuks seda “vallaliseks” olemist. Mulle võis küll olla vahepeal tore teeselda, et ma olengi selline kõva peoeit, kellel on megapohhui mingitest suhetest või meestest või jumal teab millest, aga tegelikult tahtsin ma lihtsalt nutma hakata ja kellelegi kaissu ronida, kes mind paitaks ja patsutaks ja ütleks, et hoopis mina maailmaparim olen. Sest ma olen ka, kurat võtku! Mulle ei mahtunud isegi mitte pähe, kuidas see dude sellest aru ei saanud ja ma päriselt natuke vihkasin teda. Kuigi ma ei tea, kui ratsionaalne on vihata kedagi selle eest, et ta lihtsalt ei ole into me nii palju, kui mina temasse olin :D

Ja siis ühel kaunil päeval, täpselt aasta tagasi, istusin ma kodus ja pidasin plaani, mida õhtul teha. Mul oli kodus suuremates kogustes alkoholi, sest ma olin just pidanud soolaleivapidu. Ja kuidagi eriti randomilt ma hakkasin FBis Kardoga rääkima ja kuidagi jäi jutt, et ta tuleb mulle õhtul külla. Noh, alkoholi hävitama aitama või nii.

Päev aga kulges omasoodu ja lõpuks tulid minu juurde hoopis Siim ja Rüüner, kellega me otsustasime süüa natukene maagilisi seeni. Ma ei olnud kunagi maagilisi seeni söönud, vot SEE OLI INTENSE! Ma ei suutnud peeglisse vaadata, sest ma arvasin, et ma näen välja nagu Michael Jackson, ma arvasin natuke aega ka, et mul on korteris loomakujulised pilved ja sudu, aga taevas oli imeilus ma mäletan. Ühesõnaga, oli väga intensiivne värk. Mingi hetk avastasin, et Kardo on mulle 34876378 korda helistanud, aga ma polnud isegi suuteline seletama, kus ma elan. Õnneks ma kuidagi sain sellega hakkama ja nõnda ühines ka meiega Kardo.

Ma esiti ei tihanud öelda, et ma olen seenes, aga kuna seda oli VÄGA raske varjata, siis ma lõpuks pidin seda tegema. Õnneks ta ei praganud, vastas ainult, et ta oli alles eile seenes :D (praegu mõtlen, et omg, me nii armsad lapsevanemad ikka :D).

Ühesõnaga, tsillisime kolmekesti kuni mingi kella viieni hommikul, kuni Siim ja Rüüner läksid Siimu prutale töö juurde vastu ja jätsid meid kahekesti. Oh sa püha pillerkaar, mis siis lahti läks.

Teate, mul ei ole kunagi väga olnud sellist asja, et ma tunneks kellegagi täiega FÜÜSILISELT sellist tõmmet. Aga temaga oli küll nii, et kui Siim ja Rüüner ära ei oleks läinud, siis ma kardan, et nad oleks pidanud lihtsalt leppima sellega, et nad näevad porri. Mu eelmisel korteril ei olnud nimelt uksi…

Aga nad läksid, nii et neil jäi see porr täitsa nägemata. Mul see vastu ei jäänud. OH SA PÜHA JUUDAS, oskan ma ainult öelda selle peale. Siis ma kirjutasin sellest ka, näete SIIN. Parool on sama.

Ja kui ma nüüd mööda ei pane, siis veetis Kardo üldse terve nädalavahetuse minu juures minuga kudrutades. Ja kui ta lõpuks minema läks, siis ta saatis mulle nii ilusaid SMSe, et mu süda sulas. Võib-olla mu süda ei oleks sulanud, kui ma ei oleks just enne seda nii kuradima heartbroken olnud. Aga mul niii niii niii väga oli vaja hellust ja Kardo nii kenasti oli valmis seda mulle pakkuma.

Kuigi ma üsna tihti kartsin, et raudselt on temal ka kuskil mingid teised eided ja olin üldse natuke skeptiline, aga ta tegi mu lihtsalt nii õnnelikuks ja ma isegi ei mäletanud, mis tunne on olla nii kuradima õnnelik. Sest ma olin nii kaua olnud kõike muud – rahuolematu, kurb, masendunud, vihane. Ja nüüd, kae nalja, olin ma lihtsalt NII ÕNNNELIK!

Sellel ajal ma kuulasin hästi palju seda lugu ja naeratasin omaette. Praegu ka teinekord ma kõnnin tööle ja see laul tuleb ja siis mulle tuleb meelde kohe see aeg ja siis ma jälle olen nagu jobu ja naerdes kõnnin tööle :))

Aga jah, nõnda ta siis läks, et ma veendusin, et Kardo ei ole üldse mitte douchebag, vaid kõik sellele vastandlik. Ja ta on kõike seda, mida ma kunagi oma aastatepikkuse suhte jooksul olin tahtnud. Kohe täiesti päriselt ONGI ta kõik need asjad ja TEEBKI kõiki neid asju ja muuseas ikka veel on tal “see pilk” kus ta vaatab mind ja ma KOHESELT tunnen, et ma olen maailma kõige kauneim, võrratuim, ideaalseim ja seksikaim inimene universumis. Ja kui ta mind oma üüratult suurde kaissu võtab, siis ma tihti mõtlen, et jumal tänatud, et ma too päev seeni kammida tahtsin :D

Ja nüüd tundub sellise loo lõpuks täiesti kena, et me saame endale Mari-Johanna ja kuigi möödas on ainult aasta, siis ma olen ikkagi nii kuradima õnnelik kogu aeg. Lihtsalt…õnnelik.

Ja nüüd ma tahaks nutta natuke, sest teda ei ole :(((((

970572_10151537291041840_2033095594_n

 

Ja ma päriselt loodan, et ma nüüd siin liiga avameelne polnud ja et kõik mu lugejad ei arva, et ma hoorast narkomaan.

The end.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

22 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Helen 22. juuli 2013 at 11:20

    Kuna Sa nii ilusti palusid, siis lisan ka enda loo… :)
    Minu ja minu elukaaslase suhe sai alguse aastal 2005, kui me saatuse tahtel ühte klassi sattusime. Esimest korda nägin ma teda, aga heakorra päevadel, mis meie koolis olid tavaks saanud 10ndasse klassi astujatele. Ehk siis meie rebased pidime enne uue kooliaasta algust kogu kooli puhtaks nühkima. :)
    Teisel heakorra päeval jooksis ta minust mööda, tolmuimeja näpus. Ja tema mustad juuksed, tõmmu nahk ning müstilised silmad jäid mulle meelde.
    Siis sai kooliaasta alguse ning ega ma temaga väga ei suhelnud alguses, sest ta oli selline paha poisi imagoga tüüp. Lõpuks hakkasime suhtlema tänu sellele, et sattusime istuma majanduse tundides ühes rühmas. Nii sai alguse meie sõprus, mis õppeaasta lõpuks oli kõigile selge – nad on paar. Kuigi ma seda ise jubedalt eitasin, et ta mulle üldse meeldiks. Ja no olgem ausad, ma ei oleks uskunud, et mina talle meeldida võiksin. Nii siis vindus meie “sõprus” vaikselt üle suve. Käisime üksteisel külas, saatsime armsaid sms-sse ja üldse olime üle-pea-kaela armunud (vähemalt mina küll olin :)). Kuni lõpuks ühel armsal augusti lõpu päeval, kui ta jälle mul külas oli küsis minu õde tema käest: “Räägi mulle, mis tunded sul H vastu on? Tema on oma tunnetest sinu vastu mulle juba rääkinud!” Õnneks ta vastas, et räägib sel teemal minuga omavahel. Ja lõpp tulemuseks oli see, et me hakkasime käima. Nüüd siis koos olnud juba pea 7 aastat, millest viimased 5 ka koos elanud. Lisaks ootame oma pisikesse 1 kiisuga perre lähemal ajal täiendust.

    • Reply Mallukas 25. juuli 2013 at 08:20

      no vot see on romanss! :D

  • Reply hellik 20. juuli 2013 at 12:01

    Kuna mulle endale meeldib väga teiste tutvumislugusid lugeda, siis võlgnen ilmselt ka enda oma. :) Oli reedene kevadõhtu ja mina oma tolleaegse casual partneriga vms peol, aga mu sõber ei teinud minust piisavalt välja, sest oli ise üks korraldajaist ja hoolitses ka teiste naiskülaliste eest.. tegelikult mul oligi juba mõnda aega kuklas tunne, et selline suhe mind ikkagi ei rahulda. Eniveis, jõudsin pärast pidu üsna varakult koju ja kuna olin nagunii juba “üles löödud”, läksime sõbrannaga meie kodubaari – Zavoodi. Olime harjunud seal õhtuti käima, mitte just joomas ja mitte ka otseselt lantimas, aga ilmselt lihtsalt tähelepanuvajadust ja pisikest boheemlaslikku seiklusjanu rahuldamas :P Igatahes istusime leti ääres ja mingi aeg silmasin sisse astumas pikka noormeest, kes mõne aja pärast jooki tellides minuga juttu tegi.. tema küsimus “Kas sul ka veimevakk on valmis?” oli üsna omapärane ja kui pidin nentima, et ega ei ole küll, lubas ta mind ära võtta, kui vakaga ühele poole saan :). Vahepeal kadus noormees baari sisse sõbraga õlut manustama ja kuna ta nägi natuke räsitud välja ja kergelt purjus, siis ma temast suuremat ei arvanud. Ent Zavist lahkuma hakates tegin tiiru baarile peale ja see noormees ei saanud lubada mul lahkuda ning võttis tantsima.. Ja no krt võtaks, mees tõesti oskas tantsida :D Ma poleks seda oodanudki, aga selline keerutamine ja päris valss ahtas ruumis laudade vahel Kodulaulu saatel – parim viis minu südant võita :) Edasi saatsid nad sõbraga mind džentelmenlikult koju, sidusid mu lahti läinud saapapaelu ja olid muidu toredad..andsin oma telefoninumbri, kuigi tavaliselt seda ma ei tee. Kuigi ma ei olnud päris kindel, mis sellest loost saab, tegin järgmisel päeval oma senise kind of suhtega lõpu. Ja kui see uus noormees mind jätkuvalt näha tahtis, tuli mahedal kevadõhtul kohtamisele 3 nartsissi pihus ja viis mind bluusi kuulama ning ise ka kitarri mängis, läkski kõik nii, et erinevate asjaolude tõttu kolisime u 1,5 kuu pärast kokku. Nüüd on meil saanud 4 aastat ja minu veimevakk pole küll täitunud, aga eks näis :D

  • Reply realist 19. juuli 2013 at 07:43

    Minu lugu siis.. Tuleb pikk ja lohisev :D
    2006 aastal olin koos oma elu esimese armastusega. Temaga suhe aga lõppes pärast paari kuud. Kuna mina polnud suhte lõpetaja pooleks, siis oli minu maailm tol hetkel purunenud. Üritasin kogu aeg tolle kutiga suhet soojendada ning mõnel määral see ka toimis. Kuni üks hetk sain teada, et ta on juba paar kuud uue tsikiga koos. Praegu sellele hetkel mõeldes, mõistan kui loll ja emo ma olin, aga noh, armastus on pime või midagi :D
    Suvel läksime koos tolle kutiga ühele üritusele, kus oli koos suur seltskond ja seal ka minu praegune elukaaslane. Tema uuris kellegilt mu numbri välja ja võttis ühendust. Käisime koos väljas ja nii meie suhe alguse sai. Samas polnud ma oma esimesest kutist üle saanud. Ja uue kutiga suhe ei saanud toimida, nagu üks eluterve suhe peaks toimima.
    Läksime 2 kuu jooksul 3 korda lahku :D Mõnda aega olime nö fuckbuddyd, aga see ei kestnud ka pikalt, kui sain aru, et tema ei taha sellest midagi enamat. Liikusin edasi oma eluga. Mingi hetk soovis tema mind tagasi, mina blokkisin. Mul olid uued huvid tekkind. Siis mingi aeg olin mina üksi, aga tema suhtes. Terve selle aja olime sõbrad ja suhtlesime regulaarselt. Kurtis tema oma muresid mulle ja mina talle.
    Kuni lõpuks olime mõlemad vallalised. Otsustasime minna koos samale iga-aastasele üritusele, kust meie tutvus alguse sai. Ööbida otsustasime mõlemad esialgu kumbki oma telgis, aga kui õhtu kätte jõudis, siis nö ostis ta mind ära lausega, et ta võib oma patja mulle laenata :D Nii ma ööbisin tema telgis järgnevad 2 ööd.
    Teadsin varasemalt, et temal on minu vastu huvi endiselt säilind ja sooviks minuga koos olla, kui ma ainult tahaksin.
    Kui ürituselt ära sõitsime, siis ütlesin, et me võiksime seda suhte värki proovida :D
    See oli 2 aastat tagasi ja senimaani elame koos :)

  • Reply Eva 18. juuli 2013 at 18:13

    Meil oli hästi tüüpiline tööl kohtumine :D Taksokiisu ja taksojuht said kokku. Ei ole eriti inspirations story, aga hea on ja kõik on imeline :)

  • Reply Lilli-Jana Haljasmets 18. juuli 2013 at 17:59

    Hei,
    Ma juba eelmine kord hakkasin kirjutama siia enda suhte algusest aga siis poole peal mõtlesin ringi,
    Seekord üritan siis lõpuni kirjutada. Minule meeldis kunagi väga üks kutt kelle nimi oli Matu. Kutsusin ta enda juurde nö saunapeole. Lubasin tal paar sõpra ka kaasa võtta. Noo ilmselgelt olin hirmus elevil ja jõin viina ja energiajooki, mis mul nii ära kammis, et selleks ajaks kui Matu sõpradega kohale jõudis olin ma täitsa purjus. Ühes Matu sõbraks oli Kapu, kes mulle juba samal õhtul silma jäi nii ma siis teda lambist kõigi ees suudlesingi(ise ei mäleta) natukese aja pärast ma juba vetsus oksendasin ja Kapu mu juukseid hoidis. Hommikul ärkasin üles ja Matu oli meelest läinud. Kapu oli juttude järgi selline kova mees kes naisi kergelt perse saadab nii olin kindel et ka minuga nii läheb. Aga hoopis vastupidi Kapu küsis millal mind uuesti näeb ja nii meie suhe algaski mis on siiani kestnud kolm ja pool aastat. Muidugi praegu ta väidab, et ei mäleta selle uuesti nägemise küsimist. Ma siiani räägin, et see oli saatus. Sest see poiss Matu oli mu esimene kutt ja meeldis mulle ikka oma 4 aastat ja ühe õhtuga oli ta peast pühitud.

  • Reply KH 18. juuli 2013 at 14:01

    Nonii, enjoy (kavatsen pikalt heietada) :D
    Oli 1 päev enne 1. kursuse kevadsemestri algust. Läksin ühe sõbrannaga välja. Alguses istusime ühes ja teises kohas erinevate tuttavate seltskonnas. Lõpuks maandusime Zavoodis minule tundmatute noormeeste seltskonnas. Üks noormeestest üritas mitu tundi mu numbrit saada. Rääkis, kuidas tal on sünnipäev ja kuidas ta just jõudis Euroopa meistrivõistlustelt tagasi ja nii edasi.. tagantjärgi selgus, et see kõik oli tegelikult tõsi :D Mina pööritasin silmi ja keeldusin numbrit andmast, kuna: 1) ta oli purjus ja mina täiesti kaine, 2) ma ei olnud temast huvitatud. Lõpuks otsustas ta mu kõrvarõnga enda valdusesse võtta.
    Kuna tegemist oli mulle armsa ehtega, siis peilisin ülejäänute hulgast välja kõige kainema välimusega noormehe ja andsin enda numbri ja ütlesin, et tema peab selle mulle tagasi tooma. Kusjuures ma ei olnud ka tollest noormehest huvitatud, ma tahtsin lihtsalt oma kõrvarõngast tagasi ja koju minna.
    Lahkusime igatahes ilma kõrvarõngata. Järgmisel päeval saatsin numbri saanud noormehele SMSi ja ütlesin, et ootan lubaduse täitmist. Järgmisel päeval saime kohvikus kokku ja jäime mitmeks tunniks rääkima. Kui ta mind bussi peale saatis ja ma otsustasin mitte tormata uksi kohe-kohe kinnipanevale bussile, siis julges ta küsida, kas tohib mulle mõnikord helistada ja välja kutsuda. Olin armulikult nõus.
    Paar päeva hiljem kutsuski ta mind välja, aga kuna olin tohutult väsinud, leppisime kokku, et saame reede õhtul ühel korbipeol kokku. Kohtusime, eraldusime kuidagi teistest ja jällegi suhtlesime terve õhtu ainult üksteisega. Ta saatis mu loomulikult ilusti koju ja sai ukse peal musi :D
    No ja siis ta helistas järgmisel päeval ja ülejärgmisel ja üle-ülejärgmisel. Või kui mingi päev me mingil põhjusel kokku ei saanud või ei helistanud, siis tulid nunnud SMSid.
    Pool aastat hiljem elasime koos, aasta pärast tutvumist tuli abieluettepanek ning 2 aastat 3 kuud pärast tutvumist olid pulmad. Hetkel jookseb 5. koosoldud aasta ja väga tore on :)

  • Reply s 18. juuli 2013 at 13:23

    Nooo.. panen siis ka kirja.
    5 aastat tagasi läksin nii juhuslikult emaga venda lasteaiast ära tooma (mida ma varem polnud teinud!), ning pärast seda läks ema ühte väiksesse poodi (kus ta samuti polnud varem käinud:D!), ja mina ootasin autos. Siis nägin autost mööda kõndimas kutti, kellega tekkis kohe mingi silmside. Never varem polnud näinud teda :D
    Tema siis läks autost mööda ja me sõitsime ka peagi minema.
    Mõni päev pärast seda käisin niisama orkutis ringi..jõudsin ühe tuttava tüdruku lehele, ning selle lehe laudu omakorda ühe täiesti võõra kuti profiilile. Kuna tal ka profiilipildiks ei olnud tema, vaid mingi ei-tea-mis pilt, siis polnud tõesti halli aimugi, kellega tegemist! Pärast piltide kausta avamist aga nägin, kellega tegu ja ei suutnud silmi uskuda..lausa nii uskumatu oli see, et otsustasin neid juhuseid mitte ignoreerida, ning talle kirjutada.
    Nii ma siis olingi nagu väike stalker ja kirjutasin, et KAS SINA OLEDKI SEE POISS POE EEST????? :D ja tema sai samuti kohe aru, kes olen. Siis juba vahetasimegi numbreid ja hakkasime rohkem suhtlema :) peagi selgus ka, et käime küll eri koolides, kuid kasutasime isegi sama bussi kooli jõudmiseks! mõne nädala pärast läksime juba ka esimest korda välja ja sealt sai alguse meie nn “sõprus”, sest mul oli ju vaja alguses blokk olla :D
    Täpselt aasta pärast tutvumist veetsime esimese öö kudrutades, ning sealt sai kogu armastus alguse (kuigi tema oli mulle juba palju varem öelnud, et olen palju enamat, kui sõbranna, ning et ta armastab mind..) Nüüdseks oleme koos olnud 4 aastat :)

  • Reply LK 18. juuli 2013 at 12:48

    Minu lugu algas tegelikult 8aastat tagasi. Minu kallim oli siis minu esimene armastus kui ka esimene kellega magasin. Sell ajal meil midagi edasi ei toimunud, sest mina olin liiga noor ja temal oli neid pruute ikka väga palju. Aga nüüd 8aastat hiljem. Jaanipäeval nägime jälle. Kuna meie pereelu on nagu vaprad ja ilusad, et minu vend ja tema õde elavad koos ja on ka kaks last. Peale selle hakkas tema isa ja minu ema kunagi kokku, sest perekonnad on juba ammu vanad tuttavad ja sõbrad. Siis minnes jaanideks mina oma emale külla ja tema oma isale, hakkas ka meil midagi susisema. Ma küll ei arvanud, et midagi sealt tuleb, sest vahepeal neid peikasi mul olnud küll ja küll aga vot, siis tema teatas, et tal on mingi tõmme minu vastu ja mina kes olin suht purjus siis lõõpisin temaga niisama ja veidi norisin kuni hetkeni kui avastasin ennast teda musitamas. Õhtu möödus tormiliselt ja salaja, et teised ei näeks ega teaks, et miskit meil toimub. Öö veetsime ka koos, mis oli tegelt imeline. Järgmine päev ei teadnud me kumbki, et kas see jääb nüüd ühe öö asjaks nagu kunagi see oli meil või on midagi enamat. Lõpuks kuskil saime veidi rääkida ja leppisime kokku, et ma helistan talle mingi päev. Seda ma siis ka tegin ja jõudsime asjaga sinnani, et me tahamegi koos olla. Lõpuks kui saime kokku ja otsutasime, et peame siis perekondadele ka teatama sellest siis ei minu õde ega vennad osanud midagi öelda ja tema õed ka mitte. Ainult üks õde, kes ka jaanidel meiega oli teatas, et ma ju teadsin, et nii läheb, seda oli ju näha. Kuigi siis ei teadnud meiegi, et nii läheb. Mina siis teatasin sellest ka oma emale, et nüüd siis on nii ja tema oma isale. Nendel polnud ka midagi muud öelda, et suured inimesed ja ise teate. Nüüd siis teamegi ja olemegi koos suht happyd :D Poleks arvanudki, et minu ellu tuleb tagasi inimene, kes oli nii igasmõttes mu esimene. Aga jh Elu nagu vaprad ja ilusad meil :) :D

  • Reply minni 18. juuli 2013 at 12:38

    http://minnisuhkruhiir.wordpress.com/2013/07/18/toepoolest-kuidas-algavad/ , parool kuidasalgavadsuhted

  • Reply H. 18. juuli 2013 at 12:02

    Tulin Soomest ja kuna laev jõudis üpris hilja sadamasse, siis otsustasin otse Tartusse sõitmise asemel jääda Tallinnasse sõbranna juurde. Nii ma lendasingi platsi, ise küllaltki purjus ja kott õllesid täis. Ukse peal tuli lisaks sõbrannale vastu ka tema korterikaaslane/sõber. Temal oli vist armumine esimesest silmapilgust, aga mina isegi ei vaadanud teda sellise pilguga, VEEL. Jaurasin sõbrannale oma probleemidest meestega ja kurtsin, et kõik mehed on ikka sellised sead.
    Siis need 2 hullu otsustasid, et me peaksime kindlasti minema vanalinna pidutsema. Pärast korraliku tantsumaratoni ja igasuguse alkoholi hävitamist olime teel kodu poole ja ma tundsin, et nüüd on asi jamasti, olemine kiskus pahaks. Mõtlesin, et jooksen teistest eemale kuskile põõsasse ropsima, aga kus sa sellega, tüüp jooksis mulle järgi. Karjusin talle veel midagi sellist, et “Oota eemal, kuradi jobu, mul on vaja korraks üksi olla” ja nii kui selle öeldud sain, juhtus see, mida ma kartsin ja tema seisis mu kõrval. Vot siis oli küll tahtmine häbist maa alla vajuda. Samas mõtlesin, et ah suva, juba homme olen läinud ja ehk me ei kohtu enam kunagi.
    Kui olime korterisse tagasi jõudnud, siis mind muidugi sokutati tema kõrvale magama. No ja siis läks korralik amelemine lahti, seksini muidugi asi ei jõudnud. Järgmisel päeval Tartusse mineku asemel jäin ma Tallinnasse päris mitmeks päevaks. Seejärel oli umbes kuu eitamist, et mina ei taha mingit suhet ja kõik mehed on endiselt sead, kuid lõpuks tunnistasin endale, et olen ikkagi armunud ja keemia meie vahel on võimas, ning miks mitte proovida.
    Nüüdseks siis elame koos ja sügisel, täpselt meie aastapäevaks, sünnib meile poeg. :) Kõik on juhtunud liiga kiiresti ja täiesti vastupidiselt sellele, mida ma plaaninud olin, aga ju siis pidi kõik täpselt nii minema.

  • Reply Anonüümne 18. juuli 2013 at 09:26

    Vana hea rate.ee. Noormehe endine klassivend kutsus mingi nende omatehtud jutukasse, et tule aja juttu ja seal on ta klassivend ka. Hakkasingi klassivennaga suhtlema ja algus polnud küll päris see, et “Tere, vana sa oled ja millega sa tegeled”, vaid läksime kohe kõige põnevama teema peale: seks. Kirjutasime siis üksteisele, et mismoodi me voodis mõllaks. Peale seda jäime sõpradeks, kuna ta oli suhtes ning mina olin siis hea kuulaja, kes aegajalt teda naiste osas nõustas ja tema meeste osas. Paar korda suutsime kokku ka saada selle kolme aasta jooksul, kuid no, mees oli ikkagi suhtes ja no ei sekkunud sinna. Kolmas kord oli seaduseks, kuna selleks ajaks oli noormees juba pool aastat vallaline ning algselt saime kokku selle mõttega, et veedame ühe toreda õhtu pitsa ja siidri seltsis. Need jäid ära, kuid pelmeene pakuti küll ja siis keemia lendas õhus. Olin eelnevalt umbes 2-3 tundi öösel magada saanud, sest sai pidutsemas käidud. Too õhtu lõppes nii, et ma jäin ta juurde ööseks, kuna ei viitsinud üldse jalutada tagasi sõbrantsi juurde poolt tunnikest ja olin vaikselt tuttu kukkumas. Tudu asemel istusin ühe öökese veel üleval elevuses ning olin omavahelisest keemiast laksu all. Peale toda ööd ei tahtnud kumbki üksteist pikalt saata. Tänaseks neli aastat suhtes olnud!

  • Reply aska 18. juuli 2013 at 09:01

    Kuna ka mina olin üks neist õnnelikest, keda parooliga premeeriti, siis panen ka midagi kirja. Meie kohtusime ühel peol, kusjuures olin sel ajal suhtes tema parima sõbra M’ga, ent ka meie suhe oli juba pikka aega otsa saamas ja mida rohkem ma I’ga suhtlesin, seda enam ma mõistsin, et just tema on minu jaoks. Tegin siis oma tollele suhtele lõpu, kuna aga M. võttis seda väga raskelt ja I’ga ei suutnud teiseteisest eemal olla, hoidsime oma suhet pea pool a. madala profiili all, kuna mõlemad hoolisime M’st kui sõbrast väga.

    Tänaseks oleme I’ga suhtes olnud juba veidi üle 8 a. :) ning M on siiamaani meie mõlema väga hea sõber.

  • Reply Liisa 18. juuli 2013 at 05:17

    Hahah, väga ekstreemne suhte algus :D
    Muide, mul endal ka tunne, et need kõige kihvtimad suhted hakkavad just sedamoodi – mul endal ka üks taoline kogemus, mis nüüdseks küll läbi on, aga siiski hea mälestus:)

    Teine lugu hakkas hoopis teismoodi, ma ei osanud seda oodatagi, kuna minu jaoks niivõrd liiga ebatraditsiooniliselt romantiline :D.
    Kohtusime ühise hobi kaudu ja hakkasime õhtuti FB chattima mõnikord, kuid kaugemale see teema oluliselt seal ei läinudki, kuna tunne oli, et tegemist on siiski lihtsalt sõbraga.
    Ühel päeval enne jõule oli seoses hobiga väljasõit aka jõulupidu, pärast mida öösel koju jõudes, tegi ta mulle ettepaneku, et peaks veel nägema ning järgmisel päeval läksimegi õhtustama. Ja siis tekkis ka tunne, et meist võiks saada midagi enamat kui sõbrad…Kuid ma polnud selles veel kindel.
    Sellest said edasi hilisõhtused jalutuskäigud jne ja siis julgesin ta juba enda poole ka kutsuda. Alati tõi ta mulle lilli ja shoksi ja kõike head:D Ja siis läks ka üks asi teiseni ja 5 kuu pärast kolisime kokku :D

    Ja nüüdseks oleme koos olnud rohkem kui poolteist aastat ja õnnelikud ja mõistvad ja hoolivad ja mida iganes kõike võiks tahta. Ausõna, kui alguses tundus asi minu jaoks perspektiivitu, siis see, mis sellest välja kasvas, on küll imeline ja hea oli, et ma talle ikka võimaluse andsin :)

  • Reply Mormelar 17. juuli 2013 at 21:22

    Ma lugesin, nagu totakas, Su üleskutse pärast nüüd poolteist tundi oma blogi, et seda postitust üles leida :D Millegi pärast otsinguga ei leidnud, pidin ketrama.

    http://haldjapiigad.wordpress.com/2010/06/18/kusitud-kusimus/

  • Reply jaana 16. juuli 2013 at 17:32

    Ei, aga kui kaua ootan, siis äkki tuleb :D

  • Reply jaana 14. juuli 2013 at 18:43

    Haha, kui naljakas. Minu esimese suhte juures oli kõik TÄPSELT samasugune, isegi kuti nimi on sama, ainus vahe on see, et meie suhe lõppes selle aasta aprillis. lihtsalt… pidin mainima seda fakti :D

    • Reply Mallukas 14. juuli 2013 at 18:44

      ja kas sul on nüüd oma kardo kah :D?

  • Reply Lilli-Jana Haljasmets 14. juuli 2013 at 18:39

    Mina oma kuti leidsin ka kolm aastat tagasi enda juures peolt. Tüüp hoidis mu juukseid kui ma oksendasin vetsus. Nii vist need parimad suhted algavadki.

  • Reply Olga 13. juuli 2013 at 21:45

    Niiiiii romantiline :D

  • Reply tõeline romantik 13. juuli 2013 at 15:07

    haha no minu meelest oli igatahes armas lugu. ma leidsin enda mehe (õigemini tema leidis mind, otseses mõttes) kui ma olin jaanipäeval täiesti outis kuskil põõsa all, siis me musutasime ja siis ta tassis mind tagasi mu sõprade juurde et ma sinna põõsasse terveks ööks magama ei jääks :D alati piinlik mõelda, et just nii, aga vähemalt ma pole ainuke kellel just muinasjutuline algus polnud :D

    • Reply Mallukas 13. juuli 2013 at 16:22

      võiks öelda, et suhe justkui põõsa alt leitud :D