SUHETEST

paroolist ja kohtumislugudest

18. juuli 2013

Esiteks tahaks ma tänada kõiki, kes siis postituse enda all, või mulle meilile oma tutvumisloo saatsid! Oli pikemaid ja lühemad, detailsemaid ja pealiskaudsemaid – huvitavad olid nad kõik. Ma olin üllatunud, et inimesed on minuga nii avatud ja ausad, aga ma olen õnnelik, sest nüüd ei tunne ma küll ennast sugi halvasti, et enda lugejatega sama moodi aus olin :))

Saatke aga veel! Need on nii toredad olnud! Ja mõelge – vähemalt me ei pea vallalised olema…Sorri vallalised lugejad:(

Paroolist ma kirjutasin seda, et väga paljud on mulle sellega seoses kirjutanud ja ega ma kätt ette pane, kirjutage pealegi. Enamasti ma ei näe põhjust, miks kena kirja kirjutajad ei peaks saama mu glamuurset parooli. Aga naljakas on see, et need kirjad on nii seinast seina: mõni kirjutab ilgelt pika loo, kus ta mind komplimenteerib ja räägib, kuidas ta mu blogi leidis ja siis äkki komplimenteerib veel ja küsib siis ääri-veeri parooli. Oh juudas kuidas ma siis punastan. Hinges muidugi, päriselus ma vist ei punasta. Aga jah, neid kirjut on nii mõnus lugeda ja ma lausa kümblen selles komplimendilaviinis.

Nojah, Kardot ju pole ja kes see muu mind ikka komplimenteerib. Ja Mari-Johanna ning kassid pole vist elu seeski nii palju tervitusi saanud ja see on ka imetore! Ja kuigi ma vastan teile kuidagi nii.. kohmetult, siis teadke, et sisimas tahtsin ma teile vastata: “OMG? Sa loed mu blogi? PÄRISELT KA VÄ?! ISSAND, ma nii meelitatud! Hihihihi. Uskumatu, et keegi mu blogi loeb! Ja viitsib veel parooli saamiseks kirjutada! Ja NEED KOMPLIMENDID! MA ARMASTAN SIND!! SIIN ON MU PAROOL- ******”

Aga seda ma ei tee :))

Naljakas on ka see, et vastupidiselt nendele kirjadele, saan ma ka selliseid:

“Parooli?”

Meenutab mulle seda, kui ma oma sünnipäeval naersin aina lühenevate õnnesoovide üle. Noh, et alates “palju õnne sünnipäevaks kallis mariann”, kuni “Õ!”.

Aga mis ma ikka virisen, vähemalt inimesi huvitab mu soigumine!

Ja kassid tervitavad vastu (hinges), Mari-Johanna tervitaks ka, kui ta midagi peale luksumise ja rabelemise teha oskaks.

Ja muidugi mina, mina tervitan vastu!

Kirjutamiseni!

Lõpetuseks teile pilt, kuidas ma Kurge kägistan:

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

9 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Liso 23. juuli 2013 at 07:53

    Nohh, ma saatsin ka paroolisoovi ja ikka pole vastust, ma loodan, et mu parakad, et keegi peale sinu seda kirja loeb on asjatud ja sa lihtsalt pole jõudnud vastata…. :/

  • Reply Triin 19. juuli 2013 at 11:33

    Mida rohkem ma su blogi loen, seda rohkem see hakkab mulle ka meeldima. Sa oled isegi ajanud väikse kihu peale, et hakkata isegi kirjutama. :D Aga las see mõte marineerib end veel veidi. :)

  • Reply Liina 18. juuli 2013 at 19:36

    Tahaks ka parooli, aga just sellepärast ei küsi, et ei oska kirjutada pikka soiguvat kiitmiskirja ja samas ei taha otsekoheselt parooli ka nõuda. :D

    Ja mis asja tähendab “vähemalt me ei pea vallalised olema…” :D Vallalisus pidi valik olema ju. :D

  • Reply Andra 18. juuli 2013 at 18:52

    Endiselt intense värk :D

  • Reply Haldjapiiga 18. juuli 2013 at 18:51

    Ma tervitan ka kasse! Tee pai!

  • Reply Lilli-Jana Haljasmets 18. juuli 2013 at 18:47

    Mm ma su kasse küll kirjas ei tervitanud ja last samamoodi aga teen seda nüüd. Ma ise armsstan kasse ja väikeseid lapsi. Sain ka alles hiljuti omale enda isikliku nunnutise. Nüüd ma siis nunnutan teda päevast päeva! Sina nunnuta oma kassikesi ka ja oma kõhubeebit :)

  • Reply mardikas 18. juuli 2013 at 18:28

    Muide – rasedus on su imeilusaks teinud! Enne olid ka, aga nüüd oled palju armsam ja kõike head veel rohkem kohe :)

    • Reply Mallukas 18. juuli 2013 at 19:15

      mulle tundub, et ma olen kuidagi vanaks ja ümaraks jäänd :D