DIY või LTT – kuidas meisterdada kassimaja

Kunagi ammu leidsin ma internetist õpetuse, kuidas teha ise kassimaja. Ma olen vist sada korda maininud ka, et ma olen suur meisterdamise fänn. Ainuke probleem on see, et mu TAHE on suur, aga viitsimine ja täpsus jätavad soovida.

Meistrimees oli mul õnneks varnast võtta – ei, mitte Kardo, vaid hoopis My, kes hea meelega mulle appi tuli. Näitasin talle linki ja ühtäkki oligi ta juba siin, vajalikud tükid kaasas, ning kukkus meisterdama. Ma ikka aitasin ka vahepeal – noh, hoidsin mingit tükki püsti, või otsisin kadunud kruvisid 😀

Lõpuks panime maja paika – ta oli natukene ebastabiilne, seega puurisime ta otsapidi veel sektsiooni külge kah. Maja katusel kasutasime ära kunagisest kassipuust jäänud pesakasti. Joosep kiitis ehitise koheselt heaks ja vallutas selle koha mitmeks päevaks.

Kuid ega maja selliseks jääda saanud! See tuli ju katta köite ja riidega. Selles osas My mind enam aidata ei viitsinud ja mina mõtlesin, et noh, KUI raske see ikka olla saab?! Järgnevad kaks pilti näitavad siis minu skilli meisterdamises. Entusiasm on suur, aga teostus kehvake 😀

 

Kogu aeg mõtlesin, et ma KOHE KOHE tegelen sellega, aga nagu kuidagi ei jõudnud selleni. Ikkagi rase naine eksole! Ja nagu näha, siis minu enda tegemine, ehk DIY feilis. Kui DIY’d feilivad, tuleb kasutusele võtta LTT – lase teisel teha. Uueks “teiseks” ostus Reet, kellest ma olen siin enne ka kirjutanud. Mõtlesin, et kui inimene oskab toolil katet vahetada, voodit ja diivanit EHITADA, siis oskab ta ka kindlasti ilusamaks teha ühte kassimaja. Vastutasuks pakkusin ma talle harukordset võimalust tasuta ühistranspordiks Tallinnas, aga kuna see on kindlasti ebaseaduslik diil, siis sellest ma enam ei räägi!

Reet tuli minuga isegi kangapoodi kaasa ja aitas osta uue katte, mis ei näe välja nagu vanaema talvekittel ja samuti assisteeris köievalikul. See tehtud, saime meisterdama hakata. Kui ma ütlen, et saime meisterdama hakata, siis tegelikult meisterdas ikka esiti tema. Mina kandsin talle vett ja actimeli ja kohvi ja pitsat ette, et tööloomal energiat jätkuks.

Lõpuks läks Reet ikka oma koju ja mina pidin majaga üksinda edasi jamama. Õnneks olin ma lõpuks isegi vaadanud, et mida see Reedake seal pusib, muidu ma oleks vist samamoodi teinud nagu eelmine kord (suvaline ja valimatu klammerdamine).

Ma meisterdasin veel TUNDE, aga pean netima, et päris valmis ma seda ikkagi ei saanud. Suuremalt jaolt seetõttu, et mul sai kuum liim otsa. Teisalt sellepärast, et see VÕTTIS NII KAUA AEGA! Aga ülemine pool näeb nüüd suurepärane välja, ei saa vastu vaielda sellele keegi!

Ahjaa, ma pidin sellepärast ka lõpetama, et Sannu ja Meinu tulid Sandri sünnipäeva puhul meile külla. Meisterdasin neile ka pitsat ja mängisime Kataani ja mina muudkui jahusin: “ISSAND, kui ilus see kassimaja on…”. “No kas sa oled enne niii ilusat kassimaja näinud?!”. “Kuidas ma küll NII osav olen?”. Ja muud sellised ülistavad hüüatused.

Joosepile paistis ka uus disain meeldivat. Seega tuleb täna jätkata. Ainuke miinus on see, et mu näpud on suurest käsitööst ÜLES PAISTETANUD nagu valulikud viinerid 🙁

Aga nüüd siis sellest, kui kaugele ma jõudsin:

Kui ainult ülevalt poolt vaadata, siis tundub, nagu see oleks valmis 😀 Alt tasub pilk eemale pöörata.

Vähemalt Joosep kiidab heaks. Ja täna pärast Kardo tööpäeva lähme me Roccasse shoppama, seega võib loota, et ma ostan liimi juurde ja teen selle maja ükskord valmis kah. Kaua võib muneda?!