KURB ON OLLA LAPSED

püha jumal, mida mu silmad pidid nägema

3. Detsember 2013

Ma ühinesin ühe asja kohta inffi otsides jälle FB’is ühe kommuuniga, mis mind traumeeris. Ei, seekord mitte kirjavead või mõttetud küsimused…Selles väljamaises grupis olles (viimased paar päeva) on mu seinale KAKS KORDA HÜPANUD SURNUD BEEBI PILDID!

Esimene kord ma ei saanud isegi aru, et tegemist ei ole magava beebiga. Aga jutt oli juures, et ala “minu tibu suri 15 -päevasena ja ärge vaadake pilte, kui ei taha” vms. Ja saate aru, see oligi surnud beebi! APPI! Ja teate, mis veel hullem. Selle naise FB’i profiilipilt oli tema surnud beebiga, mille peale oli töödeldud RIP. Miks?! MIKS!?

Ma kohe mõtlesin, et issake, see on küll mingi “privaatne emmejutt” nagu grupi nimi ütleb, aga ma ei suuda selliseid pilte näha. Tahtsin grupist ära tulla, aga just siis hakkas Mari jorisema ja ma unustasin selle sootuks.

Kuni täna hommikul jälle kirjutas üks naine, kuidas tema pojake suri ilma elus kordagi ühtki hingetõmmet tegemata ja jälle oli ta ikka sinna kõrvale KOLM PILTI PANNUD!

Ma saan aru, et see on kurb sündmus ja inimene tahab, et teised talle kaasa tunneksid vms. Aga miks neid pilte vaja on? MIKS?!

Mul hakkab lihtsalt nii õudne ja kurb neid pilte näha. Lähen parem kohe musitan ja kallistan Marikest. Tema on ka traumeeritud:

Mida?!?!

Mida?!?!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

46 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply KuuLill 4. Detsember 2013 at 17:17

    Nägin ka surnud beebide pilte kui mu enda laps alles väga pisibeebi oli, nutma ajas täiega. Ja samas praegu, kui laps on suurem (aasta ja kolm kuud) siis isegi siin lugemine teeb kurvaks. Oli ju ka tv3-s dokumentaal inglilastest ja ju siis seda on inimestel vaja, jagada. See mis meie jaoks on ülevõlli võis olla selle konkreetse inimese jaoks väga vajalik ja samas on igaühel võimalus kas siis tema sõbralistist või kasvõi kohtadest kus ta figureerib eemalduda. Teinekord aga on oluline jagada infot põhjuste kohta. Näiteks rasedate naiste vaktsineerimine on VÄGA ohtlik, siiski arstid seda soovitavad (nt USAs). Selliste vaktsineerimiste tõttu suri palju looteid ja eks pilt mõjub ka tugevamini ja paneb inimesed mõtlema, infot otsima, oma otsuseid läbi kaaluma. Sama on ka nt vaktsineerimisega, ega arst ei anna ju sulle enne infovoldikut kätte, et palun loe, mis kõrvaltoimed võivad esineda (ja paljudes on kõrvaltoimeks ka surm pandud, kuigi harva, aga siiski). Inimesed lihtsalt on harjunud kuidagi käituma, sest nii ju on alati tehtud või nii ma ju tegin oma eelmise lapsega ka või arstid ju soovitavad. Aga KUI midagi juhtub, siis VASTUTAB vanem. Seega jah, vahel kannab sellline visuaalne materjal ka õpetlikku infot.

    Ma saan aru, et paljude jaoks ma kirjtuasin siia nüüd väga ebapopulaarset infot, aga ma arvan, et mul on õigus oma arvamusele ja selle avaldamisele.

    Mallukas, Sinul aga tõesti usun, et on väga raske neid pilte vaadata, ei tasu unustada, et ka väikse lapse ema hormoonid on väga kõrgel (agressiivsus ja soov oma last kaitsta on ka suurem tegelt imetamise ajal).

  • Reply Mari 4. Detsember 2013 at 12:51

    Ma saan aru leinajatest. See on väga julge ja suur samm midagi sellist teha.
    Aga ma saan väga hästi ka aru Mallukast. See on äkki selle imetamise ajaga seotud, et äkki on hormoonid kuidagi teistmoodi kui “tavalistel” inimestel, aga kui minu lapsed sündisid, siis ma ei suutnud ühtegi halba uudist lugeda, mis oli lastega seotud ja ühtegi jubedat FB pilti näha, kus olid kannatajateks väikesed lapsed v6i loomad.
    Närv lihtsalt ei pidanud vastu. Isegi oma mehega oli mul kokkulepe, et ta ei räägiks ühtegi lugu, mis oli lastega halvasti l6ppenud.
    Ma lihtsalt füüsiliselt ei olnud v6imeline midagi halba kuulma ega nägema ja kui siis ikkagi nägin v6i kuulsin midagi, siis see kummitas veel pikalt meeles ja ei andnud üldse rahu.
    Selles m6ttes saan Mallukast väga hästi aru.
    Aga teema iseenesest on tähtis ja vajalik, aga kuidas sellele väljundit leida, see on omaette teema

  • Reply Leevi 4. Detsember 2013 at 01:32

    Minu arvates on see ilus. OK, võib-olla mitte Facebookis jagamine (kuigi minu jaoks see midagi traumeerivat pole – surm on elu osa. ). Ilu seisneb sellest, et lapse kaotanud vanematele antakse võimalus oma pisikesest beebist ilus mälestus saada. Piltidelt ei saa arugi, et beebi elus pole, mis eristab seda tohutult matusepiltidest.
    Eesti fotograafide kommuun on selle asjaga juba mitu aastat kursis ning ilmselt ei lähe kaua, kuniks keegi hakkab seda ka Eestis tegema. Olen isegi selle peale mõelnud – närvi mul jätkuks ning oskusi ka. Paraku raha sellise asja eest südant küsida pole ning millestki peab elama ka.

  • Reply Gätlin 3. Detsember 2013 at 20:02

    Olen saanud päris mitmel korral matustel käia ja see on üsna normaalne, et surnust pilt tehakse. Ma ei leia, et see oleks midagi imelikku. See on jah, kurb ja masendav ning pole sobiv neid teistega sotsiaalmeedias jagada. Meil on isegi vanades fotoalbumites pilte, minu jaoks võhivõõrastest inimestest, aga ka surnust tehtud pilt matusepäeval. Ma arvan, et seda mõistavad ainult need, kes on oma lapse kaotanud või mõne teise lähedase. Samas ma saan ka aru, miks jagatakse sellised pilte. Masenduses ja meeleheitel inimesed, eriti kui neil pole kedagi, kes neid toetaks, otsivad seda mujalt. Mulle küll ei meeldi selliseid “haigeid” lugusi lugeda ga ma ei kavatse neid ka hukka mõista, sest olen ise kaotanud oma õe, vanaema, vanaisa, koolivenna ja veel mõned. Seega ma lihtsalt vaatan midagi muud, samuti on võimalik neid postitusi facebookis peita.

  • Reply Maire 3. Detsember 2013 at 19:31

    ma arvan, et võiks lasta emal leinata nii nagu ta soovib. ok, see ehk on jah õudne, kui pannakse juba surnud lapse pilti üles. usun et mõtekam oleks panna pilt, kus laps veel elab. nt söömispilt või magamispilt, ja siis sinna nt RIP või puhka rahus või inglilaps vms. päris surnud inimese pilti küll ei paneks avalikku kohta.

    teha nt mälestusvideo piltidest, mis olid tehtud siis kui inimene elas…see on ok.

    vahest vaatan isegi vanu albumeid, ja päris raske on vaadata neid matusepilte. õudsed asjad. vaadata kuidas inimene kirstus lebab, ja kuidas lein ja piiritu kurbus on inimeste silmades. see on asi, mida ei tohiks jäädvustada. sellisedp ildid justkui kutsuksid vana leina uuesti.

    ma oma emaga kord rääkisin (peale seda kui noor naabripoiss emajõkke uppus paar aastat tagasi, ta kremeeriti ja tuhk jõkke puistati) et ema ei taha oma matustel pildistamist.
    et see on nõme komme.
    mul ka paar aastat tagasi suri paar lähedast sugulast. siis oli see teema eriti aktuaalne, mida keegi tahaks. on ju teada et teiste soove peab austama. praegu on eriti popp kremeerimine ja tuha kuhugile puistamine, et ei jääks maiseid jäänuseid. et ei oleks “kohustust” kuskil käia ja midagi koristada-hooldada. eriti kuna paljud elavad kaugel. naabripoisi tuhk puistati jõkke, kui ema soovib mälestada, siis võtab pildi, paneb lauale ja kõrvale küünla põlema. see on tema viis.
    aga facebookis leinamine on hoopis uus klass. see oleks justkui karje “ma kaotasin kellegi, tunne mulle kaasa! lohuta mind!!!”

    isiklikult ei saa selle facebooki mõttest aru eriti, igast inimesi leidub, ja kahjuks endagi sõbralistis on selliseid, kes jagavad oma IGA käiku. läheb vetsu, teeb süüa, mis tuju on, mis kell ära läheb jne jne ..

  • Reply Mari 3. Detsember 2013 at 19:18

    Arvan, et oma lapse kaotanud vanematel on oma valu väljendamiseks lubatud ükskõik mida oma feisbukki üles riputada. Selles mõttes, et kellegi profiilipilt TEGELIKULT ju ei hüppa sulle silma, see on ikka kaunis väike ikoonike seal üleval.

    Aga noh, lein on nii sügavalt isiklik teema, et sellega tegelemist pole vaja teistel kommenteerida ega selle kohta isegi midagi sügavamat arvata. MIKS tänapäeva inimesed oma isiklikku valu internetis jagavad, see on muidugi teine teema. Igatahes käivad mulle rohkem närvidele oma lahkuminekuid-tülisid feisbukis kajastavad tegelased. Neil peaks mõistus kodus olema, aga lapse kaotanud emal tõesti mingi aeg ei pea.

  • Reply Kertu 3. Detsember 2013 at 19:10

    Ma ei tea, kui tõesti tahta leina kogu maailmaga jagada, siis miks ei või inimene kasutada sellist pilti, kus leinatav elu ja tervise juures on? Kui sellist pilti juhtumisi ei ole, siis piirdugu ainult tekstiga…Tahaks ju, et viimane mälestus temast kaunis jääks, mitte … jah… On ikka veidra mõtlemisega inimesi olemas…

  • Reply Pisi 3. Detsember 2013 at 18:25

    Aga eestisse tahetakse ka tuua sisse see komme, et surnud beebiga pilte teha. Et ilus málestus vanematele ja kui sûnnib uusi lapsi, siis ka nemad nàeksid, milline oli nende ôde vôi vend. Aga sellest fb populaarsusest ei saa mina aru, miks peab sinna kôike postitama.

  • Reply Marru 3. Detsember 2013 at 17:42

    Paraku see koomiksipilt mille oma lehele lisasid, oli ka parajalt traumeeriv. Naljadele saan hästi pihta, isegi oleksin ehk midagi sellest adunud, kui nõid oleks suuremat last järanud, noh kes ema tänitustest aru oleks saanud. Aga imik?

  • Reply helene 3. Detsember 2013 at 16:37

    Sellisesidjubedaid pilte ei tohiks avalikusele naidata.Ma kirjutaks veel midagi koledat ,aga ma saakls selle peale ainult miinus laikimisi muodu utlen midagi totaalseslt valesti mis kodukanadele ei meeldiks.

  • Reply yxkb 3. Detsember 2013 at 15:48

    See ei ole hullumeelne, see on omamoodi kaotusest jagu saamine. See on kohutav kaotus, sul on laps hetkeks ja siis jällegi ei ole. Mitte midagi ei jää sellest ootusest alles kui mõned pildid. Samas see naine samamoodi ootas, unistas ja nüüd näeb ümberringi teisi beebisid koos oma emadega.
    Muuseas on minul suguvõsaalbumis ka pilt surnud beebist. Tehtud kuskil 50ndatel. Beebi oli imetilluke ja suri kodus, kuid ta ema kutsus sugulase pildistama ja kandis seda pilti endaga kaasas, kui ainsat tõendit sellest, et tal kunagi laps oli.
    Mis võivad tunda need naised emadepäeval? Mis tundega nad lähevad koju, kus on ootel lapsetuba?
    Sellest, et sa korra seda pilti vaatasid ei juhtu sinuga midagi, aga äkki päästab see selle naise täielikult hullumisest.

  • Reply agnes 3. Detsember 2013 at 14:41

    võib-olla kui endal juhtuks niisugune maailma kõige hullem sündmus, mis emmedega iial võiks juhtuda (ptüi ptüi ptüi) teeks midagi sootuks imelikumat-hullumat-traumeerivamat. mul tuleb alati nendele teemadele mõeldes nutt kurku ja kallistan musitan enda last tuhat korda enam…)
    aga see on TEMA jaoks ainuõige.. ja ehk lohutav omamoodi…mul on nendest inimestest alati lihtsalt siiralt südamest kahju… ja hindan ehk enda last nende sündmuste tõttu veelgi enam. ehk mina neid hukka ei mõista.

  • Reply Kelli 3. Detsember 2013 at 14:36

    Mind ajas see siin nutma. Eriti veel see mis seal Delfi lehel kirjutas… Kohe ikka täiega ulguma.
    Olen ise 6 kuud nüüd ema olnud. Enne muutsid need surnud titad mu lihtsalt kurvaks, nüüd emana ajavad täiega nutma.
    Kaotasin ühe oma kaksikutest kõhus ja see teeb teinekord mu niiiii kurvaks.

  • Reply ct 3. Detsember 2013 at 14:06

    Vaatasin ükskord netis videot mingitest beebipiltidest ja ühel hetkel tundus asi kahtlane ja siis pm lõpupildid olid juba väga õudsed ja alles siis sain aru MILLEST see video tegelikult oli. Aga nagu kirjelduses kuskil kaugel lõpus öeldi, oli tegemist leinava ema eneseväljendusega. Nüüd loen väga detailselt videokirjeldusi enne vaatamist, väga jõhker šokk oli :(

  • Reply Helena 3. Detsember 2013 at 13:54

    Leinamine ja matusekombed erinevad. Näiteks Taipeis tellitakse kadunukesele strippar, et tal oleks lõbusam teise ilma minna. Mitte kõigil matustel, vaid uhkematel. Surnutega perepiltide tegemine oli 100 aastat tagasi Euroopas väga levinud. Eks FB’s üritatakse ka mingeid kombeid luua. Samas on seal surma like’ mine ka sic.

  • Reply madiken 3. Detsember 2013 at 13:44

    teise inimese leina pole küll tarvis kommenteerida. see on vot niiii raske ülesanne, et kui inimene tunneb, et tal on lihtsam sellest üle saada käte peal ringi käies, siis seda tuleks lasta teha.

    • Reply merka 3. Detsember 2013 at 20:01

      madiken, olen sinuga 100% nõus.

    • Reply Mallukas 3. Detsember 2013 at 20:03

      tõsi, lihtsalt sain trauma :(

      • Reply madiken 3. Detsember 2013 at 21:49

        täiesti arusaadav. olen rõõmus, et sellist pilti ise ei näinud. bad shit happens.. aga lihtsalt selliseid sissekandeid võivad need leinavad inimesed ise ka näha ja ma usun, et kellegi leina pole vaja suurendada, ükskõik kas see inimene tegi kõige õigemini või mitte, ikkagi tasub lasta leinata. sissekanded saab ju parooli alla panna või siis kodus Kardole kurta :D

        • Reply Mallukas 3. Detsember 2013 at 21:57

          see polnud eesti sait, sellepärast kirjutasingi :D

          • madiken 3. Detsember 2013 at 22:17

            aa, siis küll :) ma kah ikka rasedaaju, sorri :D

  • Reply Edith. 3. Detsember 2013 at 13:30

    tõesti imelik.
    mingi surnud beebi teema on.. peale eilset walking deadi ma ei suuda üldse olla. tõesti hirmus kui walker sõigi Judithi ära :'( koomiksis ta suri vanglas, täiega loodan, et sarjas ikka ei surnud.. et keegi ikka kaitses teda ja ei lasknud sellisel hirmsal asjal juhtuda.. et keegi ei jätnud teda lihtsalt vedelema ja söödaks :'( oehh…

  • Reply J. 3. Detsember 2013 at 13:29

    Ma mõtlesin, et sa mõtled seda artiklit http://naistekas.delfi.ee/kirevmaailm/uudised/vanemate-pulmas-isameheks-olnud-kaheaastane-poiss-suri-ema-kate-vahel.d?id=66551726
    See oli fb’s täpselt sinu postituse all ja kuidagi läksid kaks asja kokku.
    Aga inimene peab ikka vaimselt haige olema, kui teeb oma surnud beebiga pilte…. kohutav.

  • Reply Marilyn :) 3. Detsember 2013 at 13:22

    No sellisest asjast ei saa ma aru !!
    Okei, võib olla tõesti oma mäletsuseks teed ühe pildi aga seda FB toppida ja veel profiilipildiks ??!!???!! No see on haiglane ja rõve tegu !

    Jah see komme meie matustel pilte teha, võib olla isegi, et need väga väga lähedased omaksed tahavad hoida mälestuseks.
    Aga mis mind veel häirib, et mõnikord vaatad mõne inimese fotoalbumit ja järsku keset fotoalbumit tulevad kellegi matusepildi, minu arust võiks neid hoida ikka kuskil omaette !!

    Üleüldsegi häirivad ja traumeerivad mind igasugused väärkoheldud või kuidagi muud moodi trauma saanud lastest või lemmikutest, mida siis avalikult üle fb jagatakse, umbes nii,
    et like = kaastunne või like = 1 dollar vms, see ei tohiks küll olla koht kus sellisedi asju levitatakse !

  • Reply päka 3. Detsember 2013 at 13:07

    sul on ikka eriti ilus laps!

  • Reply karina 3. Detsember 2013 at 13:03

    Kujutan ette, kui jube see võis olla. Ma ei. Mõista seda, et kas need naised ei tule ise selle peale, kuidas need pidid teiste emade närvidele võivad mõjuda. Olen ise ka rase ja ei kujuta ette, millise trauma ma sellest saaks. Ma saan samas ka aru, et selliseid asju kahjuks juhtub, aga kas on tõesti vaja seda tervele maailmale näidata?

  • Reply kk 3. Detsember 2013 at 12:57

    Ma küll ei tea, millised need mainitud pildid olid aga see ei ole tegelikult niivõrd uus ja utoopiline asi. Soovitan uurida sellist asja: https://www.nowilaymedowntosleep.org/
    Pole tarvis maha teha inimesi, kes võibolla polegi saanud oma lapsest ühtegi pilti, kui laps veel elus oli, kui üldse oli. Aga mäle(s)tada tahaks ju kõik..

    • Reply Mallukas 3. Detsember 2013 at 13:02

      Ma muidugi saan aru sellest, et soovitakse pilti teha endale mälestuseks. Aga panna see oma profiilipildiks töötlusega RIP, see pole minu jaoks enam adekvaatne mälestamine

      • Reply kk 3. Detsember 2013 at 13:06

        No sellest ei saa minagi aru, miks on kõigile vaja selline asi nö näkku toppida ja tekib tunne nagu sellega nõutaks teistelt kaastunnet.

  • Reply L 3. Detsember 2013 at 12:57

    so sickkkkk,see on mingi veider tähelepanu vajaduse teema,ala haletsege mind vms ??? nii rõvedat sõna pole isegi olemas ,mis tahaks selle kohta öelda…

    • Reply merka 3. Detsember 2013 at 20:00

      Lp L! vbl see aitab teda kuidagi. ära mõista hukka, sest sa ei saagi ette kujutada,e t mida v kuidas ta kõike läbi elab. sa ei pea seda vaatama. iniemse leinaga toimetulemine on kõigil erinev.

  • Reply Kadri 3. Detsember 2013 at 12:57

    Mu mees ehmatas ära, kui ühte meie fotoalbumit vaatas, sest eestlaste komme on matustel pilte teha :D

    • Reply Kati 3. Detsember 2013 at 13:05

      Täpselt, ise küll eestlane ja ma ei saa aru miks peab tegema matustel pilti? Eriti kadunukesest? Miks ei või jääda ilusad mälestused rõõmsast ja elusast inimesest, miks teha pilt surnust kirstus. Igatahes olen ma igaksjuhuks ära öelnud, et minu omadel ei tohi!

      • Reply Kadri 3. Detsember 2013 at 13:38

        Mul enne oli täiesti suva, aga ega ma nüüd küll ei pea seda enam normaalseks. Samas matusetavad on matusetavad. Igasuguseid minu jaoks imelikke asju tehakse.

    • Reply merka 3. Detsember 2013 at 19:57

      Kahjuks minu hea sõber elas läbi oma väikse vastsündinud beebi surma ja selge on see,e t inimestel on erinevad kombed ja viisid, et kuidas üle saada. Tema pildistas ka oma kenasti korda tehtud ja riietatud last haiglas. pilte julges fotokast alla laadida alles 2 kuud hiljem. Aga psühholoogid räägivad, et nii väikse lapse puhul on isegi õige teha pilte, sest temaga pole seotud veel mälestusi, aga leina läbitegemiskes on need hädatarvilikud. Sõber kosub väga vaevalislet ja tal on nüüd väga hea meel,e t need pildid ikka tegi. Ikkagi tema väike lapsekene. Loodan väga, et taolist asja ei pea mittekeegi rohkem läbi elama. Seda valu tundsin lausa ise füüsiliselt ja siiani on raske,a ga sõprade ja psühholoogide toel tasahilju inimene paraneb.

      • Reply Hegle 4. Detsember 2013 at 15:16

        Mina olen ka üks see õnnetukene kes on lapsekaotuse pidanud läbi elama. seda peaaegu 5 aastat tagasi,oli mul esimene. Sündis surnuna ja mina näiteks kohe väga kahetsen et ma ei teinud tast pilte(ma arvasin et ei ole normaalne neid teha :( ja ega keegi mulle ei maininud ka et äkki tahan mälestuseks vms :( ma ei võtnud teda isegi sülle :( ja kahetsen siiani ,kõigerohkem selle pärast et ma ei mäleta enam eriti milline ta oli… :(

  • Reply Aili 3. Detsember 2013 at 12:52

    Surm on ikkagi jah väga isiklik asi, ning Facebookis üleüldiselt kirjutada “kallis, nüüd oled sa läinud paremasse kohta, igatsen sind” (piltidest rääkimata)… no disrespect, aga ega see surnu seal ju seda staatust näe. Ning lähedased inimesed on ju nagunii kursis selle traagilise sündmusega. Tõesti isiklikult ei näe vajadust selliseks asjaks, aga eks igal inimesel ole erinevad viisid kuidas leinaga toime tulla. Ning tegelt kunagi ei saa kindlalt öelda, et ise ka nii ei teeks (sülita üle õla).

    • Reply Mallukas 3. Detsember 2013 at 12:54

      Ma saan aru, et inimene leinab erinevalt ja mina ise lihtsalt olen süüdi, et sealt grupist kohe ära ei tulnud ja ennast traumeerida lasin. Mind lihtsalt ehmatas see ikka VÄGA ära.

  • Reply Mell 3. Detsember 2013 at 12:49

    mis niisama rahvast yles kytad, jaga meile ka linki?

    • Reply Mallukas 3. Detsember 2013 at 12:54

      Miks sa surnud titast pilti tahaks näha?!

  • Reply Kaili 3. Detsember 2013 at 12:46

    issas kui õudne!!!
    See ei ole ju normaalne!

  • Reply Kaia Kersti 3. Detsember 2013 at 12:43

    Issanda loomaaed on kirju! Aga et ta nii kirju on… :S

  • Reply S. 3. Detsember 2013 at 12:42

    Päris…ebameeldiv. Samas on lein selline asi, et igaüks elab seda isemoodi üle ja vb siis tahabki jagada. Mina aga leian, et lein on niiiiiiiii isiklik asi, et krt feisbuuki küll ei topiks. Eriti veel nii avalikult (profiilipilt & rip). Pekki.

    Need on kõik eestlased või välismaalased muidu?

    Aga jah…kole.

    • Reply Mallukas 3. Detsember 2013 at 12:44

      Välismaalased. See profiilipilt oli jah eriti üle võlli..

  • Reply Angie 3. Detsember 2013 at 12:41

    Õudne. Ma alati taunin neid kes mingied haigeid uudiseid või asju jagavad. Näiteks nagu see artikkel kus beebi vägistati. No pekki on see normaalne asi mida feissis heietada või…

    Aga sinu blogist niipalju, et see “püha jumal, mida mu silmad pidid nägema” on hea teema. Ma pidin eelmine kord ennast ribadeks naerma kui sa neid kodukootuid rasedapilte jagasid :D

  • Reply meow 3. Detsember 2013 at 12:38

    WHAAAAAAAAAAAAAAAT?