Jah, vandusin käsi südamel, et ei viitsi enam kingiloose teha, aga andmisrõõm olevat ju see kõige suurem rõõm. Minu meelest muidugi puhta vale, saada on ka ikka üsna hea. Täna näiteks sain ühelt lugejalt hilise sünnipäevakingi ja ausalt, mõnus oli! Ma pärast näitan teile ka, aga räägime nüüd kka sellest loosist.
Nimelt on eestis selline tore bränd nagu DADAMORA, kus kaks andekat naist teevad lastele riideid ja mänguasju. Ma kunagi eksisin nende Facebooki lehele ära ja armusin nendesse mõnusatesse, hingega tehtud asjadesse. Vaadake näiteks neid loomapiltidega pusasid – on ju armsad?
Päris titadele nad vist asju ei tee, aga suuremad lapsed saavad küll endale ilusaid asju selga. Väiksemad peavad “leppima” armsate mänguasjadega.
Just selle beeži pulloveri (12kuud) ja heegeldatud karu me koos Dadamoraga loosi paiskamegi.
Et võita, tead ju küll, mida teha? Klikka LIKE Dadamora Facebooki lehele. Lisaks jäta postituse alla kommentaar, kus rääägid ausalt välja, kas sina oskad kududa/õmmelda/heegeldada. Kui jah, siis mille sa viimati valmis tegid?
Auhinna loosin välja näiteks paari päeva pärast – ehk esmaspäeval. Selline mõnus nädalavahetuse mäng. Võtke siis kõik osa, sest muidu võtan ma need asjad endale ja topin Marile selga 😉
60 kommentaari
[…] Agnes1. March 2014 at 11:50 Elementaarsemad asjad saan valmis nokitsetud aga midagi ilusat ma vist küll korda ei suudaks saata. Eelmine kuu kudusin pojale sokid ning suvel heegeldasin telefonikoti, õmblemine jääb küll kooli aega.. […]
Mina ei oska väga hästi. sellisel lihtsal kooli käsitöötunni tasemel. aga nokitsen:) Lapse kampsun on juba kaks aastat pooleli:) Õnneks tegin varuga, nii et ehk sügisel ka veel läheb. Voodikate on heegeldamisel juba 14 aastat:) aga eks see olegi eluaegne töö, iseäranis kui voodid vahepeal laienenud on. Õppisin waldorfnukke tegema. See on kõige armsam. Nad on ikka nii ilusad. Ma ei tea, kas ongi üldse võimalik neid koledaid teha… Sokki alustasin, aga avastasin siis, et tegelikult enam ei oskagi. see on nagu leivateoga-kui ikka kolm kuud(või soki puhul neli aastat) pole teinud..Sain just tööjuhendi ning varsti järkan. Laps on juba neljane, nii et lootust on ka mõrvarlike varrasteag midagi teha lõpuks..õigupoolest. Sest ikka jubedalt närvi ajab nt kudumise puhul, kui sul tööst varras välja tiritakse ja kuuskümmend silma on hargnenud!!!-heegeldamise ühe asemel… Käsitöö on väga mõnus(raseduse ajal olin kirglik sassis lõngade rittakerija.. kotid, kus pesitsesid kassipoegade poolt sassiaetud lõngad, oodates äraviskamist..-kõik said harutatud:) ja kellegi oma kätega tehtud asi meeldib aina ja püsib kuidagi ka kauem:)
Ütlen ausalt, käsitöö-annet mul ei ole absoluutselt! Ketti oskan heegeldada, ausõna. Mind see väga ei ole kutsunud nagu ka, aga nüüd, kui endal laps, siis midagi tahaks nagu osata. Tikkimine kooliajal meeldis, nii palju mäletan. Kadestan neid kõiki, kes oskavad riideid ja lahedaid mänguasju teha!
Kududa oskan, heegeldamisega saan hakkama ja õmblen ainult siis kui on viimane häda käes :D. Viimati kudusin pojale beebiteki ning heegeldasin voodikaruselli jaoks öökullid :).
Oskan õmmelda, kududa ja heegeldada. Viimati kudusin lapsele tekki kuid lõuni ei jõudnud. Enne seda kudusin kindaid ja valmis ei jõudnud :D. Ei suuda midagi lõpuni teha…
Oskan nii heegeldada, kududa kui õmmelda, viimati valmis paar villaseid sokke vanaisale
Ma koolis oskasin ilusti kenasti heegeldada ja kududa. kuid praeguseks on meelest läinud. Kui meelde tuletada siis äkki isegi tuleks midagi välja kudumisest 😀
Mina heegeldasin lapse tuppa suure ümmarguse vaiba! Paksust puuvillasest nöörist 🙂
Heegeldamises, kudumises ja õmblemises ei hiilga, kuid kui vaja mõni asi ära nokitseda, siis saan hakkama küll. Pigem siiski veeretan selle ülessande emale, kes neid tegevusi lausa jumaldab! 🙂
Oskan kududa ja heegeldada, aga õmmelda ei oska! Viimati heegeldasin oma väiksele õepojale katsikukingituseks teki. Praegu koon tekki oma 4-kuusele pojale.
Oskan teha küll, aga laisk olen. 😀
Kududa oskan kõige vähem, heegeldamisega saaks täitsa hakkama, kuid pole ammu proovinud. Õmmelda oskan nii palju, et eelmise aasta lõpus enne lapse sündi sain talle ühe toreda voodipesukomplekti küll valmis:)
Elementaarsemad asjad saan valmis nokitsetud aga midagi ilusat ma vist küll korda ei suudaks saata. Eelmine kuu kudusin pojale sokid ning suvel heegeldasin telefonikoti, õmblemine jääb küll kooli aega..
Kududa oskan. Heegeldamisest on nii kaua mõõdas ja pole praktiseerinud ka seda ammu 😀 Viimati kudusin sokid.
Mhh! Jälle loos, koos Facebookiga, mille kontot mul pole 🙁 Põhimõtteliselt ei tee ka 😀
Aga kommentaariks nii palju, et ma “heegeldasin, kudusin, õmblesin” kooli ajal emaga kõik 😀
Praegu vist salli kuidagi suudaks teha, väljaarvatud lõpetamine. A vot tikkida oskan! See
lihtne ja isegi mõnus. Tahaks osata ka kõike uhket kududa ja heegeldada, aga vot, ei ole motti! 😀
Nüüd lapsega kodus olen ikka miskit nikerdama hakanud… kudunud ja heegeldanud olen natukene..praegu aga käsil toolikatete õmblemine….meil need toolid sellised natukene väsinud ja tahaks midagi ilusat peale….aga kuna masinat pole siis käsitsi läheb ikka kõvasti aega 😀
Ei oska ei kududa ega heegeldada:( vahel isegi tahaks pojale mingi vahva asja teha, aga pole seda kannatlikku meelt et õppida. Koolis käsitöö tunnis olin ikka äpu:D
Oskan neid kõiki aga tegelen väga harva. Seda võib nimetada laiskuseks. Viimati kudusin mehele kindad mis peale alustamist valmisid kaks ja pool aastat hiljem 😀 😀
Mulle väga meeldib kududa. Oleks rohkem aega,siis vist istukski koguaeg vardad käes. Kahjuks või õnneks röövib poeg enamuse ajast. Heegeldada meeldib ka, aga seda siis, kui tuju ja tahtmine tuleb. Viimane kudumine,oli eelmine nädal ja kudusin siis paar öökullidega kaelussalli. Praeguse kella järgi öeldes,siis eile heegeldasin just telefonikoti 🙂
ohh ma just eksisin nende lehele ükspäev ära. nii lahedad asjad!
ise oskan õmmelda ning natuke heegeldada. Viimati sai õmmeldud uued diivanipadja katted. Sellised ilusad sinakas-rohekas ja lillelised 🙂
Näputöö peale pole kahjuks üldse annet. 🙁
oskan k6ike, kuid hetkel olen rohkem 6mmelnud, teinud väikeseid parandustöid masinaga ja käsitsi, kudumine on kuidagi soiku jäänud ja vajaks meeldetuletamist, tikkimine niisamuti jäänud sinnapaika, kuigi ilmselt v6iks selle ette v6tta ja teha mingitele riietele nt lapse nimetähed pelae vms. pole pealehakkamist lihtsalt 😀
Kudumis ja heegeldamisoskused jäid kooli käsitöö tundi, kuid vahepeal meeldib oma õmblusmasinaga mässata. Viimati tegin valmis enda lastele ja venna lastele suured päkapikusussid, mida saab aknale riputada.
Oskan nii heegeldada kui kududa. Hetkel heegeldan lillekesi, et nendega kodu kevadisemaks muuta. Olen heegeldanud oma lapsele ka sellise mänguasja nagu auhinnaks 🙂
Koon-õmblen-heegeldan. Vastavalt vajadusele. Viimati sai pojale sokid kootud. Kahjuks olid need talle kohe väikesed, aga harutada ka enam ei viitsinud. Käivad küll, mis sest, et kand vale koha peal.
Oskan nii kududa, heegeldada kui ka õmmelda, kuid ausalt öeldes see mind ei huvita ega ei tegele sellega. Kui tõesti vaja on, siis võin midagi valmis teha küll 🙂
Kui päris aus olla võtsin esimest korda kudumisvardad kätte kui oma pisikest preilit kõhus hoidsin ..
Mõtlesin et oleks tore kui tal oleks minu enda tehtud pisikesed sokid .Sellest niipalju ,et kokkuvõttes see esimene käkerdis mis pidi olema sokk , on hoopis teistsuguse kujuga , meenutab rohkem sellist kotikest kuhu saaks midagi väärtuslikku ära peita .. aga alles olen hoidnud selle siiski ,et kunagi kui minu tütreke on suurem ,saan talle oma äpardusest rääkida .
Praegu on pisike juba aasta ning kuu aega vana ja natuke peale ..
Ilus mälestus siiski ,kuidas tahtsin midagi nunnut valmis meisterdada ning see ei õnnestunud kuigi hästi
Koon, heegeldan ja õmblen heal meelel 🙂 Just tegin väikse pausi õmblusmasina tagant, kuhu kohe peale siia postitamist tagasi suundun. Hetkel on valmimas mängutekk minu esimesele lapsele, kes sünnib vähem kui kahe kuu pärast. Ja enne seda sai valmis kootud ja pitsäärega heegeldatud tekike, mida on hea vankris/voodis lapsele peale panna.
Oskan kududa ja heegeldada ja õmmelda, kuid lapse kõrvalt leian viimasel ajal nendeks tegevusteks vähem aega. Viimase asjana õmblesin uue katte beebi lamamistoolile.
Mina põhiliselt koon ja heegeldan. Vahel ka nikerdan ehteid ja muid helmestest vidinaid teha, kui mingi inspiratsioonipuhang peale tuleb. Pärlendamises tegin viimati veinipokaalide märgistussõrmuseid, neid, mis saab sättida ümber pokaali (ei pea ainult veinipokaal olema) jala, et oleks ilus ja iga jooja tunneks oma pokaali ära.
Kudumises on hetkel pooleli pehme kaisu-lumememm väiksemale lapsele ja heegeldamises on pooleli järjekordsed pajalapid pinnaheegelduse tehnikas.
Kududa ja heegeldada oskan veidi. Koolis kudusin paar aastat tagasi isegi armsad käpikud endale valmis (ja kannan neid tänaseni :P)
Viimati üritasin amigurumi stiilis pirni teha ja pärast seda polegi eriti aega olnud heegeldamisega tegeleda.
Oskan kõike käsitööd hästi teha, aga mul pole kahjuks püsivust. Ma ei viitsi asju lõpuni teha, sest minu arust võtavad need kõik asjad nii palju aega. Seega viimati ma kudusin sokke ja kuna ma olen ikkagi kärsitu ja see protsess võttis aega, siis on mul valmis ainult poolteist sokki 😀
Ausalt…siis ma ei ole ei heegeldamise, kudumise ega ka muu näputööga sina peal. Koolis ma lausa vihkasin käsitöö tundi. Ma olen nii kärsitu ja kui ma pean 45 minuti jooksul miljon korda üles harutama, sest nässu läks, siis ajab harja punaseks küll. Käpikuid pidime kuduma, siis sain valmis ainult sooniku, edasi tegi vanaema. Õmmelda mulle meeldis 🙂 Seal miskipärast ei läinud midagi sassi 🙂 Kui last ootasin, siis mõtlesin, et midagi võiks ju teha ka. Nii ma siis tegin mehele salli 🙂 Käib sellega siiani. Poisile kudisin pisikesed papud, mis tal jalas kordagi ei käinud, aga mul oli siiralt hea meel, kui need valmis sain 🙂 Ise tehtud ikkagi. Ja nüüd ma alles sortisin kappe ja andsin sõbrannale kotitäie lõngasid, sest mis nad mul ikka seisavad, kui näputööd keegi teine teeb 🙂 Mina pigem ehitaksin midagi. Haamer, trell ja kruvid andke ainult kätte 😀
Ma väga imetlen neid inimesi, kes käsitööd teevad ja armastusega teevad. Mul on palju tuttavaid tekkinud, kes on super head tegijad 🙂 Super ilusad asjad ja teevad nii kiiresti valmis. Siin on nt üks näide tuttava tehtust: https://www.facebook.com/knittedumbrella
Mul kapis seisab päris korralik virn igasuguseid käsitöö ajakirju. Mitte ei raatsi minema visata. Ehk kui vanem olen, siis ka veidi mitte nii kärsitu ja ehk isegi teen midagi 🙂 Nendest leiab muudki huvitavat nikerdamist 🙂
Ma õmblesin sõbrale tema pildiga diivanipadja.
Oskan heegeldada, ja viimati tegin oma lapsele teki.. 🙂
Oi, ei, ühtegi neist kolmest ei oska normaalsel tasemel. Viimati vist sai kootud, õmmeldud, tikitud põhikoolis ja sellest on ikka parasjagu aastaid. Kui väga hädas olla, siis mõne augu saaks ikka kinni õmmeldud, that´s it! 😀
Mina just hakkasin meelde tuletama vanu heegeldamisvõtteid, et enda kahekuusele tibile armas kampsun heegeldada. 5 rida on juba valmis:) Aga no liiga kiirelt just ei suju… Aga üldiselt masinaga õmblemine meeldib mulle rohkem. Teine plaan on tibile ise valmistada armas kaisukass:)
oskan natuke käsitööd 😉 viimati alustasin rasedana vankriteki heegeldamisega , motiividest 😀 motiivid valmis aga tekiks pole jõudnud neid teha 😀
Mõnda aega tagasi eksisin ka Dadamora lehele ja olin ka lummatud. Sellised ilusad ja lihtsad asjad!
Aga käsitööst niipalju, et ilmselt heegeldamine ja tikkimine tulevad mul kõige paremini välja. Kui vaja, saan lihtsamate õmblustega ka hakkama, kuid kudumisega jään jänni. Kuna põhikoolis läks õnneks ja ema kudus enamik vajaminevaid asju valmis (mina tunnis vaid enamasti imiteerisin kudumist või kui ka reaalselt kudusin, sisi kodus harutasin lahti ja ema jätkas sealt, kust pooleli jäi). Praegu lapsele aga tahaks vaikselt ühtteist tegema hakata küll.
Käsitöö üldiselt meeldib aga köige enam meeldib mulle kududa. Viimati kudusin oma mehele sooja salli, kuna ta käib kaugel tööl ja enamasti ka välitingimustes on see talle väga vajalik ja siiamaani pole näinud, et see oleks kuskil vedelenud vöi ta ei kannaks seda 🙂 Varsti külastan jälle löngapoodi ja koon talle kindad vöi sokid… Kuna mul endal lapsi pole läheks kampsun mu öepojale kes sai eile 5 aastaseks.
Mina ei oska ja kooliajal ei viitsinud õppida ka. Nüüd muidugi tahaks teha, aga ei ole seda motivatsiooni 😀 Robinile olen üritanud sokke ja kindaid teha, aga lõpuni pole jõudnud 😀 Küll kunagi jõuab 😀
Mina saan lihtsamate näputöödega hakkama. Aga mul pole seda püsivust. Tahan ruttu ja kiiresti valimis kõike saada.
Mulle väga meeldib käsitöö 🙂 Nüüd alles hiljuti kudusin kaks mütsi 🙂 Esimene tuli liiga suur siis tegin teise mis täitsa sobis juba. Õmmelda meeldib ka kuid siiski lihtsamaid asju parandan vaid lapse riideid 😀
Kududa ja heegeldada oskan hästi, kuigi eelistan ikkagi kudumist. Õmmelda samuti. Viimane asi, mis valmis, oli paar villaseid sokke. Iga hooaeg valmib salli-kinnaste-sokkide komplekt endale, lisaks kampsunid ja sokid-kindad teistele – suure pere rõõmud, hihii. Leian, et näputöö on tegelikult parim asi, millega telekat vaadates käsi “sisustada”, et end mitte paksuks süüa.
Kuigi ma varem ei ole osalenud ühelgi Malluka loosimisel (ega mujalgi, sest pole kunagi õnne), siis seda karukest ja pluusi tahaks küll pisikesele tirtsule. Seda enam, et Preili saab perekonnanime isa järgi ning minupoolne Karu jääb täiega unarusse 🙁
Kududa meeldib väga. Viimati sai valmis tehtud sall endale, nüüd on käsil salli kudumine emale. Kõige parema meelega teengi salle ja riideid beebidele. 🙂
Koolis sai kõik selgeks õpitud ja see on nagu jalgratta sõit, kui midagi tegema hakkan tuleb kohe ilusti meelde 🙂 Viimati kudusin lapsele Super Mario teki, millel maängida saab 🙂
Oskan vist kõike natukene. Aga enamus tegemisi on jäänud siiski kooliaega. Õmmelnud olen ka nüüd. Teen voodipesud ise. Kõige värskem asi oli pisipõnnile vankrisse aluslinad ja voodipesu.
Oeh, küll see on ikka armas auhinnaloos 🙂
Viimati kudusin lapsele beebiteki ja proovisin ka ühte loomakest heegeldada, aga see jäigi pooleli, kuna osutus liiga keeruliseks ettevõtmiseks. Nüüd loodan, et äkki on hoopis loosiõnne 🙂
Teoorias oskan kududa, heegeldada ja õmmelda. Praktika aga näitab, et mõnikord ma ülehindan oma oskusi:D Lihtsamate asjadega nagu padjad, mütsikesed, sallid ja muu säärane olen hakkama saanud aga kui kord püüdsin karukest heegeldada siis poole peal olles mõtlesin, et maailm oleks vast turvalisem kui ma selle mutandi üles harutaksin 😀 Loodame siis, et nüüd täitub minu kauaaegne unistus oma lapsele heegeldatud karukene saada 🙂
Heegeldada oskan käevöru- yhe realist. Ömmelda- traageldada, kududa-in MY dreams (ok vb hästi natukene) , tikkida – vb mingi laste joonise järgi asja saaks valmis nii umbes 3aasta peale 🙁 ma täiesti vaimuvaene 😀
Oskan heegeldada, kududa, õmmelda ja niipalju kui enda tarbeks vaja on. 😀
Viimane asi mis kudusin oli sall pojale. 🙂
Kahjuks ei oska , kunagi sai koolis heegeltatud , enam pole meeles mismoodi asi käib .
ausalt öeldes olid kooli käsitöötunnid minu totaalsed lemmikud, aga hiljem pole nagu mahti saanud vardaid kätte võtta. kui last ootasin, siis vahepeal proovisin midagi pusida, aga pusimiseks see jäigi.. valmis pole tükki aega midagi saanud, olen ise ka üks paras flaneur 🙂
kui mul oleks rohkem aega, siis käiksid mu näpud igapäevaselt. Nimelt, ma armastan kudusmist ja heegeldamist. Viimati heegeldasin pisipõnnile armsad sinised papud ja alustasin tekiga, mis mul hetkel ajapuudusest lõpetama
Mõne aja tagant tuleb küll suur tuhin peale ja koon päeva-paariga mõned kindad või salli näiteks, lisaks on ilmselt kõik mu mütsid enda tehtud. kuigi ma mütse ei kanna, seisavad kapis ilu pärast, lihtsalt kui väga külmaks läheb, tuleb tunne, et on mütsi vaja.
õmblen ja heegeldan ka. Masinaga õmmeldes ainult läheb alati viltu :/ õmblesin viimati beebile aluslina ja no nii kõver õmblus tuli, et piinlik lausa 😀
tulnukaantennidega talvemütsi heegeldasin talle ka, see jääb ilmselt enne väikseks kui pähe saab, sest talv sai otsa.
vahel pole midagi mõnusamat kui teleka ees istudes midagi meisterdada 🙂
Kududa meeldib mulle jubedalt , aga heegeldamine ja tikkimine ei lähe kohe üldse peale . Nüüd mitu talve olen mütse kudunud , sest koolis sai mul kogu aeg sokid ja kindad pooleli jäetud ja ei osanud lõpetada , aga mütsidega vähe lihtsam lugu 😀
Kududa ja heegeldada oskan aga õmmelda mitte. Kuigi viimane kudumine ja heegeldamine jäid põhikooliaega, seega ei mäletagi mida valmis meisterdasin. Peakski vist selle nokitsemise käsile võtma, kui vaba aega tekib….
Oskan kududa, heegeldada, õmmelda. Viimati heegeldasin satsisalli omale, kuid kõige suurem ja uhkem töö, mille üle ma võin uhke olla on 9. klassi lõpukleit, mille tegin kahevoodrilise,väljast ühte värvi ja seest teine. Tegin otsast lõpuni ise valmis, alustades lõike otsimisest, kuni valmistamisest ja selga panemiseni. 🙂
käsitöö tunnid mulle ausaltöeldes ei meeldinud, kudumine ei tulnud väga välja, õmlemine samuti, heegeldamine istus kõige paremini.
ja kuna pisike varsti tulemas, valmis paar päeva tagasi heegeldatud lapitekike 🙂
Mina koon ja heegeldan päris palju, see on aeg iseendale. Just lõpetasin rõngassalli poisile ja järgmine sall on juba varrastel 😉