Täna hakkasime siis Kätuga Kalev SPA’st koju tulema ja tellisin Taxify abiga endale Sinu takso. Vaatasime siis maja ees, et taksost pole kippu ega kõppu – helistan.
“Tere, kus te asute, ma ei näe teid?”
-“Ahah.”
Vaikus.
“Et siis. Kus te olete??”
-“Veekeskuse ees pargin.”
“Aa. No palun sõitke ümber maja, me oleme hotelli poolse ukse juures.”
-“Ahah.”
Vaikus.
Vaikus.
Vaikus.
“Kas te tulete siis??”
Taksojuht paneb toru ära. Kae nalja, tuligi. Ise jube vihase moega. Avas meile pagasniku, panime oma kotid sinna sisse.
“No KUHU????” küsis taksojuht mega vihaselt.
“Kõigepealt palun sõita Estonia ees asuva Subway juurde. Ma kuulsin, et seal üks mustlane kerjab uimastatud kutsikaga ja ma kavatsen talt selle koera ära nabida. Siis palun sõita Rävala tänava Salon+ juurde ja siis Kätu juurde (ta vist ei taha, et ma siia ta aadressi paneks:D) ja siis Männikule.
Vaikus. Taksojuht ei sõida.
“Kas te oskate üldse eesti keelt?”
Taksojuht ühmab midagi vihaselt.
“Eee, no sõidame esiti Estonia juurde,” üritan ma aeglaselt lausuda.
Hakkame siis sõitma, aga mingi hetk tegi ta minu jaoks kummalise pöörde ja ma küsisin rohkem Kätult, et huvitav, miks ta siit poolt läheb.
“EI NJOO ISTUGE ISE ROOLI SIIS KUI TAHATE!!!” röögatas taksojuht vihaselt.
“Rahunege maha ja säilitagem palun viisakust, eksole,” üritasin ma siis vihast onu rahustada.
Kuna minu eesmärk oli Estonia eest AEGLASELT mööda sõita, et näha, kas see kerjus on seal, siis loomulikult ei võinud taksojuht isegi mitte lubatud 50ga sõita, vaid kihutas 70ga Estonia eest mööda, et ma JUMALA EEST mitte midagi ei näeks. Aga kerjust vist kahjuks polnud ka.
Sõidame siis Rävala ette.
“Kas siin on kõik?” küsis taksojuht nii tülpinud näoga, nagu ma oleks just palunud tal kolm nädalat minuga mööda linna tiirutada.
“Eee..Ei. Endiselt on veel kahte kohta minek, nagu ma mainisin.”
Taksojuht oli nii vihase näoga, et kui pilk saaks tappa, siis ma oleks juba surnud.
Ok, tavai, sain oma asjad kätte, tulime taksosse tagasi, viisime Kätu koju ja hakkasime Männikule sõitma.
Taksojuht kimas konkreetselt 90ga ja lasi kõikidele signaali.
“Kas te saaks palun rahulikmalt sõita?”
“MUL ON KIIRE!” käratas ta mulle vastu ja nõnda me sõitsime siis vaikides koju.
Maja ees andsin ma talle raha, ta viskas vahetusraha mulle pihku, tormas autost välja, lõi ukse pauguga kinni, avas pagassi ja jäi vihase näoga vaatama, et tra võta oma kuradi kott ja lase jeehat.
Eks ma siis võtsin ja lasin.
Aga rääkige mulle nüüd teie kehvadest taksosõidukogemustest! Samas, miks mitte ka headest? Mul üldiselt on alati sattunud väga toredad taksojuhid, kellega on tore juttu puhuda, aga näedsa nüüd nalja.
43 kommentaari
Mul on küll ainult meeldivad kogemused olnud ja sõidan alati Euro taksoga. Ükskord tahtsin sõbranna juurest, kes elab Siili peatuse kandis, koju Tondile. Arvestasin, et väga palju minna ei tohiks, aga sulas oli ainult 2.50, olin valmis ka pikema sõidu tegema, et raha välja võtta, kui selle summa piires kohale ei saa, aga taksojuht oli noor venelane ja kui küsisin, et kui suur arve võiks tulla, et mul on ainult 2.50 olemas, siis taksojuht ütles, et noo 2.50 ja üks suits (arvatavasti sai aru, et suitsetan, kuna umbes 10 sekundit enne sisse istumist olin just lõpetanud) ning sain ilusti koju. Väga meeldiv teenindus olnud alati, isegi venelased on viisakad, kuigi ma vihkan neid ning sisse istudes juba ootan, et mingi jama ajamine sealt tuleks.
Tavaliselt on 2.50 sisseistumine 😀
Mul on olnud ka igasugu erinevaid taksokogemusi. Enamjaolt piirduvad ebameeldivad kogemused sellega, et “vaba taksot ei ole”, ehk siis ei viitsita kusagile lasnamäele või linna äärde sõita. Muidugi Sinu taksoga on pidevalt jah probleeme. Seal on palju ebameeldivaid juhte. Osadel autod nii räpased, et ei julge väga sissegi istuda. Ükskord oli auto nii tolmune, et terve tee ma lihtsalt turtsusin ja köhisin. Osad teevad ülbelt suitsu ja isegi ei küsi, kas see on minu jaoks okei. Samas eelmine suvi sattusin ma väga meeldiva taksojuhi otsa, kes ka Sinu taksos töötab. Hoolitseb auto eest ja hoiab seda puhtana. Ja klienditeenindajana ka väga viisakas ning jutukas. Sõitsin juhuslikult mitu hommikut jutti sama taksojuhiga tööle. Esimesel korral helistasin ja sain tema, järgmised hommikul käisin statoilist kohvi kaasa ostmas ja leidsin ta statoilist. Ta lihtsalt alustas just sellel ajal oma tööpäeva sealt kandist. Väga väga meeldiv kogemus.
Reval taksos töötab üks keskealine tüsedam taksojuht Allan, kes on väga mõnus juht. Revalis on olnud üldiselt väga meeldivad juhid, seega ainus takso number mu telefonis ongi just Reval takso oma.
Kunagi meeldis mulle Laki takso. Hind oli väga normaalne, pea alati oli taksosid saada ja juhid toredad. Kunagi sõitsin koplist muuga aedlinna. Teadsin vaid aadressi ja polnud õrna aimugi, kuhu täpsemalt minema peab. Mingi hetk tekkis ka juhil segadus. Pani taksomeetri kinni ja otsis kaardi välja, koos otsisime siis õige maja üles sealt ja viis mu kohale, taksomeetrit vahepeal enam tööle ei pannudki, missest et tükk maad oli veel sõita.
Tead, mis? See mustlase ja koera jutt andis mõtte, et tuleks algatada teavitus- ja hoiatuskampaania taoliste juhtumite kohta. Et kui keegi neile raha ei annaks ja neid rohkem kontrolliks ja silma peal hoiaks, ehk lõppeks siis see koertevargus ka ära. Ma olen mujal maailmas neid juhtumeid nii palju näinud, kus peale tõukoerte istutakse kassipoegadega tänaval (ja ma ei saa mii muud teha kui abitult ringivahtida ja ‘omanikule’ kurja nägu teha), niisiis, ma arvan, et koostöös loomakaitse jms orgidega võiks väiksest Eestist asja alustada ja seista välja nende eest, kes ise seda ei suuda. Asi muutub järjest hullemaks, nii, et mis sina arvad, mida me saaksime ette võtta?
Ma litsalt plaanisin ära krabada koera..
Ebameeldivaid kogemusi otseselt olnud ei ole, küll aga meenub mulle üks koomiline lugu. Nimelt, aasta tagasi tehti mulle põlveoperatsioon ning pidin karguga ringi lonkama. Otsustasin, et pisut valutum on koolist koju sõita taksoga kui hakata kõrgetest bussitreppidest üles-alla ronima, istekohti ei pruugi olla jne. Pead ei anna, aga võis olla Reval takso. Sõidutas meesterahvas mu maja juurde, küll aga elan ma õika tornmajas, kus ukse ees on selline kõrgendik, ühel poolel on kaldtee ning saab autoga üles sõita, teisel pool asub trepp. Palusin,e t ehk viitsib ta natuke mööda kaldteed üles sõita, et ukseni lühem maa oleks ning ta oli rõõmuga nõus. Maksin ära, ronisin taksost välja ja hakkasin oma võtmeid otsima kui käib tugev kolakas. Pööran ringi ja auto kõikus trepi ja kaldtee vahel – ta nimelt oli üritanud treppi mööda alla sõita, arvates, et ka sealtpoolt on see n-ö siledam pind 😀 Tükk aega käis ümber tasakaalu hoidva auto ja pobises ”Kurat, siinpool on trepp hoopis. Oiraisk, oiraisk..mida ma nüüd siis teen! Täiesti p****s noh!!” Ma pakkusin lahkesti, et võin vajadusel helistada ja abi kutsuda(ma küll ei tea, mis abi täpsemalt..puksiiri? :D), aga ta rehmas käega ja ütles, et mingu ma sisse, ta teeb ühe suitsu ja mõtleb elu üle järele ning võib-olla lükkab autole lihtsalt hoo sisse, et ta alla veereks. 😀 Ma väga loodan, et ta sai sealt trepist ilusti alla, sest ega see trepp just väga madal ei olnud ja mingid kriimud jäid autopõhja alla kohe kindlasti… Ma ei mõista, kuidas selline asi üldse juhtuda sai 😀
Minul oli ka üks kogemus sellega, et väikest vahemaad ei taheta hästi sõita kui ma viimast kuud rasedana Tallinna bussijaama kandis päev otsa koosolekul olin ja pärast pidin oma ämmaemandaga ITK-s kokku saama. Kui koosolek lõppes, tundsin, et no ei jõua oma hiigelkõhuga palavuses ITK-sse ja tagasi marssida, võtaks üheks otsaks bussijaama juurest takso ja tagasi siis tuleks jala. Ise veel mõtlesin ka, et loodetavasti keegi ikka on nõus mind sinna viima, takso jaoks on see ju väga lühike ots ja järjekorras oma koht käest anda ei tundu juhi jaoks vist eriti ahvatlev. Ja oligi nii, läksin rääkisin oma mure ära aga keegi ei paistnud nii lühikese sõidu üle just vaimustuses olevat. Lõpuks üks vene noormees oli nõus. Väga tore ja sõbralik juht oli, küsis kas tulemas poiss või tüdruk ja jutustas oma perest. Kui kohale jõudsime, seisis sissekäigu ees üks murelik vanapaar, kes taksot nähes väga rõõmustasid – nendel just vaja teise linna otsa, koju, sõita. Karma! 🙂
Kuna ise sõitsin taksot, siis võiks pigem klientidest rääkida, kelle käitumismaneerid oleks eeldanud nende kohest väljaviskamist. Purjus oksendajatest üldse ei räägigi, aga tegelased, kes näiteks sõitu alustades kerivad akna alla ja röögivad oma sõpradele “siin on naine roolis, ei tea kas ma koju üldse jõuan” või uurivad, “kas su mees on ikka tõesti nii vaene, et sellist tööd teed?” – siis katsu naeratada ja viisakaks teenindajaks jääda, suur hulk kliente tegi selle ikka kirevase raskeks küll 😀
Lisan veel, et Pärnu taksijuhid on minu kogemuste põhjal ääretult vastutulelikud ja toredad. Lahe taksos töötab ( veel kevadel küll töötas) üks naisterahvas, kes oli maailma parim taksojuht. Lõbusa jutuga ja hinna suhtes vastutulelik:) Olen siin sõitnud korduvalt ka vene keelt kõnelevate juhtidega ja absoluutselt ei saa kurta:)
Mul on mõningad ebameeldivad kogemused ikka olnud, aga siinseid kommentaare lugedes tundub, et statistika järgi ongi kõige ebameeldivamad kogemused just firmadest, kus juhid on peamiselt venekeelsed kodanikud, kuigi ise olen ka väga ebaviisakate eestlaste otsa juhtunud.
Kõik korrad ei tulegi meelde, aga eredamad on vist need korrad, kui taksojuht on ikka väga alatu ja nõme olnud.
Esimene, mis kohe meenub, oli eelmisel suvel kui öösel töölt koju sai sõidetud. Tellisime kambapeale Raadio Takso ning kuna ma olin tol hetkel see, kes kõige kaugemal elas, siis leppisime kokku, et mina maksan. Maja ette jõudes oli arve kahtlaselt suur, tavaliselt olin ikka mõned eurod odavamalt koju saanud. Mis seal’s ikka, maksin ära ja küsisin tšekki, et see järgmisel päeval tööandjale viia. Tšekil oli hoopis väiksem summa ning kui selle välja tõin, juht vihastas, viskas kogu minu antud raha tagasi ja karjus “LAURA JAH, MITTE KUNAGI ENAM EI SÕIDA SINUGA!” ja sõitis suure vihaga minema. Teatasin ka antud taksost MUPOle, kahtlusega, et taksomeetril on kerija peal. Peale seda pole Raadio Taksoga sõitnud.
Teisel korral oli kiiresti vaja kesklinnast Õismäele koju saada ning tellisin I.R. takso, sest teisi polnud tol hetkel saadaval. Maja ees oli arve 4.55€, maksin 5€, pakkusin juhile välja, et võin 5 senti ka anda, saab 50 senti tagasi anda (sõit oli väga ebameeldiv ja takso haises kohutavalt), mille peale taksojuht nähvas, et misasja, mis tagasi, andsite viieka ju.
Viimane, mis meenus, oli sügise alguses kui oli vaja kodust koos suurte kottidega bussijaama sõita. Takso sai tellitud mingi ühistaksofirmast, kust saadeti Eestimaa Takso. Kõigepealt jäi juht 15 minutit hiljaks, ei vabandanud, oli närvis ja ülbe. Julgesin oma pisikese spordikoti panna tahaistmele, et saaksin sealt hiljem rahakoti välja otsida, mille peale juht karjus mulle näkku, et see kott oli maas ja seda ei pane istmele, läheb pagašnikusse koos teiste kottidega. Mõtlesin, et küsin, et kas MINA ikka võin istmel olla või pean ka pagassi sõiduks ronima, sest MINA olin ju ka ometi MAAS ja jalanõud on ju mustad. (Olgu öeldud, et täiesti kuiv ja soe sügisilm oli) Juhi sõidustiil tekitas ka paar momenti, kus mõtlesin, et kui turvavööd peal poleks, oleksin ma ammu juba tuuleklaasist välja lennanud..
Rohkem nende taksodega Tallinnas sõitnud pole, võimalusel tellin alati Q-Takso. Sealt pole veel sitamaiku suhu jäänud. 🙂
Miks sa talle sellise teeninduse eest üldse maksid??
Pole kordagi taksoga sõites probleeme olnud, kuigi ma alati muretse, et ei saa hiljem näiteks autost oma asju kätte ja taksojuht teeb vehkat 😀 Või mul pole piisavalt sularaha. Õnneks nüüd Pärnus saab vähemalt kaardiga maksta 🙂
Enam taksodega ei sõida, sõidan ise 🙂 aga üks kogemus on selgelt meeles kui Tallinnas elasin. Sõitsin öösel peale tööd mingi 23 aeg peika töö juurde, kes oli öövalves Pirita kandis. Takso firmat ei mäleta, mingi must mersu vist oli auto. Igatahes see auto oli igavene logu ja poolel teel andis otsad 😀 , juht kobis välja parandama 😀 ise mind lohutades, et see pidavatki nii tegema aeg ajalt 😀 . Lõpuks ikka käima sai ja ma jõudsin kohale kh. Üldiselt on ikka normaalsed kogemused old. Eriti siin Soomes, kus taksojuhid on minuga old väga viisakad, avavad uksi lausa.
Mul on küll ja küll igasuguseid haiged taksoelamusi. Ei viitsi hakata neid siin üles kirjutama 😀
AGA, ma olen selle sama taksojuhiga sõitnud küll. Paar nädalat tagasi veel. Võtsime elukaaslasega Solarise eest suvalise takso ja ütlesime aadressi. Me elame Põhja-Tallinnas (täitsa Kopli kaugustes, aga mitte liinides :D:D) ja jõudsime vist sinna mingi 3-4 minutiga 😀 See tüüp võttis ette kõik väikesed tänavad Pelgulinnas, et mitte suurtel teedel “aega viita”. Sõitis tänavasse sisse mingi 40-50ga (mõlemal pool tänavaid autod parkisid nii, et ta napilt mahtus sinna vahele) ja siis pani terve tänava 80-90ga. Täiesti hull!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ma faking isutsin küüned hirmust istmesse torgitult ja palvetasin, et ma jumala eest elusalt koju saaks. Ütlesime, et tahame pangaautomaadist rahhi võtta ja tüüp sõitis reaalselt üle äärtekividide ja kõnniteede automaadi ette (hea, et trepist üles ei sõitnud). Õnneks temaga mingeid sõnavahetusi polnud, sest mingeid vahepeatuseid jms polnud 😀 Aga noo, väga hull 😀 Siiani meenutan hirmuga.
Mul oli siin alles hiljuti selline teema, et sõitsime sõbrannaga Kesklinnast Mustamäele. Taksofirmat ei mäleta kahjuks. Taksojuht oli üle 50 tiirane meesterahvas, ajas väga seksistlikku juttu ja hakkas kõrvalistmel sõbranna jalga silitama. Hiljem , kui sai meiepoolse kurjustamise osalikseks, siis muutus tõsiselt hirmuäratavaks. Hakkas kihutama ja sõitis hoopis valele poole. Päris paanika oli tekkimas. Lõpuks viis ikkagi ringiga PEAAEGU õigesse kohta ära aga uksi lahti ei teinud ja hakkas jälle oma iba ajama. Lõpuks saime tulema !Taksoarve oli Kesklinnas Mustamäele sõites ligi 30 eurot aga maksime ära, sest no tõesti täitsa hirmus oli. Tõsiselt ebameeldiv kogemus!
Minul ebameeldivaid kogemusi taksodega pole. Üks kord oli aga üks noormees taksojuhiks, kes meenutas mulle hullult kedagi – lõpuks ma ei saanud rahu ja küsisin, et kas ma olen teda kuskil näinud. Tuli välja, et ta on igasugustes saadetes osalenud, enamasti küll publikuna, kuid vahel siiski ka mängijana. Kunagi ma vaatasin tõesti erinevaid saateid väga palju, nüüd enam mitte. Ja kui autost välja tulin, siis mu sõrmus kukkus just siis sõrmest välja, taksojuht nägi seda ja mainis, et ma selle ikka ilusti üles võtaksin. Hästi tore sõit oli kokkuvõttes 🙂
Too mustlane veedab üsna tihti aega ka Ülemiste keskuse ees, näiteks täna.
Oleneb vist suuresti taksofirmast. Ise sõidan nädalas 2-5x taksoga töölt koju ( firma kulul – kahjuks pole ise nii rikas ) ja firmaks on Krooni taks. Juhid on alati viisakad ja ”vajadusel” vait – kui ma peale pikka tööpäeva kell 3 öösel koju sõidan, siis ma tõesti ei taha rääkida näiteks ilmast jms :D. Sõidetakse alati võimalikult otsest teed ( kuigi firmale minev are võib ka olla 3x suurem ja võiks kasvõi teisest linnast läbi sõita ). Autod on täitsa tiba-toba, eks mõni ikka kusagilt kolise või nagise aga mis peamine – alati on autod puhtad.
Ühe korra sattusin ühe taksojuhi peale, kes hakkas minuga .. kurjustama, mille peale mul hari ikka väga punaseks sai. Nimelt on meie maja L kujuline ning ma elan just selle lühema otsa peal ja enamasti tahetakse sõita ikka selle … pikema poole ette. Ja kui ma siis taksojuhile mainisin, et maja nurga peal sobib peatuda hakkas too kisama, et miks ma ometigi seal tahan maha minna. Kui ma siis mainisin, et ma võin kasvõi keset Järvevana maha astuda, kui soovi on, oli onul suu kinni.
Samas olen sõitnud näiteks Rahva taksoga, kus no kõik autod on minu meelest lobudikut ja Sendi omast ma parem ei hakka rääkima ka :S Seal üks autojuht lihtsalt sõimas kogu sõidu jooksul teisi juhte. Kusjuures ise sõitis nagu täielik ohmoon.
Mul on ainult toredad taksojuhid olnud.
Ühega arutasime, et ei tea, kas peaks ikka selle uue klubi (Tartus Ahi tehti “uueks” on nüüd Cleo vms) ka üle vaatama, või ei tasu minna.
Ja üks meesterahvas sattus mulle kaks õhtut järjest. Esimesel õhtul hoiatasin, et ma elan veidras kohas, et ta tõenäoliselt ei leia seda kohta üles, et ma ütlen, kui kohal oleme. Järgmisel õhtul sattusime samasse taksosse ja ma jälle sama jutuga, et me elame veidras kohas. Taksojuht tundis mu ära ja teatas, et ta teab küll, kuhu sõita. Päris naljakas oli.
Sellepärast on üle Eesti vaja igale poole Elektritaksot.
Mul oli megatore seiklus mitmed mitmed aastad tagasi Tallinnas. Olime jõulude aegu mingil peol sõbraga nats vägijooki ja muid toredaid taimelisi tarbind, õues oli kohutav lumetorm ja peo peremees lukustas meid värske õhu hingamise ajal enda kodust kogemata välja. Telefonid ja kotid jäid muidugi tuppa. No ja mis sa nüüd teed, kodu on teisel pool linna ja õues siuke maru,et mitte midagi näha pole. Peale selle olime me kuskil tondi kandis, kust jala koju navigeerimine nagunii parajaks ellujäämiseks osutunud oleks. Ainuke mõte mu peas oli, et noh, siia ma siis nüüd suren. Mitukümmend minutit survaivisime ja siis äkki juhtus IME! Kuskilt nurga tagant ilmus TAKSO, sees istus suure valge habemega pirakas vanamees, palus sõbralikult meil sisse istuda, et me ei külmetaks. Seletasime, et meil vb kahe peale mingi 10 krooni on kokku, taksojuht ainult muigas ja küsis, kuhu vaja? Saime maja ette ja seda kümnekat pakkudes “jõuluvana” muigas veelkord ja ütles “ilusaid pühi”! Mul ikka veel kammib see natuke:D täielik jõuluime
Olid jõulud ja tellisime takso, ei mäleta enam mis firmast. Meil oli väike laps ja ka käru kaasas. Koht oli 9 korruselise maja viimases trepikojas Mustamäel. Esiteks oli juht jube vihane, et tahame käru pagassi panna. Temal seal jope ja määrib jope ära. Nagu ikka 9 korde maja ees jube palju autosid ja vaja tagurda sealt välja kuna polnud ruumi umber pöörata. Ma siis küsisin et kas teile autokoolis tagurdamist ei õpetatud või puudub tagurpidi käik 😀 No igatahes koju me jõudsime.
Üks teine kord oli väga ammu. Hommikul oli vaja kiiresti kooli saada Mustamäelt Lasnakale. Kõige kiiremini oleks muidugi saanud läbi Tammsaare tee ja siis Järvevanasse. Selle asemel sõitis see taksojuht ma ei tea kust ja kuidas kuidagi Pärnu mnt kaudu ja siis mingeid imelike väikeseid tänavaid pidi. Ilmselt oleks ma bussidega sama kiiresti kooli jõudnud 😛
Kuna minu välimus on üsnagi alternatiivne, sain kunagi ühelt kontsertilt koju sõites suure loengu osaliseks, kuidas igasugused “karvased ja sulelised” on ebardid ning ei tohiks põhimõtteliselt üldse elada. Ma ei julenud midagi talle vastatagi, mine tea mis teeb :D. Õnneks sain ikkagi koju. Terve sõidu aja koostasin mõttes kaebust, mida tema kohta järgmine saata… Saatsin ka, loomulikult.
Minul pole ainsatki kehva kogemust!!Kasutan koguaeg Taxifyd. Seal saab õnneks tagasisidet jätta. Enamuse ajast sõidan oma autoga muidugi:)) Tõesti, ainsatki kehva taksokogemust pole. Kõige nunnum on PinkTaxi kogemus, rooooooosa auto on seal.
Oii ma olen selliseid taksojuhte näinud et oi jummel hoia peast kinni. 😀
nr.1Korra tellisin takso Sauele, sõites linnapoole küsis taksojuht kas saan raha ette ära maksta et tal pole raha bensiini jaoks aga sihtkohta (lennujaama) me ei jõuaks…no halloooo:D
nr.2 Sõites Sauele sain taksojuhilt sõimata et nii kaugel elan ja miks ei sõida bussiga, aga hmm öösel 1-2 aeg eriti muuga ei saa sõitagi kui aint taksoga.
nr.3 MEELDIV KOGEMUS: Tööl hakkas meeletult paha ja võtsin esimese takso Tallink, palusin viia keskhaiglasse, autos rääkisin mis viga on, siis taksojuht ise juba kahtlustas et äki puugihammustusest midaig viga. Keskhaigla EMO juurde jõudes taksojuht ütles et ta igaksjuhuks ootab paar minutit et äki vaja mind mujale viia, ja nii oligi. Pidin nakkushaiglasse minema, aga kuna ei olnud enam niipalju raha ka järgi siis taksojuht pmst tegi mulle tasuta sõidu.
Taksosõitudest otseselt jubedaid kogemusi pole, välja arvatud tujutsevad Amigo takso taksojuhid, kuid see nii tüüpiline juba 🙂 Kuid tahtsin kirjutada ka sellest kerjavast mustlasest. Nimelt mina olengi teda mitmeid kordi seal Subway ees näinud ehk Estonia bussipeatuses. Ükskord sõitsin kogu selle mustlasperega bussis ja kui seal bussis see koerake niutsus ja haukus siis kohe maha minnes oli koer vait kui sukk. Mul oli ka nii kahju, ükski ei julgenud midagi teha (kuna terve see pere kerjab seal lähedal-peab ettevaatlik olema!) Igaljuhul ehk tuleb sellele loole positiivne lõpp, no kui Sina juba sekkud siis ei saagi teistmoodi minna. Hoian pöialt!!! 🙂
Ah jaa, üks lugu veel, mingi eelmine kuu vist, kui meil välismaalasest kolleeg tuli laevaga Tallinnasse ja võttis siis sadamast takso (firmat ei tea) ning palus end viia Mõisa 4 aadressile, näitas veel paberi pealt täit aadressi, taksojuht aga viis ta Mõisa tee 6, enam- vähem viskas taksost välja ja vuras minema (kolleegi kirjelduse kohaselt oli olnud jube tigeda olekuga meesterahvas, et seal Pirita metsa vahel oli tal juba päris hirmus olnud, kuna oli ka varem meil käinud ja metsa ei mäletanud, taksojuht oli vaid kuskil linnas näitanud mingi teetööde märgi peale). Muidu poleks ju hullu, aga Mõisa 4 asub Rocca keskuse kõrval, Mõisa tee 6 aga Viimsis. Kolleeg siis helistas kontorisse ja ütles, et ei tea, kus ta on, et pole ka kedagi, kellelt täpsemalt küsida, lõpuks siis saime väikese uurimise peale teada ja tellisime talle sinna korraliku takso, kes teda õigesse kohta tõi 🙂
Nii on, et kui pärast sõitu taksojuhilt tšekki küsid ja ta ei anna, siis ei pea maksma sõidu eest.
Minul halbu kogemusi ei ole olnud, sest olen väga väga vähe taksodega sõitnud.
Pariisis olid väga normaalsed taksojuhid, muud ei tea.
Sõitsid nii palju, et saad terve linna kohta üldistada? Mul pole ka Tallinnas kuigi halbu kogemusi, aga siit loen, et ikka on küll neid olemas.
Minu negatiivne kogemus taksosõidust on u 10-12a tagune, kui olime noored ja rumalad 🙂 Võtsime siis Kesklinnast kinost koju Pääskülla sõiduks takso tänavalt, no need olid vist need piraattaksod, eriliste tunnusmärkideta (katusel vaid plafoon), mustad mersud, juhil paks kuldkett kaelas, no ehtsa mafiossi olekuga, ei teagi, miks üldse sisse olime nõus istuma. Aga maja ette jõudes siis peatus takso u 10cm kõrvalolevast autost, et uksest välja ei saaks ning arve oli ligi 300eek, et ülisuur summa tolle aja kohta. Hirmuga maksime ära, sest taksojuhil oli selline nägu, et kui ei maksa, siis sõidutab kõrvalasuvasse rappa ja sinna me jääme. Tänasime veel jumalat, et eluga pääsesime, enam mingi suvalise taksoga ei sõida ka.
Tartus tegutses üks taksojuht Urmas. Tal oli maxitakso. Ta oli väga tore ja viis 25 krooniga kuhuiganes tarvis. Põhipidutsejate aadressid peas, seega viis ka need kontaktivõimetud koju ja andis uksepeal kenasti emale üle. Firmat ma kahjuks ei tea, sest telefonis oli salvestatud “ummitaxo”
nii tore lugu 😀
Q-takso. Muidu igati viisakas ja soodne taksosõit olnud kuni õhtuni, mil oma kutiga sõbranna ja tema kuti kodust(õismäelt) kristiinesse tahtsime sõita. Taksosse istudes taksomeeter juba töötas ja oli nii umbes 6-7 euri juba arve. Kui küsisime, et miks taksomeeter juba töötab? Me küll seda arvet kinni maksma ei hakka! Vastas vene aktsendiga meesterahvas: Läheb -50%. Okei, kummaline, aga sõitsime koju. Tavapärasest arvest oli lõppsumma ikkagi pea 4 eurot kõrgem. Kuna sõidan pidevalt taksoga, siis tean, mis oleks pidanud õige summa olema. Peale taksosõitu helistasime takso tellimiskeskusesse ja lubati asja uurida ja tagasi helistada. Pole tänaseni helistatud. Mitte et mind see summa nii väga huvitaks, aga asi on põhimõttes.
Olen kokku puutunud ka närvihaigete ja ebaviisakate taksojuhtidega. Kord kui olin jala tugevasti välja väänanud, et väga valus oli kõndida, siis tellisin omale takso, et töölt koju minna. Kui ütlesin taksojuhile sihtkoha aadressi, siis see kukkus ohkima, et nii väikse vahemaa pärast tellite takso????!!!! Ma ei mäleta täpselt mis ma vastasin, kuid mainisin ka et jalg haige. Aga karp jäi ikka korralikult lahti, et mismõttes taksojuht nii ütleb. Isegi kui ma oleks täie tervise juures, et kõndida ise see väike maa koju, siis poleks taksojuhi asi küsida, miks ma takso tellin.
Mina kiirustasin ükskord Linda tiiburi peale, ei mäleta aga mis takso täpselt tellisin. Igatahes taksojuht oli põhimõtteliselt umbkeelne venelane, muidu väga tore viisakas aitas kohvriga jms, aga nii “Linda Line terminalist” kui ka “Linnahallist” ei olnud ta kuulnudki, seleta siis taksojuhile, et vaja Linnahalli taha minna. 😀
Mina Tallinnas pole sõitnud, küll aga Viljandis.. Ja siiani on kõik sõidud nii super olnud.. Vahest kohe ei tahaks maha minnagi, sest nii põnev jutt on pooleli..
Aga Tallinnas siis hakkan edaspidi mõtlema, kas sõita ikka taksoga 😀
Teen hetkel juhilube ja sõidan hoopis ise (h)
Mul on ka kogemus taksosòidust, kui sòbrannaga hommikul taksoga kesklinnast Mustamäele läksime ja taksomeeter igast august läbi sôites lisa tiksutas taksomeetrile. Anyway küsisime tšekki, taksojuht keeldus seda andmast ja hakkas tagasi kesklinna sòitma – ei saanud väga välja ka hüpata. Muidugi see situatsioon tundus nii naljakas ja mòtlesime, kuhu kaugele ta meid ära viib. Helistasin siis politseisse ja jutustasin, kuidas takso meid tagasi linna sòidutab tšeki küsimise tóttu, andsin kòikvòimaliku info antud takso kohta ja patrull saadeti teele. 10 sekundi pärast keeras takso end ümber kuna too algul ei uskunud, et tegelikult ka politseisse helistasin ja viis meid siiski sihtkohta tagasi -peaaegu. Tegelikult pooleldi hüppasime välja. Minu mäletamist mööda oli tegemist sama firma taksoga.
Mul selliseid sarnaseid taksosòite veel olnud, kus viiakse mega valesse kohta kui ei kontrolli koguaeg,
aga peale seda sòitu kasutan vaid kahte taksofirmat ja hädaolukorras mònda muud. 😀
Selle mustlasega ma olen ise suhelnud. Kuskilt Rumeeniast pärit ja toona oli pisikese kutsikaga, kes ÜLDSE ei liigutanud. Oli vahetult enne seda käinud temaga arsti juures ja oli tollel isegi pass olemas (näitas ka seda). Jube kahju oli, sest normaalne see kutsikas ei olnud. Täiesti elujõuetu. Helistasin siis ka kõikvõimalikesse kohtadesse, aga sisuliselt ei saagi midagi teha, sest mustlane ju mulle peale ei käi/kallale ei tule ja lihtsalt “seisab oma koeraga” :/ Mul igatahes oli nii kahju toona, et hea, et nutma ei puhkenud sealsamas (koduteel küll).
Jaa sedasama haiget loomapiinajat nägin Ülemiste keskuse ees kerjamas elutu koeraga. Järgmine kord kui näen teda, siis võtan selle koera ära temalt. Vaeseke, ma algul vaatasin et lihtsalt koer magab, aga siis nägin, et tal käsi oli kotis ja ta liigutas koera vahepeal. Kuhugi loomakaitsesse pole mõtet helistada, neil on savi.
Olen Subway ees näinud.
Tallinnas käin harva, kuid see seik siis sealt. Olime vennaga kesklinnas kuskil peol ja kutsusime takso. Tuli umbvenelane kes kõigepealt vennal üle varba sõitis sest ei näinud et ta tagumisest uksest siseneb…tahtis kiirelt sõitma hakata. Ja siis ta ei teadnud kristiine keskust ja kupatas valele poole. Sada korda talle teed juhatanud saime lõpuks õigesse kohta ja julges veel raha ka küsida. Olen ravaliselt alistuv ja ikka maksan ära, kuid seekord ma vihastusin ikka meeletult ja lihtsalt ei maksnud. Ka muide taxyfiga tulnud takso.
Kui oli lapsega esimene sõit arsti juurde, tellisin meile takso, paludes saata kedagi, kes oskaks ka turvahälliga toime tulla. Kuna tegemist oli veebruari külma ilmaga, siis otsustasin helistada ning uurida ‘kaua veel’ kui autot kohe maja ees ei näinud. Hormonaalne womanita. Aga siis tuli selline muhe onu, kes jagas elutarkusi, kinnitas kõik turvavööd ning polikliiniku ees pakkus, et ootab meid ära. ‘Teil läheb vist 30 minutit, küll ma ootan, muidu peab jälle 2.50 maksta’. Ja ootaski! Vahepeal uuris internetist, kas turvahäll oli ikka turvaliselt kinnitatud. Mingit lisaraha keeldus võtmast! Mina, rumal, ei osanud kohe ta telefoni numbri küsida, oeh!
Mul midagi märkimisväärset rääkida küll pole. Aga esmaspäeval kella 5 ajal tellisime kutiga endale takso, et sadama sõita. Olime kaks taksofirmat läbi helistanud ja kolmandaga läks õnneks. Saime! Eestimaa takso. Nägime, et takso tuleb ja tuli juhtki autost välja, samal ajal meile öeldes: ,,Здравствуйте!´´
Ikka sadamasse. Sadamisest räägime näiteks siis, kui vihma või lund sajab.
Ju siis nägite venelased välja lihtsalt, ega venelased omavahel peagi ju eesti keeles rääkima :D.
Muidu on ka Tallinnas olnud ainult head kogemused, aga üks kord hirmutas küll ära. Takso nime ei mäleta, eks ta mingi odavam oli ka. Igatahes pidin kuskil kella kuue paiku hommikul taksosse istuma ja ust lahti tehes oli esimene mõte küll, et ma sinna peale ei lähe. Taksojuht nägi välja nagu kodutu. Kasimata habe, nässakas pesemata jope, näost veel kahtlaselt punakas ja kõige hirmuäratavam – parem käsi täpselt nukkide koha pealt paksult sidemesse mässitud. Sõitis ka mööda eriti kahtlaseid teid, siis oli hirm peal küll. Õnneks jõudsin ikka ilusti kohale.