Eile oli mul pikk-pikk päev seljataga, kuid sellegipoolest oli see superlahe. Aitäh, Sandra, et kutsusid mind endale külla ja pakkusid imemaitsvat toitu! Kes veel ei tea, siis Sandra on tõepoolest vist Eesti tuntuim taimetoidukuninganna, kelle blogi leiad siit (LINK). Kuna ma veendusin, et taimetoit võib olla imehea, odav ja rammus, siis pean ma nüüd peenikest plaani Sandra endale külla kutsuda toidukoolitust läbi viia. Mõelge vaid: 6-8 rooga ja osa saab võtta ütleme 10 inimest. Kas poleks mitte megalahe? Mina olen küll huvitatud enda taimetoiduoskuste arendamisest (Kardo ei ole, aga nutab ja sööb!).
Kui Kardo kunagi kargu alla ajab, lähme me Nõmme turule head-paremat kokku ostma, sest minul on täna kindel plaan teha seenekastet ja veel ma tahan proovida päevalillekastet, mida Sandra mind tegema õpetas. Tuleks mul vaid ideid, mida nende kastmetega serveerida 😀
Pildil Sandra pasta päevalillekreemiga, mida ma täna järele teha üritan. Retsept SIIN!
Eile, kui ma vastu ööd koju laekusin, siis oli Kardo terve maja puhtaks küürinud (k.a Mari), lapse magama pannud, küünlad põlema pannud ja…mängis xboxi. Vot see oli alles romantiline! Ma nimelt mõtlesin, et ma pean täna täiega kraamima hakkama, sest maja oli tõepoolest alla arvestuse. Õnneks tegi tubli mees selle töö minu eest ära ja täna ei jää mul muud üle, kui puhast maja nautida.
Ei mina tea miks, aga iga kord kui maja puhas on, tekib mul tahtmine kutsuda sõpru külla, mis omakord võrdub megasegamini majaga järgneval päeval. Ah, kui on nii head sõbrad kui mul, siis pole hullu (ja siis, kui pole ise koristanud :D).
Muuseas, meil on siin maja väikseid sisekujundaid täis. Meil on selline nurgadiivan, mis koosneb kahest osast. Ma olen kindel, et neid kuidagi saab teineteise külge kinnitada, aga me pole seda teinud. Iga öö, kui Milvi tunneb kerget nälga, siis ta lükkab ühe diivaipoole teise toaotsa, sest ta tahab näha, kas diivani all ehk midagi head snäkkida on. Jumal teab, kas on siis või mitte, igatahes on IGA HOMMIK see diivan minema lohistatud.
Mari sisemine dekoraator ei talu aga laualina – iga kord kui ta seda näeb, sii tõmbab lihtsalt maha. Kuna ta on täna terve hommiku lutita olnud (kõik need paar tundi on meie majas SUUR ASI) siis kippus tuju kehvaks minema ja me pidime pilte tegema, et tuju paremaks läheks. Andestage mu lõust, hommik on 😀
5 kommentaari
Võiksid tõesti pikema eksperimendi teha. Taimetoiduga saab sellist gurmeed teha, et ise ka ei usu ning samas väga põnev väljakutse! Üsna intrigeeriv ka, olgem ausad… 😉
Äge oleks, kui sa teeksid mingi taimetoitude degustatsiooni nendest, mis meil kaubanduses saadaval, need taimsed lihad ja jogurtid jms ja kirjutaksid sellest:P
Jaa, hea mõte :))
Pole ka aastakese linnu, ega loomaliha söönud (kala ja mereande söön endiselt). Alguse sai see sellest, et mõtlesin, et proovin kuu aega ilma hakkama saada. Soovitan sul ka katsetada, kui huvi on. Kasvõi nüüd, kui jälle tööl käid, siis ajakirja jaoks? Mul mees ja laps ka ikka söövad liha, mõtlesin just, et sellega läheb keeruliseks, et rohkem peab vaaritama, aga tegelt ei ole midagi hullu. Ja ausalt palju kergem on olla. Ma arvan, et kõik inimesed teavad seda tunnet, et “Kõht on nii täis, ma ei söö enam kunagi!!” Seda mul nüüd enam olnud ei ole ja tervis on ka parem, rauatase normis esimest korda üle aastate jne 🙂
Ammu juba Sandra fänn! Ja nüüd juba peaaegu 3 kuud ka lihavabal toidul! Super!