Mult juba uuriti, et kas ma olen oma taimetoitumisest igaveseks loobunud, et enam retsepte üles pannud pole. Nii see tegelikult ei ole – alates pühapäevast olen ma väga usinalt olnud taimetoidu peal väljas. Alguses tundus, et mis see nädal siis ära ei ole, siis nüüd on küll selline tunne, et ma ei suuda enam ilma olla. Ei, mitte ilma liha, vaid kalata. Ma suudaksin kenasti ära elada, kui ma saaks teha ahjukala ja tuunikalapastat ja mereande. Nii et isegi kui ma selle nädala välja venitan, siis mereannid ei kao mu menüüst iial! Niisama liha ei igatse sootuks.
Aga lubatud retseptidest:
Juustukartulid seenekastmega
Ahju viskasin sektoriteks lõigatud sibula koos kartulitega, peale puistasin rosmariini, küüslauku ja riivjuustu. Lasin neil ahjus olla nii kaua, kuni tundus, et nad ei pea enam seal edasi olema.
Kastme tegin samamoodi, nagu eelmisel korral tehtud sai. Pannile seened hauduma, et nad selle vee endast välja ajaks. Siis lisasin küüslaugu ja sibula. Seejärel rosmariini, tilli, piima, jahu. Ma isegi ei mäleta kui palju. Ahjaa, pakk toorjuustu kah. Maximas oli mõni aeg tagasi ale – mingi toorjuustupakk maksis ainult 50 senti. Ma kahmasin neid muidugi sülega ja kasutan nüüd uhkelt igas toidus.
Porgandikotletid tatrapudruga
Kõigepealt vorpisin valmis tatrapudru. Potipõhja hunnik õli ja rosmariini ja küüslauku, peale toores tatar. Praadisin seda umbes 5-10 minutit, siis valasin peale kuuma vee ja oleks äärepealt enda näo maha põletanud. Kes oleks võinud arvata, et kuum õli kuuma veega reageerib? Not me…
Igatahes keetsin ma nõnda selle tatrakese valmis ja asusin kotlette tegema. Kaussi viskasin purgi valgeid ube, sibulat, küüslauku, riivitud porgandeid, rosmariini, tüümiani, riivjuustu ja kaks muna. Seejärel lasin saumikseriga kogu selle segu sodiks, vaatasin, et see on liiga vedel ja lisasin 10028 korda riivsaia, kuni ma sain sellest segust kotletid vormida. Enne pannile viskamist kastsin ma need veel korra riivsaia sisse ja praadisin. Retsepti vaatasin Sandra blogist (kuigi tegin natuke teisiti, näiteks kasutasin muna) ja seal on kena õpetus, kuidas taimetoidukotlette valmistada.
Pärast valasin hapukoorega üle ja sõin koos tomatitega, väga hea oli.
Ükspäev tegin tegelikult veel taimetoitu, milleks oli suvikõrvitsa-seene pasta, aga see tuli nii inetu, et mul oli temast kurb pilti teha. Kuna ma tegelikult ka ei kasutanud mingit retsepti, vaid viskasin pastasse kõiki asju, mida kodust leidsin, mis poleks liha, siis selline suvaline ta kokku saigi keeratud.
Täna lähme me Sahvrisse koos blogilugejatega sööma ja veinitama – ma ei tea, kas ma suudan nende menüüst sellele imelisele mereannipastale vastu astuda, aga ma tõesõna proovin. Lubadusi ei tee ja pead ei anna. Minu teooria, et ma ei taha ka toetada karjaloomade piinamist farmides takistab mind liha söömast, aga mingisuguse sinimerekarbi kannatused mulle ausalt niivõrd palju korda ei lähe, kui mõne notskami omad. Õel mina.
Ps! Kas mul pole mitte tuus uus kujundus?!
Ps2! Maril on täna juba parem olla 🙂
15 kommentaari
Blogi kujundus on sümpaatne, aga kommentaaride loogika mind natuke segab: postitust lugedes kerid ülalt alla, siis tuleb jõnks,
kerid kohe päris lehe all ja siis hakkad sik-sakis üles liikuma (sest noh osasid kommentaare on omakorda kommenteeritud).
Mulle ka see kujundus väga ei istu 🙁
Aga need porgandikotletid tunduvad
isuäratavad. Peaks mingipäev lausa
proovima.
Mulle kahjuks uus kujundus kohe üldse ei istu, aga mis teha. Kannatan ära, sest su isiksus ja sinu elust lugemine kaalub selle kordi
üle! 😀
Piim pole loom ju 😀 Põhimõtteliselt kui sa tapetud loomi ei söö, siis oled ju taimetoitlane – Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis
eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel,
maitselistel või tervislikel põhjustel välistab KÕIKIDE VÕI MÕNEDE loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide
tarbimise.
Jah, piim pole loom aga ta tuli loomast, ehk ta on LOOMNE. Piim ei ole ju taim. Muna ei ole ka taim. Selles mõtes et jah, keeleliselt
on korrektne ja taimetoitluse mõiste sisaldabki muna ja piima ka. Loogikat paraku selles pole, taimetoitlus võiks ikkagi
tähendada vaid taimsetest saadustest koosnevaid sööke.
Aga proovi neid taimseid lihasid ja asju ka, mis poodides on, tahaks teada, kas sünnivad süüa, ise ei ole julgenud proovida:D
Ei saa mainimata jätta,et blogikujundus on
väga viis!
Ma lõpuks ostsin smuutimasina, leidsin isegi kapipealse, kuhu see panna 😀 Täna tegin elu esimese smuuti. 2 banaani + mango +
kaks suurt peotäit värket spinatit + 2 mandariini + 1,5 klaasi vett. Mine metsa, mina arvasin, et smuutid on kõik mingid hapud,
vänged ja samas magusad lögad. Poeomad küll on :S Aga see oli niii mahe ja õrnalt magus, jõin ära ja hommikusööki ei tahtnudki,
praegu ikka kõht veel täis, ainult et pissile ajab 😀
Su blogi kujundus on nii lahe! Nii mugav on lugeda! Enam ei jookse kuskilt kokku ja ei tõmba kooma ja mingid reklaamid ei aja
peast halliks. 😀
See pole ju taimetoit, kui sa piimatooteid kasutad. See
on ovo-lacto vegan. A mitte taimetoit.
Jaa, ma olen sada korda sellele vastanud, et minu taimetoit tähendab seda, et ma ei söö LIHA. Munast ja piimast ei loobuks ma
enivei.
Ma lihtsalt seletan sõnade erinevust:) mitte
pahaga.
Vegetatiaan*, st.
Taimetoidu nimi on õigustatud: ,,..põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide
tarbimise…” Kõige üldisemas mõttes on see siiski taimetoit (kuna ta ei tarbi mõndasid loomseid toiduaineid).
Kui minna konkreetsemaks, siis on ta tõepoolest ovo-laktovegetaarlane.
Piim on ka loomne…