0
KURB ON OLLA Lapse üles kasvatamine LAPSED

toetused, toetused, toetused

30. juuni 2015

Ei ole vist ühtegi teist sellist teemat, mis nii paljud inimesed tülli ajaks, kui rahateemad. Kes tahab rohkem, kes veel rohkem. Eile kirjutas keegi blogija (LINK), et tema leiab, et rikkamad inimesed võiksid lasterahasid vähem saada, kui need, kellel sissetulek väiksem (st. ma arvan, seal oli nii palju keerulist juttu aetud, et ma vahepeal ei saanud aru :D). Samas Leenu arvas jälle, et see oleks ebaõiglane, kui raskelt teenitud raha tuleks teistele anda, kes pole näiteks viitsinud haridust omandada ja seetõttu rohkem palka teenida ei oska (LINK).

Pean ütlema, et mina ise nõustun esimese vaatepunktiga. Ma ei räägi küll siin emapalgast, sest see on minu meelest loogiline, et kui keegi saab näiteks tööl 1000 eurot palka, siis järelikult on tema selle summaga juba eelnevalt arvestanud ja selle kuskile ära paigutanud. Need vajadused jäävad ka samaks ju siis, kui inimene enam tööl ei käi ja lapse eest hoolitseb. Äkki on inimesel ära paigutatud, et 400 läheb üür/kodulaen, 200 kommunaalid, 300 söök ja ongi pmst täpselt raha läinud. Loomulikult võiks öelda, et ah, ela siis vähesemaga ära, teised ka ju elavad, aga narr oleks sundida rasedat naist kolima odavamale pinnale, sest pole aus, et tema saab nii palju emapalka ja osad ei saa.

Aga see lasteraha värk, mis on mingi 45 eur? Ma ei ütle, et ma selle summa peale sülitaks, kui keegi mulle seda niisama pakuks, aga selles suhtes, et meie pere see raha küll kuidagi ei toeta. Ta võib olla, aga võiks vabalt ka mitte olla ja ma ei paneks isegi tähele. Samas mõnele perele on see terve nädala söögiraha, või isegi kahe? Kui ma teaks mõnda sellist pere, kellele otse seda näiteks edasi kanda iga kuu, siis ma võiks seda vabalt teha. Ma usun, et seda teeks paljud inimesed, kellel ka sellest rahast just väga kahju ei ole. On see ju mõeldud TOETUSEKS, aga kui ma tuge ei vaja ja mõni vajab, siis oleks see minu meelest vaid aus see edasi anda.

Loomulikult inimesed pelgavad. Võib ju igaüks öelda, et kuule, kanna pliis mulle see summa, sest meil pole kodus üldse raha jne, tegelikult tellib endale hiinast iga kuu kottide kaupa kraami. Inimesed ei usu, umbusaldavad. Ma olen jälle selline, et ma usun kõike, mis mulle räägitakse :)) Kardo teinekord teeb mulle ka mingeid nalju ja mina muudkui usun kõike, lollikeste viga noh. Samas ei ole ma kunagi pidanud oma usaldamist väga kahetsema.

Eelmisel aastal kirjutas mulle üks tüdruk, kes küsis mult nõu, mida teha. Mees võttis naise nimel kiirlaenusid, läks ise minema ja jättis naise 2-aastase lapsega üksinda. Jah, loomulikult võiks tänitada, et miks see loll üldse lasi enda nimel sms laenu võtta ja miks see loll tööle ei läinud. Aga vot, armastus teebki inimesed teinekord lolliks ja nõnda juhtuski, et see vaene naine avastas ennast olukorrast, kus tööd ei olnud, võlad olid kaelas ja ta oli üksi. Ainukene sissetulek – seesama lastetoetus. Alla kolme aastaste lastega on see vist umbes 80 eurot kokku vms? Ma võin ka praegu eksida, sest ma ausalt pole kunagi näpuga taga ajanud, kui suur summa see on.

Ta pidi kolima välja oma üürikast, ühe tuttava-tuttava vanaema juurde vabasse tuppa, sest tal ei olnud mitte kedagi. Ja ta kirjutas mulle ja küsis, mida ta saaks teha? “Ma võin ise terve kuu makarone süüa, selles pole küsimus. Aga mu süda valutab, kui ma pean oma lapsele makarone andma. Esimesed nädalakese sõi ta pirtsutamata, aga ma näen, et ta enam ei taha…”. See jutt oli enam kui hirmus ja minu süda hakkas ka valutama. Vaene ema, kes peab tundma ennast nii kasutuna oma lapse soovide ees. Eriti, kui see soov on vaid mingi muu söök peale makaronide.

Päev hiljem sain naisega Rimis kokku. Ta tuli koos oma lapsega ja oli väga…alandlik. Ta korrutas pidevalt, kui piinlik tal on ja rõhutas, et see ei olnud tema kirja point, et saada raha või süüa vms. Et ta soovis lihtsalt kõik hingelt ära rääkida. Aga vot mina soovisin teda aidata ja kuna ma seda muud moodi teha ei osanud, sain ma osta vähemalt süüa.

Nõnda me seal ostsime igasuguseid erinevaid kuivaineid, putrusid, mitu-mitu pakki võid. jogurteid, kana ja liha, mida sügavkülmutada, kartuleid, külmutatud juurvilju, puuvilju, komme ja shokolaadi, tampoone, küpsiseid, leiba ja saia (kas sa teadsid, et nad neid saab sügavkülmutada?), vorsti, juustu, konserve. Iga asja juures, mis korvi rändas, ütles ta, et aitab nüüd küll, et rohkem pole tarvis, aga no, ma tahtsin osta vähemalt nii palju, et ta mõndagi aega hakkama saaks.

Järgmine kord kohtusin temaga kuu aega hiljem. Ta oli saanud lapse lasteaeda ja ise käis juba esimest kuud tööl. Seega oli vähemalt süda rahul, laps sai ju lasteaias ka sooja sööki. Ometi ei olnud tal ikka veel kõik korras, sest kodus ei olnud pesupulbrit, nõudepesuvahendeid jne. Ja ma ostsin need talle, täitsa vabalt. Ta tundus nii tore inimene ja mul ei olnud kahju sellest paarikümnest eurost,  mis mul kulus.

Ainult ühe korra saimegi veel kokku, kui ta kirjutas, et tal enam pole abi vaja. Et ta on nüüd otsa peal ja proovib ise hakkama saada. Selleks läks umbes kolm kuud. Samal ajal rääkis mulle üks tuttav, kui loll ma ikka olen, sest abivajajale tuleb anda ÕNG, mitte kala. Aga näed, inimene sai tänu kalale lõpuks ise endale õnge meisterdatud. Ja olgem ausad, mida muud ma oleksin saanud teha alguses? Tuttav ütles küll, et suunama inimest koolitustele, kus ta saaks siis rohkem raha teenida jne, aga mis see oleks aidanud? See väike laps oleks ikka oma makaronikausi taga nutnud. Olenemata sellest, kas ema käis hommikul uhkel koolitusel või mitte.

Seega minu meelest vahel võib aidata. Vahel peab aitama. Ja ma mõtlen, et kui minu lastetoetus läheks just sellisele hädas naisele. siis ma annaks selle hea meelega. Ma ei kõhkleks minutikski. Ja kui tulles tagasi selle lause juurde, et need, kes teenivad vähem, peaksid ala rohkem õppima, et rohkem raha teenida, siis ma ütlen ainult seda: siin elus on palju ameteid ja kõikide ametite tegijad peaksid saama oma palgaga ära elatud ja inimväärse elu tagada oma lastele. Mis siis, et teadlane on haritum, kui koristaja, inimesed on nad ju mõlemad ja elada tahavad ka mõlemad.

Mis teie arvate? Kas teie meelest oleks õiglane, kui need, kellel on raha päriselt VAJA saaksid lastetoetust natukene rohkem, kui need, kellel seda päris ausalt vaja ei lähe, aga noh, kena “kommiraha” ikka?

480797_486149871400977_421276241_n-1639261

Loe ka neid postitusi!

52 Kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta tr 1. juuli 2015 at 12:40

    Väga armas, et aitasid. Mina lähtun
    alati sisetundest selles osas…On ju
    kohe näha, kas inimesel on õpitud
    abitus või hetkeline raske olukord.
    Sel viimasel juhul ei ole mul iial
    kahju inimest aidata kuna tean, et ta
    kasutab seda õngena ja kala püüab ise:)

    Kasvõi Kodutunne on läbilõige sellest
    teemast- osad pered on seal räpased,
    mustad ( ei korista lihtsalt) ja igas
    asjas ootavad teiste abi. Teised on
    jälle ise väga tublid ning nende
    aitamine on puhas rõõm ( nt
    Kodutundes olnud Jaanika Shoppinq).

    Palju on peresid kes teevad endale ”
    100 last” ja siis ootavad käed pikad,
    et riik aitaks! Lapsi tuleb saada
    täpselt nii palju kui suudad ise üles
    kasvatada ilma riigi toeta. Muidugi
    neid aidatakse kuna muidu on
    kannatajaks lapsed aga reaalsuses see
    ei muuda nende vanemate osas midagi,
    nad jääbaki abi ootama eluaeg.

  • Avatar
    Vasta Mimpzula 1. juuli 2015 at 12:28

    Kui mul oleks see raha niiöelda üleliigne ja mul oleks
    oma kolme lapse kõrvalt aega siis panustaksin selle
    raha hoopis lastekodus olevale lapsele. Minu õde ja
    parim sõbranna mõlemad on valinud endale
    lastekodust ühe lapse kelle tugiisikud nad on st nad
    tegelevad nendega, käivad kinos,teatris ja kasvõi
    niisama jalutamas. Nendele lastele tähendab see nii
    palju, sest neil kas pole kedagi või kui on siis ei hoolita.
    Sõbranna tugilaps sai kasuperre ja enam tugiisikut ei
    vaja, kuid siiski see suvi läks sõbranna suure
    lillesülemiga tema põhikooli lõpetamisele. See laps sai
    tänu tema toetusele üle väga paljudest hirmudest ja
    probleemidest.
    Mis puudutab toetusi siis leian, et vähekindlustatud
    perede puhul peaks kindlasti olema suurem kontroll,
    kuhu raha läheb ja mille tarbeks. Teadmiseks, et see
    lisatoetus mida saab taodelda on suht olematu. Tuttav
    kunagi palus kvartali toetust selleks pidi ta kirjutama
    iga internetis müüdud asja kohta selgituskirja ( laekus
    pangaarvele ) ja võtma pangast pitsatiga väljavõtte
    mis ka maksis, lõpuks sai toetust 19€ ( ema ja laps
    peres ). See on mõnitamine ausalt!
    Meie sots süsteem on juba ammu puudulik. Seda on
    selgelt näha näiteks ka Kodutunde saadet vaadates,
    muidugi on ka inimesi kes ise oma elu raskeks elanud,
    kuid….. Kas me teame kuidas oli nende lapsepõlv?
    Kuidas nägi välja nende lastetuba? Kas neil oli
    vanemate poolt antud kaasa oskus elus hakkama
    saada?
    Vahest jalutan tänaval ja näen noori mehi/naisi
    prügikastis soramas, meie nimetame neid parmudeks
    või kodututeks. Tänaval taaruvad narkomaanid, nii
    noored kui vanad. Ma mõtlen, mis küll nendega
    juhtus? Ka nemad olid armsad väiksed lapsed kunagi?
    Mis puudutab teemat ” Miks Te ei õpi ülikoolis või ei
    pinguta, et paremat tööd saada?” Ärgem unustagem,
    et kõik ei ole sünnipäraselt 5sed õpilased ja ei saa
    tasuta kohale ülikooli. Kõigil pole rikkaid vanemaid
    kes maksaks nende õppemaksu. Seega jääbki noi, et
    omandatakse gümnaasiumi haridus või siis
    kutseharidus mille põhjal aga alati ei ole võimalik leida
    seda “head” töökohta. Samas kui poleks neid
    madalapalgalisi kes poes kassat nühivad siis kust Te
    süüa ostaks? Või kes Teid söögikohtades teenindaks?
    Jne.
    See teema on minu jaoks tuline juba ammu! Ma ei leia,
    et kõrgepalgalised peaks vähem saama kui
    madalapalgalised aga sellistel mure peredel võiks olla
    lihtsamad ja paremad võimalused erinevateka
    vajaduspõhisteks toetisteks ja et nad ei peaks minema
    piinlikusega neid taotlema, sest ma osetean mismoodi
    suhtutakse sinusse kui sa sesa taotlema lähed ja see
    pole meeldiv.
    Järgmine teema on üksikvanem. Neid ona ka kahte
    sorti. Esimesed on need kes juba lapaeootusest peale
    on üksi ja on ka ametlikult üksikvanem, nende
    igakuine toetus lisaks lasterahale on 19€,
    naeruväärne eks? Beebi puhul on see pakk mähkmeid
    või siis kaks heal juhul. Teised on need kellel on
    kõrvalt ära läinud inimene ja ta siis kas toetab või ei.
    Siit juba jägmine asi, nimelt alles kaks päeva tagasi
    kulutasin jälle kohtutäituri ust, sest minu kahe lapse
    isa, noor mees, käed jalad küljes lihtsalt ei maksa
    lastele elatusraha. Väidetavalt ei saa palkasid kätte
    jne. Seda juba viimased 7 aastat? Praeguseks hetkeks
    võlg ca 22000€, kuna töötab mustalt, vara tal pole,
    lube tal pole,kalal käib ilma kalastusloata jne siis võtta
    pole talt ka midagi. Poega pole ta vaatamas käinud vist
    juba 1,5 aastat tütart 7 kuud, nende elus ta ei osale
    aga laste üle on tal täpselt samad õigused. Kui tahtsin
    lastega Soome kolida oli vaja tema nõusolekut ja mis
    ta vastas mulle ” Võtad täiturist alimendid maha siis
    annan loa” ja selliste puhul ei olegi midagi teha. Mul on
    uus elukaaslane ja saame hakkama palgapäevast
    palgapäevani aga ei ela luksuses, küll aga on paganama
    raske nendel emadel/isadel kellel pole kedagi kõrval!
    Ja seadusega pole midagi teha. Nüüd võtan tee
    politseisse ja teen avalduse aga ka sellel ei pruugi meie
    õigussüsteemi järgi positiivset tulemust olla,kahjuks!
    Eestil on nende kohtade pealt veel palju areneda,
    kahjuks!
    Teema jooksis nüüd ühest äärest teise, aga minu jaoks
    on see teema juba ammu südamelähedane just
    sellepärast, et olen igast sitast läbi käinud, kukkunud
    mitmeid kordi, kuid lõpuks suutnud tõusta ja põlved
    puhtaks pühkida ja seda kindlasti mitte Riigi abiga vaid
    tahtejõu ja õige inimese 🙂

    Soovin kõigile päikselist suve ja paindlikumat meelt!

  • Avatar
    Vasta carmen 1. juuli 2015 at 10:55

    http://www.telegram.ee/maailm/katse-kodututega-raha-eimillegi-eest-kas-utoopiline-ideaal#.VZOpYPmqqko

    Huvitav artikkel ühest eksperimendist.. Kuidas kala teeb inimesele palju paremat kui õng.. Ütlesid õigesti, et lapsed söövad ikka
    makarone hoolimata uhkest koolitusest. Enne tuleb inimesele elutahe tagasi anda ja jõudu edasi minna, kui ta on valmis õnge
    kasutama.

  • Avatar
    Vasta Grete Murr 1. juuli 2015 at 10:29

    Minu meelest on toetuste saamiseks vajalikud eel-toimingud täiesti absurdsed! Toon näite enda elust – käin (võõras linnas)
    ametikoolis dekoraator-stilisti eriala omandamas (põhikooli järgne) ja olen enamjaolt viieline õpilane, seega saan õpilastoetust
    60€ kuus. See on ju super summa.. minu jaoks! On aga veel eritoetus (60€) – toetus, mida saavad need õpilased, kes on rahalistes
    raskustes. Kuidas seda siis õige kindlaks tehakse, kas ikka on vaja või mitte? Nimelt vaadatakse siis pere sissetulekut, kas on
    töötuid jne. Selleks, et seda toetust saada, on muidugi vaja olla sellesse linna/valda sisse kirjutatud! Aga ma ju ei hakka ennast
    üürikorterisse sisse kirjutama nii lühikeseks ajaks! Ja ma ei saagi seda toetust just nimelt selle pärast, et ma pole siia sisse
    kirjutatud! Samas on mul tuttav, kes elab nagu kuningakass, käib ja laristab nagu hullumeelne ja ütleb veel ise ka, et see eritoetus
    on talle laristamiseks! Kuhu me oleme jõudnud?

    • Avatar
      Vasta Maarja 2. juuli 2015 at 04:33

      Uuri veel, eritoetuse saamiseks on veel teisigi
      võimalusi.

  • Avatar
    Vasta 123 1. juuli 2015 at 00:32

    kui sa oled luuser ja pole viitsinud õppida ning töötad madalapalgalisel töökohal siis pole sul õigust saada
    protsentuaalselt suuremat toetust kui see, kes on eluaeg hoolega õppinud ja karjääri teinud.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 1. juuli 2015 at 09:50

      Aga kes sinu meelest peaksid tegema siis neid nn lihtsaid töid? Ja kas nad peaksid kuskil rentslis elama?

      • Avatar
        Vasta K 1. juuli 2015 at 10:08

        Valdo Randpere pahvatas hiljuti TV3 uudistes väitluses Kadri Simsoniga välja, et “mis nad siis ei õpi normaalseid erialasid
        koolis, mille eest palka makstakse, vaid teevad seda jama tööd, mille eest keegi ei maksa” või no mõte oli vähemalt selline,
        äärmiselt ülbe suhtumine oli. Huvitav, et selline eeldatavasti haritud ja seega ka intelligentne inimene midagi seesugust
        suust välja suudab ajada – kes tema meelest siis ta uhket kabinetti koristab, kes tänavad puhtaks pühib, kes ajalehe postkasti
        toob, kes poes kalli viski talle müüb jne, jne jne? Halb hakkab lihtsalt..

  • Avatar
    Vasta Essu 30. juuni 2015 at 22:21

    Ega siis kõik hädasolijad mingid joodikud ka pole, ütleks, et enamus ikka pole. Nad on tavalised korralikud, lihtsad tööinimesed,
    kes teevad vb 8 tundi rasket tööd, kuid saavad väga väikest palka, maksud maha ja polegi eriti midagi järgi. Üksikvanemad ja
    paljulapselised pered on tavaliselt need, kellel raskused. Elu ei ole nii must ja valge, et ala miks õppida ei viitsinud, sellepärast
    oledki vaene jne. Igal asjal on oma põhjus ja ju see on siis selle inimese jaoks nii. Paljud ka ei taha vb oma erialal töötada mingil
    põhjusel enam või mida iganes, kaotasid töö jne. Ja Eestis ongi palgad väiksed. Lõppude lõpuks on kannatajad kahjuks lapsed,
    eriti veel tänapäeval, kus peaks kõigil olema mingi nutitelefon ja arvuti ja ägedad riided jne, ja kui sul ei ole siis võidakse hakata
    kiusama jne. Muidu ma arvan, et mingid lastetoetused võiksid ikka kõigil olla, aga vb siis nendel, kellel väiksem sissetulek
    suurem summa. Aga seda peaks ka kompleksemalt vaatama. Ma tean, et on mingid vajaduspõhised lastetoetused, mida saab
    taotleda, aga need ikka päris raskustes inimestele vist ja siis peab vist mingi iga kuu taotlema minema seda. Ma ei usu, et kõik
    taotlevad ja et see kõigini abivajajateni nii jõuab.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 30. juuni 2015 at 22:24

      Nii see kahjuks on jah 🙁

  • Avatar
    Vasta Kadi 30. juuni 2015 at 21:40

    Mul ei oleks ka mitte kui midagi
    selle vastu, kui minu lapse 45 eurot
    läheks lapsele, kes seda vajab. AGA
    paratamatult ma olen väga skeptiline,
    kas see tõesti jõuab ka lapseni.
    Olles töötanud õppeasutuses väga
    palju aastaid, siis näen
    suurepäraselt seda, et kui lasterahad
    tulevad, siis on probleemsete
    vanematega peaaegu võimatu kontakti
    saada, sest nad lihtsalt joovad selle
    pisku maha. Ja kui seda oleks 2 korda
    rohkem, siis see tähendaks vaid paar
    päeva pikemat pidu. Sest nädal peale
    lasterahade ületulekut tulevad need
    samad vanemad tudisevate ja
    värisevate kätega ning paluvad abi,
    et saaks kuu lõpuni ära elada. Võib
    olla on mind töö teinud liiga
    realistiks, kuid…ma pigem toetaks
    otse neid lapsi. Ja olen seda ka
    teinud, ostes lastele süüa või
    õppevahendeid ja mul tõesti ei ole
    sellest kahju. Samas mul oleks kahju
    oma lapse rahast, mis ma annaks maha
    joomiseks.

    Üldse tuleks toetuste teema üle
    vaadata ja mõelda. Toetus ei peaks
    olema rahaline, riik võiks hoopis nt
    jagada toitu, aidata eluasemega,
    laste huvitegevuse toetamisega jms.
    Raha on see, mis kipub käest kaduma
    ja pahatihti just sinna pudelisse.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 30. juuni 2015 at 21:46

      Jah, ma täitsa usun sind. Seda oleks vist palju loota, et riigiametnikud teeksid selgeks, et kes seda raha elamiseks vajab ja kes joomiseks…

      • Avatar
        Vasta Kadi 30. juuni 2015 at 21:59

        No see ongi probleem! Ametnikke nagu
        ju oleks…aga ilmselt neid
        abivajajaid ka palju või siis see
        väljaselgitamine raske…eriti
        väikestes kohtades, kus teatakse nagu
        küll kõiki, kuid kes see julge oleks,
        et öelda, et vot teie joote raha maha
        ja teile me ei anna.

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 30. juuni 2015 at 22:17

          Mina 😀

  • Avatar
    Vasta Kellukas 30. juuni 2015 at 19:49

    Meie peres läheb see 45€ lapste kontole.
    tuleviku tarbeks, et oleks midagigi seemneks,
    kui gümnaasium läbi. Sest iial ei tea, mis elu
    ette toob ja palju me reaalselt saame toetada.
    Vanemal tütrel läheb osa rahast kasvukontole
    ja 10€ a/a nö taskuraha. Meil abikaasaga
    kokku on vägagi norm sissetulek, aga me
    oleme ise veel noored ja tahame teha ja olla ja
    käia ja ausalt ka kulutada. Ja samas me oleme
    ise ennast üles töötanud ja just selleks, et
    elada sellist elu nagu on soov.
    Ja samas, kui vaja/soov kuskil annetad või
    toidupanga värk läheduses, siis oleme käpp.
    Sest teame väga hästi, mis tähendab
    makaroone sisse süüa kuude ja kuude kaupa.
    Töötan sellises asutuses, kus nägin iga 2-8 kpv
    kuidas tulid kohale need inimsed kelle nö
    raske- suud vahused, käed värisevad ja
    kahtlustava olekuga, endil pole laste olekust
    halli aimugi, aga lastetoetus olemas…
    Aga äkki tuleks siis see raha, mida enivei
    tähele ei pane, hoopis lapse kontole vaikselt
    tiksuma suunata 😉

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 30. juuni 2015 at 20:21

      Raha väärtus langeb ajaga nii kiiresti, et ma parem teen olevikus kellegi elu sellega paremaks, kui 18-aastasena Marile kommiraha annan.

      • Avatar
        Vasta Liina 30. juuni 2015 at 21:38

        Eriline rahaboss. Iga kuu paned 45
        euri tallele kuni ta saab 18 ja see
        on kommiraha v? Eriti hea 😀

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 30. juuni 2015 at 21:41

          Kas sa arvad päriselt, et 18 aasta pärast on selle raha väärtus sama mis praegu? 😀

          • Avatar
            Liina 30. juuni 2015 at 22:36

            Kas sa arvad, et 18 aasta pärast on
            lapsetoetus ka 45 euri v?

            Mina isiklikult arvan üldse, et
            vahepeal tuleb uus maailmasõda ja
            eesti vahetab omanikku ja siis on
            asjad niikuinii teisiti. Aga noh, kui
            ei, siis mina küll koguks lapsele
            seda raha. Nt kas sa ise poleks
            tahtud taolist summat pärast gümni
            saada või oli siis ka raha külluses?

          • Mallukas
            Mallukas 30. juuni 2015 at 22:41

            Jah, ujusin rahas… Igatahes, lepime nüüd kokku, et sina korja oma lapsele, mida soovid. Ma ei pea ju ometi sinu vaadete ja põhimõtete järgi elama, eks 🙂

          • Avatar
            Liina 1. juuli 2015 at 18:56

            Mul ei ole last ju 😀

          • Avatar
            Liina 1. juuli 2015 at 18:59

            Ma lihtsalt juhtisin tähelepanu, et äkki oleks aega lõpetada pubekakombel elamine ja tulevikku vaadates
            majanduslikult mõtlema hakata?. Tahad öelda, et sa ei kogu üldse mustadeks päevadeks, kui sul on vastutus teise
            inimese elu eest?

            Btw, see klikkides mingi lollaka reklaami avanemine sakib ass täiega. Ma saan aru, et teenid sellega, aga jah, ära
            neid lugejaid päris ära tõrju nii.

          • Mallukas
            Mallukas 1. juuli 2015 at 19:20

            Ja sinu meelest on majanduslik mõtlemine koguda raha, mis on nii väike summa 18-aasta pärast, et heal juhul ostab ta selle eest endale läpaka vms. Ma ei näe selleks vajadust, kui ta 18-aastaselt läpakat soovib, siis ma lihtsalt ostan talle selle. Ei, ma ei kogu mustadeks päevadeks, sest ma olen nii kõva vend lihtsalt :O vot sulle lopsu! Ja kui sulle reklaamid ei meeldi, siis ausalt, mul poleks kurb meel, kui need sinu siit ära tõrjuks :))

          • Avatar
            Liina 1. juuli 2015 at 20:53

            Sest sa oled nii kindel, et sa oled sel ajal ka majanduslikult sama hea järjel eks. Ja ole mureta küll ma lähen. Eks ma
            olengi igavusest sinu üle naermas käinud siin, aga kui selle tüütuks muudad, siis ma seda enam ei tee. LOLL LITS!

          • Mallukas
            Mallukas 1. juuli 2015 at 20:55

            Ma arvan, et see naermine on siis meil üsna vastastikune olnud 😀

          • Avatar
            Liina 1. juuli 2015 at 21:26

            On sul närvid läbi või oledki muidu ka nii kuri hingelt v? Me siin lihtsalt arutasime asju rahulikult, vähemalt mina ei
            öelnud isiklikult ühtki halba sõna sulle ja siis sa läksid bitchiks kätte, et tehku mina mis ma tahan jne. Tavaliselt
            lähevad inimesed siis isiklikuks, kui neil pole teema kohapealt midagi arukat öelda või häirib neid tunne, et nad
            jäävad alla vestluskaaslasele.

          • Mallukas
            Mallukas 1. juuli 2015 at 21:51

            Hmm…Kas sa oled lõhestunud isiksus? Minu meelest bitchiks olemine on “ah, käin siin su üle naermas, LOLL LITS”. Tundub, et sa hakkasid ise vist alla jääma ja ei oskanud enam midagi öelda :)? Ma ei viitsi sinuga ausalt taielda, ära käi enam siin lehel või käi kui tahad, mina enam ühtegi sinu kommentaari läbi ei lase :)Kena elu!

          • Avatar
            Liina 1. juuli 2015 at 22:08

            See oli lõpuks jah, aga muidu ma olen sinuga väga viisakalt suhelnud. Aga pms sa ütlesid juba ära, et point pole
            selles, mida ma ütlesin või ei öelnud, vaid minu isikus eks. Sina oled enda arust jube äge ja populaarne ning mina
            mingi luuser, kes sind mingil põhjusel ikkagi kehvasti paneb tundma 😀

          • Mallukas
            Mallukas 1. juuli 2015 at 23:05

            Jeesus, ma pean oma sõnu sööma praegu. Ikka vastan sulle ka, nagu mingi loll…Ma ei ole sulle kordagi öelnud, et sa oled luuser, miks sa mulle sõnu suhu paned? Kui sa inimeste juttu nii tõlgendad, ehk tegu sul mingi enda kompleksiga. Muudmoodi pidevat ja alusetut hirmu, et teised sind luuseriks peavad, ei oska ma seletada.

            Sinu isiksusega ei ole mul probleemi, probleem on ikka selles mida sa ütlesid (LOLL LITS! Käin siin sinu üle naermas). Ma arvan, et sa teeksid selle taidluse meie vahel palju kiiremaloomulisemaks, kui sa ütlesksid kohe ära, et sa oled näiteks vaimse alaarenguga ja sind ei tohi narrida, sest terve inimese suust sellist segast juttu ma enne kuulnud pole.

            Tulles selle juurde, et “Sina oled enda arust jube äge ja populaarne”. Muidugi ma olen enda arust äge, kas sa ei arva, et sa oled äge? Ja no see, et ma olen nt blogide seas võrdlemisi populaarne, ei ole mitte minu arvamus, vaid fakt.

            Head õhtu jätku.

  • Avatar
    Vasta mõmm 30. juuni 2015 at 19:15

    Hei!
    Ei teadnud kuskohast küsida, aga mis
    sai sellest perest kelle juurde
    pidite talgutele minema? 🙂 Kas nad
    said raha kokku ja tööd tehtud?

    Päikest! 🙂

  • Avatar
    Vasta Sume 30. juuni 2015 at 18:15

    (Eesti )ühiskonnas on ju palju inimesi, kes on vaeva näinud, teevad kasulikku tööd, aga ei saa normaalset palka. Minu arust on
    selge, et turg ei suuda ühiskonda täielikult ja nö mõistlikult reguleerida, osad inimesed saavad väga palju palka, sest nad on
    turul irratsionaalselt populaarsed, aga ühiskonna tarvis üleüldiselt loovad samaväärset väärtust kui väiksema palgaga
    inimesed, kes lihtsalt pole nii popid. Seetõttu peabki riik sekkuma ja pakkuma vastavat maksusüsteemi, toetusi või nt
    kodanikupalka. Viimane oleks tegelikult kõige odavam variant riigile, sest kodanikupalga puhul kaoksid ära muud toetused,
    eristamine, regulatsioonid, pidevad x ja y seaduste muudatused, parandused, lõputud kontrollid jne jne ja siiamaani on
    eksperimendid näidanud, et see mõjub positiivselt ja vähendab riigi kulusid pikemas perspektiivis. Nt Wikipedia Basic income
    jutu järgi Kanadas maksti ühes linnakeses kõikidele kodanikupalka, tulemused näitasid, et tööhõive ei vähenenud, paranesid
    haridusalased tulemused ja inimeste tervis üleüldiselt. Indias samamoodi, sh seal toodi veel välja, et puuetega inimesed
    muutusid ühiskonnas aktiivsemaks, Namibias hakkasid lapsed rohkem koolis käima jne. Ehk siis isegi sellistes piirkondades,
    kus mõned inimesed eelarvamuslikult ootavad, et äkki hakatakse täielikeks loodriteks (Namibia – ikkagi Aafrika ju) vms,
    hakatakse hoopis rohkem õppima, tervislikumalt toituma ja sääste koguma tänu kodanikupalgale.
    Nii et täitsa huvitav asi see kodanikupalk, mulle tundub see isegi mõistlikum kui lõputud detailsed juuksekarva regulatsioonid,
    et kes saab rohkem ja kes vähem ja kes trenniraha jne, sest neid piire peaks pidevalt nihutama ja mida keerukamad seadused,
    seda vigasemad need on, seda rohkem lisatööjõudu riigi palgale ja riigikogu istungeid parandusettepanekute kuulamiseks ja
    kinnitamiseks ja uuesti parandamiseks jne jne. Lisaks veel see, et nt Iirimaa mingi uuringu kohaselt peaks maksukoormus
    kodanikupalgaga riigis olema u 45% (oleneb kodanikupalga suurusest muidugi ka), mis Eestis juba on pm niikuinii või rohkemgi
    kui käibemaks ja aktsiisid juurde panna, st kui tööandja palgakulu on 1000 eurot, siis sa saad kätte u 600, millest omakorda läbi
    tarbimise annad riigile veel juurde.
    Nagu sa isegi andsid sellele naisele süüa (kala, mitte õnge) ja naine sai jalule, võib ka kodanikupalk olla see, mis lõpuks need
    probleemid lahendab, mida haridussüsteem ja turumajandus pole suutnud lahendada. Et mingist hetkest pole enam mõtet
    juuksekarva lõhki ajada oma detailsete seaduste ja haridussüsteemi õngedega ja tulebki kõikidele inimestele lihtsalt raha
    anda, et ühiskonnas olevad probleemid ära lahendada.

  • Avatar
    Vasta Iti 30. juuni 2015 at 18:08

    Oh need toetused on tõesti kuum teema. Siinkohal tahan rääkida ühest olukorrast (kindlasti on selliseid juhtumeid ka rohkem).
    Nimelt tean perekonda kus on kaks last ning nad ei tule omadega hästi toime, seega peaksid nad kindlasti saama suuremat
    toetust…samal hetkel tean ühte 5 lapselist pere, kes saavad igasugu toetusi(paljulapselisus ja kõik muud jutud) ning nad tuleksid
    ka ilma nendeta toime. Seega on toetuste süsteem üldse väga vale. Pole vaja anda raha, kui sul on 10 last aga saaksid ka ilma
    toetusteta hakkama. Pigem andke kahe lapsega perele kes on vaesuses piinlev!!

  • Avatar
    Vasta A. 30. juuni 2015 at 18:04

    Ühesõnaga, kui mina ja mu elukaaslane teenime kahepeale kokku veidi üle 2000 euri, millest igakuiselt läheb
    eluasemelaen+komunaal talvisel ajal umbes 400 euri + elekter kuskil 35 euri + internet 20 euri + kaks mobiili 30 euri + auto
    järelmaks, kindlustus ja kütus 500 euri, toidu peale läheb igakuiselt kuskil 300 euri ( siinkohal arvestan hetkel ennast ja oma
    meest, kuna lapsi meil kahjuks veel pole ). Võtame veel maha kahe lemmmiklooma igakuised kulud, mis on hetkel kuskil 30
    eurot. Hetkel on meil siis alles 685 euri. Nüüd lisame kõigile nendele kulutustele veel omakorda otsa lapse olemasolu ja temale
    kuluvad summad : toit+mähkmed+riided+mänguasjad+arvatavasti medikamendid jms. Ei ütleks et seda raha niivõrd palju on …
    Jah ma saan aru, et on inimesi, kes teenivad miinimumi ja on üksikvanemaid jne. Ausalt, kui ma elaksin üksinda ja teeniksin
    miinimumi, ma hüppaks aknast välja, rääkimata sellest, kui mul veel kõrval laps oleks. Inimesed võiksid lihtsalt veidi …
    avaramalt ringi vaadata. See kui inimesed teenivad raha veidi rohkem, kui miinimum palgal elavad inimesed, ei tähenda, et nad
    pea iga kuu kogu selle palgavahe sokisäärde paneks. Lihtsalt igakuised kulutused kipuvad olema suuremad. Jah võiks ju kolida
    2x väiksemale pinnale, auto maha müüa, toidukorvi üle vaadata jne aga miks ? Me käime selleks tööl ja teeme SEDA tööd,
    selleks, et elada nii nagu me elame…

    • Avatar
      Vasta Liina 30. juuni 2015 at 21:42

      “Ausalt, kui ma elaksin üksinda ja
      teeniksin
      miinimumi, ma hüppaks aknast välja”
      Jaa, üksi elamine on luksus 😛

    • Avatar
      Vasta Klaudi K. 30. juuni 2015 at 22:30

      Ka need inimesed, kes teenivad miinimumi või alla keskmise palka, teevad tööd. Kahjuks ei ole Eesti ühiskond nii arenenud, et
      ka koristajad, müüjad, turvamehed, bussijuhid saaksid elamisväärset palka. Võib öelda, et nende erialade esindajad võiksid
      minna ülikooli ning õppida midagi, mis tagaks neile ja nende peredele parema elu aga ma arvan, et me võime kõik nõustuda, et
      see pole lahendus olukorrale. Keegi peab neid töid nii kui nii tegema. Las siis vähemalt nende tööde tegijad saavad lisatoetusi.

      Haridusest aga nii palju, et see ei anna garantiisid ja kõik ülikooli diplomit nõudvad tööd ei ole ka kõrgelt tasuvad. Kahjuks aga
      koristaja võib olla professionaalne, kiire ning oma tööd tundev (näiteks toidutööstuses töötavad koristajad peavad väga hästi
      oma tööd ja puhastusaineid tundma, sest nende teadmatus võib olla tervist kahjustav) aga ta ei saa nendest oskustest
      rikkamaks. Samuti on müüjaga (ja kutsekoolides saab isegi müüja eriala õppida) aga..jah.

  • Avatar
    Vasta M 30. juuni 2015 at 17:52

    See on tõesti väga-väga armas tegu sinupoolt 🙂 Samas on nii palju õudsaid inimesi kes kasutavadki inimesi julmalt
    ära.. Ja kuidas siis aru saada kes tõesti hädas on ja kes niisama nutulaulu laulab ? Lasteraha on ka meile väga tähtis, sest on
    enne palgapäeva ja aitab nii mõnigi kord kitsikusest välja ..

    Mäletan juhtumit kaltsukas kus üks laps tahtis mingit mänguasja, teate küll kuidas lapsed nuiavad ja ema muudkui korrutas, et
    ei saa pole raha .. Mul hakkas nii kahju lapsest ja otsustasin ise ära osta, kahjuks seal kaardiga maksta ei saand ja mul jäi 20
    senti puudu ( maksis vist äkki mingi 6-7 eurot .. Vaatasin siis sellepeale poemüüa otsa kes siis valjult üle poe lajatas, et tema ei
    hakka küll igasugustele välja tegema .. Inimesed vaatasid meid nagu mingeid kodutuid, kusjuures too müüa muheles
    rahuldusest, et sai nüüd kellegile väga sitasti öelda.. Igastahes pani see noor ema koos oma lapsega nagu tuulispask poest välja
    ja mina jäi lelu käes lollilt vaatama ..

    Vot siis aitamisest. Mul ei tekkinud kordagi kahtlust kas peaksin ikka aitama, sisetunne ütles, et üks laps saab väga õnnelikuks
    aga poleks eluseeski arvanud, et üks mingi vanamutist poemüüa suudab totaalselt ära rikkuda mu eluisu ..

    • Avatar
      Vasta Andra 30. juuni 2015 at 20:32

      Appi..nii kahju jah,,kui inimesed ei oska teisi rõõmustada,nagu elu summast jääks ilma. See rõõm mis valmistada lapsele oleks
      olnud palju suurem.

      • Mallukas
        Vasta Mallukas 30. juuni 2015 at 21:32

        Õudne jah 🙁

    • Avatar
      Vasta LMS 30. juuni 2015 at 20:41

      Ei tasu elada üle oma võimete.

  • Avatar
    Vasta Piret 30. juuni 2015 at 17:47

    Nagu sa kirjutad: iga inimene peaks saama
    palka nii palju, et ära elada. See on väga õige,
    sest ameteid on palju ja kõik tahavad ju
    hakkama saada. Lapsi mul endal küll ei ole, aga
    arvan, et õige on last saada siis, kui suudad ta
    ka üksinda üles kasvatada. Mitte riik ei pea sind
    toetama. Lapse suhtes on see väga ebaõiglane,
    kui tema vanemad jäävad lootma riigipoolsele
    toetusele ja siis kiruvad, kui väike on
    lastetoetus.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 30. juuni 2015 at 17:52

      Ma ei räägi siin riigipoolse toetuse ootamisest, vaid sellest, et mõnel perel lihtsalt on raskem kui teistel. Ütleme näiteks perekond, kes saab küll söögi lauale, aga perega kuskile minna ei saa, siis see raha oleks ju ideaalne selleks:)

    • Avatar
      Vasta K. 30. juuni 2015 at 20:29

      Kas sa oled kunagi sellele möelnud, kuidas saavad hakkama need inimesed,
      kes ei ole planeerinud lapsi, sest selleks pole raha, aga rasestutakse isegi
      pille vöttes? Ma tean päris palju selliseid noori inimesi, kes koolist
      sünnitama lähevad ja on sunnitud oma elu ruttu ülesse seadma. Sellisel
      juhul läheb aega, enne, kui pere kogusissetulek oleks piisavalt hea, et isegi
      seda 45 eurost toetus pole vaja.

  • Avatar
    Vasta Pille 30. juuni 2015 at 17:20

    Mõtlemisainet kõigile selles postituses.
    Tean ise ka peresid, kus 45 eurot on märkimisväärne raha, millega tuleb toidulaud pikaks ajaks kaetud saada ning samas tean
    peresid, kus see 45€ käib nii muuseas lõunasöögi alla kuskil restoranis, et silm ka ei pilgu. Loodan, et varsti seda lasterahade
    jagamise süsteemi korrigeeritakse ning kindlasti ma ei protesteeriks, kui mina ise seda ka enam ei saaks. Isegi kui mu palk pole
    teab mis suur, siis elukaaslasega kahepeale saame ju tegelikult ilusti hakkama. Samas kui Eestimaal on üksikvanemaid, kel seda
    raha iga kell rohkem vaja läheb.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 30. juuni 2015 at 17:30

      No ma ise mõtlesin sama! Et kui on võimalik mõtlemata see raha panna restorani alla, siis järelikult pole seda ka eluliselt vaja 🙂

  • Avatar
    Vasta Laura 30. juuni 2015 at 17:03

    Seni, kuni see raha ei läheks mõne sarisigija toetuseks, poleks mul kahju enda osast tulevikus loobuda.

    • Avatar
      Vasta Triin 30. juuni 2015 at 18:26

      ??@sarisigija. Selle sõnakasutuse jätame meelde.
      Võiks seada uueks sõnaks.
      Aga selle mõttega 100% nõus. Raha (riigi toetuse)
      nimel lapsi saada on ikka paganama vale. Ja “ups
      kogemata juhutus” pole mingi vabandus, nii palju
      need kondoomid vm ei maksa.

  • Avatar
    Vasta Eliise 30. juuni 2015 at 16:49

    Ma võin nüüd eksida aga minu arust on
    sellistele raskemates oludes peredele mingid
    lisatoetused. Avaldua tuli teha vist kord
    kvartalis

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 30. juuni 2015 at 17:13

      Kindlasti mingid variandid on, aga ma ise ei ole kursis nendega.

  • Avatar
    Vasta Trn 30. juuni 2015 at 16:48

    Praegu loen ja klimp kurgus. Nii ilus tegu sinu poolt ja nii tubli naine, et nii kiirelt oma elu joonele sai.

    • Avatar
      Vasta merka 30. juuni 2015 at 21:38

      +1

  • Avatar
    Vasta K 30. juuni 2015 at 16:34

    Ma olen nõus sellega, et need, kellel raha tõesti vaja läheks, et neile oleks need toetused suuremad.
    Samas, aga ei meeldi mulle see, et vanemad ei võta vastutust selle eest, et nad on ühe inimolevuse
    sigitanud ja ei suuda tema eest nüüd piisavalt hoolitseda, toita jms. Kahjuks on meil selliseid peresid küll
    ja küll siin armsal Eestimaal. Ja ma usun, et ka selliseid, kes lapsi ehk selle mõttega sünnitanudki on, et
    saada natukene viinaraha 🙁 . See on nii kurb lihtsalt!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 30. juuni 2015 at 16:35

      Jah, muidugi on selliseid, kes teevad lapsi lasteraha pärast, aga ma ütlen ausalt, kui minu 45 euri läheks lisaks mingile viinaninale, kellel laps kodus, siis laseksin sellel ikka minna. Ehk vähemalt midagigi jäöks ka lapsele, mida muidu ei jääks.