weekend food ja söögijutud

Mõtlesin, et jagan teile nädalavahetuseks kaht imelihtsat retsepti. Üks on selline, et kui viitsid rohkem vaeva näha, teine selline ekstreemselt kerge variant. Aga nii head mõlemad. Teinekord on mul lausa kahju, et ma nii hästi süüa teen. Kuidas kurat ma imestada saan, et ma aina paksem ja paksem olen, kui ma endale selliseid imelisi hõrgutisi valmistan.

Muuseas, viimasel ajal on paar mu enda tuttavat/sõbrannat ja isegi random blogilugejad uurinud, et mis ajast ma süüa teha oskan. Pean ausalt nentima, et mingisuguseks imeliseks kokaks ma ennast ei pea, aga rohkem süüa hakkasin ma tegema peale eksist lahku minekut. Samas skilli oli siis vähe, lihtsalt niisama katsetasin ja proovisin.

Viimastel aastatel olen ma a) hakanud vaatama kokasaateid, b) saanud lõpuks võimaluse rohkem ka väljas söömas käia. Need kaks asja on tõesti pannud mind huvituma söögist ja selle tegemisest. Nõnda ma siis kodus teinekord katsetan, aga ärge arvake, et ma selle pärast siin iga päev mega hõrgutisi lauale paneks. Ma lihtsalt näitan neid, mis hästi välja kukkunud on ja mida te ise ka kodus proovida võiksite. Minul endal on küll mõnikord nii, et no jumala eest, MIDA ma süüa teen. Ja noh, tee või tina, aga ma ei suuda toidublogisid lugeda, sest nende retseptid on mulle pahatihti megaigavad lugeda. Irooniline, sest mulle endale ise meeldib TÄIEGA neid teha. Ja mõnikord on nii, et söök tuleb lihtsalt rõve, siis ma teile ka seda ei näita, vaid sööme siin nuttes omakeskis.

Aga mega intro nüüd kõrvale jätta, siis nüüd tulevad need kaks… ütleme pigem toiduIDEED, sest nagu te teate, ei ole ma suurem asi retsepti jälgija ja ka minu “retseptid” on sellised “ah tee umbes nii” stiili asjad.

Esiteks tulid meile ükspäev külla minu vanemad, et kasuisa saaks aidata Kardol kuuri ehitada. Mina tegin siis meestele (ja teistele ka) burkse.

Ega tõesti siin suuremat retsepti pole, kui osta hakkliha, sega see muna, maitseainete ja riivsaiaga ära ja prae pannil või viska ahju. Küll aga tahan ma teile näidata, mida mulle burksi vahele meeldib panna. Ega mina ei tea, võib-olla teie juba ammu lajatate oma burgerite vahele neid asju, aga kes veel ise sellele ideele pole tulnud, siis soovitan soojalt!

Marineeritud punane sibul on alati mahedam ja mõnusam kui niisama toores sibul. Selle jaoks viiluta sibul ja vala peale surakas punase veini äädikat. Et see sibulake sinna äädikasse vedelema ei jääks, siis las ta hulbib seal max minuti, siis “vääna sibulad peos välja” vala äädikas kausist jee ja pane sibulad sinna tagasi. Mekib ka neile, kes suured sibulasõbrad muidu ei ole.

Peet on sõbrake, kes Aussis küll iga burgeri vahel oma pesa leiab. Ma ei saa aru, miks ma üldse peeti tihemini ei kasuta, sest rosmariini, soola ja oliiviõliga ahjus küpsetades on nad mõnusalt magusad ja…maised, kui see on normaalne sõna. Nagu selline MÕNUS vili. Mul järgmisena on plaanis teha krõbedat veisesteiki justnimelt peetidega. Peet on tuus ja praegu Maximas sigaodav ka, minge proovige järgi, kui ei usu.

Kolmas soovitus on idud – need annavad nii salatitele, kui ka burksile mõnusa tekstuuri ja huvitava maitseelamuse igas ampsus.

Täna tuli mul aga selline tunne, et tahaks midagi head. Käisin siis turu peal maksa otsimas (sest mul on MITU KUUD maksaisu olnud), aga tuleb välja, et seda müüakse ainult teisipäeviti. Mis siis ikka, kui kehitasime õlgu ja ma pidin pettunult maksata koju tulema. St noh, enda maks oli mul õnneks siiski alles.

Kodus oli tegelikult eilsest grillimisest veel täiega liha alles ja kui ma nägin külmikus mingit tilliga maitsestatud boilerifileed, teadsin ma kohe, et nendest peavad tulema kanaampsud. Ja eriti hea oleks, kui maailma kõige lihtsamini valmistatavad kanaampsud, sest ma lihtsalt ei viitsinud kokata, aga ikka tahtsin “midagi head”.

Nõnda ma kahmasingi kanatükid ja kolm kaussi. Ühte kaussi lõin ühe muna, teise panin jahu-soola-pipart ja kolmandasse riivsaia. Iga kanajupike läbis sama teekonna: muna-jahu-riivsai ja lendas pannile. Umbes 10 minutiga oli kana valmis ja kuna ma teda enne tükendada ei viitsinud, tegin ma ta alles nüüd suupärasemateks ampsudeks.

Kastmed on ka megalihtsad. Vasemas on tavaline sinep-mesi-sool-laim kooslus ja paremas maitsestamata jogurt-tsilli-till. Mmm…Võttis max 15 min ja tõepoolest sain, mida tahtsin – midagi head. Nojah, arvatavasti vähemalt ühe lisakilo ka, arvestades, mis tempoga ma seda kana hävitasin.

Edit: Kardo tuli koju ja nõudis kanasnäkke juurde. Eks ma siis kiirelt tegin. Seekord taipasin külmikust magusa tsillikastme  ja sidrad ka välja õngitseda. Mina joon täna Hipsterit ja Kardo Snoobi. Vot sellised vennad oleme!

Mis teie menüüs selline asi on, mis on lihtne, kiire ja maitsev?