life is what happens…

….when you’re busy making other plans.

Homme kirjutan ma kirja Marile, sest Mari saab just homsel kaunil päeval lausa 2-aastaseks. Et sa teaks, siis natukene veel oodata ja see sama 2-aastane Mari hakkab sulle olema maailma parim õde. Tänane kiri ei ole aga teps mitte Marile, vaid hoopis sulle, väikesele präänikule, keda on narr isegi präänikuks kutsuda, sest suuruselt oled sa midagi mooniseemne kanti.

Ma ei ole vist kedagi elu sees nii väga oodanud, kui ma sind ootasin. Ja jah, ma vahepeal sain uue töökoha ja siis mõtlesin, et peame su tulekuga veel vähe ootama, aga see kõik on mingi suvaline suurte inimeste jutt, mis sind nagunii ei huvita ja millest sa aru ei saa. Aga lihtsalt, et sa teaksid, siis me ootasime sind juba jupp aega ja nüüd niimoodi ootamatult ja salakavalalt sa tulidki, just siis kui ma olin alla andnud ja mõelnud, et nojah, ootame siis selle asjaga.

Naljakas, ma mäletan nii täpselt neid mõtteid, mida ma mõtlesin siis, kui sain teada, et ootan sinu õde. Need mõtted on tegelikult täitsa kirjas ka (SIIN), aga nüüd on mu peas lihtsalt: “JESSSSS, tegelt kaa! WOHHOOOOOOOO!!!!!”.  Sa lihtsalt teed mu juba praegu nii õnnelikuks, et ma tahaks natukene nutta. Jah, ma mõistan, et minu nutma ajamine ei ole kuigi keeruline, sest ma ükspäev nutsin siis ka, kui Mari Kurele pai tegi. Kurg on üks mustvalge kass, keda sa ka kunagi nägema saad, aga seda sa pead veel ootama.

Aga kuidas ma selle imelise uudise sinust sain? Nüüd me peame minema ajas üleeilsesse, kus ma hakkasin omaette juurdlema, et millal mul küll need päevad hakkama pidid. Kuna ma täpselt ei mäletanud ja vannitoas vedeles viimane rasedustest, siis mõtlesin selle ära teha. Esimese kahe sekundiga oli see negatiivne, aga oodata tuli 5 min. Panin selle testikese siis kapiäärele ja… unustasin selle viieks tunniks. Oh kallis väike mugul, kui sa mind lähemalt tundma õpid, siis sa mõistad, et ma unustan kogu aeg igasuguseid asju ära, seega pole ime, et mul ka see test meelest läks. Ühesõnaga läksin ma seda siis tunde ja tunde hiljem vaatama ja see oli positiivne.

Ma ei eelda, et sinuealine loode seda veel teadma peaks, aga tegelikult on selline asi, et sinna võib tekkida mingi asi, mida kutsutakse “kuivamistriibuks” ja kuna ma olin ennegi sellist asja näinud, siis ei arvanudki ma, et ma päriselt rase olen. Küll aga mõtlesin ma, et peaks ehk järgmine hommik igaks juhuks uue testi tegema.

Ja nõnda ma eile maailma suurima pissihädaga Maxima apteegi tormasin, sealt kolm testi ostsin ja kodus kaks kohe kasutusse panin. Asetasin ka nemad kapile ja mõtlesin, et vaatan siis viie minuti pärast nagu kord ja kohus. Muidugi jälle unustasin, aga umbes 15 minuti pärast astusin ma vannituppa ja mu peas olid sellised mõtted, et ah, nagunii see on negatiivne. Ja siis pettumus, et miks see negatiivne on. Ja siis mõtle, et okei okei Mariann, see oligi ju nii mõeldud, et see ei peagi ju veel praegu olema. Sa ei saa olla pettunud, et juhtub see, mida sa ISE PLAANID. Ning ma võtsin ühe testi kätte… ja teise testi kätte. ISSAND MA OLEN RASEEEE!

Igaks petteks tegin ma täna hommikul ka ühe testi, ma ei tea küll miks, sest see, et sa tuled, on nagunii kindel. Ja see on nii toree!

Ja kui sa mõtled, et huvitav mida sinu kallis isa sellest kõigest arvas, siis ma võin teda lausa tsiteerida: “Ooooo! Palju õnne siis meile!”.

Mmm… nii tore on nii õnnelik olla, aitäh sulle juba ette selle eest.

Igatahes edu sulle edasi kasvamisel, ma pean nüüd minema su õekese sünnipäevaks ettevalmistusi tegema. Muide, ma arvutasin mingi netikalkulaatoriga, et sinu sünnipäev peaks olema 14. juuni. Nii ilus aeg ju! Ma olen terve elu tahtnud, et mul suvel sünnipäev oleks. Veab sul!

Laav juu!

EDIT: Palusin su kallil isal ka paar sõna öelda ja tema poolt siis järgnevad mõtteterad: “Jõudu ja jaksu sulle sinna emaka seina külge. Igatahes kasva kasva, lillekene ja mul on pohhui kas sinust saab poiss või tüdruk, peaasi et sa terve laps oleksid ja öösel üles ei ärkaks!”.

Father has spoken.