AVALDAN ARVAMUST

kaua võib?

20. detsember 2015

Mõelda vaid, ma alustasin blogiga 2005. aastal. See tähendab, et kohe saab täis 11 aastat blogimist. Ega muidugi pole ma 11 aastat nii tihedalt bloginud kui viimastel aastatel, kuid üldiselt olen ma ikka üsna usin kirjutaja olnud, isegi siis, kui lugejaid päevas oli mingi 10.

Homme peaks ma allkirjastama reklaamilepingu järgmiseks aastaks. Selle lepinguga garanteerin ma endale siis keskmise Eesti palga ainuüksi blogi eest. Tundub ju nagu superhea diil eks – mina muudkui kirjutan ja saan raha ja saan enda perele rohkem asju lubada ja see kõik on hästi tore, ainult, et mul on tunne, et ehk aitab. Ehk ma olen oma kirjutamised juba ära kirjutanud?

Need, kes blogi pikemalt loevad, need juba nagunii vast teavad, milline ma olen ja mida ma asjadest arvan. Mis mul siin ikka siis seda veel aastaid heietada. Mul lihtsalt pole enam midagi öelda ja ma kardan, et nagu kõik head asjad saavad ükskord läbi, peab see Malluka blogi ka pillid kotti panema.

Ma ei hakka siin dramaatiliselt hüvasti jätma, sest mul on veel paar lõpetamata asja, mis mul lepingujärgselt siin blogis vaja teha on, aga tundub vist nii, et pikka pidu ka ei tule. Kaua ma ikka olen “see Mallukas”. Ma võin vahepeal vast rahus Mallu ka olla, ma arvan.

Ütlen täitsa ausalt, et niru on, kui mulle kogu aeg rõhutatakse, et: “sinu blogi loevad nii paljud ja sa PEAD eeskujuks olema ja PEAD olema poliitkorrektne ja PEAD olema alati väga arukas ja vaoshoitud ja korralik”. Mul tükk tegugi, et enda kodus eeskujuks olla siin mudilasele, vaja mul nüüd olla veel mitmekümnele tuhandele inimesele päevas eeskujuks. Ma ei pea seda kuidagi vajalikuks, sest minu arvamused ja käitumised on ikka minu omad, ei kavatsegi neid teistele peale pressida kuidagi. Ma KEELDUN olemas mingit sorti eeskuju, kui see tähendab, et ma ei saa olla mina ise.

Minge võtke endale eeskujudeks need ema theresad, kes siin blogimaailmas iga nurga peal on, kelle moraal on pilvedes ja elu täiuslik kui lilleõis. Nad ei tee iial midagi valesti ja iga sõna on läbimõeldud ja loomulikult on nad alati kaunid ja ilusad ja lapsed alati nii andekad ja mehed nii romantilised ja nende meisterdused kukuvad alati imeliselt välja. Vot SEE on eeskuju! Mitte minusugune ropendav veinijoodik. Ütlen ausalt, mäs eeskuju mina ka olen või miks üldse olema peaks?

Te ei kujuta ette ka, kuidas ma ikka aeg-ajalt korralikult hoian ennast siin blogis tagasi, sest see pole ju viisakas või kena. Jesus, mul peaks juba enesekontrolli eest vähemalt kolm medalit olema. Aga kuna neid välja ei jagata, siis olengi ilma. Kuigi öeldakse, et kõigile ei saagi meeldida, siis paraku ma olen ikka natsa selline vend, et vahepeal loen neid kommentaare ja mõtlen, et aiii kurja, kui nad mind päriselt teaks, siis nad raudselt tahaks muga sõbrad olla, sest ma olen ikka nii tore pullivend ja muidu tuus inimene. Aga eiiiiii. Ikka on tarvis võhivõõrastel mind heitida.

Mitte, et ma ise parem oleks onju. Mõnikord loen ka teiste kirjatükke ja no kurja, nii ebameeldiv inimene tundub. Ju siis ma olen samasugune osadele ja ilmselt on see okei. Küll aga on see pannud mind natukene mõtlema, et mida säärane negatiivsus teha võib. Ja ma kardan, et kuigi enamuse ajast suudan ma selle endast maha raputada, siis mõni hetk on kergem ja mõni raskem. Ja päris ausalt pean tunnistama, et kui mu rasedus katkes, siis meenusid mulle korduvalt need perekooli: “purjus peaga tehtud soovimata laps” kommentaarid ja need läksid nii sügavale hinge ja tegid mind nii vihaseks ja kurjaks ja vastikuks, et ega see just kõige meeldivam ja rahulikum hingeseisund vast ei olnud.

Eks ma olen ise seda teinud. Kirjutan siin suure suuga kõike mida mõtlen ja tunnen ja arvan. Kuigi eks ma olen ennast tagasi hoidnud ikka kõvasti, nagu mainitet. Ei viitsi mina enam kaasa rääkida nendes teemades, et mida kelle laps oskab ja mida sööb ja kui palju multse vahib. Pole minu laps – pole minu asi. Nii kaua muidugi, kui keegi just vägivalda ei kasuta vms, siis tehku, mis tahavad.

Teine võimalus on see, et ma lihstalt lõpetan oma arvamuse avaldamise ja pean blogi teemal “käisime täna tibuga õues!”, “küpsetasin täna piparkooke!”, “olin täna ideaalne!”. Ja kuigi teinekord on ka selliseid asju armas kirjutada, siis selle nimel blogi pidada vast ei maksaks. St. mälestuse jaoks hea, aga siis ma teeksin juba pigem kinnise blogi, kuhu sellised asju kirja panna.

Ma lihtsalt EI TEA enam. Lihtsalt ei tea.

blog

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

116 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply truhtruh 30. detsember 2015 at 22:27

    Ma võin öelda, et su kirjutatu on vähemalt autentne. Ma ei tunne lugedes, et sa üritaks midagi ilustada või väita, et su elu on
    idekas ja tuba alati korras ja kõik alati 5+. Sa kirjutad asjadest nii nagu on ja enamiku blogide kohta seda öelda ei saa, sest aeg
    ajalt tullakse ikka välja väidetega, mis panevad pead kratsima või mõtlema, et ma olen ise loll ja saamatu, et mul samamoodi
    pole. (Nagu näiteks siis, kui oli see teema blogides, kuidas keegi ei tülitse oma kaaslasega!) Nii et ära põe. Seda kirjutamispõuda
    on ka raske vaadata, ilmselt lugejad saavad aru küll, et sa ei taha endast kirjutada ja teed rohkem tootearvustusi ja see on
    kuidagi kurb.

    Edu!

    • Reply Mallukas 31. detsember 2015 at 10:40

      No tegelikult ega ei saagi kõigi elu olla samasugune. Mina näiteks ka Kardoga ei tülitse mitte kunagi. Ma olen solvunud jah loomulikult olnud, aga kuna ta sellega vedu ei võta, siis mis ma ikka üksi solvun. Samas on mõne jaoks näiteks loogiline, et ta enne magama ei lähe, kui nõud pestud ja tolmuimejaga üle käidud toad, mina jälle ei oska nii elada. Elud….erinevad raisad!

  • Reply A 22. detsember 2015 at 13:45

    Ma tegelikult sain juba ammu aru, et ega sa
    enam ei viitsi. Ja postitused tulid ka nagu
    “pastakast imetud”. Ei, see pole absoluutselt
    halvaga :D
    Lihtsalt oli nii, et varemvaatasin, ahhaa mallu
    postitus, kohe lugema! Ükskõik mis see ka
    polnud (ma rohkem tahtsin neid postitusi, mis
    olid täis kõmu). Ja nüüd ma isegi ei viitsinud
    avada su postitusi. Mitte, et sa mulle ei
    meeldiks, aga lihtsalt ei tundunud enam, et
    tahan lugeda. Ma ei tea, kas sa mõistad mind,
    aga mina sind mõistan (nii palju kui ise
    kirjeldanud oled :)

    • Reply Mallukas 22. detsember 2015 at 13:47

      Jah, võid täitsa rahulik olla, uuest aastast jätan kõigi hinge rahule :D

      • Reply K 22. detsember 2015 at 17:36

        nounounouuuuu!!!! :(

      • Reply A 22. detsember 2015 at 20:32

        Ma ei mõelnd seda nii :D pigem kurb on.
        Kurb sp, et sa ise sellest väsinud oled ja
        kurb, et enam polegi mingit normaalselt
        blogijat, kelle mõnusaid ja tabavaid
        kirjatükke lugeda :(

        • Reply lilli 23. detsember 2015 at 22:11

          Kui sa otsid kedagi, kelle mõnusaid
          ja tabavaid kirjatükke lugeda siis loe
          Henry blogi. :)

  • Reply NipiTiri 21. detsember 2015 at 11:54

    Kui pole enam millest kirjutada siis on õige aeg uue lapse jaoks. Ja kõik hakkab nagu algusest… : D

    • Reply Mallukas 21. detsember 2015 at 12:04

      Nagu sa ehk mäletad, seda ma juba proovisin ja ei töötanud raisk.

  • Reply Ebapärlikarp 21. detsember 2015 at 11:22

    Mina isiklikult küll tahaks, et Sa blogiga jätkaks. Tonn iga kuu “ära anda” tundub kuritegu :D Kellel meist ei oleks oma tööst
    aegajalt kopp ees või tunne, et äkki tahaks midagi muud? See blogi ikkagi on natuke sinu töö, kui sa selle eest ka palka teenid.
    Nimeta seda hobiks ka, aga töö on ta samuti.

    Teisalt ootan minagi natuke sisukamaid lugusid, arvamusavaldusi, rohkem huumorit, aga mitte hektilist hala ja reklaami.
    Samas on ilmselt sama palju inimesi, kes seda hala naudivad ja hoopis sellepärast su blogi loevad :D Ning reklaamita ka ei saa,
    kui tahad teenida. Seega ilmselt peadki kirjutama kõigest ja samas mitte millestki, kui ei tahad, et lugejaskond oleks ja püsiks
    suur, mille abil saab selle Eesti keskmise palga teenida. Kui kitsendaksid oma blogi mõnele kindlale teemale, millest ISE
    kirjutada tahaks, siis võibolla oleks see lahendus, kus ise end paremini tunned, aga mis see blogilugejatega teeks… Võibolla ei
    teeks midagi :)

    • Reply Mallukas 21. detsember 2015 at 11:28

      Tead need arvamusavaldused, nendega on nii, et arvamus on nagunii nagu perse – igaühel oma. Miks siis mina oma perset teisele peale suruma peaks, nagunii näen alati kommentaaridestki, et tegelikult on igal asjal mitu külge. Seega kui ma esimese hooga tulen siia prääksuma, et ooo mina arvan nii ja naa, siis üsna kiiresti suuudab keegi mind oma kommiga panna ka asja teist poolt nägema ja siis on mul lihtsalt imelik, et kuidas ma kohe niipidi ka ei mõelnud.

      Huumorist nii palju, et ju siis ma pole väga naljavend :D

      • Reply Ebapärlikarp 21. detsember 2015 at 11:35

        Jajah, huumorisoonega väga kiita ei ole :D

        • Reply Mallukas 21. detsember 2015 at 11:43

          No mis sa hädaga ära teed :(

  • Reply S 21. detsember 2015 at 09:57

    Sama teema, mis muusikutel, alguses
    alustatakse hobina, kuid mingi hetk
    kui tuntus on saavutataud, siis kaob
    algne põnevus ja võlu, kuna hobist on
    saanud töö, millega kaasnevad
    lepingud, kohustused ja avalik
    tähelepanu. See kindlasti tekitab
    pinget ning see hetk tuleks lihtsalt
    endalt küsida, et kas kirjutamine on
    see, mida soovid oma elus teha, kui
    vastus on jaatav, siis tuleb võtta
    väike puhkus, lõõgastumise aeg
    lihstalt iseendale. Võib küll mõelda,
    et raha pole oluline, kuid mõni rügab
    pühade ajal väikeste laste kõrvale 24
    h vahetusi ning saab poole antud
    sissetulekust.

    • Reply Mallukas 21. detsember 2015 at 10:28

      Just nii ma tegingi :)

  • Reply Ave 21. detsember 2015 at 01:32

    Aga kullakene, võta puhkus! Blogi on su töö,
    mingilmääral. Aeg on võtta üks korralik
    puhkus! Just hea, enne lepingu sõlmimist!

  • Reply tui 21. detsember 2015 at 00:36

    Mina saan teemapüstitusest ideaalselt aru. Küsimus pole ju blogis või kirjutamises või rahas, küsimus on selles, et inimene ei
    tea oma peas, mis ta täpselt teha tahaks ning siis saabub leping, kuhu tuleb anda allkiri, ning see tekitab surve.

    Olen ise sarnases olukorras olnud – tegin projektipõhist tööd, mis maksis päris hästi ning mis mulle väga meeldis (samuti
    kirjutamisega seotud, kuigi mitte avaliku), sain selle tõttu ka reisida ja mulle meeldis, et peale oma töökoha palga oli mul selline
    “isiklik puhver” – kui tahtsin, sain endale midagi erilist teha, kui tahtsin, panin “mustadeks päevadeks” kõrvale. See kestis mul
    mõned aastad, umbes 3-4, olin täiesti ära harjunud. Siis oli mul raske periood, olin segaduses, maadlesin iseendaga – ning ühel
    päeval potsatas meili peale leping. Ühesõnaga taheti mind nii-öelda tööle võtta – umbes samamoodi oli mul aasta peale iga kuu
    kindel summa, ning selle eest eeldati siis mingit hulka tööd (a la iga kuu esitad vähemalt ühe aruande, teed 3 suurt projekti jne).
    Mõni kuu võis olla tühjem, mõni rohkem täis. Iseenesest oleks pidanud ju äärmiselt rõõmus olema, mina puhkesin aga hoopis
    nutma. Ma tundsin, justkui mind survestatakse midagi tegema ja kõik minu ümber tahavad mind ainult ahelasse panna ja keegi
    ei hooli mu tunnetest ja… oeh, see läks ikka väga käest ära. Lepingust ütlesin ära lõpuks ja võtsin sellest projektitööst ka
    pikema pausi. Naasesin pooleteise aasta pärast, nüüd on parem kui kunagi varem – projektid viivad ägedatesse riikidesse ja
    saan ise oma sammu kontrollida (või ära öelda, nii kuidas tarvis). Tunnen, et otsus sai sellel hetkel õige tehtud.

    Kui sa kardad just seda survestamise poolt, siis mõtle ka selle peale, et kui end sundida, siis ega tavaliselt sellest head nahka ei
    tule. Kui vähegi võimalust, äkki palud reklaamifirmalt, et teha leping hiljem? Näiteks märtsist. Saad kolm kuud natuke
    rahulikumalt võtta – saad ju edasi blogida, kui soovid, aga allkirja pole kuskil. Ja siis edasi otsustada.

    Läbipõlemine on jube ohtlik tee, sellega riskida ei maksa. Lõpuks ei ole sa võimeline enam midagi tegema ja oled 4 kuud voodis.
    Mõtle ikka enda peale!

    Mina olen sinu blogi lugenud paar aastat. Meeldib, eriti meeldib sinu arengut jälgida!

  • Reply Whiteballerina 20. detsember 2015 at 23:18

    Millegipärast oli mul tunne, et su mōtted
    tüürivad selles suunas ja täitsa ōige. Mitte
    ainult segaduse pärast, mida blogi suhtes
    tunned, vaid enesest arusaamiseks tervikuna
    igas oma elurollis soovitan sul pühendada uus
    aasta eneseteraapiale ( sellestki võid, kuid ei
    pea blogima). Draama on sulle tuttav vist
    varasemast? Soovitan psûhhodraamat, mis on
    grupiteraapia meetod, kus kasutatakse
    draama elemente. Usu Sa leiad sealt enda
    mineviku, oleviku ja tuleviku jaoks vajaliku
    enda. Vt http://www.morenokeskus.ee

  • Reply Piret 20. detsember 2015 at 22:42

    Mina soovitan sul küll blogimises paus teha. Mis siis, et kaotad iga kuu päris suure summa. Põhitöö on sul ju alles ja Kardo käib
    tööl, seega ei jää te ju nälga.
    Need, kes siin kommentaariumis hõiguvad, et “pliiiiiiiz mallu ära lõpeta, sa olen so real ja su blogi on ainus asi elus, mida ma
    loen”, on erakordselt isekad. Kui nad ei oleks, siis nad näeks, et tegelikult on sulle pausi vaja.
    Võta natuke rahulikult, keskendu oma töökohale, katsu anda seal endast maksimum ja ennast tõestada (olen täiesti kindel, et
    oma blogiga tegeledes on ka töökohal raske fookust hoida) ja muul ajal lihtsalt ole… Kodus, sõpradega, mehega, lapsega, ise…
    Ja võibolla saabub mingi rahu ja arusaamine, mida sa elus üldse teha tahad… Blogi kõrvalt on ilmselt endasse süüvimine täiesti
    võimatu.
    Pealegi… Enamus blogijaid ei ole ju lihtsalt blogijad, vaid nad on blogijad põhitöö ja -elu kõrvalt. Kes sina oled? Ajakirjanik sa ju
    ei ole… Turundusspetsialist (vaatamata uhkele ametikohale) ka ju mitte… Täiskohaga ema sa ju ka ei ole… Sinus on kindlasti
    potentsiaali olla mingil erialal väga hea, aga see eeldab tööd ja keskendumist. Ja ma kujutan ette, kuidas blogi päevad läbi sind
    lihtsalt segab. Lugeda iga päev sadu kommentaare, tegeleda mingite totakate loosimistega… Ma võin ainult ette kujutada, kui
    palju energiat see võtab ja kui palju sinna aega läheb….
    Vabandust, tuli nüüd moraalitsemine, aga noh… Nagu sa ise armastad öelda, et igaühel on õigus oma arvamusele. Sinul blogis,
    minul kommentaariumis. :-)
    Soovin sulle üle kõige selgust ja hingerahu! :-)

  • Reply Anonüüm 20. detsember 2015 at 22:40

    Minul isiklikult oleks ääretult kahju, kui kirjutamise
    lõpetaksid. Inimlikult saan täiesti aru, miks seda teha
    tahad, kuid isekas pool minust soovib, et jätkaksid
    igavesti. Oled reaalselt ainuke blogi, mida
    igapäevaselt külastan ja loen ja seda just seetõttu, et
    kuigi siin on ka titejuttu, mis mind väga ei tõmba, siis
    on see kõik kirja pandud nii inimlikult ja siiralt ning
    huvitavalt, mitte ei ole tegu järjekordse mannavahuse
    “lapskäistänakakal”-blogiga. Mulle meeldib, et julged
    käsitleda ka valusamaid teemasid ja rääkida sellest,
    millest igaüks ei tihkaks.
    Kuid eks on paratamatu, et voorus on ühtlasi ka
    taagaks ja seetõttu, nagu juba öeldud, saaksin väga
    hästi aru, kui nö poe kinni paneksid. Ainult seda
    paluksin küll, mitte et see sulle korda peaks minema,
    et ära muutu järjekordseks eimillegist kirjutajaks.
    Poliitkorrektsust on niigi liiga palju, las keegi jääb
    ehtsaks ka.

    Ole tubli ja tee nii nagu süda ütleb, sest kõige
    tähtsamad olete ju siiski sina ja su pere!

  • Reply kt 20. detsember 2015 at 22:30

    M6tle kui palju head sa oled oma blogiga yhiskonnale teinud. Naiteks see viimane Toidupanga teemagi- vaesed pered saavad ehk
    peale saia ka nyyd midagi :)

    Tore oleks, kui ikka blogi edasi kirjutaksid. Ma iga paev huviga tsekkan su lehekylge.

  • Reply Lonni 20. detsember 2015 at 22:29

    Üldiselt öeldakse, et lõpeta, kuni sa veel tipus oled, u know.. see on õige nõu, elu on näidanud

  • Reply Carmen 20. detsember 2015 at 22:23

    Sa oled mu lemmikblogija, ma ei tahaks küll, et kinni paned. Sulle ju meeldib kirjutada ja pole midagi halba, kui selle eest ka
    raha saad, see ainult boonus. Isegi seda, mida päeval teed või mis Mari teeb on huvitav lugeda. Kõike on huvitav lugeda, sest
    see oled sina! Ja isegi kui keegi ütleb, milline olema pead, ei sa ei pea! Kui nii väga tahavad sellist, siis mingu lugegu kellegi
    teise blogi. Mulle meeldib milline sa oled! Nii arvan mina. Love you!

  • Reply Kairit 20. detsember 2015 at 22:15

    võib-olla muuta enese värskenduseks pisut suunda ajutiselt? sa võiksid näiteks rohkem tervislikust toitumisest kirjutada.
    sarnaselt sinule paljud muretsevad paari (enda silmis) liigse kilo pärast. sa hakkasid ju tegema mingi aeg tagasi seda Erik Orgu
    tervisliku toitumise programmi ja minu arust sul on annet ka silmale ilusate toidupalade valmistamiseks (vähemalt mõndadele
    postitustele listud piltide järgi). sellistel kirjutistel oleks kindlasti lugejaid (mina vähemalt) kus kirjutad mida valmistasid ja paned
    kenad fotod juurde. sportimisest võiksid ka rohkem kirjutada (üks enneuusaastalubadustest mis enda jaoks kirja panid ja selle
    aasta sees ära teha lubasid oli ju mingi 10 või 5 korda jooksmas käimine, millest üldse rääkinud pole peale seda). sellised toitumise
    ja spordi ja muud tervislikkuse asjad on alati inimestele innustavad ja motiveerivad lugeda. lisaks endale teeksid sellega ka
    teistele head ja kasulikku neid motiveerides.

  • Reply Katsi 20. detsember 2015 at 22:10

    Ega siin pole peale hala ja muu negatiivsuse suhteliselt
    midagi olnud jah juba pikemat aega. Üsna sisutühi,
    võrreldes varasemaga! Võid kinni panna küll ja oma
    pereelu elada rahus. Aga arvestades su ebastabiilseid
    ütlusi ja lubadusi, julgen selles siiski kahelda! Samas
    tõesti siin su lehel on juba pikka aega igav, peaks
    korraldama kampaani ‘malluka lehe unlike’ siis oleks
    su minek kergem ja ei tekiks vajadust 100x ringi
    mõelda. Lugesin su blogi vaid Sinu, Mari ka Kardo
    pärast. Endalgi pisike pere samas vanuses, aga
    selliseid blogijaid leiab tõesti mujaltki. Kõike head
    siiski ja tore oli kunagi ammu.

    • Reply Sasha 21. detsember 2015 at 02:31

      Appi kui mõttetu ja kibestunud kommentaar.

  • Reply Ema Teresa 20. detsember 2015 at 22:07

    Sulle jõudis kohale, et võid mõjutada maailma,
    et sõnadel on jõud ja sa ei taha tegelikult
    vastutada. Sa tahad elada oma elu ja olla vaba
    aga hakkas pinda käima see kõik. On selline
    pööripäevan aeg ka. Kirjuta aga edasi, sest see
    meeldib sulle ja oskad ju ka. Kuid tee vahel
    lihtsalt rohkem teadlikke valikuid ja tõmba
    kusagile ka kardin ette – pole vaja kõike
    endast ära anda. Aastakese võid ju veel vastu
    pidada? Maja tuleks ju ikka soojustada? Hüva
    jõulu sulle ja perele!

    • Reply Aili 20. detsember 2015 at 22:14

      Kõik on ikka nii õelad ja tähtsad. Ärge lugege siis seda blogi, minge elage oma elu.

      • Reply Britta 21. detsember 2015 at 00:44

        Kus siin 6elus ja tähtsus on?
        Inimesed elavad postitusele kaasa, mis on ju m6neti ka eesmärk (kui vaid endale kirjutada, saab seda ka kinnises blogis
        teha).
        Toidupanga postitusega kaasnev tähelepanu oli ehk viimane tilk, mis niigi raske aasta karika täitis.
        Pulmad (mis sest, et “suvad”), lapsega seotu, töö otsimine/leidmine/vahetamine, tervisemured, ja pidev k6igil hambus
        olemine (mis jah ühtlasi ka klikke toodab), Hiinast tuleva kraami all uppumine, koostöö paljude partneritega …
        Pea hakkab vaid sellest loetelust ringi käima … ja selles veel endale kindlameelseks jääda …

        Ehk tuleks t6esti paus teha, rohkem iseendale aega v6tta, isegi kui sellega elu ehk igavamaks muutub.
        Tervis ja tasakaal on k6ige olulisemad.

  • Reply Mets 20. detsember 2015 at 20:10

    Iseenesest mõistan sind. Kuigi minu meelest pole sinu blogimises vaid kaks valikut(kirjutada v siis mitte). Äkki peaksid lihtsalt
    keerama uue lehekülje blogimises ja muutma selles suunda. Kahju oleks vaadata seda, et tegelikult oled selle blogiga palju head
    korda saatnud ning siis jääks see lihtsalt unarusse. Võiksid mõelda hoopis sellele, et näiteks hakkaksid avaldama murekirju(mida
    nagu aru saan, saad palju) ja seeläbi viima kokku abivajajaid ja aitajaid. Sest see nn kuulsus ja muu ei ole ainult ju halb, sellega
    annaks midagi palju korda saata. Näiteks madiken tegi mingil hetkel oma blogimisest pausi. Ehk aitaks ka sul hoopis paus või muu
    selline variant aru saada, mida teha edasi ja kas üldse. Igatahes uuri oma võimalusi ja mõtle sellele, mis sul on ja mida sa selle
    kõigega saavutada saaksid(ja eks ka küsi endalt kas tahaksid, sest olen aru saanud et tegelikult oled selline “maailmaparandaja”
    tüüpi inimene).

  • Reply silvia 20. detsember 2015 at 19:54

    Ma soovitan teha nii, nagu sulle sobib. Ja mulle tundub et kui sa ainult endale või kinnisele seltskonnale kirjutaksid oleks sul endal
    parem elada. Loeme ju kogu aeg kuidas see sulle mõjub kui sinust halvasti kirjutatakse, see on lihtsalt hävitav. Mulle on su blogi
    alati meeldinud ja meeldiks ka edaspidi lugeda, kuid ma arvan et sulle endale on parem, kui iseendale või ainult headele sõpradele
    ja tuttavatele kirjutaksid…

  • Reply Lonni 20. detsember 2015 at 19:26

    Sinu asemel ma lõpetaks ka ära, kuigi lugeda on meeldiv, kumab juba läbi tüdimust ja sunnitust Sinu kirjapandus. Ela parem
    rahulikult oma elu ja las inimesed leiavad muud meelelahutust

    • Reply allukas 20. detsember 2015 at 19:55

      Nõustun. See blogi ei ole enam ammu see, mis ta kunagi oli.

      Minu arust oleks ka see blogi kinnipanek ja vahelduseks oma elu elamine täiesti loogiline jätk asjale.

      • Reply Lonni 20. detsember 2015 at 22:00

        Ma arvan, et su mees ja laps saaksid ka sellest kasu (emotsionaalset, mitte majanduslikku), kui selle asja ära lõpetaksid. See
        iseeneses on juba seda väärt. Ja need kapakohila emmed, kellel midagi teha ei ole ja sinu blogist pealinna klatši tulevad
        lugema, eiole ausalt väärt, et seda jätkata, kuna sa ilmselgelt ise seda enam ei naudi. Jõudu uuteks väljakutseteks!

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 21:57

      Nagu öeldud, sunnitud on mul on ainult need paganama SheIn postitused, mida ma enam teha viitsinud ei ole.

  • Reply Piret 20. detsember 2015 at 19:19

    Oii Mallu, see uudis oli küll nagu hakkaks mingi eriti hea seriaal kohe-kohe lõppema ja pole end vaimselt selleks valmistada
    saanud:D

  • Reply Anett 20. detsember 2015 at 18:15

    No sa kunagi olid hädas nende meililaviinidega, et ei jaksa kõikidele vastata. Võid ju lugejakirju blogis avaldama hakata, tagad
    anonüümsuse ja. Ei pea ju koguaeg enda isiklikust elust kirjutama -ilmselt koguaeg polegi, millest kirjutada ja rahva pidev
    hukkamõist on ka ju häiriv. P.S Ma ütleks et sa oled oma blogiga koos väga palju kasvanud :)

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 21:56

      No nagu näha, siis lugejakirjade avaldamisega on ka ainult üks jama teise otsa

  • Reply Karin 20. detsember 2015 at 18:13

    “Plz ära jäta blogimist!” – kasutan siin eelmise neiu kommentaari. Mulle just meeldib lugeda ausat
    blogi, kus inimene on reaalne. Kellel on omad head ja vead, nagu tavalisel Eesti naisel ikka. Aga
    kui tunned, et enam siiski ei taha, siis AITÄH Sulle võrratute lugude eest ja edu edaspidiseks! :)

  • Reply merle 20. detsember 2015 at 17:55

    Kas see postitus on nüüd lihtsalt selleks, et siin tuhat kommentaari stiilis saada: “plz ära jäta blogimist”?

    veider taktika.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 18:01

      Jah, loodan mõne posti ka saada, ainult siis jätkan!

      • Reply od 20. detsember 2015 at 18:29

        Lol. Et stiilis need teismeliste kirjutatud facebookis levitatud järjejutud: “Järgmine postitus tuleb 500 like’i pärast!” :D

        Kuigi jah, mina arvan, et kui tahad blogida, siis blogi, ei taha siis ära blogi. Lihtne. Nii peab elama, et ikka ise ka õnnelik
        oleksid.

        Cheers.

  • Reply Irw 20. detsember 2015 at 17:36

    Jälle tähelepanuvajadus :D et kõik nüüd kirjutaksid oi ei
    dont stop u are so cool :( milleks seda siia kirja panna,
    kui soovid lõpetada siis tee seda

    • Reply Skorpaneiu 20. detsember 2015 at 19:28

      Kui sinu arust on Mallukal jälle
      tähelepanuvajadus, siis ta täitis ju
      igati oma eesmärgi, sest SINU
      tähelepanu ta sai, nii nagu kõigi
      teistegi. Mis tuled siis siia lugema,
      kui jälle häda on. :)

      • Reply Sasha 21. detsember 2015 at 02:33

        Hästi öeldud Skorpaneiu :D

  • Reply ingrid 20. detsember 2015 at 16:39

    Kui sa blogi nii kaua pidanud oled ning nüüd on tekkinud tunne, et mõõt on täis siis tasub sellest välja teha. Oled palju ära teinud
    ning väga palju sellest kõigest kahtlemata õppinud. Mõtle rahulikult läbi ja kuula oma sisetunnet enne kui kuhugi alla kirjutad. Eks
    osalt ongi ni raske võtta vastu lõplikku otsust kui blogi on olnud väga suur osa su elust siiani. Raske on ka lugejatel leppida.
    Mullegi meeldib lugeda vaid seda blogi. Aga mõned asjad on elus tähtsamad. Tore kui edasi lased rõõmsa meelega ja praegune
    tunne kaob ja samas on võimalik, et blogi asemele tuleb mingi uus ja üllatav hobi vms.
    Palju jõudu!

  • Reply Karmen 20. detsember 2015 at 15:53

    Mallu, mul jäi karp lahti praegu.
    Küsimus on, et MIS MÕTTES?
    Ma arvan, et sul hetkel selline tunne kuna Sind on nii
    palju maha materdatud. Aga tead mis? POHHUI.
    Sinu blogi võlu ongi see, et sa oled nii avameelne ja
    ropendamine? Veinijoomine? Mis vahet seal on?
    Ropendavad absull kõik kes vihaseks saavad ja kasvoi
    ns mõne sõna tagant tuleb ropp sõna. Ja veini joomine
    on ka normaalne.
    Ole lihtsalt see kes sa oled. Oledki olnud siiamaani –
    enam vähem. Aga sellepärast su blogi loetaksegi, et sa
    oled tegelikult ka blogimaastikul parim või kui sa ei
    usi, VAATA OMETI ENDA BLOGISTATISTIKAST VÕI
    FBst. Need heiterid lihtsalt tahavad seda eitada ja nad
    just ootavad, et blogi kinni paned ja, et nad saaksid
    jälle kuskil Perekoolis vms su kallal ilkuda.
    Hoia pea püsti, armas Mallu!
    Ilusaid pühi ka :)

    • Reply Britta 21. detsember 2015 at 00:55

      Ma ei ole heiter, pigem huvitatud kaasaelaja ja loodan, väga et praegune madalseis lahenduse leiab, aga … ropendamine ja
      joomine, no ei ole normaalne.
      Mis eeskujusse puutub, siis ainus inimene, kellele eeskuju tuleb anda on Mari, seega tasub m6elda, milline see eeskuju on.
      Ja kui endal häid eeskujusid ei ole olnud, on südamlikke ja andekaid naisi küll ja küll, kelle eeskujul enda neid omadusi
      arendada.
      Kellelgi ei ole ju kahtlusi selles, et Mariannil on süda 6igel kohal, aga üleliigne tähelepanu ja surve väsitab iga inimese ära.

      Heade soovidega k6igile!

  • Reply Kerli 20. detsember 2015 at 15:30

    Kui su raamat ilmus, siis ma vaatasin, et mis fcking
    Mallukat mu sõbrannad laigivad… Ma kyll ei hakka
    elohki su blogi lugema..
    Nyyd olen su blogi jälginud poolteist aastat ja sa oled
    awesome!

    Tonn kuus on tõesti hea summa ja ma siiski arvan, et
    sa võtad selle pakkumise vastu. Eriti veel kui sisu yle
    nad ei otsusta..

  • Reply Mia 20. detsember 2015 at 15:28

    See on nii tobe, et osad arvavad nagu sa peaksid olema räme eeskuju. Sa oled ikkagi inimene ja see blogi ongi selleks, et oma
    arvamust avaldada erinevatel teemadel. Eino ja need, kes seal perekoolis sinu raseduse kohta haigeid asju kirjutasid, on eriline
    inimkõnts.
    Väga kahju kui blogi kinni paneksid :( Aga samas saan aru kui kogu seda jama läheb mingi hetk liiga paljuks ja see enda
    enesetunnet niimoodi negatiivselt mõjutama hakkab.

  • Reply K. 20. detsember 2015 at 15:24

    Midagi sa ei PEA. Ole nagu oled kuid ilma teisi
    halvustamata. Nt 3a lapse ema, kes rinda andis. Ema,
    kes nalja pärast lapsele enda riided selga pani jm.
    Lugema hakati sind ju sellisena nagu sa olid. Ilma mingi
    poliitkorrektsuseta jne.
    Ütlen ausalt, ma su blogi enne Mari tulekut ei lugenud.
    Minu jaoks oli jube lugeda kuidas üks noor rase
    kirjutab lastest jne. Seega mina ehk hakkasingi lugema
    alles kui natuke koomale olid tõmmanud. Kuid suurem
    enamus ju siiski igivanad lugejad.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 15:27

      Ei no selliste näidetega ma olen loomulikult nõus, aga need muutused ei tulnudki ju sellest, et ma oleks kuidagi kellegi survele järele andnud, vaid aeg läks edasi ja mõistsin ise ka, et osad asjad on sellised, et kui väga tahan, siis heidan sõbrannaga omaette nalja, mitte ei röögata seda poolele ilmale. Äkki ma jäin lihtsalt vanemaks. Oma rolli mängis kidlasti ka Mari sünd. Väga harilik on enne lapse saamist luua endale mingi ideaal, mille järgi “mina raudselt tegutsema hakkan” ja siis teiste valikuid maha teha. Samas kui endal see hetk käes, siis pead ehk sõnu sööma. Ja sõnu süüa on tunduvalt raskem, kui neid lendu lasta.

  • Reply reelika 20. detsember 2015 at 15:19

    tead, kui praegu lugesin, siis käis
    justkui mingi tuttav valujutt seest
    läbi. mulle paistab, et ma olen
    sinuga suhteliselt sarnase iseloomuga
    – enne ütlen, siis mõtlen;
    rassin-tõmblen ja enamasti toimin ka
    nii, aga vahel saan nii palju vastu
    näppe ja energia saab täiiiesti otsa,
    et ei meenu enam, mistarvis ma
    selline olen. ema on mulle
    teismelisest peale kinnitanud, et
    kunagi saan ma aru, et niimoodi
    valjult oma arvamust pasundades ei
    jõua kuskile, et raiskan end
    vihastades, et seisukohad peaks
    enamasti endale hoidma. mida aeg
    edasi, seda rohkem saan tema mõttest
    teoreetiliselt aru. samas, olen
    püüdnud vakka olla, olnud ka suhtes,
    kus pidin pidevalt keelt hammaste
    taga hoidma ja lootsin, et nii olen
    mina parem või sedasi on õigem.. ei
    olnud. paha oli. mul endal oli paha
    ja teised mu ümber nägid, et hääbun
    minema. eks su blogi on ka nagu
    hiiglaslik abusive relationship
    tuhandete osapooltega teiselpool
    ekraani.
    mis puutub eeskujudesse, siis sa ei
    PEA mitte miski olema peale su enda.
    aga mina tunnen, et sa oledki nii
    eeskuju. sul on on ilus laps,
    armastav mees, kari loomakesi, mitu
    tööd ja sa ei ole hullusärgis. kuidas
    see saavutus pole? mina, nagu paljud
    teised, käin siin sellepärast, et sa
    oled aus. ära disregardi seda, et ah,
    lipsuke on ka aus, mine loe teda.
    sinu-aus on see aus, milega ma
    samastun. saan aru, et sa oled löödud
    ja kindlasti ei ole kerge pidevalt
    pinges ja surve all olla. aga seda
    siin lugedes tekkis veitsa tunne,
    nagu kaotaks sõbra. kriipi, jaaa..
    aga tihti kui su postitusi loen,
    mõtlen, et kui ma sind tunneks, siis
    siiralt tahaks su sõber olla, kindred
    spirits või nii.
    toimi sedasi, nagu sulle hetkel hea
    on, aga ära hüvasti jäta :)

  • Reply Skorpaneiu 20. detsember 2015 at 15:07

    Võta lihtsalt endale nii palju aega
    ja puhkust sellest blogimisest kui
    vajad, ja kui energiat ja tahet
    rohkem kui küll, siis blogi jälle uue
    hooga. Siis on pea ka rohkem selgem
    ja küll emotsionaalselt ka kõik paika
    loksub. Uuel aastal uue hooga. Küll
    neid teemasid, mida ja millest
    kirjutada ka mõtteisse juurde tekib. :)

    Seniks aga rahulikke jõule Sulle ja
    sinu perele ja uueks aastaks selget
    meelt!

  • Reply h 20. detsember 2015 at 15:07

    ära tee midagi kohustusest. ja kõige õigem on see mida sina tahad.
    sa võid vahel olla järsk, lahe, nunnuk oma perega jms.
    nagu iga tavaline inimene.
    ei me sure ära ilma sinuta, samas siis ühe lehe pool kohustus jääb ka ära :(:):P:D

    sul on vist mingi aeg mingi muserdusperiood, lugudest on seda tihti näha. aga küll see üle läheb. võta jah aeg maha.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 15:08

      On vist küll jah, aga loodame, et läheb üle siis lõpuks :)

  • Reply ruru 20. detsember 2015 at 15:01

    Räägid, et mõtled maha panna blogimise, aga samas räägid et tonn kuus maha visata on kahju…

    tundub justkui mingi kohustus, et tonni eest kuus MIDAGIGI pajatada oma blogis. pmst kui sa päriselt tahaksid kirjutada, võiksid
    sa seda ju ka tasuta teha..

    aga kui sa praegu otsustad, et jätkad, siis mingi aeg ikka nkn otsustad et ei, aitab siiski.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 15:05

      Ma vist ei oska ennast selgitada – ma ei ole ühtegi postitust teinud selle pärast, et “midagigi” kirjutada. Kirjutamises endas ei olegi mure, mure on selles, et mulle tundub, et ma kirjutan valesid asju :D

      • Reply Silja 20. detsember 2015 at 16:54

        Ilmselgelt kirjutad Sa õigeid asju… Vaata enda lugejate hulka! Sul on parim blogi ever! Loodan, et Sa ei lõpeta :(

  • Reply G 20. detsember 2015 at 14:56

    Sul on tõesti väga hea blogi ja oleksin tõesti kurb, kui blogimise lõpetaksid, aga ma austan täielikult sinu otsust. Viimase aasta
    jooksul on su blogist nii palju läbi käinud seda läbipõlemise juttu, et tõesti, pigem soovitaksin ka aja maha võtta ja elada lihtsalt
    oma elu. Iseasi, kas sa suudad ilma kirjutamiseta olla, kui see on su elu osa olnud juba nii pikka aega, aga ma miskipärast arvan, et
    see pole eriline asi, millest puudust tunda. Kui sa tunned, et blogimine ei ole enam asi, mida sa teha tahaksid, siis ära pikenda
    lepingut ning põleta kõik sillad. Kui sa aga soovid saada teist palka, tehes midagi, mida sa enam ei naudi, siis jätka. Otsustamiseks
    võta aeg maha ja kui mõtted on selged, tule tagasi. Sa tead, et paljudele lõpetamise otsus ei meeldi, aga põhiline oled siiski ju sina.
    Ja kaua sa ikka seda narri mängid, keda kõik mõnitada saavad :)

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:59

      Vot selles sa eksid, et pole eriline asi, millest puudust tunda. Sa ei kujuta ette, mitu korda ma olen teinud nn iseendale ülestunnistusi just siin blogis. Mingid asjad, mida ei julge isegi sõbrannadele rääkida, aga siis võtan kätte ja kirjutan siia üles. Ja saab kohe kergem…

  • Reply Kärt 20. detsember 2015 at 14:51

    Kurb kui blogimise lõpetad sest see blogi on
    ültse ainus mida ma loen, ausalt. Mulle
    isiklikult just meeldib see et sa ju kirjutad otse
    nii nagu mõtled pole siin mõtet midagi
    ilustada. Inimesed ju ongi erinevad ja sa ei
    peagi kirjutama nii et kõigile meeldiks kellele
    ei meeldi su jutt ja mõtted siis ärgu lugegu.
    Ilusat ja rahuliku jõuluaega Mallukas.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:52

      Ei no kurb oleks mulle endalegi :D

  • Reply Liis 20. detsember 2015 at 14:47

    Ma ei ole ei selle blogi fänn ega heitija. Püüan lihtsalt kaasa mõelda… Ja mulle on pigem jäänud mulje, et asjad on siin nö allamäge
    läinud mõnda aega. Pole enam endine blogi ja seda oled ka ise öelnud. See pärast seda tahet ja inspiratsiooni ilmselt ka pole.
    Blogin ka ise, aga ainult nö kümnele kutsutud lugejale ja isegi minul viskab aeg ajalt üle. Ehk vajadki puhkust? Kui nii, siis puhkust
    tuleb võtta. Mina paneks blogi kinni, kui süda niimoodi tunneb. Vägisi pole mõtet punnitada ja kaua niimoodi lugejaid niikuinii ei
    jaguks. Loodus tühja kohta ei salli ja ilmselt tõuseb keegi teine rebel asemele mingil hetkel :) Sina aga saad mingi fäänsi come
    backi’i teha aasta pärast kui blogimise isu peaks tagasi tulema.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:49

      Hellõu! Ma isegi ei tea, et mis see allamäge minemine on. Selles suhtes, et blogin sellest ja teisest ja kolmandast, ehk üritan just mitte nii “rebel” olla ja inimestel on igav? Ei tea, aga eks näis. Mul endal emotsionaalselt ka kuidagi sitt aeg, aga küllap aeg näitab, mis saab.

  • Reply Jaana 20. detsember 2015 at 14:41

    Mulle neeldib küll just see,et Sa ei tee nagu peab,teed
    nagu ise õigeks pead! Olen alles see aasta Sinu blogi
    lugema hakkanud,kahju kui lõpetad?
    Igal-juhul edu,mida Sa siis ette ei võta.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:45

      Ma ei tea, ma olen kuidagi nii… segaduses. Ma ei taha ka oma blogilugejaid hüljata, aga tahaks kuidagi uue lehe pöörata.

      • Reply kvasha 20. detsember 2015 at 18:08

        tee uus blogi.

        • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 21:56

          aga mis see uus blogiaadress muudaks miskit, inimesed ikka teaks ju, et see olen mina :D

  • Reply Minni 20. detsember 2015 at 14:39

    Mina saan sinust väga hästi aru. Mina näiteks usun inimese negatiivsete mõtete jõusse. Igast haigeid inimesi on olemas, kes
    neavad teisi oma mõtetega. Ma ei tea, kas sina sellesse usud, võib-olla tundub sulle see tobe. Ise olen tunnetanud teiste inimeste
    kadedust ja alati on see kuidagi halvasti mulle mõjunud. Jah, mina usun sellesse. Olen niidiotsad haiguste põhjuse osas kokku
    pannud ja otsustanud, et mina ei julge enda pere elu teistega jagada. Olen näinud lihtsalt nö nii palju maskiga inimesi, kes
    tegelikult on kurjad. Kui sa rääkisid avameelselt oma raseduse katkemisest, mõtlesin ma, et ehk on see perekooli teemast :( ja
    samuti rääkisid, kuidas sa proovinud olid mõnda aega..ma ei tea, igast kadedaid inimesi on meie ümber, parem elada perega
    õnnelikult ja mitte rääkida teistele oma edust vms, vaid jagada seda oma lähedastega :)

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:46

      Jah, mina usun ka. Samas selle loogikaga ma võin öelda, et kui ma Mari ootasin, siis ju samamoodi oli mul see hitleremmede draama jne, aga ometi sain kätte selle Marikese :D

      • Reply Minni 20. detsember 2015 at 15:16

        No sinu blogi ju vist saigi populaarsemaks selle hitleremmede draamaga? :D Nüüd sul kindlasti palju rohkem vaatajaid :) ah
        samas ju ei tohi karta ka kõike, lihtsalt oli see minu mõte :) blogiga tee nii, kuidas sa ise tunned sisimas ;) kahju oleks muidugi
        mul ja teistel, kes su blogi loevad, aga elama peab endale ;)

    • Reply Mia 20. detsember 2015 at 15:11

      Ma kunagi uskusin/kartsin ka, et teiste negatiivsed mõtted mõjutavad, aga nüüd usun rohkem seda, et need negatiivsed mõtted
      mõjutavad inimest, kes neid mõtleb. Nt kui ma siin istuks ja neaks Mallukat, siis oleksin mina see, kes marineerib oma vihkamises
      ja tema elaks oma elu tsillilt edasi :D
      Pmst rohkem nüüd usun ikkagi seda, et meie enda mõtted ja uskumused loovad meie enda elu. (Kuigi sellega ei taha muidugi
      öelda, et inimene on ise süüdi kui temaga midagi jubedat juhtub, on ikkagi asju mille üle kellelgi kontrolli ei ole).

  • Reply Maali 20. detsember 2015 at 14:38

    Minu arvamus on see, et tegelikult on vaja ausat
    arvamust. Sellist ,,seebika,, elu võivad kõik näiliselt
    blogidesse luua aga see ei ole ju päris- see on mull! Ära
    lase end ühiskonna raamidesse suruda.

  • Reply Maria 20. detsember 2015 at 14:36

    Kas sa selle postitusega üritad nüüd saada inimestelt tagasisidet, et kõik ikka ütleks et “pliis ära lõpeta, blogi ikka edasi”

    Igatahes, mõistlik variant oleks küll. Oleks aeg elus edasi minna .

  • Reply Tiina S 20. detsember 2015 at 14:35

    Omg.ära jumala eest lõpeta. Ei loe teisi blogisi just
    selle pärast et kõik on nii nö ideaalsed, kõik kukub
    hästi välja kuid see pole ju real life. Sina oled reaalne
    inimene, sinu blogi loevad just selle palju inimesi et nii
    paljud tunnevad ära enda sinus. Ja on õnnelikud kui
    keegi julgeb teha /öelda asju mida nad ise arvavad
    /tahavad kuid endal jääb julgusest puudu. me kõik
    üritame koguaeg jätta endast mulje kui kenad,viisakad
    mitteropendavad inimesed (ainult lähedastele
    näitame kes tegelikult oleme) kuid tegelikult peitub
    meis kõigis üks väike mallukas, iseasi kui palju me seda
    teistele näitame. Vot just selle pärast peabki see blogi
    eksisteerima et anda inimestele eeskuju et me ei peagi
    olema ideaalsed koguaeg!!!

  • Reply Kersti 20. detsember 2015 at 14:34

    mhh :/ se on ainuke blogi mis mind
    köidab ja mida ma jälgin..
    sina ole ikka sina ja tee oma asja..
    meie pärast sa kül end tagasi ei pea
    hoidma ;) kui keegi tunneb,et ta
    tahab eeskuju viksi ja viisakat siis
    ta leiabki selle kuskilt teisest
    blogist( se ei tähendanud nüüd,et
    sina nüüd üleni eba eeskujulik
    oleksid) aga sind jälgitakse ju
    põhjusega..miski sinus ja sinu
    olemuses köidab inimesi…mulle nii
    meeldib ,kui vahel su lehel kärtsu ja
    mürtsu lugeda saab ja siis teinekord
    jälllegi midagi südamliku ja vahel
    paned oma naljadega päevale punkti…
    kui sa juba 11 a oled leidnud
    teemasid millest kirjutada siis
    kindlasti leiad ka edaspidi..maailma
    kiire ja pideva muutumis taktis
    kerkib palju uut millest rääkida ja
    mida arutada:)
    seega selg sirgu,saba rõngasse ja
    mõtle asi pikalt ja põhjalikult
    läbi.. ,kui tunned,et se kõik sind
    enam ei rahulda ja sinu elu kuidagi
    segab siis jah muidugi jäta asi
    mingiks ajaks sinna paika aga ,kui
    tunned,et se sind kuidagi ikka
    kripeldab ja ikka päris ei taha
    lõpetada siis jätka samas vaimus:)

  • Reply aga 20. detsember 2015 at 14:32

    Elunormid.
    Mis on normaalne?
    Eetikanormid.
    Normid normid, normaalne.
    Ebanormaalne.

    Saada kõik v****u. Lõpudelõpuks sa ju oled meelelahutaja, Keegi ei tule Malluka blogisse normaalsust otsima. Ikka meelt
    lahutama.

    Ole sina ise ja meeldid kõigile. Neile kellele ei meeldi, need siia tagasi ei tule, usu mind.

    Pai ja kauneid pühi.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:35

      Naljakal kombel siia tuleb tihti tagasi neid, kellele ma ei meeldi :D

  • Reply Anne 20. detsember 2015 at 14:32

    Kui on nii nagu kirjutad, siis võta aeg maha selle blogiga. Ei juhtu ju midagi, maailm pöörleb ja Sinu elu läheb kenasti edasi!

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:35

      Eks näis jah :)

  • Reply keidu 20. detsember 2015 at 14:31

    Tead, miks sul nii palju lugejaid on? Sellepärast,
    et keegi ei jaksa lõputult seda ideaalse elu juttu
    lugeda, palju huvitavam on kui saad samastuda
    blogijaga. Sa ei peagi olema mingi imeline
    olevus see on igav. Ole tugev ja keep going,
    lihtsalt ole sina ise.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:35

      Aitäh sulle :)

      • Reply Sannu 20. detsember 2015 at 16:11

        mul tekib nende ideaalsete inimeste blogisi lugedes alati masendus….äkki oled ka neid liiga palju lugenud?

    • Reply Kersti 20. detsember 2015 at 15:15

      just..se teebki sellest asjast
      asja,et saab samastuda..on tihti
      olnud olukordi kus olen tundnud,et
      olen samas olukorras :) hea on lugeda
      lihtsat ja ilma ilustamatta iogapäeva
      elu..et selliseid asju juhtub ka
      teistel jne ;)

  • Reply tr 20. detsember 2015 at 14:31

    Ma arvan ka, et igal asjal on oma nö toimimisaeg aga sinu blgi vajab puhkust/pausi. Ehk siis sina ise ka.
    Mitte, et sa valedest asjadest räägiksid vaid see, et ehk siit saadavad halvad emotsioonid ( kommentaarid vms) on liiga palju
    hakanud sind ja su peret mõjutama. Iga inimese elus on emotsionaalselt madalamid hetki mil ollakse haavatavamad.
    Teinekord on hingerahu tähtsam kui raha.

  • Reply Mer 20. detsember 2015 at 14:31

    Mina usun, et see, mis köidab lugejaid ongi ehedus ja asjade nii nimetamine, nagu nad on. Polegi vaja, et kõik mingid etalonid
    oleksid, see on igav nagunii. Keegi pole täiuslik ja kõigil on oma arvamus ja kui oled vahetu inimene omade põhimõtetega ja räägid
    nii nagu on..siis see lähebki rahvale peale. Ma loeks küll igal juhul heameelega edasi seda blogi :) Ja no seegi idekas olukord, kus
    teenid raha sellega, mida armastad.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:36

      No ma ise mõtlen ka seda, et mulle ju meeldib kirjutada ja miks mitte saada selle eest ka raha. Aga eks ma pean mingisuguse suuna välja mõtlema jah, et kuidas ja mis viisil jätkata.

  • Reply Gaidi Randmäe 20. detsember 2015 at 14:27

    No eks see on puhtalt sinu enda otsustada..mina pean
    blogi ikka rohkem sellepärast et ennast välja elada ja
    lihtsalt kogemusi ja tundeid teistega jagada..etem kui
    raamatut kirjutada ja mulle meeldib kirjutada…samas
    eks leping on leping ja ega meie tea mida sult
    konkreetselt nõutakse..kaalu kõik plussid-miinused ja
    otsusta..nii lihtne see ongi!

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:29

      Nagu ma ütlesin, et leping ei nõua mitte midagi muud, peale selle, et kui alla kirjutan, siis aasta aega blogi kinni panna ei või (st võin aga siis pean vast mingit trahvi maksma)

      • Reply Gelluke 20. detsember 2015 at 22:06

        Ma mõtlesin et asi on enamas..no see pole nagu
        eriline nõudmine ju et aasta aega ei või blogi
        kinni panna..aga kas on sõnagagi mainitud blogi
        muutmise kohta või seda, et ei tohi muuta blogi
        kujundust jne? Kui ei siis saad ju vabalt uue blogi
        kujundada oma meele järgi ja igapäevaselt sul ju
        kohustust kirjutada vast ka pole..nii et arvan et
        pole hullu kui iga päev ei kirjuta või midagi
        taolist. Ehk mõikad mida mõtlesin ???

  • Reply Mimps 20. detsember 2015 at 14:24

    Palun ära lõpeta! Ma ei suuda lugeda mitte ühtegi
    teist blogi! Sinu võlu seisnebki selles, et oled aus,
    otsekohene ja ei ürita kirjutada sellest, mis teistele
    meeldib. Ja su blogi on naljakas ja julge!

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:26

      Ah ära aja, kui tahad ausat ja julget, siis mine loe Lipsukest ja Eveliisi, nad on ka väga ausad ja emotsiooniga ja mõnusad!

  • Reply Johanna 20. detsember 2015 at 14:19

    Mariann, sa oled nii tore inimene. Ma olen äääretult kurb, et pidin seda siin lugema. Sa oled tõepoolest nii vahva isiksus, et tõesti
    nii kurb on nüüd olla :(
    Loodan, et see Toidupanga asi sind ei mõjuta. Olin üks neist kirjutajatest ja ma ei valetaks selliseid asju. Kirjutasin ka
    Toidupangale ja eks näha ole siis, mis vastavad.
    Loodan, et leiad endas uued motivatsioonid ja uued ‘tuuled’! Ilusat jõuluaega sulle ja su perele! :)

    PS! Loodan, et kunagi kohtume!

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:25

      Ah, ega ma siin päris looteasendis ka ei nuta. Lihtsalt ma ei oska enam midagi teha. Ma olen vist kaotanud oma ande “ennustada”, et millised postid kuhu jõuavad ja see Toidupanga värk hakkas küll oma elu elama. Samas ma ei saa öelda, et ma ka nüüd kahetseks, et ma inimeste kirjad avaldasin, pigem mõtlen, mida teha nendega, mida ma veel juurde saanud olen. Küllap edastan ka need Toidupangale ja loodame, et nad kunagi saavad öelda, et saime nii mõnegi pikanäpumehe kätte ja olukorda paremaks :)

  • Reply Karin 20. detsember 2015 at 14:17

    Aga kes sul käseb olla mingi eeskujulikkuse etalon? See, et mõned (blogijad) seda ette heidavad on nende seisukoht, Sina ei ole
    nemad ja sa ei pea elama või blogima nende reeglite järgi. See kuidas ja millest keegi kirjutab on nende enda asi, Sa oled teinud nii
    palju head oma blogiga ja ma Sul on suur süda, kahju, et seda väga näha ei taheta ja ainult intriigi otsitakse. Sa oled hea inimene.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:23

      Keegi vist ei käsigi, st tegelikult on ju korduvalt rõhutatud, et mu blogi loetakse nii palju ja seega on mul kohustus olla nii ja naasugune. Ala kui kirjutasin kunagi, et abordi tegemine on iga naise valik, siis sain mitmeid kirju ja kommentaare sõimu, et mu blogi loevad palju noori ja nüüd nad kõik jooksevad raudselt abordile, sest “mallukas ütles, et see on ok :D”

      • Reply Mia 20. detsember 2015 at 14:58

        Issand jumal, on ikka idioote maailmas :D

        • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 15:02

          No ongi! Ja ma ei ütle, et ma ise kohati see idioot ei ole, aga ma ei taha, et keegi saaks öelda, et ma ei tohi olla, sest
          hoopis pean eeskuju olema. Enda teada ei ole ma paavstiks kandideerinud :(

  • Reply Landa 20. detsember 2015 at 14:17

    Kui sul tõesti näeb ette see leping ,et sa ei saa olla sina
    ise? Nu siis pole tõesti mõtete seda lepingut teha ju,
    sest siis sa poleks enam see keda me siin hoolega
    jälgime ja kaasa elame. Ja usu mind , sinul sõnakal
    naisterahval ei tule sellist asja ,et pole midagi öelda.
    Sest elul ju alati üllatusi ja asju millest rääkida :D
    Parem puhka pühapäeval ja ära mõtle rumalaid
    mõtteid :D

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:22

      Ei, leping ei tee mulle ühtegi ettekirjutust blogi SISU osas. Küll aga selles, et mul peab olema blogi lahti ja mingi teatud arv klikke vist peab ka nagu olema. See, et ma ei saa olla mina ise, on tulnud ajaga ja lugejaskonna kasvamisega. Ma ei taha kudagi olla kellelegi vastik ega ebameeldiv, seega hoian ennast tagasi.

  • Reply Leen 20. detsember 2015 at 14:13

    Mina loobusin hoopis nende Ema Theresade jälgimisest ja palju toredam on elada :D Mulle meeldivad ausad ja vahetud inimesed
    rohkem, mis siis, et ma pole nt sinuga sugugi alati nõus, kui su blogi loen, ja kommenteerin ka suht harva, aga lugemismeeldivuselt
    on see siin ikka palju toredam kui mingi lillelõhnaline roosamanna, kus kramplikult hoitakse seda joont, et kõik on perfekto.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:20

      Ma saan aru, et mõni ei tahagi jagada oma elu isiklikumaid detaile blogis ja see on minu meelest väga aktsepteeritav. Samas ei tasuks siis igal pool kellata ka, kui ideaalne ikka ollakse ja kui moraalne ja milline imeline inimhing, sest selle eneseülistamise taga on ju ainult soov mulle koht kätte näidata ja kinnitada, kui palju halvem ma ikka olen.

      • Reply Leen 20. detsember 2015 at 17:27

        Jaa, sellega ma olen väga nõus, et blogis ei pea oma eraelu detailideni lahkama, see mind üldse ei sega. Nende
        roosamannablogijate puhul häirima hakkas just see enda isiku upitamine+see, et arvamust avaldama on neis oodatud ainult
        takkakiitjad, eriarvamusele kohta ei ole.

  • Reply Trn 20. detsember 2015 at 14:13

    Olgem ausad, loen minagi neid “ideaalse elu” blogisid ja
    no mitte ükski neist pole nii meele järgi, kui see lihtne ja
    labane Mallukas. Vot, just mina olen ka see lihtne ja
    labane inimene. Need ideaalsed blogid tekitavad alati
    sita enesetunde ” miks minu elu pole nii ideaalne?”
    Saan aru ja, et tegelt pole nende elu midagi nii ilus ja
    lilleline nagu nad meile lugeda annavadaga ikkagi…

    Ma viimasel ajal mõtlen alati, kui teatud inimesed
    vlogivad su mingile blogiteemale vastu ja siis lisavad
    sinna sellise alandavatooni ka juurde. Ma loeksin 100x
    ennem sind aga saan aru, et sul ei lasta olla enam see,
    kes sa oled ja sinu kirjutistest annab seda ka tunda.

    • Reply Leen 20. detsember 2015 at 14:14

      Minus tekitavad küll hoopis tunde, et miks need inimesed lolli mängivad :D

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:19

      Mul on selles suhtes sama, et ma loen ja mõtlen, et ooo, nii ilus elu tundub ja toad nii korras ja nii ilus soeng ja meik ja…siis vaatan enda küüsi, kuhu ma kaks nädalat tagasi proovisin punast küünelakki, mis on 80% ulatuses maha koorunud ja ma lihtsalt ei leia küünelakieemaldajat ja. Noh, sama mõtle, et tahaks ka olla ideaalne. Mis siis, et tegelikult ei ole kellegi elu ideaalne vms, nagu nad väidavad. Aga kahe otsaga asi – ühest küljest mõtled, et oh, nii mõnus kerge lugemine. Postitus on ideaalne ja pildid imelised ja elu imeline, aga siis teine külg on kade, et why not mina, raisk!

      Ma tahaks küll olla mina, aga mul on tunne, et see mina pole piisavalt hea, et siin niimoodi avalikult elu elada. Mitte, et ma ennast nüüd kuulsuseks peaks, aga ma vanasti mõtlesin küll, et miks kunagi tuntud inimesed ei ole ausad ja vabameelsed jne, nüüd ma saan aru, et isegi kui sind natukenegi teatakse, siis kohe pead sa hakkama oma mainet hoidma ja ennast tagasi hoidma, et sulanduda massi ja olla nagu teised – viisakas, korralik ja tore. Muidu sind tehaksegi maha ja alandatakse ja räägitakse nagu kõntsast, sest see pole viisakas.

  • Reply L 20. detsember 2015 at 14:09

    Oeh, kurb. Kui tõesti peaksidki blogi
    kinni panema, siis mina küll ei tea,
    kelle postitusi oodata. Vähemalt oli
    lahe aeg, kui sai iga päev uusi
    postitusi lugeda ja nagu oma sõbranna
    muljeid kuulata. Lõppude lõpuks on
    aga see sinu elu ja sinu blogi, ja ma
    usun et kui ilma selleta kergem on,
    siis kõik toetavad sind. :)

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:15

      Vot see ongi tegelikult mu enda küsimus, et kas oleks kergem blogiga või blogita? Mulle meeldib kirjutada, mulle meeldib, et ma olen saanud tänu oma blogile nii paljusid erinevaid asju proovida, inimesi aidata, loosida lugejatele ilusaid kingitusi jne. Ma olen IGA murega saanud lugejatelt head nõu ja mul on alati olnud selline “netipere” nagu need lugejad ja kommenteerijad on, kellele ma saan kõike jagada.

      Aga ma ei tea, kas mul on üldse enam midagi jagada, saate aru? Elu on ju nagu ta on. Töö on sama ja laps sai juba titeast välja ja abielus juba olen ja lähen muudkui tasahilju paksemaks ja midagi uut siin ilmas ei toimu :D

      • Reply Mariliis 20. detsember 2015 at 14:30

        Ära muretse, küll teemad tulevad. Puhka natuke, naudi elu ja küll teemad taas külje alla ronivad. Kirjutavad hinged ei saa
        teisiti ju…
        Ja tõesti neid klantsblogisid loed 1-2 postitust. Igav on elu… Päris inimeste elu ei ole kunagi nagu klantsblogis.

  • Reply Karin 20. detsember 2015 at 14:05

    :( kurb, et nii tunned.

    • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:07

      No ei saaks öelda, et see tunne nüüd nii ootamatult tuli. Olen ennegi samu mõtteid mõlgutanud, kuna aga selle aasta reklaamileping veel kehtis, ei saanud ma nagunii poole aasta pealt blogimist ära lõpetada. Samas tõsi on see, et kahju on loomulikult tonn kuus maha visata, sest blogida mulle ju meeldib, aga kui selle hind on see, et ma peaksin nagu president siin ainult hea ja ilus olema, siis mul läheb liiga pingeliseks ära.

      • Reply Ruth 20. detsember 2015 at 14:40

        No aga jäta siis lihtsalt lepingu pikendamine ära ja blogi edasi just nii nagu sa ise tahad. Siis ei ole kellegi asi mida sa tohid või
        ei tohi öelda või millest kirjutada.

        • Reply Mallukas 20. detsember 2015 at 14:41

          Ja siis ma kaotan nii palju raha, millega ma saaks kunagi äkki maja ära soojendada ja aeda putitada jne :( Nokk kinni, saba lahti :D

          • Ruth 20. detsember 2015 at 15:09

            No aga kui sa blogimise ära lõpetad (nagu praegu plaanid) siis ju jääd nii rahast ilma kui ka blogi kirjutamisest ilma,
            mis nagu sa ültesid sulle siiski meeldib!?

          • Mallukas 20. detsember 2015 at 15:10

            Jah, siis ma jään tõesti mõlemast ilma