Eile juhtus nii, et ma sattusin FBis peale kõige harilikuma trenniinimese enne-pärast fotole. Ma ei ole kunagi aru saanud, et kuidas need kedagi motiveerida saavad, minul tekitavad need alati nii halva tunde sisse. Eriti, kui see “enne” pilt näeb ka minu jaoks juba superilus ja sale naine välja, siis on veel eriti niru olla.
Muidugi võib siis öelda, et kuule, sa nägid enne ka välja ja ei ole tarvis siin hõisata, et jee ma nii tubli, sest miks sa surud oma peenikest kehaideaali kõikidele naistele maailmas peale?! Seda ma muidugi tegin ka, enne kui ma aru sain, et kui ma ise suudaks vist kolm grammigi alla võtta, kuuleks sellest kõik inimesed maailmas. Seega ei olnud siin tegu mitte võitlusega naiste õiguste eest omada sellist keha nagu nad ise tahavad, vaid lihtlabase kadedusega.
Ma olen muidu praegu omadega sealmaal, et olen 100% alla andnud. Olen selline nagu ma olen ja no kui ma juba OLEN, siis miks mitte juua ära liiter Cocat päevas või süüa ära päts saia. Why not ju? Samas kui ise hakkasin õhtul mõtlema, et kuule ma ju polegi täna midagi söönud! Jah, päris toitu ei söönudki, elasin oma coca ja saia peal. Mõni ime siis, et alguses viiest ülekilost sai kümme ja siis sellest viisteist ja nüüdseks juba kaheksateist.
Just eile ma mõistsingi, et ma võin muidugi samas vaimus jätkata ja elada rahus ka 100 kilosena ja siis 120ne kilosena jne, aga ma ikka taipasin, et ehk oleks asi mõttekam piiri pidama panna. Selles suhtes, et ma praeguses kilohunnikus suudan elada küll, aga esialgne eesmärk on see kaal siiski seisma panna ja siis vaadata, mis edasi saab.
Õnneks ma päris ihuüksi ei ole. Nimelt otsustas Kristina, kes on ühtlasi armas kaasblogija (LINK) mind aidata. Ahjaa, ta on see sama, kelle enne-pärast pildi all ma mölisesin ka, nii et tsekkige nüüd inimese südameheadust, et ma kõigepealt lähen ja jauran temaga nagu üks vihane ülekaaluline mammi ja siis teine pakub mulle lihtsalt, et kui ma rahul pole, siis ta võib mind ometigi aidata. Oi, kus ma sellist asja hindan. Veel rohkem hindan ma seda, et ta minuga chatis rääkima hakkas, mitte kommentaarides vastu ei plõksinud, et krt võta ise ka alla ja tee enda enne-pärast pilt ja jää vait 😀
Ühesõnaga saatis ta mulle eile igasugust materjali ja soovitas ühte head raamatut, mille ma kohe ära tellisin. Peakski homme järele minema sellele. Igatahes andis ta mulle üle pika-pika aja sellise motivatsioonilaksu, et täna olen ma ennast ikka korralikult tagasi hoidnud. Tavaliselt mingit toidupäevikut kirjutades on mul meeles vaid hommikusöök ja siis on tume maa, aga täna ma tean üsna täpselt, mida ma sõin.
Hommikusöögiks praadisin kolm muna, mis ma Mariga kahepeale ära sõin. Vahepeal jõingi vist ainult vett, kuni ma poodi läksin süüa ostma. Tavaliselt on mul selline komme, et ma joon poes rahumeeli Cocat. Päriselt ka, mind vist nii “väsitab” teekond poodi ära, et shoppama hakates korgin ma 0.5 Coca lahti ja kukun kulistama. Täna võtsin selle asemel ühe porgandimahla, sobis see ka väga hästi.
Poes liikusin ma ringi nii, et mõtlesin ainult: “Mis on tervislik???”. Niimoodi lendas mulle korvi nahata kana kintsuliha, brokoli, mais, seened, porgandimahl ja üks baklažaan.. Rohkem vist polnudki. Kodus ei jäänudki mul muud üle, kui kogu see jama koos sojakastmega pannile visata. Baklažaani jätsin seekord välja ja teen temast hoopis homme midagi.
Sõin siis taldrikutäie seda pläusti, magustoiduks oli üks kollane kiivi ja üks banaan. Praegu lürbin piparmünditeed ja võitlen endaga, et mitte Mari komme näost sisse ajada. Need on mul juba päevi olnud ja ma pole neid elus ka enne rohkem tahtnud, kui täna. Ma võtsin juba enne ühe kätte, et ta ära süüa, aga viskasin ta eemale, nagu oleks kommil vähemalt katk. Kuradi Mari kommid.
Kuna kell on veel liiga vähe, et magama minna, siis ma olen kindel, et vähemalt ühe õuna või banaani panen ma täna veel pintslisse, aga samas banaanis pidi olema seda B6 vitamiini, mida mu keha vajab. Lisaks ma lugesin, et naised, kes palju banaane söövad, saavad suurema tõenäosusega tütreid 😀 Mitte, et ma siin justnimelt tütre jahil oleks vms, aga ikka hea info, mida üks inimene teada võiks.
Lisaks ma pean tõesti plaani varsti hakata magusaid sööke kokkama, sest Kristina saatis mulle mõned retseptid, mis pidid tervisele head olema ja pekki mitte tekitama ja noh, need näevad lihtsalt nii head välja. Kes teab, ehk on mul lihtsalt nälg…
Palun öelge, et mu lugejate sees on veel neid, kes väevõimuga takistavad ennast mäkki jooksmast või paki kommi sisse söömast?
120 kommentaari
Mõtlesin, et viskan ka sa siia ühe raamatu, mis mind väga aitas. Ei saa nüüd öelda, et mul väga palju kaalu oli/on vaja langetada
(u 6-9kg) ja sain aru, et lihtsalt nipi- ja retseptiraamatutest mulle ei piisa enam. Olin ka palju netist toitumise kohta lugenud ja
samamoodi vaatasin neid imelisi”enne ja pärast” pilte ja sain aru, et tahaks pigem ikkagi teada, miks ma söön rohkem kui vaja
on. Miks ma söön edasi veel ka siis kui kõht on täis? Miks ma söön siis kui on kurb või kui on väga rõõmus? 😀 Igatahes, leidsin
sellise raamatu juba mitu kuud enne kui ta tuli Maalehe raamatuna välja, panin endale meeldetuletuse, et tol päeval kindlasti
poodi ei unustaks minna. Teemu Ollikainen “Söö, mida hing ihkab” kaalulangetuse psühholoogia
(http://varrak.ee/product/12628/). Ma seda läbi ei pidanudki kohe lugema, isegi veerand raamatut juba aitas, sest ma enam-
vähem olin juba oma mõtetega samasse kohta jõudnud, kuhu autor suunas. Aga soovitan neile, kes tahaksid analüüsida seda,
miks nende toitumiskäitumine on just selline ja kuidas seda muuta 🙂
Nagu loeks enda mõtteid ja katsumusi 😀 Meid, sellised on rohkem kui arvata oskad..
Ma sain ka oma paarist lisakilost kümneka 🙁 ja tegelt kui nüüd nii vadata, siis ega ma enne seda 10t
mingi 50 kilo (oma 170cm kasvu juures) ka ei kaalunud, ideaalis võiks 15 alla võtta, aga ma tahaks
kasvõi nendest KURADIMA 10st lahti saada! Ma alustan ka oma päeva mingi täisteravilja leiva ja
avokaadoga,kaerahelbe putru söön ka, lõunal söön suppi või mingi kanafilee salatiga ja nats pruuni
riisi kõrvale..õhtul üritan süüa ainult valku. Ok, nädala sees veel kuidagi saab ennast tagasi
hoida,mitte alati. Aga krdi nädalavahetus on nagu söömisorgia. Keegi tuleb külla, kutsub sinna
…vanaema saiakesed, mingi veini-näksi õhtu, kellegi sünna jne..ja siis veel see kapitäis kingitud
kommikarpe jõuludest ja uuest aastast :S…ma üritan neid ruttu edasi kinkida, aga mõni ikka jääb..ja
sa istud vaikselt nosid oma kanafilee aurutatud juurviljadega ja justkui tunned, et kõht on täis, ja
ÄKKI….tulevad meelde need kuradima koore/rummi/pähklitäidisega piimašokolaadi kommid ja
kõik…silme eest läheb mustaks ja peksa sa kasvõi pead vastu seina või seo käed kinni, ma lihtsalt
ujun sinna kapi kohale ja võtan ühe kommi, teise, kolmanda.. ja nii ta läheb, iga kuradima päev. Mis
elu see on? 😀 Ma arvan, et mul on psüühiline häire tegelt 😀 kui ma seda loen praegu..
Mis raamatut ta sulle soovitas? 🙂
Vaata, uues postituses on pilt
Aitäh!
Mõtlen juba pikemat aega nö korralikuks hakkamisele..ju siis pole endaga ikka rahul, kui koguaeg sellised mõtted peas..igatahes
andsid väikse tõuke selle postitusega. Vabandust, kui juba eelmistes kommentaarides küsitud, aga mis see raamat oli, mida sulle
soovitati? Ja kas fb-s või netis on olemas mingit gruppi/foorumit, kus inimesed räägivad kaalu- ja trenniteemadel ja tehakse
võistlusi ja miskit sellist? (tunnen, et oleks just vaja sellist inimeste keskel olemist ja suhtlemist, et pidevalt motti saada) Kas Erik
Orgu programmis ka mingi selline suhtlusvariant/foorum olemas?
Tervise Arengu Instituut on teinud sellise suurepärase lehe nagu http://tap.nutridata.ee/ !
Soovitan väga selle tutvuda, see loeb kõik su kalorid kokku! Ja mis asja eriti mugavaks teeb on see, et kui sa ei tea palju su 3
praemuna kaalusid siis sa saad pilti vaadata, nagu tegelt ka! Seal on toitude juures pildid, isegi kurki viilud ja või on noa otsale üles
pildistatud. Ka kohvi on tassis üles pildistatud veerandi, poole ja kolmveerand tassi kaupa 😀
Mul oli hoopis vastupidi jama. Kaalusin 55kg ja
otsustasin, et tahan kaalus juurde võtta, aga mida ei
tule on kaal. Ühel hetkel läks une režiim ikka väga
paigast, hakkasin end halvemini tundma ja kaal
hakkas tõusma. Jõudsin 60kg’ni ja sain aru, kui tähtis
on uni. Sain pika võitluse peale oma režiimi korda,
magan nüüd 8-9h. Olen kogu aeg söönud
meheportsu, kõik küsivad, et miks ma nii palju söön ja
juurde ei võta. Aga võti on pidevas liikumises. Ei pea
tegema meeletut trenni, et alla võtta. Nt kui
normaalne inimene nädalavahetusel puhkab, siis
mina lähen maale tööd tegema ja mul ei ole aega
endale igasugust träni sisse ajada. Lisaks sellele
veedan enamiku ajast värskes õhus ja enesetunne on
alati hea. Kaal on nüüdsest pidevalt hoopis 54kg.
Väike tip ka, kui kommid kimbutavad. Mina teen
omale porgandid viiludeks lauanurgale ja kui tahaks
midagi näksida, siis on hea võtta. Nagu suitsetaja
võõrutusravi ?
sa oled nii äge tüüp, et sulle täiega sobiks sinu sotsiaalsesse cv-sse, kui nii võib öelda, üks huvitav, hästi kajastatud, tervislik
kaalulangetus! sa oleksid niimoodi paljudele eeskujuks.
Mu enda puhul kehtib see, et kui ma
olen ideede vaesuses ega oska midagi
kokata, tahaks täiega igasugu paska
näost sisse ajada. Näiteks see sinu
mingi maisi seene panni asi, no
püsivalt väga ei viitsi sellist
pläusti sisse ajada ju:D Osad kes
dieeditama hakkavad, teevadki tihti
selle “vea”, et söövad ainult mingeid
lödisid hautatud juurikaid ja
kodujuustu ja siis jah tunne, et nii
vastik ja nõme on alla võtta ju. Ma
ise joon cocat, söön saia ka, aga
samas kiirel ajal see mingi saiake on
pigem big yes, sest no see üks
300-400 kcali saiake ei saa mu perset
suureks teha, kui ülejäänud päev
normaalselt söön. Minu arvates võib
saia süües alla ka võtta:D Ja
magusast ma ka ei kavatse loobuda.
Mis ma tahan öelda on see, et esiteks
ei pea sööma halba toitu, ehk ainult
juurikaid jms. Teiseks, asi on
propotsioonides, a la kui lõunal
saangi ainult mingi saia haarata,
siis õhtul valin midagi kergamt- supp
või salat kanaga vms. Tuleb häid asju
kokata, siis mot ei kao ära ka.
Kui midagi isutab hirmsasti (nagu
need Mari kommid), siis olen kuulnud
soovitust, et vala need kohe-kohe,
kui veel tahtejõudu on,
nõudepesuvahendi vms kodukeemiaga
üle. Siis sa ei saa neid enam süüa ja
pead ära viskama 🙂
Mida iganes.
Debiilne raiskamine. Only in America.
Ma piitsutan ka ennast ja korralikult. Praeguseks olen saanud alla u. 4 kg ja seda 4 nädalaga. Minu ponnistused on kirjas
http://lostithard.blogspot.com.ee/
Mina olen ka täielik coca-cola sõltlane, õudne. Kusjuures gaasilised magusad joogid tekitavad tsellut ja ma olen tänu sellele
teadmisele kuu aega ilma coca-colata olla :D!
Enne seda võisin ma vabalt vaadata videosid, kuidas cocaga roostet eemaldatakse, pestakse wc potti ja samal ajal kujutasin
ette, kuidas ma külma colat joon, mmmmm, nii hea 😀
Aga seda rasva on mul hirmsast, kohe liigagi palju. Ma nüüd mõni aeg tagasi alustasin jälle tervislikuma toitumusega (ma
arvan, et ma ei tea nii suuri numbreidki, kui mitu korda ma olen oma arust dieeti pidama hakanud :D). Seekord mingit trenni
tegema ei hakka, ma ei tean, et ei tee seda ja siis on masendus, sest kuidas mina ei suuda olla tubli ja usin, aga kõik teised
saavad hakkama.
Proovin hoopis loobuda suhkrust, nisust, kartulist…
Mul tekib küsimus, kuidas teil nende raamatute lugemine üldse mingit motti tekitab? Mul on teinekord nii suured süümekad
kehakaalu pärast ja ei taha neid isegi mitte lugeda ega vaadatagi.
Ma olen ka selline, et tahaks ainult
maiustada kogu aeg ja burksi süüa.
Cocat jõin ka ikka päris palju, kuni
üks tuttav rääkis kuidas ta kasutab
seda autodelt rooste eemaldamiseks 😀
et pidi hullult hästi töötama – kui
miski muu ei aita, siis aitab Coca.
Kui nüüd mõtlema hakkasin, siis peale
selle infokillu teada saamist joon
Cocat ikka vägaväga harva.
Kui keegi nüüd ütleks, et ta burksiga
torusid puhastab ja šokolaadiga
katlakivi eemaldab, siis oleksingi
tervislik toituja valmis 😀
Haha! Ma just sain eile Lotte piimahamba kätte ja plaanin seda cocas lahustada 😀
Pff, ma proovisin ka hammast kunagi Cocas lahustada. Lihatükki samamoodi. Midagi ei toimunud. Saage üle sellest Coca
horrorist 😀
Mul oli Cocaga sama 😀 Vahepeal jõin seda täega, mingi meeletu Coca isu oli. Aga siis lugesin kellegi blogist kuidas ta kolis uude
korterisse ja seal WC pott oli hästi must ning ta leotas Cocas seda öö otsa ja pott sai säravpuhtaks. Peale seda ma ei taha Cocat
absoluutselt, minu jaoks see võrdubki nüüd mingi WC-poti puhastuvahendiga :/
Ekspressis oli hiljuti artikkel coca mõjust hiirtele.
Kahjuks uuringutega lõpuni ei jõutud, aga juba
esialgsed märgid olid hirmutavad. Igapäevane coca-
joomine pole kindlasti hea või isegi tõenäoliselt ohutu.
http://m.delfi.ee/ekspress/article.php?id=73251677
Teiseks – saan aru, et Mari on laps? Äkki võiks
kaaluda,kas talgi iga päev kommi vaja on, siis saaks
need ahvatlevad vidinad üldse prügikasti saata. 🙂 Noh,
igatahes edu!
Mari kommide all mõtlen ma Mari nimelisi komme 😀 Kuigi kaudselt need on ka Mari omad – need olid tal mingisuguses jõulupakis.
Ma pole endal kunagi keelanud midagi söömast ja kaal langes. Nûûd, kus on 3kuud olnud stressi rohke
aeg, mis minu üllatuseks,mpani mind shokolaadi ja krõpsu sööma. Enne sôin neid vàhe. Ja mul tulnud 8kg
juurde. Tunnen küll, et kintsud ja tagumik liiga suured aga loodan, et see pingeline aeg nûûd ára lôppeks
ja saaks rahus trenni minna ja elu nautima hakata. Ma ei ole eriline magusa sööja aga nûûd kohe tunnen,
et silme eest làheb mustaks, kui nt ei saa söödud natukenegi magusat.
Osta endale pakk lutsukaid ja kui isu tuleb, ime üks ära 😀
Igapäevane võitlus võiks nüüdseks juba öelda, ja siis juhtuvad sellised hetked kui mu mega peenike
peika ajab koguaeg mingit jama endale näost sisse (ja võtab veel sealjuures kaalust alla) ja ma ka
lõpuks murdun või suudan olla tugev ja lähen hommikul kaalule ja avastan, et kogu selle tervisliku
toitumise peale võtsin -100g kaalust kõigest alla, lõpuks nutan patja ja mõtlen, et lähen poodi soksi
järgi, sest nagu nii isegi kui ma pingutan siis ei muutu mitte midagi :S
Kardo võttis ka LAMBIST kuus kilo alla, ebaviisakas!!
Üks raamatusoovitus veel, mis konkreetselt minul aitas mõtted paika saada: http://www.apollo.ee/soo-mida-hing-ihkab-
kaalulangetamise-psuhholoogia.html
Muidu, jah, raske teema ja eks see rohkem mõtlemises kinni ole. Enesedistsipliin just. 🙂
Oo, aitäh, kindlasti uurin!
Mallukas, mine loe
http://lifestylebykristiine.blogspot.com “tervislikest
feilidest” ja tea, et sa ei ole üksinda selle kommipugimise
sõltuvuses 🙂
🙂
väga aktuaalne teema! Ka mina võtsin
end hiljuti jälle käsile, sest
vaatepilt peeglist ei meeldi mulle
teps mitte!
Olen seadnud endale sihiks kevadeks
kõhu trimmimise ning tuharatelt ja
reitelt tsellu kaotamise. Lasin mehel
endast pilti teha, et pärast (umbes
märtsi lõpp-aprill) teha uus ning
siis võrrelda.
Komme ja magusa söömise olen viinud
miinimumini. Kui isutab, siis luban
endale seda enne lõunat, siis on
ainevahetus kiirem. Samas üritan
mõelda nii, et mida see paar kommi
mulle annab? Mitte kui midagi head.
Kui söön terve pakki komme ära, siis
saan isu täis, kuid siis hakkavad
süümekad (“oli seda nüüd siis
vaja?”). Püüan oma isusid mõistuse
häälega ära rääkida ning mitte süüa
ka seda paari kommi, kuigi kunagi
olin jõhker šokosõltlane! Enam õnneks
mitte, kuid see suhkrust võõrutamine
ei käinud üldse kergelt. Ning olen
tähele pannud, et mul on magusaisu
siis, kui kõht on tühi. Kui tunnen,
et tahaks seda ja toda, siis mõtlen,
et oot, enne söön korralikult ja siis
🙂 aga seda “siis” ei tulegi, sest
saan kõhu juba korraliku söögiga täis
ning rämpsuisu kaob.
Kunagi noorena oli minu jaoks
motiveeriv vaadata FashionTV-d – tead
küll see modellide kanal, kus nad
teevad cat-walke, photoshoot`e jne).
Vot neid ilusaid naisi vaadates (ära
saa valesti aru :D) tekkis mul alati
motivatsioon trenni teha, nii et
vihtusin kohe kükke, kätekõverdusi ja
kõhulihaseid tegema.
Aga jh, kerge see enesedistsipliin ei
ole! Soovin sulle meelekindlust ja jõudu!
ps. Ja isegi kui sa libastud paar
korda (me kõik libastume vahel), siis
tähtis on end jälle kätte võtta.
pps. Failure Is Not Falling Down But
Refusing To Get Up
Oled sina ikka tubli. Ma enne trenni jooksmist proovin siin kõigepealt raamatuid lugeda ja teoorias targaks saada. Kommid/sai/limonaadid – vot need ma välistan.Kuigi eile sõin ikka paar kommi 🙁
Vaatasin üht filmi mehest, kes 60 päeva toitus
toormahlast. Ma üritan natuke tuua oma menüüsse
rohelisi mahlu. Täna on minu 5-s päev (kolm päeva olin
täiesti mahla peal). Ma ütlen, et enesetunne pole
kunagi parem olnud kui praegu. Ja mahlad on
ülimaitsvad. Kavatsen rohelise osa taldrikul kõik
mahlaks teha, sest minu jaoks on alati olnud probleem
nö “silo” söömine. Aga mahlana jõuab palju suurema
koguse silo alla neelata. Kõht on täis ja energiat palju.
Esimestel päevadel olid pisikesed võõrutusnähud
(natu pea valutas) aga üldiselt oli ülemõistuse lihtne ja
mõnus. http://www.rebootwithjoe.com/weight-loss/
Reaalselt midagi tahket ei söö? Ma mõtlesin ka täna hommikuks mahla teha 😀
Seal filmis oli jah nii, et seaalselt ei söönud tahket
(mina 3 päeva ei söönud). Ma soovitaks
motiveerimise mõttes filmi kõigil vaadata. Kuna
ise nii suur “veel” ei ole kui fimi keskmes olevad
tegelased siis nii suurt muutust ei pidanud
vajalikuks. Aga tahtsin kogeda seda kolme päeva
🙂 ma kartsin, et kõht tühi ja hullult raske aga
üllatusin. Põhjus, miks edasi and vedela peale ei
jäänud on see, et ma hetkel imetan veel üht
pisikest kutti, kes ilmselgelt vajab muid
toitaineid ka. Aga ma reaalselt ala lihale ja kalale
võtan klaasi rohelist mahla nüüd hoopis kõrvale.
Aga hetkel olen kõige rohkem rahul sellega, et
energiat on nii palju ja ma pole 5 päeva juba
magusat söönud (isu pole ka). Ma olen väga suur
magusasõber, saiakesed, šokolaad, kommid jne.
Soovitatakse siin fitlape, erik orgut ja mida iganes,
aga kui iseloomu ei ole, siis need ei aita ? olen isegi
üht teist ja kolmandat proovinud, aga alati alla
andnud, sest tahan süüa seda, mida tahan ja kui tahan,
mitte kui kästakse 😕
Sama siin:DD
siis on ju figuurisõbrad sinu jaoks
Loe Erik Orgu raamatut “garanteeritud kaalulangus”,
nii hästi kirjutatud ja teeb su elu lihtsamaks. Minule oli
see nii motiveeriv. Kunagi varem ei suutnuda piisavalt
tahta ennast käsile võtta, nüüd on see aeg käes!
Esimese lükke tegi kehaanalüüsis käik, mida ma raisku
ei tahtnud lasta ja kui seal selle treeneriga ules
kirjutasime, et nelja kuu pärast on eesmärk olla 5 kilo
kergem,oli see kuidagi nii motiveeriv!
Ma pole kunagi suutnud rämpstoidust eemale hoida ja
nüüd on see nii lihtne ainult seetõttu et ma usun
endasse. Poleks elusees arvanud et ma endasse sel
puhul uskuma hakkaks! Need enne-pärast
kaalulanguse pildid motoveerivad alles siis, kui sa ise
ka endasse uskuma hakkad, et sa seda teha suudad.
Siis on selliseid pilte super vaadata ja mõelda, et mõne
aja pärast olen ma samuti nii palju saavutanud 🙂
Ma täna soetan selle 🙂
Loe Erik Orgu raamatut “garanteeritud kaalulangus”,
nii hästi kirjutatud ja teeb su elu lihtsamaks. Minule oli
see nii motiveeriv. Kunagi varem ei suutnuda piisavalt
tahta ennast käsile võtta, nüüd on see aeg käes!
Esimese lükke tegi kehaanalüüsis käik, mida ma raisku
ei tahtnud lasta ja kui seal selle treeneriga ules
kirjutasime
Mina soovitan fitlappi, olen koguaeg üritanud alla
võtta, kuid lõpuks ikka lõpetanud kusagil mäkis või siis
kodus veini ja juustu-viinamarja vaagnaga. Fitlapiga
olen suutnud vähem kui 2 kuuga alla võtta 5 kilo ja cm
kadunud kokku 10. Ja magusaid retsepte seal oiioii
kui palju. Eile sõin õhtuks tortilla põhja peal olevat
pitsat pool kogust ja porgandikooki, ei ütleks et
pisikene portsion:)
Jup, õige, kasutan ka fitlapi ja 9 kuuga -22 kg ???
Ah jaa ja lisaks kaotasin- 42 cm ümbermōōte ka
üle keha kokku ??
22kg? Jeeesus kui tublid kõik on. Aga minaaa??
Mina suutsin alates oktoobri lõpust saadik kuni jaanuari keskpaigani alla võtta 12kg. Ja nüüd olen augus juba pmst 1,5 nädalat.
Kaalule minna ei julge, et mitu kg nüüd juures. Päris paha tunne on ikka küll, a midagi iseenda vastu teha ka ei oska. Ma olen
emotsionaalne sööja. Nö. täidan endas tühimikku toiduga ja oma mured “matan” toiduga. Pliiis god, aidake mind! 18kg on ju
veeeel vaja maha saada. 🙁
No mõtle, et 1,5 nädalat on parem kui 1.5 kuud- Seega mine kaalule ja ole tagasi tervislikul reel 😀
Miks sa orgut ei tee…
naljakas, ma sinu eeskujul olen hakanud orgut tegema
ja 4 kilo alla võtnud kõigest ühe kuuga (!!!). Mees
vapsee sitaks rohkem. Kõht on kogu aeg mega täis,
sest portsud piisavad minu jaoks. Ja pole mingit probla
poes ja kodus, mida osta, mida teha?????
Sinult sain motti seda teha..tee ikka edasi. Sellega pole
vaja trennigi teha ju ja söö 4x päevas. Win.
Aaa ja me enam piinliku täpsusega ei kaalu asju ja kui
nt juustu on 20g rohkem pakis üle, siis lendab see ka
sisse ikka pluss iga päev paar (!!!!!! Paar, mitte
paarkümmend) kompvekki õhtul teega ja ikka langeb.
Mai tea, mul ühel hetkel nagu mott kadus… samas mul kasutaja on olemas ja ehk tõesti peaks reele ronima 😀
Sulle fitlap ei sobiks, seal peab kõike piinlikult kaaluma, igasugune suhkur ja nisu on keelatud ja toidule võib vaid 5 grammi
maasikaid peale panna 🙂 üldse on portsud seal nii väikesed, 30 g pastat, 30 g sinki, isegi tervet muna ei saa alati, tuleb võtta 0,7
muna. Parem söö normaalselt 3-4x päevas, liigu jalgsi ja hoidu kräpist 🙂
Minul jälle vastupidi, olen sünnist saati väga peenike ja
no ei muuda seda ei söömine ega trenn, ja ma arvan et
sama ebameeldiv kui see et keegi sulle ala paks ütleb
on pidev jutt ” Issssssand kui peenike sa oled miks sa
üldse ei söö, näljutad ennast või? ” “kaks konti ja
kusehais” jne jne jne. Nii, et pole se nö tahetud “ideaal
“peenike keha midagi ni hea. Ühesõnaga ole milline sa
oled kunagi pole sa perfektne.
Paar muna hommikul ja miskine kanaroog lõunaks ja
paar puuvilja on ka kaalulangetajale liiga vähe. Bii
tekivadki pärast veel hullemad isud ja söömasööstud. Ma
lubaks mõne kommi ikka ka, see ennetab hilisemat
õgimist 😀 sulle coca light ei maitse? Ma täielik lighti
sõtlane just. Mürk on, aga no nii hea ja 0 kalorit ju 😀
Ma ikka pistsin kommid ka õhtul sisse, mingi 5 tk. Cocaga on see, et ma võin lighti ja zerot juua, aga seal ka raudselt sada sitta asja sees 😀
Jah, aga kaloreid ei ole 😀 aspartaam on seal see kurjajuur, aga noh, ega iga päev ju ei pea ka jooma
Mul on väga raske end tagasi hoida kui on võimalus midagi maitsvat suhu pista või välja sööma minna, aga õnneks avastasin enda
jaoks Fitlap.ee kus on maitsvad ja tervislikud toidud, mida saab teha tervele perele ja samas kaalu ka langetada! Kuna need toidud
on nii maitsvad, siis enam ei tõusegi käsi krõpsude ja mäki järele, vaid pigem kokkan kodus. 🙂 Samas on maitsenauding ja saab
saledamaks ka 😛 Pluss nädalas korra on lubatud 1 toidukord mis on siis nii-öelda patutoidukord ja siis võid süüa midagi mille
järele isu tuleb ja mida kavas pole 🙂
Isudele on tõesti raske vastu panna. Minul on näiteks
meeletu isu just soolastele asjadele. Sink, suitsuvorst,
kartulikrõpsud jne. Neid tahaks koguaeg ja meeletus
koguses. Samas koogid, kommid, küpsised, tordid
jätavad täiesti külmaks. Igaljuhul jõudu ja jaksu, kõige
lihtsam kui koju neid isuäratavaid asju ei osta 🙂
Mul lo varem nii, et lõunal oleks taht end
tööjuures ogaraks süüa. Noh hommikusöök
söödud, järgmine on lõuna. Vot mina ei
kannata, nüüd haaran ALATI mingi paar
puuvilja kaasa tööle ja söön täpselt siis mingi
banaani või pirni, kui tunnen, et hommikusöök
on alla poole läinud 😀 ja kohe ongi kergem
lõunat oodata. Samamoodi on mul mingi kella
3ks (ma ei vaata kella, aga just siis mul kõht
tühjaks läheb) mingi teine puuvili või kas või
väike maiustus, mis aitab õhtusöögini vastu
pidada. Teinekord piisab mingist väiksest
küpsisestki, et kõht enam ei korise. Aga nipp
on ikkagi minu jaoks see, et söön 5 korda
päevas. Mingi sai ja coca mind üldse ei tõmba,
vb mul sellepärast kuidagi lihtsam, ma ei tea…
Igapäevased toidud ongi muna, seened, tatar,
kikerhernestega mingi lahe kaste, riis, sushi,
tomatid, kookossupp, mingi muu vürtsikas
supp, mingi pläust (armastan pläuste :D),
värske salat, õhuke värske kraamiga võileib,
kodujuust… Lõuna aja söön peaaaegu iga päev
kas Selveri vinegretti pluss kartulivormi või
vinegretti pluss brokoli-lillkapsa juustu vormi.
Ja no juust! Seda pugib küll vahel 🙂 Aga
näksiks pigem mandariin, marineeritud kurk,
päiksekuivatatud tomat, letšo… Muu nagu ei
isuta. Et ma tahtsin siis öelda, et 3 korda
päevas pluss vahepala on asja võti, et mitte
näljas piinelda 🙂
Mul ka enesedistsipliin on BIG ZERO. Hommikut alustan korralikult, lõuna ka enamvähem, no 18 ajal läheb lappama 🙂 Söön
magusat, võikusi jne.. Kurb! endal on kurb, peikast kahju… Riietest kaaa, mis enam selga ei mahu.. Aga no, homme jälle päev!
Aga kui sul nende asjade järgi isutab, siis tee
endaga kokkulepe, et neid võid süüa enen
kella 13. Ega need asjad ära ei kao kodust. Tee
hommikul võikusid ja kui päeval kommi ei taha
siis õhtul ka ei saa 🙂 peab uut päeva ootama.
Päevase patustamise jõuab maha liikuda 😉
Hea mõte! Mul ka tavaliselt need patustamised satuvad õhtule
Olin selline, ausalt olin.
Jõin iga päev cocat, pidin seda saama lausa. Ja magusat.
Meeletu magus, mis võis lipsutaha lennata ilma, et mul
oleks halb hakanud.
Kui tööl kogusime taata kappi kotti, siis pool sellest olid
minu coca Omad. Lisaks veel pagariletist saiakesed ja
äsja valminud sõõrikud (krdi sõõrikukohvik).
Aga siis ühel pöeval, kui mul ikka tööpüksid juba nii
ümber olid, et vastik hakkas, otsustasin, et aitab.
Tänasest ei ühtki cocat enam. Algul muidugi olid isud. Ja
kui ma magusast võõrutust tegin, siis shoksi leti ees
hakkasid käed lausa värisema. Max 10 päeva pidasin
vastu toona. Nyyd suudan juba kuu olla nii, ey midagi
magusat ei söö.
Coca olen maha jätnud. Kui korra maitsesin üle mitme
aasta, siis tundus vastik magus löga. Jess.
Seoses coca ja saia välja heitmisega püsis kaal mõnda
aega paigal. Siis jäin lapseootele ja hakkasin enda
kaalust teda kasvatama, sest ootuse aeg oli vaaaaabsee
hull, midagi ei tahtnud syya. Köik oli vastik. Vorsti, sinki
ei söönd päevapealt viilugi.
Kui laps ära syndis olin paari nädala pärast -8kg sellest
kaalust, mis ma enne rasedust. Jess oli mu reaktsioon.
Sealt edasi algasid pikad jalutuskäigud. Rattasõidud,
suusatamised.
Nyydseks on raseduseelsest kaalust maga kolisebud
-15kg.
Tundub kyll praegu enese kiitmisena, aga tegelt tahtsin
Sulle öelda, et viska see lögacoca nurka, luba veits
magusat ikka, tee hommikuti putru ja liigu! Võta esialgu
sihiks, et käid iga päev Lottega jalutamas nt 2-4kg, siis
juba rohkem. Ja soovitavalt sellist tempokat kõndi,
mitte lonkimist.
Leia aega kasvoi korra nädalas mingiks jõutrenniks.
Algul on ehk raske end lainele saada, aga pärast kannab
see laine sind ja hoopis sellelt maha saamine on raske
?
Kui see sind paremini motiveerib, siis vea kellegagi
kihla. No näiteks, et oled aprilliks -5kg. Ja kui ei ole, siis
mingi karistus (aga see peab selline olema, et tõesti teha
ei taha, muidu on ju kerge alla anda). Usu, kui on see -5
juba, siis edasi tkib hasart.
Mina usun Sinusse! Sa saad hakkama!
Mina sain, saad ka!
Taara*
Ahh see on nii tuttav tunne…ma iga esmaspäev luban, et uue nädalaga alustan korraliku toitumisega. No ja vastu pean enamjaolt
max 2 päeva, sest no ei ole mind tahtejõuga õnnistatud…kadestan lausa neid, kes võtavad ennast kätte ja ei murdu. Alati on kõige
hullem see, et ma olen nt suutnud terve päeva olla paki kommideta või muu rämpsuta ja siis kui kell lööb 10 õhtul (poed on kinni),
siis mul on selline jube magusaisu, et karju appi, ma lausa piinlen seal voodis ja olen niii maruvihane, sest ma ei saa poodi ka minna
(nagu mingid võõrutusnähud 😀 ). Selles suhtes muidugi hea, et mul ei ole võimalik poodi minna enam, aga siis ma koogin kapist
meepurgi välja ja hakkan lihtsalt seda tee kõrval tühjendama. No mõnes mõttes muidugi tervislikum kui kommid, kuid siiski
korralik süsivesikupomm. Ja nii mul siis läheb tõusude ja mõõnadega. Vahel olen suutnud isegi kuu või rohkem tervislikult toituda
ja siis kui näen, et kaal nkn ei vähene, siis kuidagi tekib jälle nõrkusehetk ja langen magusaohvriks.
Kui mul kaal 68 kilo näitaks oleksin ma höppihäppi.
Olen nüüd 2aastaga 17 kilo alla võtnud, nüüd võiks
veel 10 alla saada. Siis oleksin vist rahul 😉
Pigem võib-olla ära söö mõttetu maitsega toite, ära söö ainult kapsast ja ära piira liiga palju. Tänase toidu põhjal ütlen, et annad
varsti alla.
Mina isiklikult olen nt hakanud oluliselt rohkem süsivesikutele rõhku panema: riis, isegi pasta, puuviljad, juurviljad. Süsivesikud
on need, mis ladustavad su kehas glükogeeni – see hoiab näljatunnet eemal ja lisaks sellele on siiski süsivesikud see energia tüüp,
mis paneb LIIKUMA. Ma ei saa absoluutselt aru, miks inimesed nii väga süsivesikuid väldivad. Ilmselt sellepärast, et nad ei oska
neid muudmoodi kui rasvase lihaga või hoopis küpsiste sees suhkru näol süüa. 🙂
Ma söön iga päev hiiglasliku õhtusöögi, millest üle 60% on süsivesikud (ja normaalse hommiku- ja lõunasöögi, ka süsivesikud
esikohal) ja nädalas ikka pool kilo või kilo läheb alla vaikselt vaikselt. Trenni ma kahjuks ei ole suutnud end sundida veel tegema. 🙁
Aga igaühel oma nipid. Ma lihtsalt leian, et see on neist kõige maitsvam viis, mis mina proovinud olen. Burrito bowls (st burrito
sisu ilma tortillata), tortillad, pastad, wokid, indiapärased karrid jne. Noms 🙂
Loomingulisus ja youtube on võti!:D
Minaaaa. 2nädalat olen ilma nisu ja suhkruta elatud
saanud ja 2.7kg läind 😀
Hea meel, et sa ka ühinesid 😉
Kui võib küsida, siis millist raamatut Kristina sulle soovitas? Mind aitas hästi palju selline raamat nagu “How to Have Your Cake
and Your Skinny Jeans Too”. See kõlab küll mega veidralt, aga esimest korda üle väga pika aja ma luban endale kõike, mida ma
soovin (seal hulgas ka pitsat ja saiakesi ja komme jne) ja ei tunne süümepiinu JA olen viimase kahe kuuga neli kilo alla võtnud. Ilma
trennita. Ilma dieedita. Ilma tahtejõudu kasutamata. Lihtsalt… suhtumine toitu on muutunud. Nii et soovitan – see raamat aitab
paljusid asju pisut teise nurga alt vaadata ja paneb kahtlemata mõtlema. Hästi mõnusalt on kirjutatud ka – ei ole selline igav
paatoslik self-help book. Lisaks kasulikkusele ka lõbus ja huvitav. 🙂
Mina olen totaalne magusa himustajaks hakanud. See
juhtus alles nüüd hiljuti pärast sünnitust. Ma ei saa aru
mis toimub. Kodus ei tohi olla ühtegi kommikarpi ega
šokolaadi. Ma söön kõik üksi ära. Isegi kui need on
elukaaslase poolt ära peidetud. Lahenduseks või
asenduseks olen võtnud banaanid. Neid läheb ikka
palju? Veel on kodus tavalise šoksi asemel tume
šokolaad. Ja krõpsude asemel krõbistan prokolit, mida
on üli kerge teha. Loodan et need aitavad natuke
kaalu langusele kaasa.?
Minul oli peale sünnitust samamoodi.
Laps nüüd 6-kuune ja paar nädalat tagasi lõpetasin
selle õgimise. 6-kuuga tuli 10kg juurde ainuüksi
magusast.
Nüüd tasapisi läheb allapoole tagasi
Kui imetad, on suurem energiavajadus täiesti
normaalne.
Meie hakkasime Härraga nädalake
tagasi Paleo elustiili jälgima.
Soetasin poest suvalisel hetkel
raamatu Ardi Ravalepiku sulest ning
seal on ka vahvasti ära toodud 30
päevane menüü. Drastiliselt me oma
menüüd muutnud ei ole ehk et ei
visanud kodust kõiki varutud
pastatoodeid või pakendatud lihapalle
minema. Viimaseid üldiselt ei olegi
ostnud. Piima ja nisutooteid
praktiliselt ei kasutanud ka varem
ent toidukorrad olid segased. Nüüd
sööme 3 tugevat sööki päevas ning
peamiselt siis kana/liha/hakkliha +
värske kraam + puuviljad. Patupäevi
on siiani olnud 1 ja siis jõi Härra
õlut. Sellest me ilmselt nii pea
lahti ei saa 😀 Härral on kaaluga
probleeme, mina tahan oma füüsilist
vormi parandada, lisaks on nahk
kehvaks läinud. Minul on ilmselt
keerulisem, sest suhkrusõltuvus on
tugev. Olen paar päeva
võõrutusnähtudega võidelnud ja täna
sõin ema küpsetatud kringlit.
Teadvustan endale samas, et ma ei
suuda kunagi loobuda ema
küpsetistest, lihtsalt seda tuleb
teha mõistusega. Paleo puhul on minu
jaoks nt välistatud igapäevane
lihatarbimine, sest see mõjub mu
seedimisele halvasti. Seetõttu on
hea, et kui teen mehel mõnda
liharooga värske kraamiga, siis ise
söön sealt ainult viimast. Kana ma
kannatan aga muud liha mitte.
Nädalaga on raske tulemusi märgata
ent Härra on tublisti vastu pidanud
ja paistab, et jätkame sama edukalt.
Külmik on ainult liha ja värsket
kraami täis, kusjuures ostuarved on
palju ilusamad 🙂 Piimatooteid ei söö
praktiliselt üldse ning poest koju
toodud pakendihulk on meeletult
väiksem! Pikemas perspektiivis
tahakski hakata turult oma anumasse
osta 🙂 PS! Ema kakles kerge
ülekaaluga ja on aastaga nii vormis,
et mul on hirmus juba 😀 Tema
elustiil koosneb 3 tugevast
söögiajast ja kahest-kolmest
vahepalast, sealjuures sööb ta ikka
aegajalt midagi magusat ja rämpsutab
(käib kepikõndi tegemas ja on muidu
tihti värskes õhus) Müts maha! Sööma
peab ja 3 tugevat einet päevas, mitte
snäkitama 🙂
http://elynmyle.blogspot.com.ee/
Vabandan selle pika rea eest 😀
Ma soovitaksin lugeda Allen Carri “Lihtne moodus olla mõõdus”. Ma tõmbasin selle netist inglise keelsena ja päris huvitav oli
😀 Mul kaaluga on natsa vastupidine probleem olnud terve elu (liiga peenike), aga nt enne raamatu lugemist sõin
südamerahuga koguaeg rämpsu ja ei mõelnud üldse, mida see tegelikult kehaga teeb või kas mu keha üldse SAAB midagi
sellest toidust. Carr vaatabki kogu seda toitumist seal huvitava nurga alt ja toob välja ka miks nii paljud inimesed söövad
koguaeg, isegi kui neil tegelikult nälga ei ole. Minu arvates see ongi ju probleemi juur, võib võtta igasuguseid imenippe ja äppe
ja dieete ette, aga kui default on see, et masenduses või tülpinuna on savi mis suust sisse läheb, siis on väga raske viia läbi
püsivat muutust. Kui muuta seda mõtlemist, siis peaks muu tulema iseenesest.
Nt peale selle raamatu lugemist ma väga kriitilise pilguga vaatasin üle toidud, mida olin harjunud sisse ajama ning muutus kogu
suhtumine söömisesse. Mul alati olnud natuke veider kiiks nälja ja söömisega, minu jaoks on nälg väikesest saati olnud midagi
megatüütut ja võisin vabalt seda ignoda. Teismelisena oli tihti päevi kus elasingi ainult ühe võileiva peal. Mingi hetk tuli ikka
natuke aru juba pähe ja kasvõi sundisin ennast sööma, peaasi et päeva jooksul ikka enam-vähem normaalse koguse toitu
saaksin. Aga kuna nälg/söömine olid minu jaoks ikka mingid tüütud asjad, siis kujuneski välja, et peamiselt ajasin sisse
valmistoitu ja igasugu rämpsu, mida oli hea poest haarata ja teleka ees krõbistada. Alles peale raamatu lugemist jõudis kohale,
et ega see keha niisama ei anna märku et “ou anna mulle süüa!” Kogu point peaks ju olema selles, et annan talle sööki, mis
omakorda annaks toitaineid ja vitamiine jne, et keha saaks energiat ning suudaks funktsioneerida. Sellega, et ma mingit
nullväärtusega sitta talle sisse ajan, ma ju pmst teen vastupidist 😀
Pikk ja segane kommentaar tuli nüüd, aga raamatut soovitan lugeda! 🙂
Mina olen juba teeneline kaalujälgija
ja võtan alati endale pikaajalised
sihid. Kui suveks tahad saledaks,
pead alustama novembris, mõistad?
Sporti ma teha ei viitsi, lihaseid
mul pole, seega ainevahetus on
aeglane ja tempo on heal juhul pool
kilo nädalas. Nüüd viimati võtsin end
kokku septembris ja olen tänaseks
kaotanud ülirahulikus tempos 6 kilo.
Vahel ei lange kaal grammigi
nädalaid, saad aru….ja siis äkki
bäng, pool kilo korraga. Kaalun igal
hommikul ja pean toidupäevikut. Poest
tulles raske kotiga kaalubki see
umbes sama palju kui palju olen
kaotanud ja kui palju on mul veel
pekki, mida kaasas tassin endaga!
Visualiseerimine aitab! Ja
vaheetapid, näiteks, et kas saan alla
70 kilo ja 6-e ette enne vabariigi
aastapäeva vms. Sina Mallu võiksid
liituda Figuurisõprade koduse
programmiga, praegu on seal
megasoodukas aastase paketi võtmisel.
Mulle meeldib selle juures see, et
võin süüa mida ise tahan, keegi ei
tule mulle ütlema, et näri 17 grammi
kapsast. Arvestad söödud asjade
punkte ja elu on nagu lill. Asju peab
kaaluma, aga nipp on mul selles, et
näiteks kui söön jogurtit, siis
kaalun terve paki ära enne söömist ja
panen kaaluseieri nulli, peale sööki
on uus kaalumine ja seier näitab
mulle, palju paki kaal on muutunud.
Mugav!
Ma tõmbasin endale telefoni myfitnesspal appi, no mine pekki!
Aitab küll.. saan süüa, ei pea liigutama end veel enne kevadet ja
kaal langeb. Vb see on jama ainult, et toitu peab kaaluma. Aga
ausõna, ma sain kreepsu kui nägin kui palju ühes tillukeses saias
kaloreid on 😀 või ühes väikses paganama
mandariinis(arvestades seda, et söön korraga terve kilo).
mul on sama, juba 2 nädalat kasutan, kaalun sööki ja loen kaloreid ja no mitte ei taha seda kommi suhu
pista, kui tean palju seal kaloreid on, üritan need kalorid tervisliku ja toitva söögi arvelt pigem saada
Haah, nende kommidega seoses tuli
mulle meelde, et mul oli üks tuttav,
kes on koguaeg kaaluga võidelnud ja
mingi vahe ta ohjeldas oma magusa isu
nii, et näris natuke kommi, et
maitset tunda ja siis sülitas
ülejäänud välja prügikasti 😀
Proovi fitlapi toitumiskava. Valikus on meeletult palju
maitsvaid retsepte, burgeritest kuni tortillade ja
(tervislike) kookidega. Mul oli/on küll suhteliselt suur
üleval, aga olen tänu fitlapile 3 kuuga 19 kilo alla
saanud. Peaks vist olema võimalus ka proovida 3
päeva tasuta, siis saad aimu retseptivalikust. Igaljuhul
soovin sulle edu ja jaksu ja ole sama tubli edasi 🙂
Mina nt hakkasin palju puuvilju sööma ja see lõpes sellega, et nüüd on näiteks isegi tavalised poes müüdavad kohupiimad nii
magusad, et ei kannata süüa, kommidest ja limonaadidest rääkimata. Nii et alguse asi, hiljem ei oskagi enam teistmoodi 😀
samamoodi tunduvad krõpsud NII soolased, et ei ole võimalik neid süüa.
Minu arvates kõige raskemad on õhtud, et magusat
mitte näost sisse ajada. Siis nüüd olengi nii teinud, et
parem võtan päeval paar kommi (ega saa oma isu täis)
ning õhtul ei mugista pakki komme sisse, sest “ah ma
olen terve päeva nii tubli olnud”. Ning päevased
kommid/magusa kulutan lastega mütates päeva peale
maha.
Kõht läks tühjaks selle jutu peale 😀
Ma kaalusin 2a tagasi midagi 50-52kg. Hakkasin
masendustabl. sööma ja võtsin u. 2kuuga juurde 10kg.
Ohh, kuidas ma hakkasin trenni tegema,käisin 5x
nädalas ujumas ja jõusaalis. Sõin ka väga tervislikult!
Aga ikka kaal ei langenud. Koguaeg tuli kilosi juurde.
Aasta lõpus käisin 75kg,aga täna käisin kaalul ja näitas
70kg. Mul muidugi nii hea meel 🙂 Kui saaks veel 10kg
ära,oleksin super happy.
Ausalt öeldes olen ka täiega hädas. Suutsin 23 kg alla võtta. Pühadega läks käest ära ja siiamaani pole reele saanud, pingelised
ajad ka muidugi – töö, kool ja hunnik arvestusi/eksameid. Ajaks ainult mingit manti kahe suupoolega sisse. Hetkel näitab kaal, et
olen 5-6 kg tagasi juurde võtnud. Paneb mõtlema.
Aga vähemalt sul on see hetk olnud, et vaatad enne pilti ja mõtled et WOOW, I did it! Ma usun, et see võib jube moteeriv olla. Sa said 23kg alla! Jeesus, see on alles kõva sõna! See tähendab ka seda, et see 5-6 kilo on sinu käes käkitegu, sa ju tead, kuidas seda teha!
Teoorias tean, aga praktikas on neid teadmisi raske rakendada. Minu puhul töötab hästi see, kui ma 100% ei ütlen
“rämpsule”. Nii kui natuke maitsta saan, hakkab isutama uuesti. Selleks, et enam ei isutaks on vaja umbes kahte nädalat
tervislikku toitumist, siis suudan juba “ei” öelda 😀 Hetkel on muidugi seis selline, et enam ei tohi lasta tõusta sellel
kaalunärakal, muidu hakkab asi masendavaks kiskuma.
Ma soovitaks Fitlapi proovida, esimene kord elus suudan mingist kavast (enam-vähem 😀 ) kinni pidada. Retseptivalik on korralik
ja põhimõtteliselt kõik toiduained on vahetatavad teiste vastu, kui midagi ei peaks sobima. Olen elus 3x toitumiskava tellinud ja
iga kord maksimaalselt kuu aja jooksul feilinud, aga Fitlapiga läheb neljas kuu, nii et usun, et tasub proovida 🙂
Andke mulle ka motti, olen suutnud 13kg alla võtta
aga nüüd juba 2kg juurde võtta, viimasel ajal tahaks
lihtsalt süüa ja süüa vahet pole mida, aga kommid ja
saiakesed on väga head, sööks siis ühe kommi aga eii
pean ikka terve paki sööma, varsti olen jälle 13kg
raskem..
Jagage motivatsioonii või midagi plzz!!
Omg, 13 kilo on ju niiiiiii paljuu!! tubli oled olnud, vahepeal võid ju süüa see pakk kommi… kord mõne kuu jooksul 😀
Jah, aga kui nii jätkan siis tuleb nii kiirelt see vana
kaal tagasi..
Mul mingi imelik periood vist, tahaks hirmsasti
süüa ja ma olin oma kehaga ja endaga suht rahul
peale seda kui 13kg alla võtsin aga nüüd
mõtlen,et olen nii paks, paksem kui enne ja see
ajabki vist sööma, aga ok aitab halamisest, tulev
end kätte võtta!!! 😀 🙂
ma olen 170 cm ja kaalun 52 kg, aga kardan, et mitte
kauaks .. üksi kodus olles ei söö ma peaaegu et kunagi
normaalset toitu, loosi lähevad vaid krõpsud ja võikud.
coca on ka lemmikjook 😀 ma pole kunagi ekstralaisk
inimene olnud, aga vanematekodust välja kolides ei
viitsi ma mitte kui midagi teha 🙁 täna näiteks ärkasin
kell 13:00, sõin hommikuhelbeid, magasin veel
tunnikese ja istusin 4 h teleka ja telefoni seltsis ja
laiutasin diivanil 😀 😀 siis pesin nõud ära ja jälle passin
tühja, kuigi peaks autoteooriat õppima 🙁
HELP MEEEE! 😀
Ma olen seal fitlap.ee toetusgrupis, sest
noh ma ostsin selle aga pole veel
alustanud sest mu kaal läks katki 😀 aga
see tundub igatahes ülimõistlik sest seal
on tõesti megalt retsepte ja sa võid 4x
päevas porgandikooki ka süüa, kui tahad.
Hästi paljud postitavad edulugusid ja
pildistavad sööke ja siis tõesti neil, kellele
magus maitseb söövad rohkem magusat
(küll steviaga). Retseptid on tõesti
alustades kookidest lõpetades
pastadega. Lisaks saad ka pereliikmed
sinna lisada, ei pea eraldi endale süüa
tegema.
ja siis veel see, et saad linnukese panna, et oled laktoositalumatu, siis näed laktoosivabu retsepte. Kui imetavaks emaks peaksid
hakkama, siis ka nende jaoks on linnukese koht olemas.
Sa pole tõesti ainuke naine, keda
piinavad ülekilod 😉
Keda rohkem, keda vähem.
Ma olen kümne nädalaga võtnud maha
10.8 kilo. Ma olen söönud ja palju.
Nälgides läheb kaal küll maha, aga
see pole püsiv.
Kiika Fitlap.ee. Seal esimesed 3
päeva tasuta, soovitan asja uurida 🙂
See töötab, kui jälgida nende häid
nõuandeid ja süüa saab teha sadade
normaalsete retseptide järgi. Uuri 🙂
Jah, üritan ennast ka väevõimuga kõigest eemale
hoida, nii raske on ! :D. Eriti veel sellepärast, et jätsin
suitsetamise pea kaks kuud tagasi maha ja nüüd tahan
kogu aeg süüa :D.
Ma pole küll iial ülekaaluline olnud, aga no jälgin
toitumist ikka väga. Liigagi palju. Minu puhul aitab
reegel “6 päeva tervislikku ja pühal pühapäeval ainult
rämpsu”.
Mina julgeks sulle Fitlapi soovitada
🙂 Ma ise alustasin septembrist ja
hetkel olen 18 kilo alla saanud 🙂
Mul muidugi oli võtta ka 🙂 Aga seal
on tõesti superhead toidud ja kooke
ka lademetes, mida katsetada, igast
smuutid jne … sööd ja sööd aga kaal
kukub 🙂
Kes huvi tunneb Fitlapi kohta, siis soovitan igaljuhul vaadata: http://www.fitlap.ee/amember/aff/go/lle_ots 🙂
Mina✋✋✋✋ ja ma isegi väevõimuga ei suuda
takistamast, okei täna tuli haigus kallale ja hesburgeris
oli pikk järjekord, läksin mossitades autosse ja sõin
salatit, mis poest oli. Aga muidu võin tund aega ka
hessi järjekorras olla ja enda burks ikka kätte saada.
Mul õnneks pole hessi kuskil lähedal ja autot ka pole, aga poest osta 5 croissanti ja need ära süüa? Lebooolt!
Minul kahjuks nii suurt tahtejõud pole veel
kätte jõudnud,et endal kaal korda seada!
Loodan ehk saabub mullegi kunagi see kohale!
Juurde võtnud päris palju, peale lapse sündi!
???
Jaa, ma tean, mida sa tunned. Ega mul ka tahtejõudu pole, aga ma mäletan veel oma ilusat keha. Lisaks ma kardan seda, et kui ma peaks teise lapse saama, siis ma lõpuks oleks 150 kilo 😀
Hakka sööma 3-4 tunni tagant, korralik hommikusöök,
vahepala, lõuna, vahepala, õhtusöök ja enne magama
minekut miskit kerget. Kaob see kõige suurem suhkru
isu ära.
Ojaa, ma heameelega tahaks mingit head
kooki. Suhkruvõõrutuse kõrvalmõjud mul ?
Palju sa kaalud? Palju ennem Mari sündi
kaalusid? Mul endal sama koorem hetkel
kanda.. 🙁
Enne rasedaks jäämist kaalusin 50kg, sünnitama läksin 61 kiloga ja kaks päeva peale sünnitust olin 50 peal tagasi. Veel paar kuud hiljem olin kuidagi kilokese alla võtnud, seega kaalusin siis 49. Praegu olen 68. Päris 49 kilo enam kaaluda ei tahaks, aga 55 võtaks küll 😀
Aga kui pikk Sa oled?
168 cm
Tubli, et sa oma kehaga vähemalt lepid. Aga ära takista või keela ennast, vaid leia endas sisemine rahu. Leia endas see mõtlemine,
et sa mitte EI TOHI neid asju tarbida, vaid sa EI TAHA neid. Kui me endale midagi keelame, tuleb meil just tahtime keelatud asja
teha/süüa. Keep goin’!
Olen samasugune!
Kuigi nüüd olen juba suutnud oma algse kaalu tagasi saada. Ei tea kaua see nii püsib, sest lasin ennast jälle
lõdvaks. Sõin eile pool ahjuplaadi täis šokolaadiga üle valatud kooki ära! Õudus, kui paha mul hakkas
pärast:D
No kui sa juba suutnud oled, siis sa tead, et see üks kord kooki süüa sind tagasi suuremaks küll ei tee 😀
Katseta mullivett. Kõht näiliselt täis ja vesi on hea.
Kardo kinkis mulle jõuludeks mullivee masina, aga ma polegi seda veel katsetanud. Peaks proovima!
Jah, meid on veel!!!! Ja see on megaraske, aga me suudame seda!
hea, kui tänasegi üle elan 😀
Ma ütlen, et ma söön megalt banaane ja mul on kaks poega 😀
Aga banaanid on kasulikud kahtlemata ja kindlasti paremad kui kommid.
Ega mina see teadlane polnud, aga kuskilt jäi silma 😀 Aga jah, parem ikka vast kui kommid!
Haha, ma ikka jooksen mäkki jne. Õudsalt
nõrk inimene olen… Tahaks ka mingit
motivatsioonilaksu, aga ei suuda. Krõpsud,
kommid, koogid jms on ikka nii ahvatlev et
jube. Ma vahest vaatan ka ikka neid enne-
pärast pilte, ilus vaadata, aga siis ma jälle
midagi ei tee. Keegi võiks aidata mul ennast
kätte võtta 😀
Jaa, ma ka alati mõtlen, et kõik keelatu on ju nii hea ja kõike ei saa ka keelata ja… siis söön 24/7 pitsat ja cocat 😀
Jep, on küll!
Jumal tänatud. Ma siis hälisen sulle, et tahaks päts saia ära süüa 🙁