SPORDIJUTUD

küll see enesedistsipliin on raske

25. jaanuar 2016

Eile juhtus nii, et ma sattusin FBis peale kõige harilikuma trenniinimese enne-pärast fotole. Ma ei ole kunagi aru saanud, et kuidas need kedagi motiveerida saavad, minul tekitavad need alati nii halva tunde sisse. Eriti, kui see “enne” pilt näeb ka minu jaoks juba superilus ja sale naine välja, siis on veel eriti niru olla.

Muidugi võib siis öelda, et kuule, sa nägid enne ka välja ja ei ole tarvis siin hõisata, et jee ma nii tubli, sest miks sa surud oma peenikest kehaideaali kõikidele naistele maailmas peale?! Seda ma muidugi tegin ka, enne kui ma aru sain, et kui ma ise suudaks vist kolm grammigi alla võtta, kuuleks sellest kõik inimesed maailmas. Seega ei olnud siin tegu mitte võitlusega naiste õiguste eest omada sellist keha nagu nad ise tahavad, vaid lihtlabase kadedusega.

Ma olen muidu praegu omadega sealmaal, et olen 100% alla andnud. Olen selline nagu ma olen ja no kui ma juba OLEN, siis miks mitte juua ära liiter Cocat päevas või süüa ära päts saia. Why not ju? Samas kui ise hakkasin õhtul mõtlema, et kuule ma ju polegi täna midagi söönud! Jah, päris toitu ei söönudki, elasin oma coca ja saia peal. Mõni ime siis, et alguses viiest ülekilost sai kümme ja siis sellest viisteist ja nüüdseks juba kaheksateist.

Just eile ma mõistsingi, et ma võin muidugi samas vaimus jätkata ja elada rahus ka 100 kilosena ja siis 120ne kilosena jne, aga ma ikka taipasin, et ehk oleks asi mõttekam piiri pidama panna. Selles suhtes, et ma praeguses kilohunnikus suudan elada küll, aga esialgne eesmärk on see kaal siiski seisma panna ja siis vaadata, mis edasi saab.

Õnneks ma päris ihuüksi ei ole. Nimelt otsustas Kristina, kes on ühtlasi armas kaasblogija (LINK) mind aidata. Ahjaa, ta on see sama, kelle enne-pärast pildi all ma mölisesin ka, nii et tsekkige nüüd inimese südameheadust, et ma kõigepealt lähen ja jauran temaga nagu üks vihane ülekaaluline mammi ja siis teine pakub mulle lihtsalt, et kui ma rahul pole, siis ta võib mind ometigi aidata. Oi, kus ma sellist asja hindan. Veel rohkem hindan ma seda, et ta minuga chatis rääkima hakkas, mitte kommentaarides vastu ei plõksinud, et krt võta ise ka alla ja tee enda enne-pärast pilt ja jää vait :D

Ühesõnaga saatis ta mulle eile igasugust materjali ja soovitas ühte head raamatut, mille ma kohe ära tellisin. Peakski homme järele minema sellele. Igatahes andis ta mulle üle pika-pika aja sellise motivatsioonilaksu, et täna olen ma ennast ikka korralikult tagasi hoidnud. Tavaliselt mingit toidupäevikut kirjutades on mul meeles vaid hommikusöök ja siis on tume maa, aga täna ma tean üsna täpselt, mida ma sõin.

Hommikusöögiks praadisin kolm muna, mis ma Mariga kahepeale ära sõin. Vahepeal jõingi vist ainult vett, kuni ma poodi läksin süüa ostma. Tavaliselt on mul selline komme, et ma joon poes rahumeeli Cocat. Päriselt ka, mind vist nii “väsitab” teekond poodi ära, et shoppama hakates korgin ma 0.5 Coca lahti ja kukun kulistama. Täna võtsin selle asemel ühe porgandimahla, sobis see ka väga hästi.

losing-weight-funny-quote

Poes liikusin ma ringi nii, et mõtlesin ainult: “Mis on tervislik???”. Niimoodi lendas mulle korvi nahata kana kintsuliha, brokoli, mais, seened, porgandimahl ja üks baklažaan.. Rohkem vist polnudki. Kodus ei jäänudki mul muud üle, kui kogu see jama koos sojakastmega pannile visata. Baklažaani jätsin seekord välja ja teen temast hoopis homme midagi.

Sõin siis taldrikutäie seda pläusti, magustoiduks oli üks kollane kiivi ja üks banaan. Praegu lürbin piparmünditeed ja võitlen endaga, et mitte Mari komme näost sisse ajada. Need on mul juba päevi olnud ja ma pole neid elus ka enne rohkem tahtnud, kui täna. Ma võtsin juba enne ühe kätte, et ta ära süüa, aga viskasin ta eemale, nagu oleks kommil vähemalt katk. Kuradi Mari kommid.

Kuna kell on veel liiga vähe, et magama minna, siis ma olen kindel, et vähemalt ühe õuna või banaani panen ma täna veel pintslisse, aga samas banaanis pidi olema seda B6 vitamiini, mida mu keha vajab. Lisaks ma lugesin, et naised, kes palju banaane söövad, saavad suurema tõenäosusega tütreid :D Mitte, et ma siin justnimelt tütre jahil oleks vms, aga ikka hea info, mida üks inimene teada võiks.

Lisaks ma pean tõesti plaani varsti hakata magusaid sööke kokkama, sest Kristina saatis mulle mõned retseptid, mis pidid tervisele head olema ja pekki mitte tekitama ja noh, need näevad lihtsalt nii head välja. Kes teab, ehk on mul lihtsalt nälg…

tahan

Palun öelge, et mu lugejate sees on veel neid, kes väevõimuga takistavad ennast mäkki jooksmast või paki kommi sisse söömast? 

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

120 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Triinu 30. jaanuar 2016 at 14:26

    Mõtlesin, et viskan ka sa siia ühe raamatu, mis mind väga aitas. Ei saa nüüd öelda, et mul väga palju kaalu oli/on vaja langetada
    (u 6-9kg) ja sain aru, et lihtsalt nipi- ja retseptiraamatutest mulle ei piisa enam. Olin ka palju netist toitumise kohta lugenud ja
    samamoodi vaatasin neid imelisi”enne ja pärast” pilte ja sain aru, et tahaks pigem ikkagi teada, miks ma söön rohkem kui vaja
    on. Miks ma söön edasi veel ka siis kui kõht on täis? Miks ma söön siis kui on kurb või kui on väga rõõmus? :D Igatahes, leidsin
    sellise raamatu juba mitu kuud enne kui ta tuli Maalehe raamatuna välja, panin endale meeldetuletuse, et tol päeval kindlasti
    poodi ei unustaks minna. Teemu Ollikainen “Söö, mida hing ihkab” kaalulangetuse psühholoogia
    (http://varrak.ee/product/12628/). Ma seda läbi ei pidanudki kohe lugema, isegi veerand raamatut juba aitas, sest ma enam-
    vähem olin juba oma mõtetega samasse kohta jõudnud, kuhu autor suunas. Aga soovitan neile, kes tahaksid analüüsida seda,
    miks nende toitumiskäitumine on just selline ja kuidas seda muuta :)

  • Reply 70kiloBetsit 27. jaanuar 2016 at 15:41

    Nagu loeks enda mõtteid ja katsumusi :D Meid, sellised on rohkem kui arvata oskad..
    Ma sain ka oma paarist lisakilost kümneka :( ja tegelt kui nüüd nii vadata, siis ega ma enne seda 10t
    mingi 50 kilo (oma 170cm kasvu juures) ka ei kaalunud, ideaalis võiks 15 alla võtta, aga ma tahaks
    kasvõi nendest KURADIMA 10st lahti saada! Ma alustan ka oma päeva mingi täisteravilja leiva ja
    avokaadoga,kaerahelbe putru söön ka, lõunal söön suppi või mingi kanafilee salatiga ja nats pruuni
    riisi kõrvale..õhtul üritan süüa ainult valku. Ok, nädala sees veel kuidagi saab ennast tagasi
    hoida,mitte alati. Aga krdi nädalavahetus on nagu söömisorgia. Keegi tuleb külla, kutsub sinna
    …vanaema saiakesed, mingi veini-näksi õhtu, kellegi sünna jne..ja siis veel see kapitäis kingitud
    kommikarpe jõuludest ja uuest aastast :S…ma üritan neid ruttu edasi kinkida, aga mõni ikka jääb..ja
    sa istud vaikselt nosid oma kanafilee aurutatud juurviljadega ja justkui tunned, et kõht on täis, ja
    ÄKKI….tulevad meelde need kuradima koore/rummi/pähklitäidisega piimašokolaadi kommid ja
    kõik…silme eest läheb mustaks ja peksa sa kasvõi pead vastu seina või seo käed kinni, ma lihtsalt
    ujun sinna kapi kohale ja võtan ühe kommi, teise, kolmanda.. ja nii ta läheb, iga kuradima päev. Mis
    elu see on? :D Ma arvan, et mul on psüühiline häire tegelt :D kui ma seda loen praegu..

  • Reply K 27. jaanuar 2016 at 13:43

    Mis raamatut ta sulle soovitas? :)

    • Reply Mallukas 27. jaanuar 2016 at 13:54

      Vaata, uues postituses on pilt

      • Reply K 27. jaanuar 2016 at 14:04

        Aitäh!

  • Reply brynett 27. jaanuar 2016 at 08:40

    Mõtlen juba pikemat aega nö korralikuks hakkamisele..ju siis pole endaga ikka rahul, kui koguaeg sellised mõtted peas..igatahes
    andsid väikse tõuke selle postitusega. Vabandust, kui juba eelmistes kommentaarides küsitud, aga mis see raamat oli, mida sulle
    soovitati? Ja kas fb-s või netis on olemas mingit gruppi/foorumit, kus inimesed räägivad kaalu- ja trenniteemadel ja tehakse
    võistlusi ja miskit sellist? (tunnen, et oleks just vaja sellist inimeste keskel olemist ja suhtlemist, et pidevalt motti saada) Kas Erik
    Orgu programmis ka mingi selline suhtlusvariant/foorum olemas?

  • Reply K.A 26. jaanuar 2016 at 20:49

    Tervise Arengu Instituut on teinud sellise suurepärase lehe nagu http://tap.nutridata.ee/ !
    Soovitan väga selle tutvuda, see loeb kõik su kalorid kokku! Ja mis asja eriti mugavaks teeb on see, et kui sa ei tea palju su 3
    praemuna kaalusid siis sa saad pilti vaadata, nagu tegelt ka! Seal on toitude juures pildid, isegi kurki viilud ja või on noa otsale üles
    pildistatud. Ka kohvi on tassis üles pildistatud veerandi, poole ja kolmveerand tassi kaupa :D

  • Reply Kadri 26. jaanuar 2016 at 18:21

    Mul oli hoopis vastupidi jama. Kaalusin 55kg ja
    otsustasin, et tahan kaalus juurde võtta, aga mida ei
    tule on kaal. Ühel hetkel läks une režiim ikka väga
    paigast, hakkasin end halvemini tundma ja kaal
    hakkas tõusma. Jõudsin 60kg’ni ja sain aru, kui tähtis
    on uni. Sain pika võitluse peale oma režiimi korda,
    magan nüüd 8-9h. Olen kogu aeg söönud
    meheportsu, kõik küsivad, et miks ma nii palju söön ja
    juurde ei võta. Aga võti on pidevas liikumises. Ei pea
    tegema meeletut trenni, et alla võtta. Nt kui
    normaalne inimene nädalavahetusel puhkab, siis
    mina lähen maale tööd tegema ja mul ei ole aega
    endale igasugust träni sisse ajada. Lisaks sellele
    veedan enamiku ajast värskes õhus ja enesetunne on
    alati hea. Kaal on nüüdsest pidevalt hoopis 54kg.
    Väike tip ka, kui kommid kimbutavad. Mina teen
    omale porgandid viiludeks lauanurgale ja kui tahaks
    midagi näksida, siis on hea võtta. Nagu suitsetaja
    võõrutusravi ?

  • Reply mai 26. jaanuar 2016 at 17:55

    sa oled nii äge tüüp, et sulle täiega sobiks sinu sotsiaalsesse cv-sse, kui nii võib öelda, üks huvitav, hästi kajastatud, tervislik
    kaalulangetus! sa oleksid niimoodi paljudele eeskujuks.

  • Reply Liisi 26. jaanuar 2016 at 17:21

    Mu enda puhul kehtib see, et kui ma
    olen ideede vaesuses ega oska midagi
    kokata, tahaks täiega igasugu paska
    näost sisse ajada. Näiteks see sinu
    mingi maisi seene panni asi, no
    püsivalt väga ei viitsi sellist
    pläusti sisse ajada ju:D Osad kes
    dieeditama hakkavad, teevadki tihti
    selle “vea”, et söövad ainult mingeid
    lödisid hautatud juurikaid ja
    kodujuustu ja siis jah tunne, et nii
    vastik ja nõme on alla võtta ju. Ma
    ise joon cocat, söön saia ka, aga
    samas kiirel ajal see mingi saiake on
    pigem big yes, sest no see üks
    300-400 kcali saiake ei saa mu perset
    suureks teha, kui ülejäänud päev
    normaalselt söön. Minu arvates võib
    saia süües alla ka võtta:D Ja
    magusast ma ka ei kavatse loobuda.
    Mis ma tahan öelda on see, et esiteks
    ei pea sööma halba toitu, ehk ainult
    juurikaid jms. Teiseks, asi on
    propotsioonides, a la kui lõunal
    saangi ainult mingi saia haarata,
    siis õhtul valin midagi kergamt- supp
    või salat kanaga vms. Tuleb häid asju
    kokata, siis mot ei kao ära ka.

  • Reply P. 26. jaanuar 2016 at 14:04

    Kui midagi isutab hirmsasti (nagu
    need Mari kommid), siis olen kuulnud
    soovitust, et vala need kohe-kohe,
    kui veel tahtejõudu on,
    nõudepesuvahendi vms kodukeemiaga
    üle. Siis sa ei saa neid enam süüa ja
    pead ära viskama :)

    • Reply Mirjam 26. jaanuar 2016 at 14:20

      Mida iganes.

    • Reply meow 27. jaanuar 2016 at 11:45

      Debiilne raiskamine. Only in America.

  • Reply Käty 26. jaanuar 2016 at 13:20

    Ma piitsutan ka ennast ja korralikult. Praeguseks olen saanud alla u. 4 kg ja seda 4 nädalaga. Minu ponnistused on kirjas
    http://lostithard.blogspot.com.ee/

  • Reply K. 26. jaanuar 2016 at 11:09

    Mina olen ka täielik coca-cola sõltlane, õudne. Kusjuures gaasilised magusad joogid tekitavad tsellut ja ma olen tänu sellele
    teadmisele kuu aega ilma coca-colata olla :D!
    Enne seda võisin ma vabalt vaadata videosid, kuidas cocaga roostet eemaldatakse, pestakse wc potti ja samal ajal kujutasin
    ette, kuidas ma külma colat joon, mmmmm, nii hea :D
    Aga seda rasva on mul hirmsast, kohe liigagi palju. Ma nüüd mõni aeg tagasi alustasin jälle tervislikuma toitumusega (ma
    arvan, et ma ei tea nii suuri numbreidki, kui mitu korda ma olen oma arust dieeti pidama hakanud :D). Seekord mingit trenni
    tegema ei hakka, ma ei tean, et ei tee seda ja siis on masendus, sest kuidas mina ei suuda olla tubli ja usin, aga kõik teised
    saavad hakkama.
    Proovin hoopis loobuda suhkrust, nisust, kartulist…
    Mul tekib küsimus, kuidas teil nende raamatute lugemine üldse mingit motti tekitab? Mul on teinekord nii suured süümekad
    kehakaalu pärast ja ei taha neid isegi mitte lugeda ega vaadatagi.

  • Reply Marnikas 26. jaanuar 2016 at 10:43

    Ma olen ka selline, et tahaks ainult
    maiustada kogu aeg ja burksi süüa.
    Cocat jõin ka ikka päris palju, kuni
    üks tuttav rääkis kuidas ta kasutab
    seda autodelt rooste eemaldamiseks :D
    et pidi hullult hästi töötama – kui
    miski muu ei aita, siis aitab Coca.
    Kui nüüd mõtlema hakkasin, siis peale
    selle infokillu teada saamist joon
    Cocat ikka vägaväga harva.
    Kui keegi nüüd ütleks, et ta burksiga
    torusid puhastab ja šokolaadiga
    katlakivi eemaldab, siis oleksingi
    tervislik toituja valmis :D

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 11:11

      Haha! Ma just sain eile Lotte piimahamba kätte ja plaanin seda cocas lahustada :D

      • Reply meow 27. jaanuar 2016 at 11:45

        Pff, ma proovisin ka hammast kunagi Cocas lahustada. Lihatükki samamoodi. Midagi ei toimunud. Saage üle sellest Coca
        horrorist :D

    • Reply Mia 26. jaanuar 2016 at 11:26

      Mul oli Cocaga sama :D Vahepeal jõin seda täega, mingi meeletu Coca isu oli. Aga siis lugesin kellegi blogist kuidas ta kolis uude
      korterisse ja seal WC pott oli hästi must ning ta leotas Cocas seda öö otsa ja pott sai säravpuhtaks. Peale seda ma ei taha Cocat
      absoluutselt, minu jaoks see võrdubki nüüd mingi WC-poti puhastuvahendiga :/

  • Reply Kati 26. jaanuar 2016 at 10:12

    Ekspressis oli hiljuti artikkel coca mõjust hiirtele.
    Kahjuks uuringutega lõpuni ei jõutud, aga juba
    esialgsed märgid olid hirmutavad. Igapäevane coca-
    joomine pole kindlasti hea või isegi tõenäoliselt ohutu.
    http://m.delfi.ee/ekspress/article.php?id=73251677
    Teiseks – saan aru, et Mari on laps? Äkki võiks
    kaaluda,kas talgi iga päev kommi vaja on, siis saaks
    need ahvatlevad vidinad üldse prügikasti saata. :) Noh,
    igatahes edu!

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:25

      Mari kommide all mõtlen ma Mari nimelisi komme :D Kuigi kaudselt need on ka Mari omad – need olid tal mingisuguses jõulupakis.

  • Reply Pisi 26. jaanuar 2016 at 10:11

    Ma pole endal kunagi keelanud midagi söömast ja kaal langes. Nûûd, kus on 3kuud olnud stressi rohke
    aeg, mis minu üllatuseks,mpani mind shokolaadi ja krõpsu sööma. Enne sôin neid vàhe. Ja mul tulnud 8kg
    juurde. Tunnen küll, et kintsud ja tagumik liiga suured aga loodan, et see pingeline aeg nûûd ára lôppeks
    ja saaks rahus trenni minna ja elu nautima hakata. Ma ei ole eriline magusa sööja aga nûûd kohe tunnen,
    et silme eest làheb mustaks, kui nt ei saa söödud natukenegi magusat.

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:25

      Osta endale pakk lutsukaid ja kui isu tuleb, ime üks ära :D

  • Reply G. 26. jaanuar 2016 at 10:05

    Igapäevane võitlus võiks nüüdseks juba öelda, ja siis juhtuvad sellised hetked kui mu mega peenike
    peika ajab koguaeg mingit jama endale näost sisse (ja võtab veel sealjuures kaalust alla) ja ma ka
    lõpuks murdun või suudan olla tugev ja lähen hommikul kaalule ja avastan, et kogu selle tervisliku
    toitumise peale võtsin -100g kaalust kõigest alla, lõpuks nutan patja ja mõtlen, et lähen poodi soksi
    järgi, sest nagu nii isegi kui ma pingutan siis ei muutu mitte midagi :S

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:26

      Kardo võttis ka LAMBIST kuus kilo alla, ebaviisakas!!

  • Reply KadiK 26. jaanuar 2016 at 10:00

    Üks raamatusoovitus veel, mis konkreetselt minul aitas mõtted paika saada: http://www.apollo.ee/soo-mida-hing-ihkab-
    kaalulangetamise-psuhholoogia.html

    Muidu, jah, raske teema ja eks see rohkem mõtlemises kinni ole. Enesedistsipliin just. :)

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:26

      Oo, aitäh, kindlasti uurin!

  • Reply K 26. jaanuar 2016 at 09:48

    Mallukas, mine loe
    http://lifestylebykristiine.blogspot.com “tervislikest
    feilidest” ja tea, et sa ei ole üksinda selle kommipugimise
    sõltuvuses :)

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:29

      :)

  • Reply Katrin 26. jaanuar 2016 at 08:51

    väga aktuaalne teema! Ka mina võtsin
    end hiljuti jälle käsile, sest
    vaatepilt peeglist ei meeldi mulle
    teps mitte!
    Olen seadnud endale sihiks kevadeks
    kõhu trimmimise ning tuharatelt ja
    reitelt tsellu kaotamise. Lasin mehel
    endast pilti teha, et pärast (umbes
    märtsi lõpp-aprill) teha uus ning
    siis võrrelda.
    Komme ja magusa söömise olen viinud
    miinimumini. Kui isutab, siis luban
    endale seda enne lõunat, siis on
    ainevahetus kiirem. Samas üritan
    mõelda nii, et mida see paar kommi
    mulle annab? Mitte kui midagi head.
    Kui söön terve pakki komme ära, siis
    saan isu täis, kuid siis hakkavad
    süümekad (“oli seda nüüd siis
    vaja?”). Püüan oma isusid mõistuse
    häälega ära rääkida ning mitte süüa
    ka seda paari kommi, kuigi kunagi
    olin jõhker šokosõltlane! Enam õnneks
    mitte, kuid see suhkrust võõrutamine
    ei käinud üldse kergelt. Ning olen
    tähele pannud, et mul on magusaisu
    siis, kui kõht on tühi. Kui tunnen,
    et tahaks seda ja toda, siis mõtlen,
    et oot, enne söön korralikult ja siis
    :) aga seda “siis” ei tulegi, sest
    saan kõhu juba korraliku söögiga täis
    ning rämpsuisu kaob.

    Kunagi noorena oli minu jaoks
    motiveeriv vaadata FashionTV-d – tead
    küll see modellide kanal, kus nad
    teevad cat-walke, photoshoot`e jne).
    Vot neid ilusaid naisi vaadates (ära
    saa valesti aru :D) tekkis mul alati
    motivatsioon trenni teha, nii et
    vihtusin kohe kükke, kätekõverdusi ja
    kõhulihaseid tegema.

    Aga jh, kerge see enesedistsipliin ei
    ole! Soovin sulle meelekindlust ja jõudu!
    ps. Ja isegi kui sa libastud paar
    korda (me kõik libastume vahel), siis
    tähtis on end jälle kätte võtta.

    pps. Failure Is Not Falling Down But
    Refusing To Get Up

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:30

      Oled sina ikka tubli. Ma enne trenni jooksmist proovin siin kõigepealt raamatuid lugeda ja teoorias targaks saada. Kommid/sai/limonaadid – vot need ma välistan.Kuigi eile sõin ikka paar kommi :(

  • Reply Pätu 26. jaanuar 2016 at 07:42

    Vaatasin üht filmi mehest, kes 60 päeva toitus
    toormahlast. Ma üritan natuke tuua oma menüüsse
    rohelisi mahlu. Täna on minu 5-s päev (kolm päeva olin
    täiesti mahla peal). Ma ütlen, et enesetunne pole
    kunagi parem olnud kui praegu. Ja mahlad on
    ülimaitsvad. Kavatsen rohelise osa taldrikul kõik
    mahlaks teha, sest minu jaoks on alati olnud probleem
    nö “silo” söömine. Aga mahlana jõuab palju suurema
    koguse silo alla neelata. Kõht on täis ja energiat palju.
    Esimestel päevadel olid pisikesed võõrutusnähud
    (natu pea valutas) aga üldiselt oli ülemõistuse lihtne ja
    mõnus. http://www.rebootwithjoe.com/weight-loss/

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:31

      Reaalselt midagi tahket ei söö? Ma mõtlesin ka täna hommikuks mahla teha :D

      • Reply Pätu 26. jaanuar 2016 at 12:18

        Seal filmis oli jah nii, et seaalselt ei söönud tahket
        (mina 3 päeva ei söönud). Ma soovitaks
        motiveerimise mõttes filmi kõigil vaadata. Kuna
        ise nii suur “veel” ei ole kui fimi keskmes olevad
        tegelased siis nii suurt muutust ei pidanud
        vajalikuks. Aga tahtsin kogeda seda kolme päeva
        :) ma kartsin, et kõht tühi ja hullult raske aga
        üllatusin. Põhjus, miks edasi and vedela peale ei
        jäänud on see, et ma hetkel imetan veel üht
        pisikest kutti, kes ilmselgelt vajab muid
        toitaineid ka. Aga ma reaalselt ala lihale ja kalale
        võtan klaasi rohelist mahla nüüd hoopis kõrvale.
        Aga hetkel olen kõige rohkem rahul sellega, et
        energiat on nii palju ja ma pole 5 päeva juba
        magusat söönud (isu pole ka). Ma olen väga suur
        magusasõber, saiakesed, šokolaad, kommid jne.

  • Reply Sipsik 26. jaanuar 2016 at 06:08

    Soovitatakse siin fitlape, erik orgut ja mida iganes,
    aga kui iseloomu ei ole, siis need ei aita ? olen isegi
    üht teist ja kolmandat proovinud, aga alati alla
    andnud, sest tahan süüa seda, mida tahan ja kui tahan,
    mitte kui kästakse :?

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:32

      Sama siin:DD

    • Reply heidi 26. jaanuar 2016 at 13:44

      siis on ju figuurisõbrad sinu jaoks

  • Reply Silvia 26. jaanuar 2016 at 03:00

    Loe Erik Orgu raamatut “garanteeritud kaalulangus”,
    nii hästi kirjutatud ja teeb su elu lihtsamaks. Minule oli
    see nii motiveeriv. Kunagi varem ei suutnuda piisavalt
    tahta ennast käsile võtta, nüüd on see aeg käes!
    Esimese lükke tegi kehaanalüüsis käik, mida ma raisku
    ei tahtnud lasta ja kui seal selle treeneriga ules
    kirjutasime, et nelja kuu pärast on eesmärk olla 5 kilo
    kergem,oli see kuidagi nii motiveeriv!
    Ma pole kunagi suutnud rämpstoidust eemale hoida ja
    nüüd on see nii lihtne ainult seetõttu et ma usun
    endasse. Poleks elusees arvanud et ma endasse sel
    puhul uskuma hakkaks! Need enne-pärast
    kaalulanguse pildid motoveerivad alles siis, kui sa ise
    ka endasse uskuma hakkad, et sa seda teha suudad.
    Siis on selliseid pilte super vaadata ja mõelda, et mõne
    aja pärast olen ma samuti nii palju saavutanud :)

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:32

      Ma täna soetan selle :)

  • Reply Silvia 26. jaanuar 2016 at 02:58

    Loe Erik Orgu raamatut “garanteeritud kaalulangus”,
    nii hästi kirjutatud ja teeb su elu lihtsamaks. Minule oli
    see nii motiveeriv. Kunagi varem ei suutnuda piisavalt
    tahta ennast käsile võtta, nüüd on see aeg käes!
    Esimese lükke tegi kehaanalüüsis käik, mida ma raisku
    ei tahtnud lasta ja kui seal selle treeneriga ules
    kirjutasime

  • Reply Hanna 26. jaanuar 2016 at 01:43

    Mina soovitan fitlappi, olen koguaeg üritanud alla
    võtta, kuid lõpuks ikka lõpetanud kusagil mäkis või siis
    kodus veini ja juustu-viinamarja vaagnaga. Fitlapiga
    olen suutnud vähem kui 2 kuuga alla võtta 5 kilo ja cm
    kadunud kokku 10. Ja magusaid retsepte seal oiioii
    kui palju. Eile sõin õhtuks tortilla põhja peal olevat
    pitsat pool kogust ja porgandikooki, ei ütleks et
    pisikene portsion:)

    • Reply Gaidi Randmäe 26. jaanuar 2016 at 06:32

      Jup, õige, kasutan ka fitlapi ja 9 kuuga -22 kg ???

      • Reply Gaidi Randmäe 26. jaanuar 2016 at 06:34

        Ah jaa ja lisaks kaotasin- 42 cm ümbermōōte ka
        üle keha kokku ??

      • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:32

        22kg? Jeeesus kui tublid kõik on. Aga minaaa??

  • Reply K 26. jaanuar 2016 at 00:25

    Mina suutsin alates oktoobri lõpust saadik kuni jaanuari keskpaigani alla võtta 12kg. Ja nüüd olen augus juba pmst 1,5 nädalat.
    Kaalule minna ei julge, et mitu kg nüüd juures. Päris paha tunne on ikka küll, a midagi iseenda vastu teha ka ei oska. Ma olen
    emotsionaalne sööja. Nö. täidan endas tühimikku toiduga ja oma mured “matan” toiduga. Pliiis god, aidake mind! 18kg on ju
    veeeel vaja maha saada. :(

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:36

      No mõtle, et 1,5 nädalat on parem kui 1.5 kuud- Seega mine kaalule ja ole tagasi tervislikul reel :D

  • Reply k 26. jaanuar 2016 at 00:14

    Miks sa orgut ei tee…
    naljakas, ma sinu eeskujul olen hakanud orgut tegema
    ja 4 kilo alla võtnud kõigest ühe kuuga (!!!). Mees
    vapsee sitaks rohkem. Kõht on kogu aeg mega täis,
    sest portsud piisavad minu jaoks. Ja pole mingit probla
    poes ja kodus, mida osta, mida teha?????
    Sinult sain motti seda teha..tee ikka edasi. Sellega pole
    vaja trennigi teha ju ja söö 4x päevas. Win.

    • Reply k 26. jaanuar 2016 at 00:16

      Aaa ja me enam piinliku täpsusega ei kaalu asju ja kui
      nt juustu on 20g rohkem pakis üle, siis lendab see ka
      sisse ikka pluss iga päev paar (!!!!!! Paar, mitte
      paarkümmend) kompvekki õhtul teega ja ikka langeb.

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:36

      Mai tea, mul ühel hetkel nagu mott kadus… samas mul kasutaja on olemas ja ehk tõesti peaks reele ronima :D

  • Reply Altius 25. jaanuar 2016 at 23:40

    Sulle fitlap ei sobiks, seal peab kõike piinlikult kaaluma, igasugune suhkur ja nisu on keelatud ja toidule võib vaid 5 grammi
    maasikaid peale panna :) üldse on portsud seal nii väikesed, 30 g pastat, 30 g sinki, isegi tervet muna ei saa alati, tuleb võtta 0,7
    muna. Parem söö normaalselt 3-4x päevas, liigu jalgsi ja hoidu kräpist :)

  • Reply leeni 25. jaanuar 2016 at 23:36

    Minul jälle vastupidi, olen sünnist saati väga peenike ja
    no ei muuda seda ei söömine ega trenn, ja ma arvan et
    sama ebameeldiv kui see et keegi sulle ala paks ütleb
    on pidev jutt ” Issssssand kui peenike sa oled miks sa
    üldse ei söö, näljutad ennast või? ” “kaks konti ja
    kusehais” jne jne jne. Nii, et pole se nö tahetud “ideaal
    “peenike keha midagi ni hea. Ühesõnaga ole milline sa
    oled kunagi pole sa perfektne.

  • Reply meow 25. jaanuar 2016 at 23:18

    Paar muna hommikul ja miskine kanaroog lõunaks ja
    paar puuvilja on ka kaalulangetajale liiga vähe. Bii
    tekivadki pärast veel hullemad isud ja söömasööstud. Ma
    lubaks mõne kommi ikka ka, see ennetab hilisemat
    õgimist :D sulle coca light ei maitse? Ma täielik lighti
    sõtlane just. Mürk on, aga no nii hea ja 0 kalorit ju :D

    • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:38

      Ma ikka pistsin kommid ka õhtul sisse, mingi 5 tk. Cocaga on see, et ma võin lighti ja zerot juua, aga seal ka raudselt sada sitta asja sees :D

      • Reply meow 27. jaanuar 2016 at 11:39

        Jah, aga kaloreid ei ole :D aspartaam on seal see kurjajuur, aga noh, ega iga päev ju ei pea ka jooma

  • Reply Mari 25. jaanuar 2016 at 23:12

    Mul on väga raske end tagasi hoida kui on võimalus midagi maitsvat suhu pista või välja sööma minna, aga õnneks avastasin enda
    jaoks Fitlap.ee kus on maitsvad ja tervislikud toidud, mida saab teha tervele perele ja samas kaalu ka langetada! Kuna need toidud
    on nii maitsvad, siis enam ei tõusegi käsi krõpsude ja mäki järele, vaid pigem kokkan kodus. :) Samas on maitsenauding ja saab
    saledamaks ka :P Pluss nädalas korra on lubatud 1 toidukord mis on siis nii-öelda patutoidukord ja siis võid süüa midagi mille
    järele isu tuleb ja mida kavas pole :)

  • Reply Kaia 25. jaanuar 2016 at 23:07

    Isudele on tõesti raske vastu panna. Minul on näiteks
    meeletu isu just soolastele asjadele. Sink, suitsuvorst,
    kartulikrõpsud jne. Neid tahaks koguaeg ja meeletus
    koguses. Samas koogid, kommid, küpsised, tordid
    jätavad täiesti külmaks. Igaljuhul jõudu ja jaksu, kõige
    lihtsam kui koju neid isuäratavaid asju ei osta :-)

  • Reply Ebapärlikarp 25. jaanuar 2016 at 22:57

    Mul lo varem nii, et lõunal oleks taht end
    tööjuures ogaraks süüa. Noh hommikusöök
    söödud, järgmine on lõuna. Vot mina ei
    kannata, nüüd haaran ALATI mingi paar
    puuvilja kaasa tööle ja söön täpselt siis mingi
    banaani või pirni, kui tunnen, et hommikusöök
    on alla poole läinud :D ja kohe ongi kergem
    lõunat oodata. Samamoodi on mul mingi kella
    3ks (ma ei vaata kella, aga just siis mul kõht
    tühjaks läheb) mingi teine puuvili või kas või
    väike maiustus, mis aitab õhtusöögini vastu
    pidada. Teinekord piisab mingist väiksest
    küpsisestki, et kõht enam ei korise. Aga nipp
    on ikkagi minu jaoks see, et söön 5 korda
    päevas. Mingi sai ja coca mind üldse ei tõmba,
    vb mul sellepärast kuidagi lihtsam, ma ei tea…
    Igapäevased toidud ongi muna, seened, tatar,
    kikerhernestega mingi lahe kaste, riis, sushi,
    tomatid, kookossupp, mingi muu vürtsikas
    supp, mingi pläust (armastan pläuste :D),
    värske salat, õhuke värske kraamiga võileib,
    kodujuust… Lõuna aja söön peaaaegu iga päev
    kas Selveri vinegretti pluss kartulivormi või
    vinegretti pluss brokoli-lillkapsa juustu vormi.
    Ja no juust! Seda pugib küll vahel :) Aga
    näksiks pigem mandariin, marineeritud kurk,
    päiksekuivatatud tomat, letšo… Muu nagu ei
    isuta. Et ma tahtsin siis öelda, et 3 korda
    päevas pluss vahepala on asja võti, et mitte
    näljas piinelda :)

  • Reply Kerli* 25. jaanuar 2016 at 22:52

    Mul ka enesedistsipliin on BIG ZERO. Hommikut alustan korralikult, lõuna ka enamvähem, no 18 ajal läheb lappama :) Söön
    magusat, võikusi jne.. Kurb! endal on kurb, peikast kahju… Riietest kaaa, mis enam selga ei mahu.. Aga no, homme jälle päev!

    • Reply T 26. jaanuar 2016 at 07:08

      Aga kui sul nende asjade järgi isutab, siis tee
      endaga kokkulepe, et neid võid süüa enen
      kella 13. Ega need asjad ära ei kao kodust. Tee
      hommikul võikusid ja kui päeval kommi ei taha
      siis õhtul ka ei saa :) peab uut päeva ootama.

      Päevase patustamise jõuab maha liikuda ;)

      • Reply Mallukas 26. jaanuar 2016 at 10:31

        Hea mõte! Mul ka tavaliselt need patustamised satuvad õhtule

  • Reply Maalt ja hobuseta 25. jaanuar 2016 at 22:49

    Olin selline, ausalt olin.
    Jõin iga päev cocat, pidin seda saama lausa. Ja magusat.
    Meeletu magus, mis võis lipsutaha lennata ilma, et mul
    oleks halb hakanud.
    Kui tööl kogusime taata kappi kotti, siis pool sellest olid
    minu coca Omad. Lisaks veel pagariletist saiakesed ja
    äsja valminud sõõrikud (krdi sõõrikukohvik).
    Aga siis ühel pöeval, kui mul ikka tööpüksid juba nii
    ümber olid, et vastik hakkas, otsustasin, et aitab.
    Tänasest ei ühtki cocat enam. Algul muidugi olid isud. Ja
    kui ma magusast võõrutust tegin, siis shoksi leti ees
    hakkasid käed lausa värisema. Max 10 päeva pidasin
    vastu toona. Nyyd suudan juba kuu olla nii, ey midagi
    magusat ei söö.
    Coca olen maha jätnud. Kui korra maitsesin üle mitme
    aasta, siis tundus vastik magus löga. Jess.
    Seoses coca ja saia välja heitmisega püsis kaal mõnda
    aega paigal. Siis jäin lapseootele ja hakkasin enda
    kaalust teda kasvatama, sest ootuse aeg oli vaaaaabsee
    hull, midagi ei tahtnud syya. Köik oli vastik. Vorsti, sinki
    ei söönd päevapealt viilugi.
    Kui laps ära syndis olin paari nädala pärast -8kg sellest
    kaalust, mis ma enne rasedust. Jess oli mu reaktsioon.
    Sealt edasi algasid pikad jalutuskäigud. Rattasõidud,
    suusatamised.
    Nyydseks on raseduseelsest kaalust maga kolisebud
    -15kg.
    Tundub kyll praegu enese kiitmisena, aga tegelt tahtsin
    Sulle öelda, et viska see lögacoca nurka, luba veits
    magusat ikka, tee hommikuti putru ja liigu! Võta esialgu
    sihiks, et käid iga päev Lottega jalutamas nt 2-4kg, siis
    juba rohkem. Ja soovitavalt sellist tempokat kõndi,
    mitte lonkimist.
    Leia aega kasvoi korra nädalas mingiks jõutrenniks.
    Algul on ehk raske end lainele saada, aga pärast kannab
    see laine sind ja hoopis sellelt maha saamine on raske
    ?
    Kui see sind paremini motiveerib, siis vea kellegagi
    kihla. No näiteks, et oled aprilliks -5kg. Ja kui ei ole, siis
    mingi karistus (aga see peab selline olema, et tõesti teha
    ei taha, muidu on ju kerge alla anda). Usu, kui on see -5
    juba, siis edasi tkib hasart.
    Mina usun Sinusse! Sa saad hakkama!
    Mina sain, saad ka!

    • Reply Maalt ja hobuseta 25. jaanuar 2016 at 22:50

      Taara*

  • Reply M. 25. jaanuar 2016 at 22:41

    Ahh see on nii tuttav tunne…ma iga esmaspäev luban, et uue nädalaga alustan korraliku toitumisega. No ja vastu pean enamjaolt
    max 2 päeva, sest no ei ole mind tahtejõuga õnnistatud…kadestan lausa neid, kes võtavad ennast kätte ja ei murdu. Alati on kõige
    hullem see, et ma olen nt suutnud terve päeva olla paki kommideta või muu rämpsuta ja siis kui kell lööb 10 õhtul (poed on kinni),
    siis mul on selline jube magusaisu, et karju appi, ma lausa piinlen seal voodis ja olen niii maruvihane, sest ma ei saa poodi ka minna
    (nagu mingid võõrutusnähud :D ). Selles suhtes muidugi hea, et mul ei ole võimalik poodi minna enam, aga siis ma koogin kapist
    meepurgi välja ja hakkan lihtsalt seda tee kõrval tühjendama. No mõnes mõttes muidugi tervislikum kui kommid, kuid siiski
    korralik süsivesikupomm. Ja nii mul siis läheb tõusude ja mõõnadega. Vahel olen suutnud isegi kuu või rohkem tervislikult toituda
    ja siis kui näen, et kaal nkn ei vähene, siis kuidagi tekib jälle nõrkusehetk ja langen magusaohvriks.

  • Reply Mäks 25. jaanuar 2016 at 22:30

    Kui mul kaal 68 kilo näitaks oleksin ma höppihäppi.
    Olen nüüd 2aastaga 17 kilo alla võtnud, nüüd võiks
    veel 10 alla saada. Siis oleksin vist rahul ;)

  • Reply LJ 25. jaanuar 2016 at 22:21

    Pigem võib-olla ära söö mõttetu maitsega toite, ära söö ainult kapsast ja ära piira liiga palju. Tänase toidu põhjal ütlen, et annad
    varsti alla.

    Mina isiklikult olen nt hakanud oluliselt rohkem süsivesikutele rõhku panema: riis, isegi pasta, puuviljad, juurviljad. Süsivesikud
    on need, mis ladustavad su kehas glükogeeni – see hoiab näljatunnet eemal ja lisaks sellele on siiski süsivesikud see energia tüüp,
    mis paneb LIIKUMA. Ma ei saa absoluutselt aru, miks inimesed nii väga süsivesikuid väldivad. Ilmselt sellepärast, et nad ei oska
    neid muudmoodi kui rasvase lihaga või hoopis küpsiste sees suhkru näol süüa. :)

    Ma söön iga päev hiiglasliku õhtusöögi, millest üle 60% on süsivesikud (ja normaalse hommiku- ja lõunasöögi, ka süsivesikud
    esikohal) ja nädalas ikka pool kilo või kilo läheb alla vaikselt vaikselt. Trenni ma kahjuks ei ole suutnud end sundida veel tegema. :(

    Aga igaühel oma nipid. Ma lihtsalt leian, et see on neist kõige maitsvam viis, mis mina proovinud olen. Burrito bowls (st burrito
    sisu ilma tortillata), tortillad, pastad, wokid, indiapärased karrid jne. Noms :)

    Loomingulisus ja youtube on võti!:D

  • Reply Krislin 25. jaanuar 2016 at 21:59

    Minaaaa. 2nädalat olen ilma nisu ja suhkruta elatud
    saanud ja 2.7kg läind :D
    Hea meel, et sa ka ühinesid ;)

  • Reply Mõmm 25. jaanuar 2016 at 21:57

    Kui võib küsida, siis millist raamatut Kristina sulle soovitas? Mind aitas hästi palju selline raamat nagu “How to Have Your Cake
    and Your Skinny Jeans Too”. See kõlab küll mega veidralt, aga esimest korda üle väga pika aja ma luban endale kõike, mida ma
    soovin (seal hulgas ka pitsat ja saiakesi ja komme jne) ja ei tunne süümepiinu JA olen viimase kahe kuuga neli kilo alla võtnud. Ilma
    trennita. Ilma dieedita. Ilma tahtejõudu kasutamata. Lihtsalt… suhtumine toitu on muutunud. Nii et soovitan – see raamat aitab
    paljusid asju pisut teise nurga alt vaadata ja paneb kahtlemata mõtlema. Hästi mõnusalt on kirjutatud ka – ei ole selline igav
    paatoslik self-help book. Lisaks kasulikkusele ka lõbus ja huvitav. :)

  • Reply Kersti 25. jaanuar 2016 at 21:55

    Mina olen totaalne magusa himustajaks hakanud. See
    juhtus alles nüüd hiljuti pärast sünnitust. Ma ei saa aru
    mis toimub. Kodus ei tohi olla ühtegi kommikarpi ega
    šokolaadi. Ma söön kõik üksi ära. Isegi kui need on
    elukaaslase poolt ära peidetud. Lahenduseks või
    asenduseks olen võtnud banaanid. Neid läheb ikka
    palju? Veel on kodus tavalise šoksi asemel tume
    šokolaad. Ja krõpsude asemel krõbistan prokolit, mida
    on üli kerge teha. Loodan et need aitavad natuke
    kaalu langusele kaasa.?

    • Reply Krislin 25. jaanuar 2016 at 22:01

      Minul oli peale sünnitust samamoodi.
      Laps nüüd 6-kuune ja paar nädalat tagasi lõpetasin
      selle õgimise. 6-kuuga tuli 10kg juurde ainuüksi
      magusast.
      Nüüd tasapisi läheb allapoole tagasi

    • Reply t 30. jaanuar 2016 at 12:44

      Kui imetad, on suurem energiavajadus täiesti
      normaalne.

  • Reply Kristhel 25. jaanuar 2016 at 21:54

    Meie hakkasime Härraga nädalake
    tagasi Paleo elustiili jälgima.
    Soetasin poest suvalisel hetkel
    raamatu Ardi Ravalepiku sulest ning
    seal on ka vahvasti ära toodud 30
    päevane menüü. Drastiliselt me oma
    menüüd muutnud ei ole ehk et ei
    visanud kodust kõiki varutud
    pastatoodeid või pakendatud lihapalle
    minema. Viimaseid üldiselt ei olegi
    ostnud. Piima ja nisutooteid
    praktiliselt ei kasutanud ka varem
    ent toidukorrad olid segased. Nüüd
    sööme 3 tugevat sööki päevas ning
    peamiselt siis kana/liha/hakkliha +
    värske kraam + puuviljad. Patupäevi
    on siiani olnud 1 ja siis jõi Härra
    õlut. Sellest me ilmselt nii pea
    lahti ei saa :D Härral on kaaluga
    probleeme, mina tahan oma füüsilist
    vormi parandada, lisaks on nahk
    kehvaks läinud. Minul on ilmselt
    keerulisem, sest suhkrusõltuvus on
    tugev. Olen paar päeva
    võõrutusnähtudega võidelnud ja täna
    sõin ema küpsetatud kringlit.
    Teadvustan endale samas, et ma ei
    suuda kunagi loobuda ema
    küpsetistest, lihtsalt seda tuleb
    teha mõistusega. Paleo puhul on minu
    jaoks nt välistatud igapäevane
    lihatarbimine, sest see mõjub mu
    seedimisele halvasti. Seetõttu on
    hea, et kui teen mehel mõnda
    liharooga värske kraamiga, siis ise
    söön sealt ainult viimast. Kana ma
    kannatan aga muud liha mitte.
    Nädalaga on raske tulemusi märgata
    ent Härra on tublisti vastu pidanud
    ja paistab, et jätkame sama edukalt.
    Külmik on ainult liha ja värsket
    kraami täis, kusjuures ostuarved on
    palju ilusamad :) Piimatooteid ei söö
    praktiliselt üldse ning poest koju
    toodud pakendihulk on meeletult
    väiksem! Pikemas perspektiivis
    tahakski hakata turult oma anumasse
    osta :) PS! Ema kakles kerge
    ülekaaluga ja on aastaga nii vormis,
    et mul on hirmus juba :D Tema
    elustiil koosneb 3 tugevast
    söögiajast ja kahest-kolmest
    vahepalast, sealjuures sööb ta ikka
    aegajalt midagi magusat ja rämpsutab
    (käib kepikõndi tegemas ja on muidu
    tihti värskes õhus) Müts maha! Sööma
    peab ja 3 tugevat einet päevas, mitte
    snäkitama :)

    http://elynmyle.blogspot.com.ee/

    • Reply Kristhel 25. jaanuar 2016 at 21:56

      Vabandan selle pika rea eest :D

  • Reply Mia 25. jaanuar 2016 at 21:53

    Ma soovitaksin lugeda Allen Carri “Lihtne moodus olla mõõdus”. Ma tõmbasin selle netist inglise keelsena ja päris huvitav oli
    :D Mul kaaluga on natsa vastupidine probleem olnud terve elu (liiga peenike), aga nt enne raamatu lugemist sõin
    südamerahuga koguaeg rämpsu ja ei mõelnud üldse, mida see tegelikult kehaga teeb või kas mu keha üldse SAAB midagi
    sellest toidust. Carr vaatabki kogu seda toitumist seal huvitava nurga alt ja toob välja ka miks nii paljud inimesed söövad
    koguaeg, isegi kui neil tegelikult nälga ei ole. Minu arvates see ongi ju probleemi juur, võib võtta igasuguseid imenippe ja äppe
    ja dieete ette, aga kui default on see, et masenduses või tülpinuna on savi mis suust sisse läheb, siis on väga raske viia läbi
    püsivat muutust. Kui muuta seda mõtlemist, siis peaks muu tulema iseenesest.
    Nt peale selle raamatu lugemist ma väga kriitilise pilguga vaatasin üle toidud, mida olin harjunud sisse ajama ning muutus kogu
    suhtumine söömisesse. Mul alati olnud natuke veider kiiks nälja ja söömisega, minu jaoks on nälg väikesest saati olnud midagi
    megatüütut ja võisin vabalt seda ignoda. Teismelisena oli tihti päevi kus elasingi ainult ühe võileiva peal. Mingi hetk tuli ikka
    natuke aru juba pähe ja kasvõi sundisin ennast sööma, peaasi et päeva jooksul ikka enam-vähem normaalse koguse toitu
    saaksin. Aga kuna nälg/söömine olid minu jaoks ikka mingid tüütud asjad, siis kujuneski välja, et peamiselt ajasin sisse
    valmistoitu ja igasugu rämpsu, mida oli hea poest haarata ja teleka ees krõbistada. Alles peale raamatu lugemist jõudis kohale,
    et ega see keha niisama ei anna märku et “ou anna mulle süüa!” Kogu point peaks ju olema selles, et annan talle sööki, mis
    omakorda annaks toitaineid ja vitamiine jne, et keha saaks energiat ning suudaks funktsioneerida. Sellega, et ma mingit
    nullväärtusega sitta talle sisse ajan, ma ju pmst teen vastupidist :D
    Pikk ja segane kommentaar tuli nüüd, aga raamatut soovitan lugeda! :)

  • Reply heidi 25. jaanuar 2016 at 21:48

    Mina olen juba teeneline kaalujälgija
    ja võtan alati endale pikaajalised
    sihid. Kui suveks tahad saledaks,
    pead alustama novembris, mõistad?
    Sporti ma teha ei viitsi, lihaseid
    mul pole, seega ainevahetus on
    aeglane ja tempo on heal juhul pool
    kilo nädalas. Nüüd viimati võtsin end
    kokku septembris ja olen tänaseks
    kaotanud ülirahulikus tempos 6 kilo.
    Vahel ei lange kaal grammigi
    nädalaid, saad aru….ja siis äkki
    bäng, pool kilo korraga. Kaalun igal
    hommikul ja pean toidupäevikut. Poest
    tulles raske kotiga kaalubki see
    umbes sama palju kui palju olen
    kaotanud ja kui palju on mul veel
    pekki, mida kaasas tassin endaga!
    Visualiseerimine aitab! Ja
    vaheetapid, näiteks, et kas saan alla
    70 kilo ja 6-e ette enne vabariigi
    aastapäeva vms. Sina Mallu võiksid
    liituda Figuurisõprade koduse
    programmiga, praegu on seal
    megasoodukas aastase paketi võtmisel.
    Mulle meeldib selle juures see, et
    võin süüa mida ise tahan, keegi ei
    tule mulle ütlema, et näri 17 grammi
    kapsast. Arvestad söödud asjade
    punkte ja elu on nagu lill. Asju peab
    kaaluma, aga nipp on mul selles, et
    näiteks kui söön jogurtit, siis
    kaalun terve paki ära enne söömist ja
    panen kaaluseieri nulli, peale sööki
    on uus kaalumine ja seier näitab
    mulle, palju paki kaal on muutunud.
    Mugav!

  • Reply Ann 25. jaanuar 2016 at 21:41

    Ma tõmbasin endale telefoni myfitnesspal appi, no mine pekki!
    Aitab küll.. saan süüa, ei pea liigutama end veel enne kevadet ja
    kaal langeb. Vb see on jama ainult, et toitu peab kaaluma. Aga
    ausõna, ma sain kreepsu kui nägin kui palju ühes tillukeses saias
    kaloreid on :D või ühes väikses paganama
    mandariinis(arvestades seda, et söön korraga terve kilo).

    • Reply Jane 26. jaanuar 2016 at 15:10

      mul on sama, juba 2 nädalat kasutan, kaalun sööki ja loen kaloreid ja no mitte ei taha seda kommi suhu
      pista, kui tean palju seal kaloreid on, üritan need kalorid tervisliku ja toitva söögi arvelt pigem saada

  • Reply Reet 25. jaanuar 2016 at 21:40

    Haah, nende kommidega seoses tuli
    mulle meelde, et mul oli üks tuttav,
    kes on koguaeg kaaluga võidelnud ja
    mingi vahe ta ohjeldas oma magusa isu
    nii, et näris natuke kommi, et
    maitset tunda ja siis sülitas
    ülejäänud välja prügikasti :D

  • Reply Maris 25. jaanuar 2016 at 21:39

    Proovi fitlapi toitumiskava. Valikus on meeletult palju
    maitsvaid retsepte, burgeritest kuni tortillade ja
    (tervislike) kookidega. Mul oli/on küll suhteliselt suur
    üleval, aga olen tänu fitlapile 3 kuuga 19 kilo alla
    saanud. Peaks vist olema võimalus ka proovida 3
    päeva tasuta, siis saad aimu retseptivalikust. Igaljuhul
    soovin sulle edu ja jaksu ja ole sama tubli edasi :)

  • Reply Gristel 25. jaanuar 2016 at 21:38

    Mina nt hakkasin palju puuvilju sööma ja see lõpes sellega, et nüüd on näiteks isegi tavalised poes müüdavad kohupiimad nii
    magusad, et ei kannata süüa, kommidest ja limonaadidest rääkimata. Nii et alguse asi, hiljem ei oskagi enam teistmoodi :D
    samamoodi tunduvad krõpsud NII soolased, et ei ole võimalik neid süüa.

  • Reply K. 25. jaanuar 2016 at 21:30

    Minu arvates kõige raskemad on õhtud, et magusat
    mitte näost sisse ajada. Siis nüüd olengi nii teinud, et
    parem võtan päeval paar kommi (ega saa oma isu täis)
    ning õhtul ei mugista pakki komme sisse, sest “ah ma
    olen terve päeva nii tubli olnud”. Ning päevased
    kommid/magusa kulutan lastega mütates päeva peale
    maha.

  • Reply Kerli 25. jaanuar 2016 at 21:29

    Kõht läks tühjaks selle jutu peale :D

  • Reply H 25. jaanuar 2016 at 21:29

    Ma kaalusin 2a tagasi midagi 50-52kg. Hakkasin
    masendustabl. sööma ja võtsin u. 2kuuga juurde 10kg.
    Ohh, kuidas ma hakkasin trenni tegema,käisin 5x
    nädalas ujumas ja jõusaalis. Sõin ka väga tervislikult!
    Aga ikka kaal ei langenud. Koguaeg tuli kilosi juurde.
    Aasta lõpus käisin 75kg,aga täna käisin kaalul ja näitas
    70kg. Mul muidugi nii hea meel :) Kui saaks veel 10kg
    ära,oleksin super happy.

  • Reply Kairi J. 25. jaanuar 2016 at 21:24

    Ausalt öeldes olen ka täiega hädas. Suutsin 23 kg alla võtta. Pühadega läks käest ära ja siiamaani pole reele saanud, pingelised
    ajad ka muidugi – töö, kool ja hunnik arvestusi/eksameid. Ajaks ainult mingit manti kahe suupoolega sisse. Hetkel näitab kaal, et
    olen 5-6 kg tagasi juurde võtnud. Paneb mõtlema.

    • Reply Mallukas 25. jaanuar 2016 at 21:26

      Aga vähemalt sul on see hetk olnud, et vaatad enne pilti ja mõtled et WOOW, I did it! Ma usun, et see võib jube moteeriv olla. Sa said 23kg alla! Jeesus, see on alles kõva sõna! See tähendab ka seda, et see 5-6 kilo on sinu käes käkitegu, sa ju tead, kuidas seda teha!

      • Reply Kairi J. 25. jaanuar 2016 at 21:37

        Teoorias tean, aga praktikas on neid teadmisi raske rakendada. Minu puhul töötab hästi see, kui ma 100% ei ütlen
        “rämpsule”. Nii kui natuke maitsta saan, hakkab isutama uuesti. Selleks, et enam ei isutaks on vaja umbes kahte nädalat
        tervislikku toitumist, siis suudan juba “ei” öelda :D Hetkel on muidugi seis selline, et enam ei tohi lasta tõusta sellel
        kaalunärakal, muidu hakkab asi masendavaks kiskuma.

  • Reply Kelly 25. jaanuar 2016 at 21:21

    Ma soovitaks Fitlapi proovida, esimene kord elus suudan mingist kavast (enam-vähem :D ) kinni pidada. Retseptivalik on korralik
    ja põhimõtteliselt kõik toiduained on vahetatavad teiste vastu, kui midagi ei peaks sobima. Olen elus 3x toitumiskava tellinud ja
    iga kord maksimaalselt kuu aja jooksul feilinud, aga Fitlapiga läheb neljas kuu, nii et usun, et tasub proovida :)

  • Reply I 25. jaanuar 2016 at 21:19

    Andke mulle ka motti, olen suutnud 13kg alla võtta
    aga nüüd juba 2kg juurde võtta, viimasel ajal tahaks
    lihtsalt süüa ja süüa vahet pole mida, aga kommid ja
    saiakesed on väga head, sööks siis ühe kommi aga eii
    pean ikka terve paki sööma, varsti olen jälle 13kg
    raskem..
    Jagage motivatsioonii või midagi plzz!!

    • Reply Mallukas 25. jaanuar 2016 at 21:20

      Omg, 13 kilo on ju niiiiiii paljuu!! tubli oled olnud, vahepeal võid ju süüa see pakk kommi… kord mõne kuu jooksul :D

      • Reply I 25. jaanuar 2016 at 21:27

        Jah, aga kui nii jätkan siis tuleb nii kiirelt see vana
        kaal tagasi..
        Mul mingi imelik periood vist, tahaks hirmsasti
        süüa ja ma olin oma kehaga ja endaga suht rahul
        peale seda kui 13kg alla võtsin aga nüüd
        mõtlen,et olen nii paks, paksem kui enne ja see
        ajabki vist sööma, aga ok aitab halamisest, tulev
        end kätte võtta!!! :D :)

  • Reply tsärr 25. jaanuar 2016 at 21:16

    ma olen 170 cm ja kaalun 52 kg, aga kardan, et mitte
    kauaks .. üksi kodus olles ei söö ma peaaegu et kunagi
    normaalset toitu, loosi lähevad vaid krõpsud ja võikud.
    coca on ka lemmikjook :D ma pole kunagi ekstralaisk
    inimene olnud, aga vanematekodust välja kolides ei
    viitsi ma mitte kui midagi teha :( täna näiteks ärkasin
    kell 13:00, sõin hommikuhelbeid, magasin veel
    tunnikese ja istusin 4 h teleka ja telefoni seltsis ja
    laiutasin diivanil :D :D siis pesin nõud ära ja jälle passin
    tühja, kuigi peaks autoteooriat õppima :(
    HELP MEEEE! :D

  • Reply Grete 25. jaanuar 2016 at 21:11

    Ma olen seal fitlap.ee toetusgrupis, sest
    noh ma ostsin selle aga pole veel
    alustanud sest mu kaal läks katki :-D aga
    see tundub igatahes ülimõistlik sest seal
    on tõesti megalt retsepte ja sa võid 4x
    päevas porgandikooki ka süüa, kui tahad.
    Hästi paljud postitavad edulugusid ja
    pildistavad sööke ja siis tõesti neil, kellele
    magus maitseb söövad rohkem magusat
    (küll steviaga). Retseptid on tõesti
    alustades kookidest lõpetades
    pastadega. Lisaks saad ka pereliikmed
    sinna lisada, ei pea eraldi endale süüa
    tegema.

    • Reply Grete 25. jaanuar 2016 at 23:06

      ja siis veel see, et saad linnukese panna, et oled laktoositalumatu, siis näed laktoosivabu retsepte. Kui imetavaks emaks peaksid
      hakkama, siis ka nende jaoks on linnukese koht olemas.

  • Reply P6rgukiz 25. jaanuar 2016 at 21:10

    Sa pole tõesti ainuke naine, keda
    piinavad ülekilod ;)
    Keda rohkem, keda vähem.
    Ma olen kümne nädalaga võtnud maha
    10.8 kilo. Ma olen söönud ja palju.
    Nälgides läheb kaal küll maha, aga
    see pole püsiv.
    Kiika Fitlap.ee. Seal esimesed 3
    päeva tasuta, soovitan asja uurida :)
    See töötab, kui jälgida nende häid
    nõuandeid ja süüa saab teha sadade
    normaalsete retseptide järgi. Uuri :)

  • Reply Kadri 25. jaanuar 2016 at 21:07

    Jah, üritan ennast ka väevõimuga kõigest eemale
    hoida, nii raske on ! :D. Eriti veel sellepärast, et jätsin
    suitsetamise pea kaks kuud tagasi maha ja nüüd tahan
    kogu aeg süüa :D.

  • Reply M 25. jaanuar 2016 at 21:07

    Ma pole küll iial ülekaaluline olnud, aga no jälgin
    toitumist ikka väga. Liigagi palju. Minu puhul aitab
    reegel “6 päeva tervislikku ja pühal pühapäeval ainult
    rämpsu”.

  • Reply Ülle 25. jaanuar 2016 at 21:06

    Mina julgeks sulle Fitlapi soovitada
    :) Ma ise alustasin septembrist ja
    hetkel olen 18 kilo alla saanud :)
    Mul muidugi oli võtta ka :) Aga seal
    on tõesti superhead toidud ja kooke
    ka lademetes, mida katsetada, igast
    smuutid jne … sööd ja sööd aga kaal
    kukub :)

  • Reply Merka 25. jaanuar 2016 at 21:05

    Mina✋✋✋✋ ja ma isegi väevõimuga ei suuda
    takistamast, okei täna tuli haigus kallale ja hesburgeris
    oli pikk järjekord, läksin mossitades autosse ja sõin
    salatit, mis poest oli. Aga muidu võin tund aega ka
    hessi järjekorras olla ja enda burks ikka kätte saada.

    • Reply Mallukas 25. jaanuar 2016 at 21:06

      Mul õnneks pole hessi kuskil lähedal ja autot ka pole, aga poest osta 5 croissanti ja need ära süüa? Lebooolt!

  • Reply Helindi 25. jaanuar 2016 at 21:03

    Minul kahjuks nii suurt tahtejõud pole veel
    kätte jõudnud,et endal kaal korda seada!
    Loodan ehk saabub mullegi kunagi see kohale!
    Juurde võtnud päris palju, peale lapse sündi!
    ???

    • Reply Mallukas 25. jaanuar 2016 at 21:07

      Jaa, ma tean, mida sa tunned. Ega mul ka tahtejõudu pole, aga ma mäletan veel oma ilusat keha. Lisaks ma kardan seda, et kui ma peaks teise lapse saama, siis ma lõpuks oleks 150 kilo :D

  • Reply Keiti 25. jaanuar 2016 at 21:03

    Hakka sööma 3-4 tunni tagant, korralik hommikusöök,
    vahepala, lõuna, vahepala, õhtusöök ja enne magama
    minekut miskit kerget. Kaob see kõige suurem suhkru
    isu ära.

  • Reply Carmen 25. jaanuar 2016 at 21:02

    Ojaa, ma heameelega tahaks mingit head
    kooki. Suhkruvõõrutuse kõrvalmõjud mul ?

  • Reply Triinu 25. jaanuar 2016 at 20:58

    Palju sa kaalud? Palju ennem Mari sündi
    kaalusid? Mul endal sama koorem hetkel
    kanda.. :(

    • Reply Mallukas 25. jaanuar 2016 at 21:01

      Enne rasedaks jäämist kaalusin 50kg, sünnitama läksin 61 kiloga ja kaks päeva peale sünnitust olin 50 peal tagasi. Veel paar kuud hiljem olin kuidagi kilokese alla võtnud, seega kaalusin siis 49. Praegu olen 68. Päris 49 kilo enam kaaluda ei tahaks, aga 55 võtaks küll :D

      • Reply Anx 25. jaanuar 2016 at 21:17

        Aga kui pikk Sa oled?

        • Reply Mallukas 25. jaanuar 2016 at 21:20

          168 cm

  • Reply G 25. jaanuar 2016 at 20:53

    Tubli, et sa oma kehaga vähemalt lepid. Aga ära takista või keela ennast, vaid leia endas sisemine rahu. Leia endas see mõtlemine,
    et sa mitte EI TOHI neid asju tarbida, vaid sa EI TAHA neid. Kui me endale midagi keelame, tuleb meil just tahtime keelatud asja
    teha/süüa. Keep goin’!

  • Reply Maarja 25. jaanuar 2016 at 20:52

    Olen samasugune!
    Kuigi nüüd olen juba suutnud oma algse kaalu tagasi saada. Ei tea kaua see nii püsib, sest lasin ennast jälle
    lõdvaks. Sõin eile pool ahjuplaadi täis šokolaadiga üle valatud kooki ära! Õudus, kui paha mul hakkas
    pärast:D

    • Reply Mallukas 25. jaanuar 2016 at 20:59

      No kui sa juba suutnud oled, siis sa tead, et see üks kord kooki süüa sind tagasi suuremaks küll ei tee :D

  • Reply E5 25. jaanuar 2016 at 20:50

    Katseta mullivett. Kõht näiliselt täis ja vesi on hea.

    • Reply Mallukas 25. jaanuar 2016 at 20:59

      Kardo kinkis mulle jõuludeks mullivee masina, aga ma polegi seda veel katsetanud. Peaks proovima!

  • Reply kaasvõitleja 25. jaanuar 2016 at 20:49

    Jah, meid on veel!!!! Ja see on megaraske, aga me suudame seda!

    • Reply Mallukas 25. jaanuar 2016 at 20:56

      hea, kui tänasegi üle elan :D

  • Reply Leen 25. jaanuar 2016 at 20:48

    Ma ütlen, et ma söön megalt banaane ja mul on kaks poega :D
    Aga banaanid on kasulikud kahtlemata ja kindlasti paremad kui kommid.

    • Reply Mallukas 25. jaanuar 2016 at 20:55

      Ega mina see teadlane polnud, aga kuskilt jäi silma :D Aga jah, parem ikka vast kui kommid!

  • Reply Jaana 25. jaanuar 2016 at 20:47

    Haha, ma ikka jooksen mäkki jne. Õudsalt
    nõrk inimene olen… Tahaks ka mingit
    motivatsioonilaksu, aga ei suuda. Krõpsud,
    kommid, koogid jms on ikka nii ahvatlev et
    jube. Ma vahest vaatan ka ikka neid enne-
    pärast pilte, ilus vaadata, aga siis ma jälle
    midagi ei tee. Keegi võiks aidata mul ennast
    kätte võtta :D

    • Reply Mallukas 25. jaanuar 2016 at 20:55

      Jaa, ma ka alati mõtlen, et kõik keelatu on ju nii hea ja kõike ei saa ka keelata ja… siis söön 24/7 pitsat ja cocat :D

  • Reply mmm 25. jaanuar 2016 at 20:46

    Jep, on küll!

    • Reply Mallukas 25. jaanuar 2016 at 20:50

      Jumal tänatud. Ma siis hälisen sulle, et tahaks päts saia ära süüa :(