LAPSED LOTTE MARI JOHANNA

kes naerab kummikutes, naerab ilma hammasteta*

29. jaanuar 2016

Mul on selline komme, et õhtuti mõtlen ma tihtipeale igasugustele asjadele, mida ma homme teen ja milles parem olen. Pahatihti jäävad need motiveerivad mõtted ainult õhtusse, sest hommikul ärgates ei ole mitte mingit soovi ennast püsti ajada ja kõike plaanitut teha. Siiski mõtlesin ma eile, et kui ma ärkaksin täna kell 7 Kardoga koos, siis saaksin ma Mari lasteaeda viia, mis oleks neli kärbest ühe hoobiga: saan ise jalutada, saab Lotte jalutada, saab Mari lasteaeda ja saan mina omaette aega, et blogida, Kayla trenni proovida ja koristada.

Täna hommikul Kardo kella peale silmi avades oli esimene mõte, et ma ei taha raha eest ka ärgata! Siis meenus, et Lotte veetis ju esimese öö puuris, mistõttu ma pean temaga õue minema ja lootma, et ehk preili suvatseb toast väljapoole ka häda teha. Eile õhtul käisin temaga kell 12 jalutamas ja kujutage ette, pissiski õue! Sellist nalja juhtub siin majas harva, seega on põhjust juubeldada.

Ajasingi kargu alla, läksin Lottega õue (pissis!) ja ajasin Mari üles, et ta aeda viia. Lotte kaasa võtmine oli suur viga, sest:

  • Mari sai poolel teel aru, kuhu me lähme ja otsustas hüsteeriliselt röökida.
  • Lotte ei oska rihma otsas käituda ja sikutab ja tõmbab nagu poolearuline.
  • Minul olid jalas kummikud ja asfalt on väga-väga libe.

Niimoodi ma seal ukerdasin. Vahepeal proovisin Mari sülle võtta ja Lottet vankrisse panna, aga miskipärast see ei õnnestunud. Igatahes kui ma oma hammastega koos lasteaeda jõudsin, olin ma võidukas, nagu oleks Everesti otsa roninud. Jätsin siis hüsteeriliselt röökiva Mari aeda ja koperdasin tagasi kodu poole. Ilma vankri toeta kukkusin muidugi korra maha ka, aga vähemalt on siiski hambad suus. Väike võit igas päevas.

Kui nüüd suudaks oma tagumendi diivanilt püsti ajada, et süüa, trenni teha ja koristada, siis võiks enda eesmärgid täidetuks lugeda. Ma lohutan ennast sellega, et ka blogimine oli üks eesmärkidest, seega teen selle rahumeeli ära, siis joon teed ja söön miskit ja vaatan edasi.

Eile õhtul mõtlesin ma veel sellist asja, et kui hea oleks olla perfektsionist. Teate ju küll neid inimesi, kes esitavad endale tohutuid nõudmisi ja teevad kõike superhästi, sest nad tahavad anda endast alati parima. No mõnikord mõtlen küll, et tahaks ka selline olla. Mis siis viga – kõik oleks imeliselt tehtud. Siis hakkasin mõtlema, et raudselt selliste inimeste jaoks “imeline” on väga lai mõiste ja nad ei pruugi tihtipealegi aru saada, kui hästi neil tegelikult midagi õnnestunud on, sest nad keskenduvad liialt vigade otsimisele ja põdemisele.

Sellise nurga alt vaadates ei ole minu kohatisel pohhuismil ka häda midagi. Teen midagi ära ja mõtlen JESSS, tehtud! Midagigigi sai tehtud! Mitte, et ah, oleks võinud paremini. Kindlasti oleks, aga ega mina ka mingi jeesus taevas pole, et kõike kõigist paremini tegema pean. Peaasi, et üldse teen, onju :D

Igatahes tundub mulle siiani, et ma olen väga tubli olnud tänasel päeval. Seda ma teile ainult ütlema tulingi – uhkustama, kui tubli ma olen, et sain kell 7 üles, suutsin koeraga õues käia ja lapse lasteaeda viia. Vot te nüüd mõelge, et kui see on minu jaoks SAAVUTUS, siis kui tublid teie veel minu kõrval olete :D

*Oma versioon vanasõnast, kes naerab viimasena, naerab paremini.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

40 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Liisu 30. jaanuar 2016 at 15:21

    Koera kohta võin pisut nõu anda :) :
    1)Vii Lotte alati õue peale
    söömist/joomist/mängimist/magamist,
    2)Kui ta hakkab põrandat nuuskima vms siis tea, et asi
    on halvasti ja ta kavatseb sinna häda teha- torma tema
    juurde, võta ta sülle ja jookse hüsteeriliselt õue :P
    3)Kui ta oma häda õue teeb, pead kilkama nii, nagu see
    oleks maailma vingeim asi ja veel parem, kui annad
    sellele lisaks ka maiust vms (eriti hästi läheb mu
    koertele peale viiner ja juust, proovi ka :) )
    4)Korja igasugused vaibad maast ära, sest kui sinna
    peale pissib, jääb lõhn sinna ka mingil määral peale pesu
    ja seepärast arvabki ta õige pea, et see on ta wc
    5)Kui siiski juhtub nii, et ta häda tuppa teeb, korista see
    lihtsalt ära ning ära temast välja tee. Kui pahandad, võib
    ta hakata salaja pissima tuppa, sest arvab, et see on
    häbiasi. Kindlasti puhasta mingi tugevalõhnalise
    puhastusvahendiga a. la Fairy vms, sest siis reeglina
    sinna ta enam ei pissi, kuna seal pole enam pissihaisu,
    mille järgi selle koha oma peltaks võtaks :D

    Loodan väga, et saad nendest abi ning kui miskit üle
    küsida tahad, kirjuta, aitan hea meelega. :) Ise võtsin ka
    suvel oma koju lühikarvalise kääbustaksi (3 koera
    hetkel kokku :P ) ning ta peal toimisid need ilusti. :)
    Põhiline, et kiita väga, kui teeb asju õigesti ning varuda
    kannatust, aga üldiselt läheb see suht kiirelt. :)

    • Reply Mallukas 30. jaanuar 2016 at 15:58

      Kõike neid asju teen, aga ikkagi kurat pissib :D

      • Reply Liisu 30. jaanuar 2016 at 20:17

        :D No siis, ma arvan, vaja lihtsalt pisut aega. :)
        Enamasti neil käib mingi klõks ca 4/5/6 kuuselt
        ära, kuidas kellelgi. :) Põhiline ongi see maiuse
        andmine ja selle tunde tekitamine, et õue
        pissimine on “maailma vingeim värk”. ;)

  • Reply Lily 30. jaanuar 2016 at 01:30

    MIKS koer öösel puuris peab olema?

    • Reply Mallukas 30. jaanuar 2016 at 13:11

      Et ta ei pissiks tervet elamist täis. Tal on seal mõnus pesa ju, söögi ja joogiga. Lisaks on hea hommikul kohe ta õue viia, et ta saaks ükskord aru, et sinna tuleb häda teha. Vot SELLEPÄRAST.

      • Reply Lily 30. jaanuar 2016 at 17:01

        ahSOO :)
        ma lihtsalt ükskord sain šoki, kui
        ühe tuttava juures sellist käitumust
        kohtasin. see tundub ju nii ahistav?
        koer nuuksus, kraapis puuri jne.

        • Reply Mallukas 30. jaanuar 2016 at 20:34

          Uuri selle kohta, see ei ole tegelikult üldse ahistav talle. Meil puur paar päeva olnud, aga Lotte läheb ise ka sinna sisse pikutama :D Kui ta väga vihkaks seda, siis vast ei läheks ju. See on tema pesa :)

          • Kika 30. jaanuar 2016 at 22:39

            Meil ka puur ja kaks väikest
            koera. Ja ronivad ise sinna
            vabatahtlikult (uks lahti) –
            nende jaoks mõnus turvaline
            pesa :)

          • Liisu 31. jaanuar 2016 at 18:53

            Pigem ära sööki-jooki talle sinna pane, on parem. :)

      • Reply maurus 31. jaanuar 2016 at 12:03

        Kutsika ööseks puuri panemine pole küll hea mõte. Puur on mõeldud nendeks juhtudeks, kui pere (koer võtab kõiki tema
        ümber olevaid inimesi kui oma peret= karja) kodunt ära on ja kuts peab üksi koju jääma. Kui aga kogu kari kodus on ja
        õhtul magama lähevad ja sina ta puuri paned, siis mõjub see talle pigem karistusena.Ja on hea harjutada teda selle puuriga
        nii, et alguses on päeval puuri uks lahti ja ta võib seal vabalt ise käia ja harjuda. Ja toidu ja joogi puuri panek on üldse vale –
        koeral on oma kindlad söögiajad, usun, et Lotte sööb praegu juba 3x päevas, ikka kindlatel aegadel. Ja kui viimane
        söögikord õhtul (kusagil 7-8 ajal) söödud, õhtune pissiring tehtud, miks sa siis veel talle toitu puuri paned? Mänguasju küll.
        Ja kooli, kohe kooli. Kuna temast kasvab ikka suur koer, siis pärast lihtsalt ei käi jõud üle. Kutsikas tahab õudselt palju
        tegelemist, aega ja tahtejõudu ( sellepärast ongi meie pere koerad kõik juba vanemad teise ringi koerad). Jõudu sulle!

  • Reply Birgit 29. jaanuar 2016 at 15:40

    Rihma otsas sikutamise pead ikka kohe välja juurima, sest see rikub kogu jalutamisrõõmu ära. Tegelikult on see lihtne-nii kui
    sikutama hakkab, jääd seisma. Edasi lähed ainult lõdva rihmaga. Nõuab palju kannatust, aga enamus koeri saab kiiresti aru. Võid
    ka järsu tõmbega tagasi tõmmata ja öelda madala ja kurja häälega-ei sikuta! Muuseas keelama peab alati madala häälega,
    matkides urinat ja kiitma kõrge häälega.
    Flexirihma ei soovitata enne kui oskab korralikult käia tavalise rihmaga.

  • Reply K. 29. jaanuar 2016 at 15:32

    Kas Marike jääbki sinna alati nutma? Asvataja helistab
    või saadab sõnumi ka kui laps maha rahuneb või edasi
    nutab?
    Mul õde ei kannatanud uldse lasteaias käia. Hakkas
    seal alla pissima ja tekkisid paanika/ärevushaired. Eriti
    hull oli seal magamisega. Nii ta meil koju jäi, õnneks sai
    vanaema teda vaadata.
    Lastekas käis vaid viimase klasai/rühma kus
    õpetatakse lugema, tähti ja numbreid. Tuli ära poolest
    päevast kui teised magama hakkasid sättima.

    Minu tutvusringkonnas on kõige armsamad ja
    südamlikumad inimesed need, kes lasteaias ei käinud.
    Eks nad ei pidanud asjade eest/nimel
    kaklema/võitlema.
    Ja kusjuures kõigil neil läheb elus väga hästi ;)

  • Reply M 29. jaanuar 2016 at 14:42

    Perfektsionist ei ole tore olla. Vähemalt mitte laisk perfektsionist :D Ehk siis enamus ajast ma ei tee pooli asju, sest ma tean, et
    mul pole aega/jõudu/viitsimist neid nii teha nagu minu jaoks oleks täiuslik ja siis ma tunnen end jälle sellepärast halvasti :D

  • Reply Sandra 29. jaanuar 2016 at 14:21

    Ma juba üritan kaks päeva koristada. :D Eile ei viitsinud ja täna… Hommikul ei viitsinud ja siis hakkasin torti ja süüa tegema. Seega
    ütlesin endale, et kuna tort võtab mitu tundi aega ja süüa tahan ka teha, siis pole aega koristada. :D Nagunii läheb koristamise alla
    peaaegu terve päev. Seega tuleb homme koristada. muidu upun kõntsa sisse ära varsti. :D

  • Reply Madli 29. jaanuar 2016 at 13:04

    Ma ennast päris perfektsionistiks ei pea, sest
    toad pole mul alati laitmatult korras ja väga
    paljusid plaanitud asju ma päeva jooksul teha ei
    jõua, vaid naudin õhtuti diivani peal logelemist.
    Siiski püüan ma koguaeg kõike täiuslikult teha
    ja kui midagi natuke nihu läheb,siis ma
    süüdistan ennast pool aastat, et miks ma küll
    paremini hakkama ei saanud. Ja see pidev
    enesesüüdistus ja soov kõike veel paremini
    teha kurnab ära ja ei lase rahus elu nautida.
    Sinult üritan ma palju õppida ja näha,et elus on
    muud ka peale selle, mida mina näen.

  • Reply piuks 29. jaanuar 2016 at 12:29

    Ma ei tea, äkki sa juba kasutad spets vahendit, aga kirjutan ikkagi. Kui meie koer alguses häda tuppa tegi, siis tegi ta seda
    enamasti samasse kohta, sest lõhn oli seal juba olemas, järelikult häda tegemise koht. Ostsin apteegist ühe puhastusvahendi,
    mida kasutatakse ka haiglates, mis võtab uriinilõhna ära. Nimi on sellel “smell net” vms. Nii sain toas uriinilõhnast koera jaoks
    lahti ja muidugi käisime hästi palju õues, et ta ikka ainult sinna teeks. Kui äpardus juhtuski, siis selle puhastusvahendiga hävitasin
    jälle lõhna ära. Õues hakkas ta ka häda tegema ikka sinna, kuhu ta juba varem ka oli teinud.

    • Reply Mallukas 29. jaanuar 2016 at 13:24

      Mul mingid loomahaisupeletajad on, loomapoest, aga apteegivarianti pole proovinud, proovin!

  • Reply Kaire 29. jaanuar 2016 at 11:59

    Nii tore on, et see blogi kirjutamide paus ei kestnud
    kaua, ei old isegi märgatav… Aga tundub, et nüüd oled
    täiega sõiduvees! Tubli,tubli! Keep going. :)

  • Reply Katrin 29. jaanuar 2016 at 11:05

    ära perfektsionist küll olla taha :D
    sul on mingi vale arusaam sellest,
    sest ega see ei tähenda, et kõik
    perfektselt tehtud oleks! vastupidi,
    miski pole kunagi küllaltki hästi
    tehtud. Perfektsionism on needus, usu
    mind!
    Kusjuures mina oma
    “perfektsionismiga” võtan sinu
    “pohhuismist” eeskuju ja kohe palju
    kergem on elada. Muidu ei saa
    rahulikult isegi koristada, sest
    koristamisel ei tule lihtsalt lõppu.
    Isegi lume rookimisel ja muru
    niitmisel vaatad, et tulemus ei ole
    ideaalne, täiendan natuke siit ja
    sealt (nt mõni rohulible tutt jääb
    ikka mind mõnitavalt vaatama). Ja
    siis vaatad, et seal on nüüd palju
    ilusam kui teisel pool jne :D
    KO-HU-TAV, usu mind, ma tean mida
    räägin :D
    ma üritan mõistusega täiega maha
    suruda neid
    perfektsionismi-puhanguid, sest muidu
    ei saa rahulikult ollagi :D

    • Reply Mallukas 29. jaanuar 2016 at 11:24

      No siis tuleb valida siiski kuldne kesktee! :D

    • Reply meow 29. jaanuar 2016 at 11:26

      Nõus. Perfektsionisti elu on nii raske :D Ma alati mõtlen, et tahaks killukestki pohhuismi omale. Oskust võtta vabalt ja mõelda, et
      “ah, saab, mis saab”.

  • Reply lipsukese pereblogi 29. jaanuar 2016 at 11:03

    Kuule, sa pead selle Lotte ikka kooli
    panema/viima/palkama treenri. Pärast
    oled temaga sama hädas, kui mina oma
    Sämmy’iga. Keegi kurat ei taha temaga
    jalutada, sõna ta ei kuula ja lõugab
    nagu poolearuline kõigi
    autode-inimeste-loomade peale. Oleks
    mul omal ajal olnud mõistust temaga
    seal koertekoolis edasi käia, oleks
    ta praegu mõistlik ja tore koer,
    kellega oleks rõõm jalutada. Praegu
    on ta aga segane, kes tirib ja
    rabeleb, tahab autosid, kasse, koeri
    ja inimesi taga ajada jne jne jne.
    Ühesõnaga võimatu. Ja see on mu enda
    süü! :D
    Sind ootab sama saatus, kui sa midagi
    kiiresti ette ei võta. Mida suuremaks
    ta saab, seda raskem on teda õpetada
    ja seda raskem on sul temaga kuskil
    ka käia… :D

    • Reply Liisu 29. jaanuar 2016 at 11:10

      Mul on sama soovitus, mis Lipsukesel…

      Koolis peab kåima, muidu hakkab see koer ule pea kasvama…
      Mul on tådil saksalambakoer, kellega ei viitsitud våga tegeleda selles suunas ja ta kuulab ainult
      tådimeest. No nuud tådi ka, sest ta sai korralikult kerepeale, kui lastele hakkas selga huppama…
      AGA siiski endal on hiljem kergem elada ;)

      • Reply Mallukas 29. jaanuar 2016 at 11:24

        Koera peksta ka jah nats nadi, et sõna kuuulaks :D

    • Reply Mallukas 29. jaanuar 2016 at 11:24

      Jaa, ma tean, sul on õigus. Tahtsime ta koerusesse panna, aga kahjuks ei saanud. Uuest nädalast uurin, et kuhu saaks ta sokutada :D

      • Reply C 29. jaanuar 2016 at 11:45

        Mine Kati Ernitsa (Kati Koertekool) juurde.
        Imeline inimene ja treener! Ausõna, õpetab su nii
        välja et isegi kui koer sõna kuulama ei õpi, saad
        temaga hakkama. Tiõrliselt hea koolitaja!

      • Reply J 29. jaanuar 2016 at 13:17

        Mulle j2i ka seda postitust lugedes silma koht, kus koerast r22kisid. Meil on kodus 4-kuune koerabeebi ja kuna elukoha
        t6ttu ei ole v6imalik koertekoolis k2ia, siis otsisin alternatiivseid lahendusi. J6udsin raamatuni “Koerakuulaja”, mille
        autoriks on Jan Fennell. T6eliselt hea raamat, soovitan soojalt!

        Edasi uurides avastasin Jan Fennelli Youtube kanali, kus on v2ga palju h2id materjale. Soovitan vaadata ja katsetada
        oma koera peal, v2ga lihtsate nippidega saab koera k2itumist parandada. Tema mentaliteet on see, et koer ei tohi mitte
        midagi teha vastu tahtmist, k6ik peab olema vabatahtlik. V2givalda oma meetodites ei kasuta.

        N2iteks kui koju tuled, pead koera paar esimest minutit ignoreerima ja kui ta l2heneb ja hyppab, siis lykkad ta 6rnalt
        eemale. Nii ei hakka koer yles hyppama ega muutu hyperaktiivseks, kui kellegagi taaskohtub. Meie kutsikal oli komme
        iga kord kellegagi kohtudes suurest r66must pissida. Selle meetodiga oli see probleem paar p2evaga lahendatud.

        Kui koer midagi ylemeelikut v6i lubamatut teeb (hyppamine, hammustamine, n2rimine jne), siis v6tad ta sylle ja viid
        korraks “time out’i”. Meie paneme n2iteks paariks minutiks vannituppa. Siis lased uuesti v2lja ja ignoreerid natukeseks
        ajaks. Ja voila, paari p2evaga probleem lahendatud.

        Tema raamatust ja videotest leiab palju lihtsaid ja loogilisi nippe, mille peale ise muidu ei tulekski. Lihtsalt j2rjekindlust
        peab olema ja kogu pere peab neid reegleid rakendama. Igatahes soovitan soojalt ja olen kindel, et asi l2heb palju
        paremaks. Kogemus omast k2est :)

        • Reply Mallukas 29. jaanuar 2016 at 13:22

          Aitäh heade nõuannete eest! Proovin kindlasti!

  • Reply Minna 29. jaanuar 2016 at 11:01

    Mingi päev ma vaatasin TLCst
    seriaali, kus obsessiiv-kompulsiivse
    häirega inimesed (kes koristavad
    hullult, kõik peab ideaalne olema
    jne.) lähevad kellegi räpakoti kodu
    koristama. Vahel taban ennast
    mõtlemast, et võiks ka see häire
    olla, siis oleks vähemalt kodu
    ideaalselt korras :D Sest vahepeal
    lihtsalt nii väga ei viitsi :D

    • Reply Mallukas 29. jaanuar 2016 at 11:23

      Haha, ma olen täpselt sama mõelnud, et wow kui korras kõik siis oleks. Samas 2-4h koristada ka ei viitsi :D

  • Reply Helina 29. jaanuar 2016 at 10:55

    Tõeliselt vahva postitus.Väiksed sammud loevadki ja valmistavad palju rohkem rõõmu.Tubli oled,proovin ka täna miskit
    märkimisväärset siis ära teha,aga veel ei tea mida,sest veits tõbine on olla :)

    • Reply Mallukas 29. jaanuar 2016 at 11:23

      Aitäh! Tõbisena vast väga pingutada mõtet pole, pese nõudki ära :D

      • Reply Helina 29. jaanuar 2016 at 12:13

        Õnneks teeb selle töö ära nõudepesumasin,aga keegi peab ennem nõud sinna panema :)

  • Reply Diana 29. jaanuar 2016 at 10:32

    Saaks veel raamatukogus käidud, oleks
    tänane päev lihtsalt uskumatult edukas!
    See on MEIE tänane eesmärk! :)

    • Reply Mallukas 29. jaanuar 2016 at 11:22

      Issand, no kui me vaid selle ka tõesti tehtud saaks, ma ei kujuta ettegi, mis siis saama hakkab :D

  • Reply P6rgukiz 29. jaanuar 2016 at 09:54

    Ole selline, kes oled :) Väikeste
    sammudega eesmärgi poole, see juba ka
    tublidus :)
    Perfektsionist on nõme olla. Kunagi
    pole midagi hea ja alati on 24/7 vähe
    aega. See tekitab pingeid ja
    läbipõlemise tunnet. Aga ennast muuta
    ei saa :P

    • Reply Mallukas 29. jaanuar 2016 at 11:21

      Eks ma annan endast parima, läbi põlemise soovi ei ole :D

  • Reply Gaidi Randmäe 29. jaanuar 2016 at 09:52

    Tubli ?? mina lähen kell 7 juba bussile, et tööle
    minna, ūlesse aga 5. 25, et rahulikult korralik
    hommikusöök süüa ja kohvi juua no ja loomulikult vaja
    riidesse psnna ja nägu ette maalida ?? nüüdseks
    olen juba pea 2 tundi tööd teinud, hetkel toiminguid
    pole, seega kolangi veits blogides ja mōtlen et peab ka
    mustandit kribama hakkama ??

    • Reply Mallukas 29. jaanuar 2016 at 11:20

      Oh juudas, ma seda vist ei suudaks. Pool kuus ärgata tundub nagu mingi… Ma ei teagi mis. Mul juba täna säästetud kolmest tunnist piisav – toad koristatud, söödud, laps aeda viidud, trenni isegi tegin. Mida ma nüüd terve ülejäänud päeva teen, kell on 11 :D

      • Reply Gelluke 29. jaanuar 2016 at 12:19

        Küll sa raudselt midagi välja mõtled, mina pean
        peale tööd kodus veel süüa tegema ja homme
        saab kauem magada, iseasi mis kell plika ärkab,
        siis vaja kindlasti koristada ja noh süüa teha ja
        vist üks poetuur ka teha, külmikut peab seest
        poolt täiendama ? ah jaa vot koerapuuriga mul
        kogemusi pole kuigi meil on taks, igasugu sitta
        kutsikana teinud aga jh puuri pole vaja olnud ?