Mul on selline komme, et õhtuti mõtlen ma tihtipeale igasugustele asjadele, mida ma homme teen ja milles parem olen. Pahatihti jäävad need motiveerivad mõtted ainult õhtusse, sest hommikul ärgates ei ole mitte mingit soovi ennast püsti ajada ja kõike plaanitut teha. Siiski mõtlesin ma eile, et kui ma ärkaksin täna kell 7 Kardoga koos, siis saaksin ma Mari lasteaeda viia, mis oleks neli kärbest ühe hoobiga: saan ise jalutada, saab Lotte jalutada, saab Mari lasteaeda ja saan mina omaette aega, et blogida, Kayla trenni proovida ja koristada.
Täna hommikul Kardo kella peale silmi avades oli esimene mõte, et ma ei taha raha eest ka ärgata! Siis meenus, et Lotte veetis ju esimese öö puuris, mistõttu ma pean temaga õue minema ja lootma, et ehk preili suvatseb toast väljapoole ka häda teha. Eile õhtul käisin temaga kell 12 jalutamas ja kujutage ette, pissiski õue! Sellist nalja juhtub siin majas harva, seega on põhjust juubeldada.
Ajasingi kargu alla, läksin Lottega õue (pissis!) ja ajasin Mari üles, et ta aeda viia. Lotte kaasa võtmine oli suur viga, sest:
- Mari sai poolel teel aru, kuhu me lähme ja otsustas hüsteeriliselt röökida.
- Lotte ei oska rihma otsas käituda ja sikutab ja tõmbab nagu poolearuline.
- Minul olid jalas kummikud ja asfalt on väga-väga libe.
Niimoodi ma seal ukerdasin. Vahepeal proovisin Mari sülle võtta ja Lottet vankrisse panna, aga miskipärast see ei õnnestunud. Igatahes kui ma oma hammastega koos lasteaeda jõudsin, olin ma võidukas, nagu oleks Everesti otsa roninud. Jätsin siis hüsteeriliselt röökiva Mari aeda ja koperdasin tagasi kodu poole. Ilma vankri toeta kukkusin muidugi korra maha ka, aga vähemalt on siiski hambad suus. Väike võit igas päevas.
Kui nüüd suudaks oma tagumendi diivanilt püsti ajada, et süüa, trenni teha ja koristada, siis võiks enda eesmärgid täidetuks lugeda. Ma lohutan ennast sellega, et ka blogimine oli üks eesmärkidest, seega teen selle rahumeeli ära, siis joon teed ja söön miskit ja vaatan edasi.
Eile õhtul mõtlesin ma veel sellist asja, et kui hea oleks olla perfektsionist. Teate ju küll neid inimesi, kes esitavad endale tohutuid nõudmisi ja teevad kõike superhästi, sest nad tahavad anda endast alati parima. No mõnikord mõtlen küll, et tahaks ka selline olla. Mis siis viga – kõik oleks imeliselt tehtud. Siis hakkasin mõtlema, et raudselt selliste inimeste jaoks “imeline” on väga lai mõiste ja nad ei pruugi tihtipealegi aru saada, kui hästi neil tegelikult midagi õnnestunud on, sest nad keskenduvad liialt vigade otsimisele ja põdemisele.
Sellise nurga alt vaadates ei ole minu kohatisel pohhuismil ka häda midagi. Teen midagi ära ja mõtlen JESSS, tehtud! Midagigigi sai tehtud! Mitte, et ah, oleks võinud paremini. Kindlasti oleks, aga ega mina ka mingi jeesus taevas pole, et kõike kõigist paremini tegema pean. Peaasi, et üldse teen, onju 😀
Igatahes tundub mulle siiani, et ma olen väga tubli olnud tänasel päeval. Seda ma teile ainult ütlema tulingi – uhkustama, kui tubli ma olen, et sain kell 7 üles, suutsin koeraga õues käia ja lapse lasteaeda viia. Vot te nüüd mõelge, et kui see on minu jaoks SAAVUTUS, siis kui tublid teie veel minu kõrval olete 😀
*Oma versioon vanasõnast, kes naerab viimasena, naerab paremini.
40 kommentaari
Koera kohta võin pisut nõu anda 🙂 :
1)Vii Lotte alati õue peale
söömist/joomist/mängimist/magamist,
2)Kui ta hakkab põrandat nuuskima vms siis tea, et asi
on halvasti ja ta kavatseb sinna häda teha- torma tema
juurde, võta ta sülle ja jookse hüsteeriliselt õue 😛
3)Kui ta oma häda õue teeb, pead kilkama nii, nagu see
oleks maailma vingeim asi ja veel parem, kui annad
sellele lisaks ka maiust vms (eriti hästi läheb mu
koertele peale viiner ja juust, proovi ka 🙂 )
4)Korja igasugused vaibad maast ära, sest kui sinna
peale pissib, jääb lõhn sinna ka mingil määral peale pesu
ja seepärast arvabki ta õige pea, et see on ta wc
5)Kui siiski juhtub nii, et ta häda tuppa teeb, korista see
lihtsalt ära ning ära temast välja tee. Kui pahandad, võib
ta hakata salaja pissima tuppa, sest arvab, et see on
häbiasi. Kindlasti puhasta mingi tugevalõhnalise
puhastusvahendiga a. la Fairy vms, sest siis reeglina
sinna ta enam ei pissi, kuna seal pole enam pissihaisu,
mille järgi selle koha oma peltaks võtaks 😀
Loodan väga, et saad nendest abi ning kui miskit üle
küsida tahad, kirjuta, aitan hea meelega. 🙂 Ise võtsin ka
suvel oma koju lühikarvalise kääbustaksi (3 koera
hetkel kokku 😛 ) ning ta peal toimisid need ilusti. 🙂
Põhiline, et kiita väga, kui teeb asju õigesti ning varuda
kannatust, aga üldiselt läheb see suht kiirelt. 🙂
Kõike neid asju teen, aga ikkagi kurat pissib 😀
😀 No siis, ma arvan, vaja lihtsalt pisut aega. 🙂
Enamasti neil käib mingi klõks ca 4/5/6 kuuselt
ära, kuidas kellelgi. 🙂 Põhiline ongi see maiuse
andmine ja selle tunde tekitamine, et õue
pissimine on “maailma vingeim värk”. 😉
MIKS koer öösel puuris peab olema?
Et ta ei pissiks tervet elamist täis. Tal on seal mõnus pesa ju, söögi ja joogiga. Lisaks on hea hommikul kohe ta õue viia, et ta saaks ükskord aru, et sinna tuleb häda teha. Vot SELLEPÄRAST.
ahSOO 🙂
ma lihtsalt ükskord sain šoki, kui
ühe tuttava juures sellist käitumust
kohtasin. see tundub ju nii ahistav?
koer nuuksus, kraapis puuri jne.
Uuri selle kohta, see ei ole tegelikult üldse ahistav talle. Meil puur paar päeva olnud, aga Lotte läheb ise ka sinna sisse pikutama 😀 Kui ta väga vihkaks seda, siis vast ei läheks ju. See on tema pesa 🙂
Meil ka puur ja kaks väikest
koera. Ja ronivad ise sinna
vabatahtlikult (uks lahti) –
nende jaoks mõnus turvaline
pesa 🙂
Pigem ära sööki-jooki talle sinna pane, on parem. 🙂
Kutsika ööseks puuri panemine pole küll hea mõte. Puur on mõeldud nendeks juhtudeks, kui pere (koer võtab kõiki tema
ümber olevaid inimesi kui oma peret= karja) kodunt ära on ja kuts peab üksi koju jääma. Kui aga kogu kari kodus on ja
õhtul magama lähevad ja sina ta puuri paned, siis mõjub see talle pigem karistusena.Ja on hea harjutada teda selle puuriga
nii, et alguses on päeval puuri uks lahti ja ta võib seal vabalt ise käia ja harjuda. Ja toidu ja joogi puuri panek on üldse vale –
koeral on oma kindlad söögiajad, usun, et Lotte sööb praegu juba 3x päevas, ikka kindlatel aegadel. Ja kui viimane
söögikord õhtul (kusagil 7-8 ajal) söödud, õhtune pissiring tehtud, miks sa siis veel talle toitu puuri paned? Mänguasju küll.
Ja kooli, kohe kooli. Kuna temast kasvab ikka suur koer, siis pärast lihtsalt ei käi jõud üle. Kutsikas tahab õudselt palju
tegelemist, aega ja tahtejõudu ( sellepärast ongi meie pere koerad kõik juba vanemad teise ringi koerad). Jõudu sulle!
Rihma otsas sikutamise pead ikka kohe välja juurima, sest see rikub kogu jalutamisrõõmu ära. Tegelikult on see lihtne-nii kui
sikutama hakkab, jääd seisma. Edasi lähed ainult lõdva rihmaga. Nõuab palju kannatust, aga enamus koeri saab kiiresti aru. Võid
ka järsu tõmbega tagasi tõmmata ja öelda madala ja kurja häälega-ei sikuta! Muuseas keelama peab alati madala häälega,
matkides urinat ja kiitma kõrge häälega.
Flexirihma ei soovitata enne kui oskab korralikult käia tavalise rihmaga.
Kas Marike jääbki sinna alati nutma? Asvataja helistab
või saadab sõnumi ka kui laps maha rahuneb või edasi
nutab?
Mul õde ei kannatanud uldse lasteaias käia. Hakkas
seal alla pissima ja tekkisid paanika/ärevushaired. Eriti
hull oli seal magamisega. Nii ta meil koju jäi, õnneks sai
vanaema teda vaadata.
Lastekas käis vaid viimase klasai/rühma kus
õpetatakse lugema, tähti ja numbreid. Tuli ära poolest
päevast kui teised magama hakkasid sättima.
Minu tutvusringkonnas on kõige armsamad ja
südamlikumad inimesed need, kes lasteaias ei käinud.
Eks nad ei pidanud asjade eest/nimel
kaklema/võitlema.
Ja kusjuures kõigil neil läheb elus väga hästi 😉
Perfektsionist ei ole tore olla. Vähemalt mitte laisk perfektsionist 😀 Ehk siis enamus ajast ma ei tee pooli asju, sest ma tean, et
mul pole aega/jõudu/viitsimist neid nii teha nagu minu jaoks oleks täiuslik ja siis ma tunnen end jälle sellepärast halvasti 😀
Ma juba üritan kaks päeva koristada. 😀 Eile ei viitsinud ja täna… Hommikul ei viitsinud ja siis hakkasin torti ja süüa tegema. Seega
ütlesin endale, et kuna tort võtab mitu tundi aega ja süüa tahan ka teha, siis pole aega koristada. 😀 Nagunii läheb koristamise alla
peaaegu terve päev. Seega tuleb homme koristada. muidu upun kõntsa sisse ära varsti. 😀
Ma ennast päris perfektsionistiks ei pea, sest
toad pole mul alati laitmatult korras ja väga
paljusid plaanitud asju ma päeva jooksul teha ei
jõua, vaid naudin õhtuti diivani peal logelemist.
Siiski püüan ma koguaeg kõike täiuslikult teha
ja kui midagi natuke nihu läheb,siis ma
süüdistan ennast pool aastat, et miks ma küll
paremini hakkama ei saanud. Ja see pidev
enesesüüdistus ja soov kõike veel paremini
teha kurnab ära ja ei lase rahus elu nautida.
Sinult üritan ma palju õppida ja näha,et elus on
muud ka peale selle, mida mina näen.
Ma ei tea, äkki sa juba kasutad spets vahendit, aga kirjutan ikkagi. Kui meie koer alguses häda tuppa tegi, siis tegi ta seda
enamasti samasse kohta, sest lõhn oli seal juba olemas, järelikult häda tegemise koht. Ostsin apteegist ühe puhastusvahendi,
mida kasutatakse ka haiglates, mis võtab uriinilõhna ära. Nimi on sellel “smell net” vms. Nii sain toas uriinilõhnast koera jaoks
lahti ja muidugi käisime hästi palju õues, et ta ikka ainult sinna teeks. Kui äpardus juhtuski, siis selle puhastusvahendiga hävitasin
jälle lõhna ära. Õues hakkas ta ka häda tegema ikka sinna, kuhu ta juba varem ka oli teinud.
Mul mingid loomahaisupeletajad on, loomapoest, aga apteegivarianti pole proovinud, proovin!
Nii tore on, et see blogi kirjutamide paus ei kestnud
kaua, ei old isegi märgatav… Aga tundub, et nüüd oled
täiega sõiduvees! Tubli,tubli! Keep going. 🙂
ära perfektsionist küll olla taha 😀
sul on mingi vale arusaam sellest,
sest ega see ei tähenda, et kõik
perfektselt tehtud oleks! vastupidi,
miski pole kunagi küllaltki hästi
tehtud. Perfektsionism on needus, usu
mind!
Kusjuures mina oma
“perfektsionismiga” võtan sinu
“pohhuismist” eeskuju ja kohe palju
kergem on elada. Muidu ei saa
rahulikult isegi koristada, sest
koristamisel ei tule lihtsalt lõppu.
Isegi lume rookimisel ja muru
niitmisel vaatad, et tulemus ei ole
ideaalne, täiendan natuke siit ja
sealt (nt mõni rohulible tutt jääb
ikka mind mõnitavalt vaatama). Ja
siis vaatad, et seal on nüüd palju
ilusam kui teisel pool jne 😀
KO-HU-TAV, usu mind, ma tean mida
räägin 😀
ma üritan mõistusega täiega maha
suruda neid
perfektsionismi-puhanguid, sest muidu
ei saa rahulikult ollagi 😀
No siis tuleb valida siiski kuldne kesktee! 😀
Nõus. Perfektsionisti elu on nii raske 😀 Ma alati mõtlen, et tahaks killukestki pohhuismi omale. Oskust võtta vabalt ja mõelda, et
“ah, saab, mis saab”.
Kuule, sa pead selle Lotte ikka kooli
panema/viima/palkama treenri. Pärast
oled temaga sama hädas, kui mina oma
Sämmy’iga. Keegi kurat ei taha temaga
jalutada, sõna ta ei kuula ja lõugab
nagu poolearuline kõigi
autode-inimeste-loomade peale. Oleks
mul omal ajal olnud mõistust temaga
seal koertekoolis edasi käia, oleks
ta praegu mõistlik ja tore koer,
kellega oleks rõõm jalutada. Praegu
on ta aga segane, kes tirib ja
rabeleb, tahab autosid, kasse, koeri
ja inimesi taga ajada jne jne jne.
Ühesõnaga võimatu. Ja see on mu enda
süü! 😀
Sind ootab sama saatus, kui sa midagi
kiiresti ette ei võta. Mida suuremaks
ta saab, seda raskem on teda õpetada
ja seda raskem on sul temaga kuskil
ka käia… 😀
Mul on sama soovitus, mis Lipsukesel…
Koolis peab kåima, muidu hakkab see koer ule pea kasvama…
Mul on tådil saksalambakoer, kellega ei viitsitud våga tegeleda selles suunas ja ta kuulab ainult
tådimeest. No nuud tådi ka, sest ta sai korralikult kerepeale, kui lastele hakkas selga huppama…
AGA siiski endal on hiljem kergem elada 😉
Koera peksta ka jah nats nadi, et sõna kuuulaks 😀
Jaa, ma tean, sul on õigus. Tahtsime ta koerusesse panna, aga kahjuks ei saanud. Uuest nädalast uurin, et kuhu saaks ta sokutada 😀
Mine Kati Ernitsa (Kati Koertekool) juurde.
Imeline inimene ja treener! Ausõna, õpetab su nii
välja et isegi kui koer sõna kuulama ei õpi, saad
temaga hakkama. Tiõrliselt hea koolitaja!
Mulle j2i ka seda postitust lugedes silma koht, kus koerast r22kisid. Meil on kodus 4-kuune koerabeebi ja kuna elukoha
t6ttu ei ole v6imalik koertekoolis k2ia, siis otsisin alternatiivseid lahendusi. J6udsin raamatuni “Koerakuulaja”, mille
autoriks on Jan Fennell. T6eliselt hea raamat, soovitan soojalt!
Edasi uurides avastasin Jan Fennelli Youtube kanali, kus on v2ga palju h2id materjale. Soovitan vaadata ja katsetada
oma koera peal, v2ga lihtsate nippidega saab koera k2itumist parandada. Tema mentaliteet on see, et koer ei tohi mitte
midagi teha vastu tahtmist, k6ik peab olema vabatahtlik. V2givalda oma meetodites ei kasuta.
N2iteks kui koju tuled, pead koera paar esimest minutit ignoreerima ja kui ta l2heneb ja hyppab, siis lykkad ta 6rnalt
eemale. Nii ei hakka koer yles hyppama ega muutu hyperaktiivseks, kui kellegagi taaskohtub. Meie kutsikal oli komme
iga kord kellegagi kohtudes suurest r66must pissida. Selle meetodiga oli see probleem paar p2evaga lahendatud.
Kui koer midagi ylemeelikut v6i lubamatut teeb (hyppamine, hammustamine, n2rimine jne), siis v6tad ta sylle ja viid
korraks “time out’i”. Meie paneme n2iteks paariks minutiks vannituppa. Siis lased uuesti v2lja ja ignoreerid natukeseks
ajaks. Ja voila, paari p2evaga probleem lahendatud.
Tema raamatust ja videotest leiab palju lihtsaid ja loogilisi nippe, mille peale ise muidu ei tulekski. Lihtsalt j2rjekindlust
peab olema ja kogu pere peab neid reegleid rakendama. Igatahes soovitan soojalt ja olen kindel, et asi l2heb palju
paremaks. Kogemus omast k2est 🙂
Aitäh heade nõuannete eest! Proovin kindlasti!
Mingi päev ma vaatasin TLCst
seriaali, kus obsessiiv-kompulsiivse
häirega inimesed (kes koristavad
hullult, kõik peab ideaalne olema
jne.) lähevad kellegi räpakoti kodu
koristama. Vahel taban ennast
mõtlemast, et võiks ka see häire
olla, siis oleks vähemalt kodu
ideaalselt korras 😀 Sest vahepeal
lihtsalt nii väga ei viitsi 😀
Haha, ma olen täpselt sama mõelnud, et wow kui korras kõik siis oleks. Samas 2-4h koristada ka ei viitsi 😀
Tõeliselt vahva postitus.Väiksed sammud loevadki ja valmistavad palju rohkem rõõmu.Tubli oled,proovin ka täna miskit
märkimisväärset siis ära teha,aga veel ei tea mida,sest veits tõbine on olla 🙂
Aitäh! Tõbisena vast väga pingutada mõtet pole, pese nõudki ära 😀
Õnneks teeb selle töö ära nõudepesumasin,aga keegi peab ennem nõud sinna panema 🙂
Saaks veel raamatukogus käidud, oleks
tänane päev lihtsalt uskumatult edukas!
See on MEIE tänane eesmärk! 🙂
Issand, no kui me vaid selle ka tõesti tehtud saaks, ma ei kujuta ettegi, mis siis saama hakkab 😀
Ole selline, kes oled 🙂 Väikeste
sammudega eesmärgi poole, see juba ka
tublidus 🙂
Perfektsionist on nõme olla. Kunagi
pole midagi hea ja alati on 24/7 vähe
aega. See tekitab pingeid ja
läbipõlemise tunnet. Aga ennast muuta
ei saa 😛
Eks ma annan endast parima, läbi põlemise soovi ei ole 😀
Tubli ?? mina lähen kell 7 juba bussile, et tööle
minna, ūlesse aga 5. 25, et rahulikult korralik
hommikusöök süüa ja kohvi juua no ja loomulikult vaja
riidesse psnna ja nägu ette maalida ?? nüüdseks
olen juba pea 2 tundi tööd teinud, hetkel toiminguid
pole, seega kolangi veits blogides ja mōtlen et peab ka
mustandit kribama hakkama ??
Oh juudas, ma seda vist ei suudaks. Pool kuus ärgata tundub nagu mingi… Ma ei teagi mis. Mul juba täna säästetud kolmest tunnist piisav – toad koristatud, söödud, laps aeda viidud, trenni isegi tegin. Mida ma nüüd terve ülejäänud päeva teen, kell on 11 😀
Küll sa raudselt midagi välja mõtled, mina pean
peale tööd kodus veel süüa tegema ja homme
saab kauem magada, iseasi mis kell plika ärkab,
siis vaja kindlasti koristada ja noh süüa teha ja
vist üks poetuur ka teha, külmikut peab seest
poolt täiendama ? ah jaa vot koerapuuriga mul
kogemusi pole kuigi meil on taks, igasugu sitta
kutsikana teinud aga jh puuri pole vaja olnud ?