Kui ma eelmise aasta oktoobris trennis käimisega alustasin, siis meeldisid mulle kõige enam rühmatreeningud. Esiteks ei osanud ma jõusaalis nagunii midagi teha ja koos oli kuidagi kergem. Poole trenni pealt ju ei hõiska, et kuulge, ma ei jõua enam, ma lähen koju. Seega käisin ma rahumeeli rühmatrennides. Praegu pole käinud (homme lähen), aga minu lemmik oli enne CoreFit.
Praegu ma pean tunnistama, et jõusaal on rohkem minu rida. Oma aeroobse osa teen ma ellipsil enne kava alustamist ära ja kõiki harjutusi saan ma rahulikult ja omas tempos teha. Rühmatrennides juhtus pidevalt see, et ma ei jõudnud või ei osanud harjutust piisavalt kiiresti teha, mistõttu ma lihtsalt rapsisin ja üritasin teistega tempos püsida. Seega ei olnud enamik harjutusi õigesti tehtud, mis on tegelikult ju väga oluline. Jõusaalis ei kiirusta mind keegi takka ja kellegagi koos käies tekivad ka tillukesed hingetõmbepausid, kui me kordamööda masinat kasutame. Lisaks saab rahulikult juttu ajada ja omasoodu kulgeda.
Ma päris välja rühmatrenne muidugi ei jäta, sest ma tahan erinevaid proovida. Seega ma proovin homme yogafunk’i. Kaks korda olen see nädal juba lihastrenni teinud, seega homme joogatan vähe ja pühapäeval teen jälle jõusaalikava. Selline on praegusel hetkel igatahes minu plaanike. Lisaks sain ma tänu heale inimesele Polarile juhtme, nii et järgmine kord saan trennis juba palju parema ülevaate, et mis kalorid lähevad ja kõike säärast 🙂
Kes trennis käivad, siis kas eelistate rühmatrenne või jõusaali? Miks?
Terve see aeg, kui ma trenni ei teinud, sulgesin ma alati kõik blogipostid ja artiklid, mis rääkisid spordist, tervislikust toitumisest ja muust sellisest. Lihtsalt ei tahtnud näha, kuidas teised näevad vaeva, pingutavad ja saavutavad, mina aga ei tee mitte midagi. Nagu öeldakse, siis see mis silmist, see meelest.
Ja kus ma alles otsisin endale vabandusi. Mul pole aega! Ma pean tööd tegema! Ma pean Mariga olema! Ma pean Lotte pissile viima! Ma pean koristama! Ma pean oma riideid sorteerima! Mul on sada raamatut lugemata jne. Iga jumala õhtu mõtlesin ma, et homme olen ma tubli ja homme lähen ma trenni, aga hommikul oli mul sada vabandust varnast võtta.
Selle pärast ma tahangi teie käest küsida, et need lugejad, kes trennis ei käi, mis teie vabandused on? Ja isegi need, kes nüüd käivad, mis vabandusi te enne endale tõite?
66 kommentaari
1 ja ainus vabandus – Ma ei viitsi!
Mina ei ole eelmisest suvest alates teinud rohkem trenni kui aeg-ajalt sõbrannaga jõusaalis “klatšihommikuid” ja meil kontoris
iganädalaselt toimuv jooga – kui õnnestub. Ja ma ei tunne end selle pärast üldse halvasti.
Long story short, olin hästi matsakas laps ja 11. klassis otsustasin, et nüüd tuleb täie rauaga trenni teha ja dieeti pidada, mille
tagajärjel võtsin aastaga 20 kg alla. Siis tuli ülikool ja elurütm läks segamini – kuna dieet aga oli põhinenud asjade välistamisel,
mitte tasakaalustamisel, siis obviously tuli kaal tagasi. Ühesõnaga sattusin rattasse, kus tundsin, et trennis PEAB käima, muidu
kukub maailm kokku vms. Ja kuna ma PIDIN trennis käima, siis ega ma väga ei viitsinud, kuna mingi teatav sund oli kuklas ja
ega kaalule mõjunud väga nagunii.
Aga siis mingil hetkel, kui olin jälle kukliks paisunud, sattusin Spartasse, kust leidsin rühmatreeningutest sellise toreda
sõpruskonna, kellega muutus trennis käimine pigem vahvaks ajaviiteks ja hea enesetunde saamise viisiks, mitte “pean elu eest
alla võtma” ralliks. Toitumisega seekord eriti ei möllanud, sest peale kõigi söömishäirete läbi käimist tekkis mingi käega
löömise meeleolu ning mõtlesin, et suva kah. Elu on liiga lühike, et mitte süüa kotletti ja kartulit. 😀
Selle kõige tulemusena kadus – mitte küll aastaga, vaid kolmega – suurem osa tagasi tulnud kaalust. Ilmselt reageeris keha
niimoodi stressist vabanemisele ja lasi õnnehormoonidel oma töö teha. Nii et oma kolm aastat olin korralik trennihunt, kuni
eelmisel aastal kadusid lemmiktrennid kavast ära, seltskond läks kuidagi laiali ja ma lihtsalt ei leidnud enam aega ega
motivatsiooni trenni minna. Otsustasin, et seekord ma ennast sundima ei jää ning nii ma polegi põhimõtteliselt pool aastat
korralikku trenni teinud. Kaalus olen juurde võtnud selle ajaga 1 kilo, ehkki märgatavalt on kahanenud lihastoonus ja olemine
muutunud üleüldse “pehmemaks”. Aga mis seal ikka, oma kehatüübi vastu ju lõputult ei võitle 🙂 Jälgin olukorda ja olen endale
lubanud, et kui ikka vorm taas käest hakkab minema, siis teen taas aega rohkem liigutamiseks, seni võtan vabalt ja ei stressa.
Ehk siis minu pika jutu mõte ja soovitus sulle – sul kõlab juba siit läbi seda vajalikku suhtumist trenni ja hea seltskonna
vajalikkusesse. Sul nii palju sõpru ja lugejaid, kindlasti saad klubis mõnega neist kampa lüüa ja lisaks trennile ka üksteise
seltskonda ja nalju nautida 🙂 Katsu eemaldada see kaalukaotuse sundus ja pinge, mis ma tean, et on raske, aga lõppude lõpuks
tasub kuhjaga ära ja aitab palju kiiremini tulemustele. Vot. 🙂
Mulle mõjuvad teiste trennijutud just motiveerivalt, ka siis kui ise laisk olen parasjagu. Sinu omad ka, tore, et endas jälle
trennipisiku üles leidsid. Aga kui vabandustest rääkida, siis hetkel on selleks haigus. Olen kuu aega vindunud mingi viirusega ja
sain põletiku ka otsa. Aga nüüd viimaks tundub, et tervenemine on täies hoos, loodan, et olen varsti jälle energiat täis ning saan
vaikselt uuesti end liigutama hakata. Praegu juba olen natuke kergeid jalutuskäike teinud, et vähegi lamamisele ja istumisele
vaheldust saada. Täna plaanin natuke võimelda ja pilatest teha, kui enesetunne lubab. Ma olengi selline kodus ja metsas
trennitegija. Jõudu teen keharaskuse ja hantlitega toas ning jalutan-jooksen metsarajal või linnas olles staadionil. Ah tahaks
juba! Vorm on nii käest läinud…mitte ainult selle haigusega, vaid eelneva jõulukuuga ka. Siis oli vabanduseks see, et kõiki
õhtuid täitsid muud tegevused… Mõtlesin, et üks kuu kergemalt võtta pole ju midagi…aga kui üks kuu laiselda, siis saab sellest
ka harjumus. Mul kipubki olema nii, et kaks kuud trenni, kaks kuud laisklemist, kaks kuud trenni…
Ikka jõusaal. Täpselt samadel põhjustel, mis sul. Saan rahulikult omas tempos treenida, kontrollida, et harjutuste tehnika oleks
õige. Kunagi olen ka proovinud rühmatreeninguid aga pärast nn surin. Samuti pole kindel, et kõike õigesti tegin. Üldse ei saa ma
sellest aru, kuidas need rühmatreeningud toimivad, kui iga inimese füüsis ja eelnev kogemus on erinev…Aga see selleks. Tegelikult
üks rühmatrenn on päris okei- vesiaeroobika. Kuna ma ujuda ei oska, siis vesiaeroobika on hea põhjus ka basseini külastada ja
pärast sauna nautida:) Edu Sulle treeningutel.
Mul on tore värk, inimesed maksavad mulle, et ma
trenni teeks. Eriti nt spinningus ja bodyARTis,
pilateses saan niimoodi ka juhendada, et ise kaasa ei
tee 🙂 ja seal ongi vabanduseks et..”täna on ju neli
trenni veel, ei jaksa”. Kui rämpsu ei sööks, küllap
jaksaks rohkem.
praegusel eluperioodil mina
spordiklubis ei käi, sest minu
spordiklubis lahkusid kõik
lemmiktreenerid ja lemmiktrenne enam
ei ole 🙁
Aga katsun end ikka liigutada –
kevadel-suvel rullitan ja jooksen,
nüüd enne talve ostsin crosstraineri
(1-toalisesse korterisse, nii et ei
mingeid vabandusi! :D), teen
harjutusi kõhulihaste pingil (ka
kodus olemas), lisaks kummilindiga,
hantlitega, jalaraskustega. Vahepeal
oli siin mõõnaperiood, aga nüüd olen
end jälle kätte võtnud 😀
aga minu tavalised vabandused: kõht
on tühi, tühja kõhuga ei saa trenni
teha. Kui kõhu täis sööd, siis on
teine vabandus: kõht on täis, täis
kõhuga ei saa trenni teha.
No ja siis lihtsalt ajapuudus, kui
mõni õhtu on kodutoimetused üle pea
kasvanud, siis ei jõua kuidagi (kuigi
olen isegi ka kell 21.30 trenažöörile
roninud :D)
Rühmatrennidest tundub pilates vast kõige
sobivam, aga muidu vist ikka rohkem jõusaali
fänn. Aga kõige lemmikum trenn jääb hoopis
talvel mäe peale- lumelauatamine ja
mäesuusatamine…maailmaparimad. Teine
lemmik on jooksmine 🙂
Vabandusi oskan ka tuua… “tunnen ennast
veits haiglaselt”, “pole aega”…. on vist
tüüpilisemad.
Ma tõin vabanduseks et pole aega. Olen
väsinud tööst ja trenni minekuks kulub aeg
ära. Kuid nüüd ikka üritan käia trennis.
Eelistan rühmatreeninguid sest treener annab
alati nii palju energiat ise juba tagasi ja
motiveerib trenni käigus
Minu kodulinnas pole lihtsalt jõusaali kus naistel ka
miskit teha. Seega püüan lihtsalt rohkem liikuda ja süüa
tervislikult. Praegust muidugi jalavigastus ka juba pool
aastat seega isegi kui tahaks raskemat trenni teha, ei
saaks.
Lihtsalt huvi pärast, et milline see jõusaal on, kus meestel on midagi teha ja naistel mitte?
Bodypump on aastaid olnud lemmik. Mul on pigem vastupidi, et tahaks rohkem trennis käia, aga pean sundima ennast seda
mitte iga päev tahtma, sest neid mõistlikke asju on ka vaja ju teha (ala tööd, koristada, kokata, laste eest hoolitseda). Ja kui
on trennipäev, siis ei suuda ära oodata. Kui pole nö õige trennipäev, siis katsun niisama liikuda kui võimalik (praeguste ilmade
ja haigete lastega väga tihti ei ole reaalselt ka) Aga siis lastega koos saab ka nats võimelda, hoiad planku nii, et 13kg istub
seljas või teed puusasirutust niiet 35kg istub süles 🙂
Jõusaalis käin ka, ühest küljest on hea, et saab omas tempos teha ja suuremate raskustega see ongi õige. Aga Sellist
intensiivsust nagu bodypumbis ise naljalt ei saavuta. Aga eks need on ka erineva suunitlusega, jõusaalis ei peagi pulssi nii
üles saama ja pumpis on oluline vastupidavus. Ja oh rõõmu, täna on trennipäev 🙂
Tere!
Mu vaieldamatu lemmik oli, on jääb – Bodybump, aga
sellele lisaks avastasin enda jaoks jooksmise. Jõusaal
on okei vahepeal, et kardiot teha.
Vabandusi on mitmeid – pole raha, pole aega, tahtmist.
Aga samas on ilgelt tore vinguda, kui paks olla. Miski
peab muutuma!
Jõudu ja jaksu Sulle Mallukas!
Mina eelistan rühmatreeninguid, kuna tunnen, et seal reaalselt rasv põleb. Muidugi on erinevaid trenne, minu lemmik oli
bodystep. Trenni lõpuks olin alati üleni higine ja surmväsinud. Ja järgmine päev tundsin end nii hästi, tunda oli väikest lihasvalu,
mis andis märku, et kasu oli ka trennist. Jõusaal niiväga ei meeldi kui tahan kaalu langetada. Leian, et kui saavutan soovitud kaalu,
siis võiksin käia ka jõusaalis, et lihasmassi kasvatada. Muidugi võiks ka praegu lisaks jõusaalis käia, aga pole ühtegi vaba päeva
selleks. Tegelikult isegi rühmatreeningutes enam ei käi, kuna iga päev juba mingi trenn kirjas-korvpall, võrkpall ja ratsutamine.
Aga tahaks niiväga veel rühmatrennides käia, aga arvan, et siis ei jõuaks koolis enam üldse käia 🙂
1) Eelistan kindlasti rühmatreeninguid! Esiteks mul nagunii sellist sobilikku trennisõbrannat pole, kellega koos käia, ja sellisel
juhul on jõusaalis minu jaoks õudselt igav ja nüri passida. Teed seal oma kordusi ja ootad teiste järel, seal on niiske ja lõhnab
metalli ja higi järele, väkk. Samuti on mul hästi raske ennast ise motiveerida, rühmatrennis seda probleemi pole – lähed kohale
ja no ei jäta keskel ju pooleli. Mind motiveerib see, kui teised ka kannatavad 😀 ja see, et ma tajun enda arengut. Minu
lemmikud olid BodyPump ja igasugused KäsiKõhtTuhar tüüpi jõutrennid, sekka mõni Pilates. Need põhiliigutused ja tehnika
saavad kiiresti selgeks ja areng tuleb müdinal. Muusika on ka selline motiveeriv seal alati, enda playlistis on ainult mingisugust
depressiivset hala. Muidu ka mind kirjeldab hästi see, et mulle meeldib töötada üksi (iseseisvalt), kuid teiste keskel, seega
eelistan 100% rühmatrenne!!
2) Ettekäändeid pole kunagi kasutanud, sest nii kui käima hakkasin, meeldis see mulle nii väga, et väevõimuga ka ei hoidnud
mind spordiklubist eemale. Mul polnud mingit konkreetset eesmärki, see lihtsalt meeldis mulle ja sain sealt palju positiivset
energiat. Muidugi avastasin selle enda jaoks üsna hilja, enne lihtsalt ei tundnud vajadust. Aga kui käima hakkasin, siis märkasin,
et paraneb vastupidavus, vorm ja toonus, jõud, ja haigused ei hakanud nii kergesti külge. Eelkõige jätkasingi trennis käimist,
sest see andis mulle energiat ja parandas immuunsüsteemi. Hetkel enam regulaarselt ei käi, sest hakkasin vahelduse mõttes
tantsutrennis käima ja mõlemat korraga lihtsalt ei jõua.
Üldiselt ma arvan, et see trennitegemine on elustiiliküsimus. Kui ma käiks seal lihtsalt selleks, et kaalust alla võtta X kilo, siis
see mind ka eriti ei motiveeriks. Tuleb leida see ala, mis tõesti meeldib ja mida naudid (ei pea olema ju spordiklubi, võib ka olla
ujumine või ratas või tants vms) ja siis teha seda, sest see meeldib! Tervis ja kaalulangus tulevad siis ilma vaeva nägemata
kauba peale kaasa.
Ma pole iial olnud trennihuviline, lihtsat pole olnud
viitsimist ega ka vajadust selleks. Olen üsna aeglane ja
kohmakas 🙂
Kevadel aga tekkis idee, et nüüd on õige aeg ja
külastasin Tantsugeeni tantsiklubis Ragga trenni.
Meeldis ja sügisel läksin taas. Nüüd neljandat kuud seal
trennis ja supper rahul.
Kordagi pole ma otsinud vabandust mitte minna – lähen
2 korda nädalas toimivale treeningule rõõmuga.
Vabandusi ma endale ei otsi kiire elutempo pärast, seal
on vaid iseenda aeg ja iseenda jaoks.
Ilmselt olen seal kõige nõrgem ja rabelen, et teistele
järgi jõuda aga treener ja õhkkond mõnus 🙂
Annab keskmise füüsilise koormuse ja 2 korda nädalas
võimaluse end tantsides välja elada.
Tantsuhuvilistele ka algajatele soovitan soojal
Tantsugeeni – kogu sealne personal ja üldine suhtumime
supper, lisaks väga suur valik erinevaid tantsu – ja
fitness stiile/trenne.
Asukohaks kesklinn 🙂
Vahel olen lihtsalt laisk olnud kuid peamine põhjus on olnud mu nõrk selg. vahel teen vale liigutuse ja olen jälle nädal aega voodis
niiet pea liigutadagi ei saa.
Spordiklubi liikmena eelistasin rühmatrenne ja valisin neid, kus kõige rohkem tantsida sai. Aga ka seal on kindlate sammude ja
liigutuste üksluine kordamine minu jaoks tüütu, tundsin pidevalt, et võiksin selle muusika järgi kümme korda energilisemalt ja
vabamalt ise tantsida. Mõistsin, et taolised trennid, kus eesmärk ongi vorm iseeneses, ei ole minu aega väärt ja otsisin trenne,
mida naudiksin. Hakkasin käima tantsutrennides, kus trenni eesmärk on tantsu õppimine (moderntants, latina erinevad vormid
jne). Naudin ja ei pane tähelegi, et trenni teen! 🙂 Nii ei ole vaja ka sundida. Nii et kes vähegi mõne spordiala vastu kirge tunneb –
tegelege sellega! Niisamuti nagu tööd otsides võiks lähtuda sellest, mida pm ka rahata teeksid, võiks trenni otsimisel lähtuda
sellest, mida ka nt vormis olles teeksid.
Kas ma olen õigesti aru saanud, et teed enne jõutrenni u 20 minutit ellipsil kardiot? Sellist asja soovitaksin pigem mitte teha.
Nimelt väsitad Sa end 20 minutiga kardiot tehes ikka natuke ära ka, mistõttu ei ole sellele järgnev jõutreening enam nii tõhus.
Lihtsalt ei jaksa selliste raskustega teha, milleks keha tegelikult (st ilma eelneva väsitamiseta) võimeline oleks. Seega soovitan, et
tee soojenduseks maksimaalselt 5 minutit ning pärast jõutreeningut tee kardiot nii palju kui süda lustib 🙂
Minu vabandused, et miks mitte trenni minna, on enamasti ikka seotud sellega, et ei ole aega. Samas vahel ei ole ma päeva jooksul
midagi eriti söönud ja mõtlen, et tühja kõhuga jõusaali nalja tegema minna ei ole mõtet, parem lähen homme. Või et olen just
söönud, kõht liiga täis, parem lähen homme. Jne.
Mai tea, niimoodi mulle treener kava tegi 🙂
10-15 min enne jõutreeningut soojendust teha on igati mõistlik, 5 minutist jääb ajaliselt väheks. Jõutreening on meil
eeskätt lihasvastupidavustreening, kus korduste arv on suurem ja raskused pigem väiksemad ning treening ei ole füüsiliselt
väga raske. Ja muidugi, selleks, et kulutust suurendada, võib peale kava sooritamist aeroobset treeningut peale teha 🙂
Ilma soenduseta kohe kange küll rebima ei
tohiks hakkata?. Ja kui on soov kaalu
langetada, mitte lihast pumbata, siis pole
raskused nii olulised.
kardio kaalualandusel just hea ning soojenduseks
tuleks ikka vähemalt üle 10 min teha 🙂
See oli mõeldud siis Sandrale ikkagi 😀
Mulle meeldivad rühmatreeningud, kuna on minu
jaoks vaheldusrikkamad. Jõukas tüdinen kiiresti ja kui
pole kindel, kas tehnika isegi on õige, on mott kiire
kaduma.
Kõige lemmikum hetkel on bodybalance, rahulikum
kui bodybump, aga siiski nõuab palju painduvust,
tasakaalu, jõudu. Tegin seda ka miski 8 kuud rasedana
😀
Mina treenin ka hetkel kodus. Ostsin trenazööri, sest mul reaalselt pole võimalik kusagile spordiklubisse trenni minna
praegu.
Sügisest ilmselt lähen taas spordiklubisse ka. Mulle meeldib väga ujuda ja rühmatreeningutest bodycombat ja bodypump.
Jõusaalis pole väga käinud, kardan, et ei oskaks seal poolte masinatega midagi teha.
Ma ikka 99% jõusaali inimene, kuigi ka kodus saab teha seda Kayla Itsinesi BBG kava. Saab oma tempos omaette vaikselt
nahistada, mulle see karjavärk hästi ei istu.
Ma ka ikka jõusaali inimene. Olen üritanud youtube videode järgi aeroobikat teha ja mida kõike veel, aga no lihtsalt ei jaksa neid
kuradi harjutusi teha ja elusees ei jõua nii kiirelt õigesse asendisse nagu need perfektsed treenerid seal youtubes 😀 Ja nad
naeratavad alati näkku. Seega jõusaal ja harjtused ikka 100 korda paremad.
kõhn on hea olla…. aga šokolaad on parem :”D minu lause nendele kes trenni teevad 😀 muidugi mitte pahaga 😀
Kuna mu meeslemmik töötab välismaal oli mul
lihtsalt väga raske leida see lapsevaba aeg, et
kuskile minna. Jah, lapsehoidja on võimalus aga
igaühele ju last lambist ei usalda…Kui lapse tädi
sai tulla, siis oli hoidja aga kuna olen iga kuu 3
nädalat ilma meheta, siis ilmselgelt on hoidja
olemasolu korral mul kõik kohustused sellele
päevale kuhjatud ja trenn ei tule
meeldegi…Ühelt poolt see muidugi raskendaski
asja, et koguaeg lapsega kahekesi, teiseltpoolt
on ka see samamoodi vabandus. Midagi mõtleb
alati välja kui väga tahta…Nüüd treenin kodus 🙂
Heipa! Mina kusagil jõusaalis ega sellises
kohas ei käi, põhjus lihtne: Saan kodus oma
asjadega hakkama, aitab mind väga palju see,
et mul ei ole juhilube( aga ega needki kaugel
pole) laps käib kilomeetri kaugusel lasteaias,
saan hommikuti jalutada, tagasi tulles
lasteaiast jooksen koju! Üritan umbes kella
8.00 kodus olla kuna siis hakkab kanal 11
pealt trennispikker, mis on väga äge just neile
kes ei viitsi/ taha / jõua end kodust välja
vedada. Päeval tegutsen õues( elan maal).
Õhtul jalutan jälle lapsele järgi ja tagasi!
Toitumist üritan ka ikka toimima saama aga
ega need patustamisel väga visad kaduma
pole! Jõudu sulle Mallukas!
Täiesti vastavalt tujule ja tegelikkuses on isegi ära jagatud ehk 1 kord nädalas käin jõusaalis jooksmas pluss rühmtrenn
(bodypump) ja teine kord puhtalt ellipsil soojaks ja siis jõusaalis oma kava 🙂 lihtsam on mulle küll rühmatrenn, siis ei pea oma
harjutusi punnima, treenerid rühmatrennis on professionaalid ja alati abistavad heameelega! 🙂
Terekest, minule meeldib hetkel
jõusaalis omaette eesmärgi poole
rühtida. Seal aitab ja on
motivaatoriks elukaaslane. Varem
harrastasin rühmatreeniguid, lemmik
oli bodyjam.
Mul on veidi teemast välja kommentaar, aga kui sul
blogimishoog sees, siis kirjuta Lottest ka- kuidas tal
läheb, kuidas kasvanud, milliseid kombeid omandanud
jne.. 😉
Lähipäevil kirjutan! Talle tuleb teisipäeval eratreener 😀
Ma eelistan üksi kodus treenimist. Aga sellega ma alustasin nii natuke üle kuu aja tagasi alles. Enne olid mu vabandused kogu aeg
see,et mul ei ole raha,et spordiklubis mitu korda nädalas käia. Noh, ma olen kahjuks töötu ja otsin usinalt tööd aga paraku ei ole
seda nii kerge leida kui sooviks 🙂 ja siis hakkas suuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuur stress peale tekkima juba muremõtetest jne
ja mõtlesin,et midagi ma enda heaks ikka peaks tegema,et mitte hukka minna omadega… ja siis avastasingi need youtube
treeningud. Aega võttis aga lõpuks leidsin ikka need õiged enda jaoks 🙂 Nüüd olen tubli ja teen ülepäeva ilusti kavad läbi 🙂
Vähemalt on tegevust siiski ja tunnen ennast hästi 🙂
Enne rasedust olin väga sportlik. Vahepeal olin isegi
nii kõhna et mul oli valus istuda sest tagumiku kondid
olid kõik väljas ? peale sünnitust jäi muidugi suur
kõht ette ja andsin kaua rinda ja no vanemad ja
targemad inimesed muudkui rääkisid et kui trenni
teed kaob kohe piim ära. Mina noor ja roheline
muidugi ei julenudki peale kõndimise midagi teha.
Peale imetamise lõppu pool aastat siis aga hakkasin
trennis käima ja nii kuradima hea on ? kaalunumbrit
ma taga ei aja, pigem kaotatud cm vöökohalt ?
Jõukas ei meeldi sellepärast et ma ei saa ennast seal
välja elada ?
Käin niiöelda rühmatrennis kus teeme harjutusi
seeriate kaupa nt 1 min jooksul kõhukaid jne. Paarilise
surumine jalgadega, ( samu harjutusi mida tehakse
jõukas teeme meie paariliste ja kolmekesi grupis)
Samuti kui soojemaks läheb hakkavad välitrennid-. (
trepid,liiv, mänguväljakud, mäed jne .)
Enamvähem nagu sõjaväes ?
Mulle meeldib just kõige rohkem käia trennis üksi, heal juhul koos kutiga, kes motiveerib ja õpetab, sest sõbrannadega chattides
ei ole trenn alati nii efektiivne kui muidu…võibolla see ainult mu probleem 😀 Aga ise eelistan jõusaali iga kell rühmatrennidele,
just seepärast, et tahan asju omas tempos, omaette teha ja oma eesmärkide nimel tegutseda. Motivatsiooniks on mu meelest
parim vaadata instagramist kõhulihaste pilte (:’D) ja mõelda sellele, kui palju head toitu saab kulutatud kalorite arvelt süüa,
mmmmm…
Käisin jõusaalis ja siis kuulan sõbranna juutu , et oi body ja bump… Mõtlesin, miks peaks ma sedasi tõmblema ja rapsima ja
jõusaalis käin sedasi vaikselt omaette ja keegi ei teagi:) ja saan komplimente või nördimusi kuulata-oi sa ju pea üldse muretsema,
mida sööd. Lisaks sain ka kinnitust oma õige suuna kohta miski keha mõõtmise testiga, et saad teada kätes rasva…jalgades… jne ja
mu jaoks oli kindel hinnang-jõusaal, ka testitegija enda hinnang:)
Mina eelistan ka jõutreeningu puhul rühmatreeninguid ja kardio puhul jõusaali või siis sobivate ilmadega üldse õues
rullitamine, ratas, jooks. Mulle meeldib just see, et rühmatreeningutes kavad vahelduvad, ei muutu üksluiseks ja treenerid on
alati juures, kes aitavad kehaasendit sättida jne. Lisaks pingutan ma rühmatrennides palju rohkem, sest ei saa ju alla anda
teiste ees. 😀 Olen juba mingi 3-4 aastat käinud ka rühmatrennides ja minul seda enam kindlasti pole, et teen seal vales tempos
ja vale tehnikaga. Lemmikuks on mul ka bodypump, lihas areneb ikka meeletu hooga kui ma seal vähemalt 2 korda nädalas
trenni teen ja normilt toitun. Pumbis on mega powerful muusika ka alati jne. 😀 Hetkel olen juba pea 4 kilo maha võtnud ja
suveni tahaks veel umbes 5 ära saada. Minu jaoks on trenn kõige lihtsam osa kaalukaotuse juures, sest kui see trenniharjumus
sisse saada, siis lausa ootad iga päev juba trenni, et end välja elada. Toitumine on aga see murekoht, sest ma ikka õhtuti paar
korda nädalas nati šokot ja kommi söön ja kaal langeb selle võrra siis aeglasemalt, aga siiski langeb. 😀 Ma soovitan sul ka
Mallukas ikka mingi hetk veel rühmatrennidesse ka minna, kui sa oled juba võhma kogunud ja taas trennilainel, sest need
tasuvad end täiega ära.
Juba panin ennast kirja rühmatrennidesse uueks nädalaks 🙂
Ma fännan väga rühmatrenne. Jõukas ei oskaks ma esiteks väga miskit teha (pole erilist isu mingit kava sebida ka) ja teiseks
kogemused näitavad, et ma olen selline inimene, kes ei suuda seal üldse pushida end. Mõtlen küll, et olen ühe masina peal 30 min,
tegelikult olen 15. Vahepeal chillin lihtsalt 10min veepudel näpus ringi, kuna “puhkan ju”. Rühmakates panen jälle täiega selle
tunnikese ära ja pärast on ülimõnus tunne, sest tean, et andsin endast maksimumi 🙂 Praegu teengi pooleks, osad cardio tunnid ja
teised jõu/lihastreeningud.
Mina tekitaks endale kohe motivatsiooni juurde, kui mul oleks kellegagi, kellega koos trennis käia.. Olgu siis jõusaal või
rühmatreening. Aga mul ei ole mitte kedagi sellist, kellega koos trenni teha ja üksi on kuidagi …ee hirmus.. esimesed korrad
kindlasti. 😀 🙁 kuigi Kristiine Myfitness ei ole kodust üldse kaugel.
Ja nii ma siin kodus siis istun, toitun küll tervislikult üldjuhul, aga trenni ennast ei vea.. Ja kui mõtlen, et teeks kodus trenni, siis
leian muidugi 100 võimalust ja vabandust..
Tule Spartasse :))
Sparta jääb kahjuks nii kaugele, et sinna saamiseks ma pean kahe bussiga sõitma ja see neelaks nii palju aega, et sinna ja
pärast tagasi saada. Autot ega lube mul kah pole.. (Näe jälle leidsin igasugu vabandusi!!!) 😀 😀 ja see oleks kindlasti üks
argument, et trenni mitte minna (” ei viiitsi sinna niiii kaua loksuda”).
Aga jaluta 🙂 . Kah hea trenn ju.
Aeg ongi see mis rolli mängib.
Mina käin kas jooksmas või ujumas ja
lisaks annan nädalas 2 korda
vesiaeroobika trenne. See basseini ees
vehklemine võtab päris läbi..aga enivei,
kõik ei ole ju treenerid, seega soovitan
vabalt vesiaeroobikat! 🙂
Muidugi toitumine-oli täiesti käest ära!
Nüüd maksimum kuu aega olen suutnud
toitumist jälgida…enne lasin hommik
kohvi kõrvale saiakesi ja päeva jooksul
krõpse ja igast muud jama…vett joon ma
ka vähe, aga nüüd sunnin! Igatahes ma
väga loodan, et suudan oma järge pidada
ja alla ei anna. Kaalul pole väga vigagi ja
välja nägemises ka ei kurda, aga asi on
põhinõttes…ühesõnaga soovin kõike
head ja loodan, et leiad enda jaoks
piisavalt aega ja sobiva treeningu!
Mulle meeldib rohkem jõusaalis käia, just sel põhimõttel, et kõik need tantsulised aeroobikad ja muud
rühmatreeningud tekitavad küllaltki halva tunde, kui ma ei jõua kas sammu pidada või teen midagi
valetpidi/valesti. Jõusaalis kulgen oma rütmiga ja teen neid lihaseid, mida tunnen, et pole ammu teinud
ja oleks vaja rohkem toonusesse saada.
Jõusaalis hakkasin käima elukaaslasega koos ning tegelikult mul väga nagu tahtmist ei olnud seal käia,
kuid iga kord ära tulles on niiiii hea tunne, et midagi on jälle tehtud, selle asemel, et kodus telekat
passida. Ja kui lihased järgmisel päeval valutavad, siis on küll halb tunne, KUID see tähendab, et trenn
ei läinud vett vedama. 🙂
LOVE SPINNING!
My Fitnessis on combo trenn: Interval 30 + kõht, selg. Ehk siis 30min väntad ja hiljem 25min teed jõudu
Lisaks BODYVIVE nii cool ja üks kord olen käinud ka BODYPUMPIS 😀 Kuna vähe rahvast oli, siis meeldis bodypump- suure
rühmaga oleks ebakindlalt tundnud.
Kui spinning ja bodyvive jäävad samale ajale, võidab spinning 🙂
Varem ei tahtnud minna, sest olen ju nii paksuks läinud ja lihtsalt mark. Ja tahaks magada ja lebotada ja tv vaadata jne 😀 Ja ka
rahaline seis mängis mingit osa…
Minu vabandus on lihtne, MA EI TAHA ÜKSI MINNA. Ja mul pole ka, kellega minna.
See sinu esimene möte, et rühmatreeningud on köige paremad, saad koos teha asju jne. Aga kui sa juba välja töid, et seal käivad
asjad kiiresti ja ehk ei jöua järgi, kuna algaja, siis ma mötlesin ümber. Sest minu möte oli ka, et tahaks rühmatreeningusse. Aga
hakkan kahtlema.
Ja see jöusaal … . Ma arvan, et teistel kes seal käivad, oleks nalja kui palju, kui ma läheks sinna oma asja tegema, millest ma ei tea
midagi. Ja veel üksi ka. Oh issand!
Aga raha ma küll vabanduseks ei too.
No sa võid alustada mingi rahulikuma rühmatrenniga, ära selle pärast minemata küll jäta 🙂
Kus sa elad? Keegi kindlalt nõus sinuga koos minema 🙂
Kui keegi Tartust veel ei taha/julge üksinda minna, siis võtke ühendust siin kommentaari all 🙂
Minu loll vabandus on see et elan väikse linna külje all
ja siin pole nö spordiklubisid, mingi mõttetu jõusaal
on, kus saab kangi tõsta aga tahaks ikka cardio
masinaid ja värki 😀
Tartus elasin siis käisin jõusaalides ja rühmatrennides
ja rühmatrennid meeldisid rohkem, sest seal ei saanud
viilida ja jõusaalis ma väga midagi teha ei osanud
osanud.
Aga lohutan end sellega,et olen puhtakt tervisliku
toitumisega palju alla saanud, nüüd teen kodus ka
mingeid harjutusi aga jah.. 😀
Mul oli lihtsalt surnud ring. Käisin tööl ja koolis korraga
ja vaevlesin räige stressi all. No kohe väga hirmus oli see
möödunud sügis. Elasin nagu mulli sees, tujutu, väsinud..
endas pettunud. Teadsin küll, et trenni tegemine aitaks
täiega selle vastu (töö poolt veel tasuta
jõusaal&ujumine), aga lihtsalt ei suutnud koju jõudes
end trenni ajada, lihtsalt kassisin ja peitsin peika eest
shokolaadipabereid.
Detsembrist/jaanuarist läks tööl/koolis kergemaks ja
mott on jälle laes. Nüüd on vaja ainult, et tervis piisavalt
tugevaks saaks.
Mina eelistan rühmatrenne, BodyPump on lemmik.
Jõusaalis saan ka hakkama, aga seal tahaks, et keegi
ikka pidevalt õpetaks ja juhendaks.
Ma olen siiani eelistanud jõusaali rohkem, kuna samamoodi meeldis kuidagi kulgeda omas tempos. Nüüd annan võimaluse
rühmatrennile, kui avatakse Mustamäe Myfitness. Mul on tegelikult praegu ka veel madalseis ja käin alates sügisest saati
jõusaalis ühe korra kuus, kui sedagi. Samamoodi kui sa hakkasid kirjutama trennipostitusi, siis ma ei lugenud mitte ühtegi
neist. Trenniblogisid ka ei loe ja seal tervislike juttude grupis ma küll olen, aga ei süvene. Vabandused siis: ma olen liiga
väsinud. Ma liigutan ennast tööl piisavalt. Ma tonksutan täna mehega – see on ka trenn ja kalorite põletamine, et jõusaali pole
vaja minna. Hommikuti, kui mul asjad pakitud olid juba, siis mõtlesin, et ma olen ikka liiga väsinud, mu keha on väsinud ja ma ei
jaksaks seal niikuinii mitte midagi teha. Veel vabandusi: mul on kehv enesetunne, mul vist hakkab nohu tulema, jõusaal on liiga
kaugel, õues on liiga märg/külm/pime. Olen parem mehega koos, mul on kõik sarjad vaatamata, ühe trenniga niikuinii midagi ei
muuda. Ühesõnaga mul on palju vabandusi. Siiani. Loodan, et kui ma nüüd muudan jõusaali ja mees ning sõbranna ühinevad
minuga, siis tuleb ka motivatsioon tagasi. Väga palju paisunud ei ole, aga vahest on küll tunne, et olen viiendat kuud rase. 😀
Appi nii mina. Lükkasin koguaeg kõik homseks ja ss otsisin vabandusi et oi täna hommikul pesin pead mis ma siin ikka hakkan
rapsima või siis vaatasin neid paksude saateid ja tundsin et ülihästi et olen ju täitsa okei ja aega on selle kiire asjaga. Eelistan
muidugi rühmatreeninguid sest ma reaalselt ei oska mitte midagi seal jõukas teha, kujutan ette et pooled harjutused valesti
tehtud. Ja no muidugi on minu viga ka see, et kui tulemusi ruttu ei tule siis annan alla…. Nüüd peame grupi vestlust sõbrannadega
kus kõik räägivad mis tegid täna või sõid niiet motti küllaga. 😛
Palju edu sulle, Mallu! YOU CAN DO IT!!!
Haha, nii tore oli su kommentaari lugeda. Sest ma vist umbes ainus, kelle hommikune mõtlemine on pigem nii pidi, et “peaks trenni
minema, sest pea on suht must ja siis saaks kaks ühes ära teha” Kodus üldse ei viitsi laiskusest isegi juukseid pesta. Võib-olla asi
selles ka, et meil ei tule kuigi sooja vett kraanist. Ma nüüd kõlan nagu mingi räpane olend, aga lohutuseks – ma üle päeva käin
kindlasti trennis ja ikka vahel tuleb kodus ka pesta end.
Nooh.. mina otsustasin ka, et 2016 on minu aasta ja saan end vormi..
Figuurisõprade kavaga alustasin kenasti 07.01 – pikalt oli see kuupäev paigas ja väga ootasin algust, siiani toitun selle
järgi..kilod kahjuks on visad kaduma, sest ma liigun liiga vähe. Niisiis otsustasin minna ka rühmatreeningutesse ja kodus
youtube-i abil end liigutada. Nooh.. mõeldud tehtud.. aga oh üllatust, jäin haigeks.. nooh olgu, 2-nädalat istusin oma
haiguslehel, mille jooksul suutsin tegelt 2x haige olla.. sain terveks ja otsustasin trenni minna, käisin, oi kui palju lihaseid ma
avastasin, mis kõik valutama hakkasid 😀 panin hurraaga järgnevad ajad kirja, kuid kuraty võtaks, jäin uuesti haigeks, ise usun,
et sellest, et liiga vara trenni läksin.. okkei.. turgutasin end ja juba oligi kõik hästi.. nooh hästi.. üleeile siis tegin taaskord
trennide jaoks broneeringud ja koduse kavagi vaatasin veel üle ja ülla-ülla, ma jäin jälle haigeks..
ühesõnaga, ma vabandan end HAIGUSEGA.. palavik, köha, nohu… ma olen sel aastal juba neljandat korda haige, ma olen
lihtsalt nii tüdinenud sellest juba..
Tahan end liigutada, aga keha nagu streigiks iga minu katse peale.. ma ei tea enam mida teha 🙁
Eelistan ka rühmatrenne just sellel põhjusel, et jõusaali
jaoks ei ole püsivust, aga rühmatrennist justkui oleks
kohatu poole pealt ära minna. Ma trenni üldiselt ei
armasta teha ja harva lâhen suure hurraaga, pigem ikka
käin nii vara hommikul ära, et mõistus järgi ei jõuaks ja
aru ei saaks. Käin selle jaoks, kuna mõistan et liigutama
peab ja samuti trenniskâik motiveerib tervislikult
sööma. Ma üldiselt suurem patustaja polegi ja kahjuks
jälgin loogikat et pigem jätan söömata kui üleliigse
trenni teen 😀
Ausalt öeldes on minu vabandus hetkel see, et mul pole riideid millega minna või isegi kodus trenni teha. Vastab see tõele muidugi
ka, lukkudega retuuse päris trenni jalga ei pane ja kõik lühkad on teksa omad. Aga juba olen tellinud ka riideid. Niiet väga
vabandusi ei ole, kui siis ainult see, et üksi trenni minna ei taha ja ma ei tea kuidas treenida, et kaalu metsikult ei langeta. ( Üritan
hetkel just kaalu juurde saada.) Aga noh, liigutada tahaks ennast ikka 🙂
Riided nüüd küll vabandus pole 😀 Üksinda kodus teen teinekord täiesti suvalise särgi ja kasvõi laia koduseelikuga kükke-
kätekõverdusi-kõhulihaseid ja muud taolist. Kaunist just välja ei näe, aga üksi, kodus, keda huvitab 😀 Eriti kui eesmärk ei ole
kaalu langetada, on sellised lihtsad lihasharjutused kõige paremad.
Tere,
Mina käin näiteks Spartas Intervallventtis. See on üpris raske trenn tegelikult, aga on sellist tüüpi, et harjutusi teed nii palju ühes
seerias kui ise tahad ja jõuad.
Seal siis intervallina 40sek harjutust ja 20 sek puhkust. Kui on näiteks kätekõverdusi vaja teha, siis teedki kas 5, 10, 15 või 20,
niipalju, kui ise hetkel arvad, et võiks teha.
Aga trenn ise on hea, kuna vaheldumisi jõuharjutused, hüpped, staatika.
Ooo, tulen kindlasti proovima 🙂
aga ventti jaoks soovitan kindlalt aeroobset põhja, sest muidu sa sured seal ja rohkem spartasse jalga ka ei astu 😀 kui
suudad tund aega joosta vabalt lindi peal siis mine. Pulsi ajab kõrgeks. Lõppkokkuvõttes on see mu lemmik trenn Spartas
aga vorm ja enesetunne peab olema piisavalt hea, et seal ennast hästi tunda.
Hea, kui ma 2 minta suudan joosta, seega ma siis veel ei roni sinnna 😀
No ütleme jah, eks ta läbi võtab küll.
See ajab ka kindlasti ekstaasi, kui treener käib ja tagant utsitab, ikka tahad teha nii kuis jaksad.
Aga kui ütled alguses treenerile, et oled esimesi kordi selle trennis, siis laseb sul seal ka rahulikumalt elada 😀
Pead ainult ise suutma end tagasi hoida alguses, et esimeste harjutustega kohe kett maha ei tuleks 🙂
Aga kui selle trenni ära teed, siis tunned, et trenni on tehtud.
Ma käin ise jõusaalis. Vahel satun ka
rühmatrenni. Seda siis juhul kui ma
vaheldust tahan. Siis olen ka spartas
mõnes käinud. Ilmselt käin ainult
jõukas sellepärast, et see kus käin
seal ei ole rühmatrenne.