KURB ON OLLA SUHETEST Uncategorized @et

pill tuleb pika ilu peale

8. mai 2016

Eile päev tundub siiamaani ülipikk olevat, aga ehk oli asi selles, et ärkasin ma kell 7 hommikul ja magama jäin uuesti alles pea 22 tundi hiljem. Igatahes ma tunnen, et ma kohe pean selle kõik siia kirja panema, sest ma tahtsin seda juba eile öösel (või täna hommikul) teha. Öeldakse, et hommik on õhtust targem, seega ma otsustasin enne ära magada. Paraku olen ma ikka sama püha viha täis ja solvunud. Seega tuleb siit üks esimestest “kuradi Kardo, ma löön ta raisa mättasse!” postitus.

Eilne hakkas hästi põnevalt, sest juba varahommikul tormasin ma Decoris Showroomi, kus toimus viimane GHD soengumenüü pildistamine. Ma sellest räägin teile veel juba varsti lähemalt, sest lähipäevil peaks ma oma pildid ka kätte saama ja siis ikka uhkem rääkida ja seletada. Lühidalt – minust sai natukene vallatum Marilyn Monore. Või isegi rokilik Marilyn? Midagi superlahedat igatahes.

Keda see rohkem huvitab, siis ma eile ummistasin korralikult Instagrammi. Ma nüüd saan aru, miks ilusad inimesed koguaeg selfitavad. Sest nad on nii pagana ilusad, et ei suuda seda uskuda! Mina küll tundsin ennast nii peale meiki ja soengut ja imeilusat disainerkleiti, mis mul küll selja tagant kinni ei läinud, aga no mis seal ikka. Kõike head siin elus vist korraga ei saagi.

13150093_10154168722929911_374541103_n

Kohe peale shooti sain korraks Krissuga kokku, kellega tegime natsa hipstershopingut ja ma ostsin lõpuks vanavalge kriidivärvi ära, et ma esikupinki ära värvida. Ja NONA poes käisin ka uuesti. Oh jumal, ma pean oma leidudest veel eraldi postituse tegema, sest lisaks veega värvitavale raamatule sai Mari veel kaks superlahedat raamatut, mida iga Marivanune raudselt tahab. Seega ma lähiajal teen selle tutvustuse teile ka ära.

Koju tulles avastasin, et Kardo noorem vend on oma tütrega külla tulnud, nõnda nad mängisid Mariga liivakastis ja kiikusid, vennad grillisid ja mina hakkasin oma pinki värvima. Peaaegu sai valmis, aga ma ei suuda hetkel leida seda vaha, millega värvi veekindlaks teha. Kuskil siin majas see on, proovin täna üles leida ja oma töö lõpuni teha. Igatahes selline näeb pink enne vaha välja – valgena sobib esikusse ka palju paremini.

13167317_1545311275774649_1543406309_n

DSC_1218

DSC_1189

Ma juba tundsin sellist tungi hakata veel rohima ja Mari mängumaja värvima ja mida kõik veel, aga tegelikult tuli meile külla Kristi Kullerkupp, et meist perepilte teha. Nimelt ma mõtlesin, et kui mul juba meik ja soeng näos on, siis võiksime me ju teha vahvaid perepilte, kus me veel kolmekesti oleme. Loomulikult arvas Kardo, et parim hetk juuste maha ajamiseks on 10 minutit enne fotograafi saabumist, seega näeb Kardo meie kaunitel perepiltidel välja nagu suvaline Vasja, kelle perekond tähistab fotoshoodiga tema vanglast vabanemist.

Pildid tulid kindlasti mõnusad, sest Kristi on super fotograaf ja isegi Mari tegi vähe koostööd ja lubas endale (kommi meelitusel) kaks patsi pähe teha! Nõnda tegime me pilte siin aias ja jalutasime natukene metsa vahele ka, kus Mari otsustas, et talle pildistamisest aitab ja ta üritas iga sekund minema joosta. Õnneks sai selleks hetkeks pilte tehtud küll ja saime pildistamise lõpetatuks lugeda.

Seejärel tormas Kardo oma sõbra sünnipäevale ja mina olin kahevahel. Ka mind oli ühele sünnale kutsutud, kuid maja vajas koristamist. Lea arvas, et ma võiksin ikkagi minna, sest neil oli Mariga õues tore ja ega iga päev ei ole üks inimene nii üles löödud. Lausa imelik oleks olnud nii ilusana kraamima hakata. Seega otsustasin sünnalt läbi käia.

Seda võib lugeda vist punktiks, kust mu õhtu hakkas allamäge minema. Sünnipäev oli vääga imelik. Ma sain reaalselt vist mingi lapsepõlvetrauma, kui sellist asja 26-aasta vanuselt saada võimalik on.

Tulin siis koju ära, usun, et poole kümneks olin siin tagasi. Kuna Kardo oli lubanud, et ta kaua ära ei ole, siis ma eeldasin, et ta varsti koju tuleb. Helistasin talle, rääkisin ka sellest peost, kus ma just käisin ja ta kinnitas, et ta “veits veel tsillib ja hakkab liikuma”. Kuna Mari magas Lea juures, siis kasutasin ma võimalust ja hakkasin enne Kardo koju tulemist koristama, et järgmisel päeval täiel rinnal emadepäeva nautida, mitte seda koristades mööda saata. Kardol ka kindlasti hea meel, kui koju tulles avastab, et toad on korras, tolm imetud ja põrandad pestud, eksole.

Umbes 12 paiku lõpetasin ma koristamise, süütasin küünlad ja ootasin romantiliselt Kardot poolalasti koju, sest nüüd lähiajal pidi ta ju iga kell jõudma. Pulti ma koristamise käigus leida ei suutnud, seega olin ma kinni TLC kanalil, kus näitas mädanevaid disainervagiinasid, tisse ja huuli. Ma isegi ei teadnud, et misasi see disainervagiina on, siiani ei tea. Midagi, mis mädaneb? Kas sinna õmmeldakse logo peale? Ma lihtsalt ei tea, aga see oli nii räme saade!

Kell pool 1 helistasin Kardole, sest mul oli juba jube uni peal, aga ma olen ju säärane pussy, et ma ei julge üksi üles magama minna. Lihtsamaks ei teinud olukorda see, et naine, kes mulle lähipäeval kaarte pani, ütles, et siin majas on meeshing, kes pole just kõige positiivsem. Kuradi vana Vidrik! Siis hakkas Lotte vahepeal jälle suvahetkedel haukuma ja mul tuli juba jumala parakas peale – kus kurat see Kardo on?! Telefonile ta ka ei vastanud.

Mis mul siis muud üle jäi, kui üritasin oma aega sisustada näiteks endale näohoolduse tegemisega. Decoris Showroom andis mulle kaasa ka Supermood tooteid, millega ma siis ennast kooritasin ja maskitasin ja panin seerumit näkku ja kõike muud sellist. Kahjuks võttis see kõik ainult pool tundi, Kardost polnud ikka ei kippu ega kõppu.

Pool kaks helistas Kardo lõpuks tagasi, et ta tellib kohe endale takso. Selleks ajaks oli mul juba MEGA uni, arvestades seda, et ma lähen üldiselt kell 9-10 magama. Aga magama ma minna ei saanud, sest vähe sellest, et ma kartsin, siis teiseks on meil välisukse lukk natsa katki, mis suva hetkedel lihtsalt ei avane või mine lukku. Seegakartsin ma ka seda, et Kardo lihtsalt tuppa sisse ei saa. Kuigi mida aeg edasi, seda vähem ma üldse tahtsin teda sisse lasta ja kell kolm hakkasin ma suurest vihast lihtsalt nutma. Kuradi SIGA!!!

Ma saan aru, et ma ise olen ka käinud pidudel, mis kauemaks venivad, kui alguses arvatud. Ja arvestades, et Kardo käib kuskil väljas heal juhul kord kolme või nelja kuu jooksul, siis ma ei tohiks seda justkui pahaks ka panna, aga no ma olin niiiiiii vihane. Ja kui ta lõpuks kell pool neli koju laekus, siis ma olin püha viha täis ja plaanisin talle persse pista selle hunniku liiliaid, mis ta mulle tõi (jumal teab kust) ja jäin solvunult hoopis elutoadiivanile magama. Enne mölisesin muidugi täiega nagu vaimuhaige saiko naine, kes ei luba oma mehel ever kuskil käia.

Ja loomulikult olen ma siiani vihane ja keeldun Kardoga rääkimast. Vastik lollakas! Tuleb minu emadepäeva ära rikkuma!!!!! Tuleb minu telefonikõnesid ignoma! Tuleb mulle kell 10 ütlema, et tuleb varsti ja laekub pea kuus tundi hiljem. Ei no tänks! TÄNKS!

Muuseas ma ükspäev just mõtlesin, et huvitav millal ma viimati üldse nutsin, aga näed, eile nutsin ja isegi täna hommikul valasin paar pisarat, et Kardo mind nii kohutavalt vihkab ja hülgab heast peast. Võeh! Ma tean, et ma peaks nüüd maha rahunema, aga ma lihtsalt ei suuda, mida rohkem ma sellest mõtlen, seda vihasemaks ma muutun ja närvihaigemaks lähen.

Ma isegi ei tea, kas ma saan rasedust süüdistada, või siis ma olengi selline. Igatahes ma kavatsen veel edasi mossitada, näiteks uue aastani! Aga et lõpetada positiivse noodiga, siis väike tegelane mu sees rabeles täna hommikul esimest korda üsna tugevasti. Ma ei ole kindel, kas ta selle rüselemisega annab märku, et ka tema meelest on ta isa tundetu tõbras, või ta lihtsalt tahtis liigutada.

53b75288de3a2aca7e4db68aa81e445f

Ma tegelt tean, et ma ei jää eluks ajaks nagunii pahaseks ja ma tegelt võiks üle saada, aga mu käed on hormoonide poolt seotud. Mis teie teeksite?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

83 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply hohohoh 9. mai 2016 at 22:07

    Laske oma meestel elada, krt küll. Üldse ei seedi selliseid psaikosid naisi, kes keelavad ja draamatsevad. Pange siis oma mees
    klaaspurki kinni ja ärge laske välja jooma õlut ka minna.

  • Reply Akinai 9. mai 2016 at 15:21

    Mul tuleb sellega meelde, kuidas ma
    ka ükskord oma härra peale niiiiii
    tige olin et no heaga oleks kohe
    virutanud. Pidi minema firma
    jõulupeole.. no selline suur meeste
    seltskond. Ma siis tögasin teda, et
    teades osasid ta töökaaslasi on suht
    ilmselge, et lõpetatakse ikkagi
    kuskil klubis.. härra vastu mulle, et
    ei misasja, meil ju lauad broneeritud
    ja söögid ja joogid olemas, peame
    seal peo ära ja siis kutsun su järgi.
    Ma nüüd rõhutaks, et ma päris mitu
    korda tõin jutuks klubis lõpetamist
    ja iga kord vaadati mulle
    vasikasilmadega otsa, et eiii sa ju
    tuled mulle sinna järele. Ja siis
    sain ma öösel kella nelja paiku kõne,
    et ou tule välja maksa mu taksoarve
    ära, mul pole rahakotti. Mida?!
    Kõmpisin poolunes viiendalt korruselt
    alla ja maksin taksoarve ära.. ja kui
    ma kuulsin klubides käimisest,
    pisargaasi näkku saamisest, rahakoti
    kadumisest ja tont teab millest veel
    ja seda naerust rõkkava tuigerdava
    mehe käest siis ooooooooo hellll
    nooo.. bitch mode ON.
    (Ma nüüd lisana ütleks veel juurde
    seda, et temalt ülivihaselt selgitusi
    küsides sain ma vastu kõlava HÖÖÖÖÖÖ)

  • Reply Buhver 9. mai 2016 at 10:19

    Ma tahaks, et mu mees neid
    kommentaare loeks ja saaks aru, et
    mina ei ole ainukene psühho!

    Kahju on sellest, et osad mehed ei
    suuda võtta mõnda sellist käitumist,
    et “ah, naised” ja nn edasi liikuda,
    vaid solvuvad hingepõhjani. Ma küll
    vahel itsitan, kui ta sääsest
    elevandi teen ja ütlen, et on mul
    alles totu. Siis ta nats poriseb ja
    tuleb vabandust paluma.

    Ps: Mis raamatud sa said? Häid
    raamatuid pole kunagi küllalt, eriti
    lapsele.

  • Reply L 8. mai 2016 at 22:11

    Ma üldiselt ei ole draamat teinud kui kauemaks
    jäänud, sest ma raseduse ajal magasin ja ei pannud
    tähele millal ta üldse laekus. Aga kuna mul oli esimene
    emadepäev emana siis see käitumine viskas ikka üle ja
    samamoodi nutsin patja ja olin terve hommiku vihane
    ja egas ma praegugi väga õnnelik pole. Pidime veel
    tema ema juurde minema ja siis tema terve aeg oli seal
    pohmas. Mina kujutasin oma esimest emadepäeva nii
    et hommikul mees tegeleb ise lapsega ja laseb mul
    magada veidigi pikemalt ja siis tuuakse lilled ja
    hommikusöök. Lilli pole siiani saanud ja hommikusöök
    oli ainus mis täna sain aga mitte voodisse ja ilmselt
    sellepärast et tal endal oli kõht tühi. Muidu
    mustermees ja ülitubli aga vahepeal ikka suudab
    sellist jama vahele visata eriti veel minu jaoks väga
    tähtsal päeval. tõesti pole vinguviiul aga no on paha ja
    valus siiani. Homme annan andeks

  • Reply Kai pimeduses kobamas 8. mai 2016 at 21:34

    Hah, kuule eile oli tõesti mingi kuufaas vist, sest mul flippis ka eile poole nelja ajal ära ja Joosep ei pidanud selleks isegi välja
    minema. Vaatasime filmi ja siis peale filmi mõtlesin mina, et võiks magama minna, aga tema jäi veel arvutisse miskit vaatama ja no
    mina ootasin ja ootasin ja lõpuks olin püha viha täis, et kaua ma ootan ja läksin vannituppa nutma ja kui tuli lõpuks mind otsima,
    siis ma süüdistasin ka teda, et ei hooli minust ja ei armasta mind jne. Ja näed, ma pole isegi rase… Hommikul muidugi ma
    vabandasin, et mul oli mingisugune system breakdown. :D

  • Reply Kaire 8. mai 2016 at 19:53

    Mina ka lähen närvi ja olen terve elu kuri. Ja ma ei saa ka öelda, et ma ise
    nii teeks. Kui õhtu venib siis annan ka teada ja püüan umbes arvata pikalt
    läheb.

  • Reply Triin 8. mai 2016 at 19:18

    “Majas on meeshing, kes pole just kõige positiivsem??” Nii ütleski? :D Fuck, ma oleks põhimõtteliselt ükskõik kuhu sel samal
    päeval kolinud :D Täiesti pekkis, ma ei julgeks sulle never enam külla tulla ja näiteks üksi veistu minna!

    • Reply Triin 8. mai 2016 at 19:19

      Vetsu*

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 19:33

      No ma olen seda ammu ise ka tajunud :D Ma ei karda küll, aga vahepeal tuleb külm tunne peale :D

      • Reply Triin 8. mai 2016 at 19:46

        Mul tuleb seda juttu lugedes siin omal kodus külm tunne peale :D

  • Reply kk 8. mai 2016 at 16:38

    Jah, mind ka on väga närvi ajanud, kui mees on jäänud
    lubatust kauem peole.

    Hehe, popnud tõesti tark mõte enne pildistamist
    kiilakaks ajada.
    Väga hea meikar, kes sul Monroe meigi tegi. Ma tükk
    aega imetlesin.

  • Reply Raili 8. mai 2016 at 16:25

    Kusjuures saan täitsa mõlemast aru.. Kui ise kodus olen ja
    ootan meest kes ka lubab, et varsti tuleb aga tegelt läheb sada
    aastat aega siis olen nii püha viha täis, tahaks panniga virutada
    :D aga samas olen ise vahest väljas olnud ja ausalt jutt jookseb
    ja läheb nii pikaks, et ise ka imestan mismoodi sai järsku tunnist
    kaks tundi sai?? :D ja siis mõtlen, et mis see härra jonnib seal
    kodus, ma ei ole ju midagi halba teinud :)

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 17:37

      No ma saan ka tegelt aru ja eriti haige, et ma olen ise nt öelnud, et ma tulen tunni pärast(kell 15.00) ja tulnud kell 2 öösel ja Kardo pole TÕESTI pahaks pannud üldse :D Aga mina selline saiko :D

  • Reply Lonni 8. mai 2016 at 15:56

    Ma lubasin endale, et ma enne blogi lahti ei tee, kui mul töö saadetud. Aga ikka ma olen siin :D Igal juhul, täiesti arusaadav
    olukord. Mõlema seisukohast. Mina näiteks mäletan intsidenti, mil mu mees läks poodi süüa ostma ja tõi luunja kurgi asemel
    hispaania kurgi. Olgu öeldud, et ma olin 4-5 kuud rase. Ja mina nutsin kaks päeva, sest ma olin veendunud, et
    miinimumprogrammi kohaselt on tal lihtsalt mu tervisest ükskõik ja maksimumi puhul tahab ta mind ja mu sündimata last
    pestitsiididega surnuks mürgitada. No täiesti ogar eit. Aga see läks õnneks üle. Arusaadavatel põhjustel me mõlemad siiski veidi
    pelgame tulevast võimalikku rasedust :D

    • Reply Lonni 8. mai 2016 at 15:57

      Olgu öeldud, et nii enne kui pärast rasedust sööb meie pere õnnelikult seda hispaania kurki edasi :D

  • Reply gaidi randmäe 8. mai 2016 at 15:55

    Ma tean, et see pole tegelikult ilus aga teksti lugedes
    ma nii naersin, lihtsalt selleparast, et tundsin ara
    ennast, ma olin varem ka selline ? ja no nyd juhtub
    vast korra aastas ka nii..igatahes..kyl yle laheb ?
    sorry et tapitahti pole..ma lihtsalt ei leia neid nutika
    uuelt klaviatuurilt yles ☺

  • Reply Andra 8. mai 2016 at 15:23

    Mina ei luba üldse mehel väljas käia ilma minuta…ok mõnikord luban kah aga ainult mõne tunni ja siis tahan et ta tuleks tagasi aga
    ta tuleb ka päris pikalt ikka tagasi ja siis ma nutan ja luban et ei andesta ka talle ja kõike..aga nuh ükskord saabub saab mu
    lõugamise osaliseks ja siis lähme ikka üksteise kaissu magama.Pean tegelikult seda lugupidamatuks käitumiseks inimese poolt et
    niimodi pikalt tuleb koguaeg aint ütleb et tuleb ja tuleb aga õnneks on selline et telefoni ta välja ei lülita ja iga kõne ikka võtab
    vastu .

    • Reply Lily 8. mai 2016 at 17:47

      kohutav elu

    • Reply ;) 9. mai 2016 at 13:05

      “Mina ei luba üldse mehel väljas käia ilma minuta” = “Pean tegelikult seda lugupidamatuks käitumiseks inimese poolt”

    • Reply Agnes 9. mai 2016 at 17:32

      Oi, loen neid kommentaare siin ja meestest hakkab kahju. Kuidas või veel parem miks ometi ütlete te täiskasvanud meestele, et
      nad ei tohi väljas käia? Kas ikka saadakse aru, et tegemist on täiskasvanud enda tegude eest vastutava inimese mitte lapsega. Ma
      saan aru, et ise ka siis ei käida ilma meheta väljas. Et sõbrannadega kohtutakse ka nii et kõigil on ikka mees kaasas nagu kord ja
      kohus? Üks asi on muidugi see, kui inimene lubab, et on selleks hetkeks kodus ja ei anna näole, täiesti teine on see, kui
      täiskasvanud inimesed kukuvad teineteist keelama. Pole ime, et mehed kardavad suhteid nagu tuld, ime et ketti ei panda
      välisukse kõrvale. Ma ikka loodan, et siit vaid jääb selline mulje ja tegelikult ei ole asjad nii hullud. :)

  • Reply Anne 8. mai 2016 at 13:51

    Eile oli vist paljudel kehv päev. Ma
    läksin ka mehega riidu ja tänane oli
    kümme korda õudsem. Loodetavasti on
    nüüd kõige kohutavam emadepäev mul ka
    elus ära olnud ja see enam iial ei
    kordu :( Ma kümme korda oleks need
    kuradi lilled täna ära visanud. P.S.
    Pole rase. Lihtsalt mingi ‘WTF minuga
    toimub’ aeg. Aga egas naine olla
    polegi miski lihtne asi. Naine on
    nagu biokeemia labor, mis pidevalt
    midagi protsessib. Oeh. Aga head
    emadepäeva sellegipoolest!

  • Reply Helena 8. mai 2016 at 13:44

    Loen ja imestan. Nagu tegelikult ka
    minnakse närvi selle peale, et mees
    väheke kauem peol on? Saan aru, kui
    konkreetne kellaaeg on kokku lepitud
    ja siis üle lastakse. Siis võib
    psühhi mängida. Aga… Ilmselt on mul
    sitt mees ja ilmselt olen ka sitt
    naine, aga minu mees läheb mõnikord
    reedel umbes 8st peole ja tuleb nt
    pühapäeva lõunaks. Vahest käi ka
    vahepeal kodus magamas :D Ja ma ei
    hakka selle pärast kodus laamendama.
    Ammugi mitte teda taga otsima.
    Kuigi jah, päris suhte alguses läksin
    ma ka meganärvi kui 2h telefonile ei
    vastatud. Helistasin isegi kohalikku
    haiglasse, ega sellenimelist sees
    pole :D Olin kindel, et vigane vms :D
    Aga need ajad on möödas. Õnneks :D
    Loomulikult on meil omavahel
    kokkulepe, et telefonile vastad igal
    võimalusel ja kui juhtumisi ei saa
    rääkida/ei kuule telefoni, siis
    helistad tagasi või saadad smsi. Ma
    ei küsi kunagi, kus on või kellega
    on. Ainus asi, mis mind huvitab, on
    see, kas temaga on kõik korras. On
    olnud aegu, kus niimoodi käidi ära
    pea iga nädalavahetus suvel. Nüüd
    juhtub seda umbes 4 korda aastas. :D
    Mõni võib öelda, et loll ja raudselt
    mees kuritarvitab usaldust, aga mul
    on selline arvamus, et kõik
    asjad/saladused jne tulevad kunagi
    välja. Niiet kõigel on oma aeg. Kui
    petab, siis selleks leiab ta ka siis
    võimaluse, kui ma teda rihma otsas
    hoiaks.

    • Reply A. 8. mai 2016 at 14:21

      Kui sinu suhtes on see norm, et mees kaob paariks päevaks ära, siis on ju kõik tip-top ! Kui aga teatud käitumine tuleb üllatusena,
      siis järelikult pole see norm ja inimene reageeribki vastavalt. Ka minul käib mees pidudel ( harva ) aga kui inimene ise ütleb, et on
      varsti ( reaalselt tähendab see vast 1-2 h ) tunni pärast kodus ja siis ei ole kippu ega kõppu ja moblale ka ei vasta ning maabub alles
      6 h hiljem, siis ma leian, et on täiesti normaalne ärritatud olla. Kui aga minnakse peole ja öeldakse kohe, et ei tea kaua läheb ja ära
      ootama jää siis pole ka faktorit, mis inimest ärritaks.

      Ja nii lihtne see ongi – kui oled suhtes, siis PEAD arvestama ka teise poolega.

    • Reply Mann 8. mai 2016 at 16:49

      Ausalt öeldes pole minu (ja kindlasti ka paljude teiste) arvates okei, kui mees kaob mitmeks päevaks..:D Arusaamad suhtest on
      vist erinevad..Kui sulle sobib – lase käia! Asi pole petmises .:) Vaevalt, et Mallukas arvas, et Kardo kuskil võõraid naisi paneb..

      • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 17:36

        No igaühele oma, eksole. Ma arvan, et tegelikult oleneb asi sellest ka, et kas tegu on perekonnaga, kus on lapsed või mitte. Ma ei tahaks küll lapsi kasvatada mehega, kes reedel peole läheb ja pühapäeval tuleb :D Ma arvaks, et ta on ammu surnud :D

  • Reply K. 8. mai 2016 at 13:37

    Respect, et sa sealt sünnipäevalt ära tulid. Ma nägin ühes teises blogis selle “orja” pilte ja pidin mitterasedana oksele hakkama.
    Haiged inimesed, kes sellist asja tellivad ja haige maailm, kui kellelegi selline asi isegi naljakas tundub! Veel enam on imelik, et
    selline asi toimub väidetava vägistamisohvri ja inimese keda on korduvalt alandatud kodus (käitub ju ise samamoodi)!

    • Reply meow 8. mai 2016 at 14:58

      Kelle sünna see siis oli? Inim-Barbie?

      • Reply K. 8. mai 2016 at 21:35

        Jep!

    • Reply H 8. mai 2016 at 22:23

      Kus neid näha saab :D

  • Reply Annu 8. mai 2016 at 13:22

    Minu kallis mees sai sellise käitumise eest piki pead
    korra, pool tundi psühho- eide mindf***i ja asi
    lahendatud. Musid-kallid ja leppimine. Aga siis alles
    trall algas. Sõbrad helistavad stiilis: kas kõik on korras,
    olete ikka koos, ega sa väga tige ei ole. No ja õhtuks oli
    neid kõnesid umbes 10. Aga siis viskas uuesti kaane
    psühho- eide potilt pealt. Viimane ” sõber ” sai tunda
    HORMOONE. Keegi ei helistanud enam. Õpetuseks
    kõigile kellel on rase sõbranna. Lohuta ja paku
    šokolaadi. Liiga palju ei tasu küsida ja uurida. :)

  • Reply Keegi 8. mai 2016 at 13:00

    Ma 35 nädalat rase ja ma võin küll öelda, et minu
    puhul on need hormoonid vägagi reaalne asi :D muidu
    olen selline chill naine, mõistev ja mõistlik ja usaldan
    oma meest alati aga nüüd rasedana khm peaksin
    saama aasta psühho tiitli! Ma pole kunagi elus nii
    armukade olnud kui nüüd, mina va paks ja
    emotsionaalne vaal istun siin kodus ja laienen ja tema
    väljas (käib mul ka üliharva väljas) ja ümber ilusad,
    peenikesed ja mitte psühhod naised, oi kuidas
    paranoia tööle hakkab ja kui pisardama juba hakkan
    siis on täiesti võimatu pidama saada, mu mees peaks
    ausalt saama aasta kannatliku tiitli :D

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 13:02

      Kõige haigem on see, et ma ei arvagi, et Kardo kuidagi paha peal oleks või midagi halba teeks, aga lihtsaaaaalt :D

  • Reply A 8. mai 2016 at 12:41

    Anne sünna?

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 12:52

      Minu asi pole öelda, kelle sünna see oli või ei olnud.

  • Reply A. 8. mai 2016 at 11:57

    1. Ilusat emadepäeva !!!!

    2. Kui mees ikka ütleb, et ta hakkab kohe liikuma ja siis ei vasta telefonile ja maabutakse koju alles mitmed tunnid hiljem,
    oleksin mina ( mitte hormonaalne ) ka pühaviha täis. Mul mees käib samuti harva väljas, harvem vist kui Kardo ja meil on
    kokkulepe, et kui ta kuskile pittu läheb, siis annab teada kui on kohal ( Tallinnast väljasõitude puhul ) ja kui koju liikuma hakkab.
    Need on minu kaks nö tingimust, kui ta lällamas käib.

    3. Kas sa kardad ülakorrusel magada üksinda, või sa kardad seal magada pimedas ?

    4. Sa ei pea vastama :D aga mainisid Kardo nooremat venda, kas see on too vend kellega maja pärast jagelemine oli ? Mis
    tollest vennast üldse saanud on ?

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 12:23

      1. Aitäh!
      2. No ta ei öelnud “kohe” vaid “varsti” :D Aga minu meelest ka kuus tundi hiljem ei ole kuidagi varsti :D
      3. Ma kardan seal magada ka valges. St päeval veel, öösel mitte :D
      4. Jaa see sama vend. Ma ei tea, mis tast saand oli, aga tuli vist emadepäeva puhul Leale lapselast näitama ja tsillima.

      • Reply Kerli U. 8. mai 2016 at 13:29

        Maja pärast jagelemine? Ma olen üsna
        uus lugeja, umbes aasta. Kuna endal
        suht sama teema, siis vb lingitad
        selle posti vms? V kirjuta fb :D

  • Reply Sasha 8. mai 2016 at 11:54

    Ma arvan, et kuna Kardo on sul enamik ajast suht-
    koht suurepärane mees ja isa, siis on tal ka lubatud
    vahest eksida ja mingite otsustega pange panna. Ma
    oleks ise ka sinu olukorras vihane, aga emadepäeva
    huvides tuletaks endale mehe positiivseid omadusi
    meelde ja üritaks asjast üle saada, et vähemalt kogu
    emadepäev aia taha ei läheks :). Jõudu!

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 12:22

      Ma juba leebusin :D

  • Reply Mariin 8. mai 2016 at 11:39

    Aga mis sellega on et üksi ei julge magama minna
    ülakorrusele? Tõsi ka?

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 11:49

      Ei julge jah :D Pole kuna läind, va siis kui Mari seal magab, sest siis ma ei julge TEDA sinna üksi jätta :D

  • Reply D. 8. mai 2016 at 11:36

    Ma pole rase, aga vihastan samamoodi. Ükskord mu
    mees oli oma joodikust sõbraga peol ja äksi täis sõber
    meelitas ta kuskile teise linna otsa korteripeole edasi
    ja muidugi hommikul kell 7 läksin meest otsima ja
    pidin võõrastelt teed küsima . Oli väga täis ja sõber
    kah. Võtsin oma mehe auto peale ja sõber oli 5 meetrit
    eemal kah auto poole liikumas, aga mina sõitsin kumm
    vilisedes tema nina all minema ja jätsin ta tänavale
    oma viina pudeliga üksi. Ja samal päeval õhtul pidi
    mees võrkpalli mängima minema, aga mängul läks
    hüppeliiges katki ja see oli karma talle :D

  • Reply K 8. mai 2016 at 11:33

    Mind ajab ka mega närvi kui mees lubadusest kinni ei
    pea. Veel vhem üle astub mu soovidest. Ma saan
    niipadu vihaseks et endal hakkab ka halb. Just alles
    mõniaeg tagasi kui kylalised olid, palusin tal hiljem
    mitte välja minna ja läksin rahus voodisse ja u 15
    mintsa hiljem kuulsin kuidas kãis välisuks ja mees istus
    sõpradega autosse.. ???? ma polnd pikka aega
    niiiii vihane olnud, et tunnen kuidas syda vihast kohe
    rinnust välja hyppab. Krdi mehed.

  • Reply Merka 8. mai 2016 at 11:20

    Need on raseda hormoonid. Esimese lapsega polnud
    mul häda midagi. Nüüd teise raseduse aeg ma läksin
    mehega kaklema sest tema tahtis liha ühtemoodi teha
    ja mina teistmoodi. Ja me vaidlesime nii kaua kuni ma
    hakkasin hüsteeriliselt nutma ja asju pakkima lubasin
    minna linnapeale liha kerjama jne. ☺

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 11:49

      haha :D

    • Reply Neiu 8. mai 2016 at 12:58

      Appiii, nii halb ???????? täiega naeran
      töö juures praegu ????

    • Reply Lilli 8. mai 2016 at 13:26

      Ma ka valjusti naeran, parim!

      • Reply Jerts 8. mai 2016 at 16:00

        Pluss üks! “Linnapeale liha kerjama” :D :D

  • Reply c2tuke 8. mai 2016 at 11:06

    No ma arvan, et hormoonid pole siin täielikult süüdi.
    Mina pole rase aga selline asi ajaks täiega närvi. Mulle
    ka ei meeldi, kui mees ei vasta kõnedele või tuleb
    lubatust hiljem. Esiteks on see ebaviisakas ja teiseks ta
    ju teab, et hakkan muretsema! Eriti tänapäeval, kus
    iga päev mõni inimene ära kaob :( Seega oleks
    elementaarne, et kui sul läheb kauem ja tead, et keegi
    ootab, siis helistad või saadad smsi. Õnneks mul nüüd
    mees seda teab juba aga suhte alguses tegi ka nii.

  • Reply Lilli 8. mai 2016 at 10:52

    Oii, Mallukas, ma tean seda tunnet all too well! :D
    Kuskil 20. rasedusnädalat või oli isegi teismete paiku olime kutsutud mehega ühele sünnale. No, mina ei tahtnud minna,
    niikuinii siuke paras möll, hull väsimus, juua ka ei saa ja mis kõik. Aga jaa, mees, sina mine ja pole ju käinud ammu kuskil ja ole
    kohe vabalt ja mõnuga. Sünnipäeva pidas meie mõlema hea sõber ja tantsutreener, pole mingi kahtlane tüüp, kes orgiaid peaks
    korraldama või muidu mingi ebameeldiv. AGA! Mina olin kodus ja järsku maailma suurim üksinduse ja mõttetu naise tunne tuli
    peale, siis helistasime keset ööd, kuidas sünna on. Jah, äge, hakkan varsti koju tulema ka vist. VARSTI! Mina muidugi vastasin,
    et jajaa, ole ikka rahulikult jne, pole kiiret. Olen see “hea” naine. Kell viis või peale seda tuli koju ja selleks ajaks olin ma jõudnud
    juba KÕIKE mõelda! Mina, paks ja rase, igav naine istun kodus ja tema naudib seal pidu, ilusad, sätitud purjus naised reas. Ja
    kuidas ta julgeb öelda varsti koju, kui tegelt ei ole varsti ja ketrasin nii, et olin täiesti endast väljas. Lahkuminek oli kindel värk,
    et nii ikka ei saa! Meil on muidu ideaalne suhe võiks öelda. Ja siis oli tunne, et ma olen pime olnud ja lähen lahku ja kuidas ta
    minuga käitub ja ma ju ootan teda koju, nüüd ise ka purjus ja kindlasti veel mingid naised ka seal. KÕIKE mõtlesin! Ma olin
    endast nii väljas, ulgusin ohjeldamatult! Täiesti närvivapustus, sest jäi kauemaks.
    Teine juhtum oli suht alles ehk siis 30 rasedusnädala paiku. Hakkasime välja minema, ta veel ütles, et käiks kuskil siis söömas
    jne. Jee, ok! Sätin end ilusaks, meil reegel, et ma ütlen, kui valmis, siis kohe lähme. Sest mul võib sättimisega aega minna, ta
    võtku vabalt. Ok, hoiatan juba, et kohe olen valmis. Jaa, ok. Siis saan valmis, et nii! Ok, lähme! Ta hakkas vist võileiba tegema.
    Mida sa teed? Me ju lähme kohe, ma olen valmis! Jaajaa, oot kohe, ma ühe ampsu. Oii! See oli julm viga! Ma sätin ja sätin ja
    nüüd olen valmis ja sa ei olegi valmis minema ja mind ei austa üldse ja nüüd ma loll pean ootama? Mida sa siis lubad, et me
    lähme? Ma pean kõige eest üksi hoolt kandma, mida lapsele osta ja kõik see kõne tuli ka otsa. Ja ma läksin täiesti segi! Kuidas
    see võimalik on, ma ei tea. Sellepärast, et pidin 10 min ootama nüüd. Ma läksin nii segi, et ok, ei lähe siis kuskile! Sa ei tahtnudki
    minna üldse ja mis kõik, vihaga meik maha, nutt on lahti ja ärgu ta mitte mõelgugi, et ma temaga iial enam räägin või arvestan.
    Need peavad olema hormoonid, sest ma ei tea ühtegi reaalset põhjust, miks ma nii käitusin nendel kordadel. Ta “patt” ei olnud
    seda väärt. Leppimine oli nii, et mina ei kavatsenudki leppida, sest mai suutnudki rahuneda! Tema on õnneks arusaaja inimene,
    et ma läksin ajust sassi ja tuli ikka lepitama. Jube eit ma olen! Ta väärib medalit, ma ütlen!

  • Reply Carmen 8. mai 2016 at 10:48

    See kaissu pugemise mõte on hea! Kui sa
    järsult muutud ja õrnalt kaissu poed on ta
    kohe valvel ?. Minu mehega toimis küll. Ning
    ta tunneb end veel rohkem süüdi, et ta selline
    tõbras oli kui naine nii hooliv ja armas on.
    Minu mees oli selline pea iga
    nädavahetus(mitte ise pidutsedes vaid
    enamasti kainekas olles) lubas, et kaua ei ole
    aga enamasti kell 6 hommikul jõudis ?
    Proovisin kõike aga tegelikult aitas lõpuks
    rahulik ja armastavaks naiseks olemine. Raske
    on ja rahulik olla aga tasub end ära!

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 11:50

      Ma juba tegelt suht kohe lepppisin Kardoga ära, kui ma olin ära postitand selle :D Tuli ise kaisutama, olenemata mu ähvardustest ta mättasse lüüa :D

  • Reply Niru 8. mai 2016 at 10:48

    Hah oleks mul nii hästigi läinud…
    Mees ütles reede õhtul umb 6 ajal ,et läheb korra sõbra
    juurde viib auto talle tagasi. Mina jäin õhtul rahumeeli
    magama kella 10 ajal nagu vanainimesele kohane. Telekas
    mängis ja tuli põles sest tean et ta tuleb hiljem ja paneb
    kõik kinni ja poeb kaissu nagu meil kombeks.
    Ärkasin siis mina hommikul kell pool9 – tuli põles ja telekas
    mängis…
    Ei mingit kõnet ega sõnumit MITTE MIDAGI!!!
    Ei vasta telefonile. Lõpuks jõudis koju naeratus näol et oih
    ups noh :D
    Täna on käimas teine päev tummfilmi.

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 11:51

      OIII, selle peale ma oleks mega vihane :D

  • Reply A.T 8. mai 2016 at 10:47

    Hardcore, mees läks pool tundi tagasi sõbraga kalale
    ja ma rämedalt nutan sest… Maitea.. Hakkasin
    kartulikrõpse üle aasta sööma, äkki läheb paremaks..
    Täna sai 36 nädalat rasedust ka, oleks võinud siis
    sellepärast kasvõi kodus olla :S :D

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 11:51

      Ma tahaks ka kalale minna :(

  • Reply Amanda 8. mai 2016 at 10:40

    Saa lihtsalt üle !
    Elu liiga lühike , et sellistel lollustele lasta see
    rikkuda.

  • Reply PJ 8. mai 2016 at 10:36

    Oi ma saan sinust nii hästi aru. Mul on alati
    parakas et miks kõnedele vaatata ei saa???
    Nagu mingi eidega on raudselt või on tal häbi
    minuga rääkida teiste ees? Ja siis hakkangi üle
    mõtlema..aga sorry noh, ise sa ju ei vastanud
    kõnedele. Aga Mannile ülteks et mida sa üldse
    sellise tüübiga oma sega raiskad? Tundub et ta
    ei väärtusta sind karvavõrd ka…kurb.

  • Reply A 8. mai 2016 at 10:32

    Ma arvan, et antud juhul on see tunne tingitud pigem
    sellest, et ta ju selgelt lubas sul koju tulla palju varem.
    Oleks ta vaevaks võtnud teada anda, et jääb kauemaks
    või algselt hilisema aja öelnud, siis poleks vast nii hull
    olnud? Eks rasedus muidugi võimendab, aga ma oleks ka
    mitterasedana tige kui mees ei viitsi ühte kõnet teha või
    sõnumit toksida kuigi teab et keegi kodus ootab.

  • Reply Annika 8. mai 2016 at 10:22

    Mul oli hoopis vastupidine lugu. Üldiselt ma ilma meheta väljas ei käi, vahel harva joon peale tööpäeva lõppu sõbrannaga tassi
    kohvi või nii 20 ajal olen ikka kodus. Mingi aeg tagasi läksin oma parima sõbranna sünnipäevale, kes elab linnast väljas. Minul
    endal ei ole autot ega lube, mees küsis, kas tuleb mulle järgi, mina siis ütlesin, et sealt tuleb nagunii inimesi autodega linna, et
    pole vaja ekstra kärutama hakata. Mingi 23.30 ta helistas mulle, et millal ma plaanin koju jõuda, küsisin sellelt tütarlapselt
    järgi, kelle auto peale ma olin ennast rääkinud ja ta ütles, et varsti hakkame liikuma, no ja ma siis ütlesingi, et umbes tunni
    pärast olen ehk kodus, tema ütles, et läheb magama. Siis aga selgus, et sünnipäevalaps olimingi ägeda lauamängu kingiks
    saanud, see oli muidugi vaja järgi proovida. Nii et kui ta siis tunni pärast uuesti helistas, et kaugel olen, pidin tõdema, et pole
    veel liikuma hakanud, selgituseni ma ei jõudnud, ta pani juba kõne kinni. Jõudsin koju ca 01.30 Ta oli magamistoa ukse LUKKU
    pannud ja mulle elutoa diivanile padja ja teki jätnud. See oli uskumatu !!! Ma jõudsin koju TUND hiljem kui lubasin, ta TEADIS,
    et ma sõltun teiste transpordist, ma olin absoluutselt kaine…õhtu jooksul vaid tervituseks pokaali šampust joonud.
    Hommikul leidis ta endal olevat jätkuvalt õiguse solvunud olla, aga see ei läinud mulle enam korda, sest minu jaoks oli tema
    käitumine olnud lausa alandav…
    Tõsiselt rääkisime sellest alles üks kuu aega hiljem ja siis ta ei saanud ise ka aru, mis talle pähe lõi tol õhtul, aga noh, kahju oli
    tehtud. Oleks ta siis rase olnud, eks…

  • Reply nt 8. mai 2016 at 10:19

    Ma esindan siis teist leeri, sest ma
    ei saa aru, millega sa endale
    õigustad sellist ära flippimist?
    Ütled ju ise ka, et ta peaaegu ei
    käigi väljas ja no kui kaob heas
    seltskonnas ajataju, mis siis? Tahad
    öelda, et sina MITTE KUNAGI ei ole
    kauemaks kuskile istuma jäänud, kui
    lubanud oled? Ei usu hästi. Lase
    inimesel olla natuke, ega ta
    13-aastane ei ole, et oma “emmele”
    iga liigutuse ette peab kandma ja
    kella üheksaks kodus olema.

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 10:30

      No ma ju ise ütlen ka, et ei õigustagi väga :D

    • Reply K. 8. mai 2016 at 10:45

      Ma arvan täpselt sama. Ma ei kujutaks ette, et mu elukaaslane mulle või mina talle nii teeks. Niikuinii elame ju iga päev koos, mul
      on pigem hea meel, kui ta saab vahepeal omaette teiste inimestega aega veeta. Kui ta on kaua väljas, siis see tähendab, et tal on
      lõbus ja see teeb mind õnnelikuks, kui inimene keda armastan on ka õnnelik. Kui keegi minutipealt mu käike kontrolliks, siis tekiks
      küll selline põhikooli õpilase tunne kelle ema üle pabistab ja ausalt öeldes tekiks ka tugev vastumeelsus selle inimese suhtes.
      Üksinda kodus olles on hästi mõnus niikaua mingit filmi vaadata või raamatut lugeda….või ÜKSI VOODIS LAIUTADA :D
      Antud juhul paluksin igatahes mina Kardolt vabandust.

      • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 11:51

        Ei ole vaja, ta juba vabandas minu ees ja asi ants :D

      • Reply Helena 8. mai 2016 at 13:19

        Raseda naise muretsema panemisega on siiski vähe teised lood. Kui inimesel on plaan kauemaks välja jääda, siis tuleks ka
        öelda, et ma nii pea koju ei jõua, et ära muretse ja mine magama. Mitte, et “varsti” tulen. See panebki ootama jääma.

  • Reply mõmmi 8. mai 2016 at 10:13

    Ka nii juhtunud. Elame maal ja isegi mitte päris
    koos, elan temast kilomeetreid eemal sest
    lihtsam enda kodust koolis käia ja ema tahab ka
    vahest mind näha. :D Üldiselt elan ikka tema
    juures. Niisiis tema alustas jutuga, et tahab
    linna minna, sõpradega istuma, lubas öösel
    üheks tagasi olla. Läks ja enam ei võtnud
    kõnesid vastu. Olin juba siis maruvihane. Kuna
    mulle ei meeldi magama jääda, teades, et olen
    pahane siis üritasin maha rahuneda. Peagi (kell
    3 öösel) ta helistas, et ta ei jõuagi üheks (yeah
    sain aru juba :D) Lubas, et jätab enda auyo linna
    ja võtab takso. Lõpuks jõudis järgmisel päeval
    pärastlõuna ajal :D Kuna ma pika unega, siis
    lootis, et magan aga hehe, ta ei käinud enam
    pikka aega kuskil :D Mehed on parajad pähklid
    ikka.

  • Reply Helena 8. mai 2016 at 10:11

    “Loomulikult arvas Kardo, et parim hetk juuste maha ajamiseks on 10 minutit enne fotograafi saabumist, seega näeb Kardo meie
    kaunitel perepiltidel välja nagu suvaline Vasja, kelle perekond tähistab fotoshoodiga tema vanglast vabanemist.”
    HAHAHAJHAHAAA! Parim.

    Mind ajab ka jube närvi kui mees väljas ja lubab mingi aja millal koju tuleb ja siis jõuab mitu tundi hiljem. Ei kannata absull. Sa ei
    reageerinud absoluutselt üle. Eriti tobe on see olukord veel sellepärast, et sa oled rase ja muretsemine pole su lapsele ka hea.

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 10:14

      No ta otsest kellaaega kunagi ei lubanud ju, ütles lihtsalt “varsti”, aga ega see mind vähem vihaseks ei tee :D

      • Reply Helena 8. mai 2016 at 13:17

        Haha on jah kavalpea, varsti võib vahepeal olla ju ka mitu päeva, umbes, et mul varsti (paari päeva pärast) hakkab puhkus.
        Sellisel juhul hea seegi, et ta ikka samas ööpäevas koju jõudis, mitte päev-paar hiljem :’D Minu arvates on varsti nagu max
        tund, kui 2 tundi juba üle siis võikski öelda, et PAARI TUNNI PÄRAST. :D

        • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 13:19

          Samas kuus tundi on ka paar tundi ju :D

  • Reply Kats 8. mai 2016 at 10:10

    Been there. Päris mitu korda kohe. Raseduse ajal. Oi
    ma olin ka vihane ja solvunud ja nutsin ja karjusin. Ja ei
    rääkind mehega pea nädal aega. Hormoonid on
    jubedad. Aga samas ajab ikka närvi küll, kui ütleb, et
    põhimõtteliselt juba tuleb ja sa siis ootad ja ilmub alles
    7-8 hommikul. Oi kuidas ajab marru!!!!

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 10:13

      Ma nädal aega ei suudaks iial vaikida, see oleks minu jaoks juba liig, aga mingi tunni venitan ikka välja :D!

  • Reply Laura 8. mai 2016 at 10:10

    Issand tõsimeeli saab selliseid orjasid “rentida”???
    Öäk, mis kuradi haiged inimesed seda naudivad
    kui keegi anaaltropiga mees su taldu lakub? Minu
    rasedahoroomid hakkasid igatahes oksele praegu.

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 10:13

      Ma ei ole ausalt orjarendiga kursis ja ma ei kritiseeri kellegi fetisheid ja valikuid – mul oli lihtsalt jube ebamugav.

  • Reply Kaja 8. mai 2016 at 10:09

    Ma pole kunagi eriti aru saanud, mis teema rasedatel
    nende hormoonidega on. Olen ise ka rase hetkel, aga
    siiani (22+5) olen vana rahu ise :) Tead, mida oleks
    mõistlik teha?! Mine poe Kardole kaissu. Tean, see
    nõuab peale öist draamat ja pisaraid veidi enese
    allasurumist, aga tuju läheb kohe paremaks. Teine tõi
    sulle öösel isegi lilli ju! Ja ülejäänud emadepäeva saad
    täiega nautida. Ilusat emadepäeva!!

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 10:12

      Kuhu ma talle kaissu poen, ta mängib Mariga aias :D Ja ma ei taha talle kaissu pugeda, sest ma olen pahaneee:(

      • Reply Kaja 8. mai 2016 at 14:46

        Pool neli laekus, tõi lilled, siis kuulas sinu draama
        ära ja kell 10 mängib lapsega õues juba :) Väärt
        mees!!

  • Reply Mann 8. mai 2016 at 10:04

    Mina nutsin ka eile. Mees on Tallinnas komandeeringus ja saatsin millalgi sõnumi, et kas hakkab koju ka liikuma (elame
    tegelikult mitmesaja kilomeetri kaugusel) aga vastust ei tulnud. Siis oli helistanud millalgi, helistan tagasi..kõne katkeb ära kaks
    korda. Okei, see oli mingi telefoniviga, sest isegi kutsuma ei hakanud. Siis helistab tagasi, võtan vastu, ütlen “Jaa!” ja tema
    mühatab vastu “noh!” ..Mul on, et..”Sa ju helistasid?” ..Ja tema miskit “Räägi korralikult, mis sa mõmised seal!”Kuigi ma
    praktiliselt karjusin telefoni, et ta mind kuuleks. Ja kogu ülejäänud kõne, et jah, ta tõesti hakkas koju sõitma ja ei , ta ei viitsi
    poest oma emale lilli tuua oli sellises kurjas ja solvunud toonis ja mul oli nutumaik kurgus. Ja siis ma läksin voodisse nutma, et
    keegi ei hooli minust ja ei armasta mind..
    Ja siis eile ma palusin tal hambad ära pesta, sest ta oli õllelõhn juures aga oli voodisse roninud, ta ei viitsinud aga mulle hakkas
    see lõhn vastu ja ütlesin, et ma ei luba end selliste haisudega näppima tulla. Andsin talle kaks nätsu ja siis ta keeras mulle selja
    ja ütles “Whatever!” ..Noh, vähe ei läind mu enesehinnang alla, niigi tunnen end paksu ja koledana. Ja siis ma jälle tihkusin
    vaikselt nutta. Spoiler alert – lõpuks ikka oli leppimisseks ka, sest me niigi ainult nädalavahetusel näeme. Aga ta tundub ikka nii
    tropp. Mina tahan hullult lähedust, nädal aega pole näinud..ja tema ütleb, et ma ahistan. On tropp.

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 10:07

      No kurat, ma ütlen ka omalt poolt, et tundub jah tropp! Samas ma tean seda fiilingut, et peaks nagu ära leppima, sest mis ma siin ikka jorisen, teine niigi üritab ja teeb kohvi ja mängib õues Mariga, aga ma EI SAA alla anda :D

    • Reply Mann 8. mai 2016 at 13:18

      Ma oleks arvatavasti pikemalt edasi solvunud on aga kuna ma ka lapseootel ja Mang lubas mehele sügiseks uut naist siis ma üritan
      hea ja korralik olla, et seda ei juhtuks..:D

  • Reply meow 8. mai 2016 at 10:01

    Mul sama värk, et mees käib üliharva väljas, aga
    rasedana hüsteeritsesin ükskord samamoodi, kui ta
    südaöö asemel kah 3-4 ajal koju taarus. Ma isegi ei
    oska hetkel mõista mis ja miks mind sealjuures niiiii
    närvi ajas, et ma nutmisest vappusin ja rusikaga teda
    tagusin. Illllmselgelt ikkagi pregnancy hormones :D

    • Reply Mallukas 8. mai 2016 at 10:02

      Ma tegelikult ka ei oska loogiliselt seda sõnadesse panna, aga no… siiski, kuidas ta julgeb ?! :D