Seda teavad vist kõik, et mis ühele normaalne, see teisele ebanormaalne. Mis ühele okei, see teisele surmapatt. Mis ühele ilus, see teisele kole. Mis ühele ulme, see teisele tavaline elu.
Ma olen sellest teemast tegelikult mõelnud kirjutada ennegi, aga siis mul kadus kuidagi mõttelõng ära, kuni ta täna mulle jälle meenus, seoses ühe kommentaariga, mis mulle eelmise postituse alla tuli. Selles suhtes, et ma ei ole kindel, kas tegemist on lihtsalt ühe säärasega, kes üritavad kuidagi ära susata õigustusega “ma ei taha solvata, aga MINU meelest”, mõne väga harva lugejaga, kes eriti kursis pole meie elukesega või tõesti kellegagi, kelle jaoks on meie pereelu lausa ulme. Milline kolmest ta on, on teie enda otsustada.
“Appi see on nii ulme ikka kuidas sa koguaeg Marist eemal oled, hiljuti markasin sinu mingit vana postitust kus sa raakisid palju sa Mari Aja jooksul reuisidel oled kainud lapseta :O no tore kui laps lepib niimoodi ootamatute “vanaema juurde sauna magamistega” Ja selle kui vanemad nadalaks puhkama lähevad Aga milleks? Ta on ju nii väike veel 🙁 saaks aru kui korra esimestel eluaastatel väike reis mehega kahekesti Aga no pidevalt ei ole ju normaalne, lapsest kuidagi kahju, Ja nii väikselt sõime ka..ma tegelikult ei taha Sind kuidagi otseselt solvata, lihtsalt arvamust avaldada. Keegi minu tutvusringkonnast ei ole lihtsalt selline, et käivad kahekesti aina reisidel Ja laps nii tihti ööseks kuskil hoiul jms”
Kas ma olen tõesti siis nii suur erand meie ühskonnas, kui ma leian, et lapse vanavanemad on osa tema perekonnast, mitte suvalised “hoidjad”, kellega lapsel koos halb olla on? Mari on tõesti terve oma elu veetnud aega mõlema oma vanavanemaga. Jah, Leaga küll kodustes oludes, mistõttu tal pole isegi vaja kuskile minna, vaid saab oma asjadega sahmerdada. Minu vanematega on tal aga tunduvalt põnevam. Sõidavad autoga ringi, käivad mööda linna, randades, Lauluväljakul, söömas, parkides, mänguväljakutel jne. Mul on vaid hea meel, et mu ema viitsib ja tahab ka oma lapselapsega aega veeta ja muidugi on mul hea meel näha, kui suure rõõmuga Mari oma vanaemaga kaasa läheb. Ei midagi ulmelist, minu meelest tavaline elu. Meie perele siis…
Kust see reiside teema kommentaarides esile tuli, seda ma ei tea, sest hiljaaegu reisil käinud pole ja lähiaastal kohe kindlasti ilma Marita kuskile plaanis minna pole. Mulle tegelikult üldse on kuidagi jumala kõrini reisimisest ja ma ei taha sellest isegi mitte mõelda! Aga ma nüüd taipasin, et ma kommentaariumis vastasin valesti. Ütlesin seal, et kolme aasta jooksul oleme käinud kolmel reisil, aga tegelikult ikka neljal. Paariks päevaks Amsterdamis, siis paariks päevaks Pariisis ja kahel nädalasel reisil – pulmareisil Küprosel ja tööasjus Türgis. Minu meelest seda palju pole, aga näiteks see Türgi reis oli küll nii sitt, et seal oleks võinud käimata olla, aga no see ei puutu praegu asjasse. Ühesõnaga pole need reisid Marile kuidagi halvasti mõjunud või talle miskit halba teinud. Ma ei saa aru, mis peakski?
Naljakas on minu jaoks ka see, et kommentaari autoril ei ole MITTE ÜHTEGI tuttavat ringkonnas, kelle laps vanavanemate juures ka ööseks külas käiks, või kes lapseta reisil käiks. Nagu öeldud, igaüks teeb nagu ise tahab, aga mina tean vanemad, kes elavad ühtmoodi ja tean neid, kes elavad teistmoodi. Kuidagi kummaline, et inimene nüüd mitte kedagi teist nii “ulmelist” ei tea, kui mina. Ma võin vihjeks anda, et näiteks blogija Britt, kes on, nagu ma aru saan, ka üldsuse meelest imeline pereema, annab kord nädalas oma lapse vanavanematele. See on isegi tihemini, kui minu ema Mari võtab! Ja minu meelest on see nii tore, sest nõnda saab laps olla vanavanematega ja vanemad saavad näiteks õhtul inimese kombel keretäie keppi teha, ilma, et peaksid ühe kõrvaga kuulama, et kas keegi püsib ikka voodis, või tuleb kuskilt paterdades ja tahab näiteks juua või süüa või puslet kokku panna. Väiksed pisiasjad elus 😀
Ma hakkasin mõtlema, et mis minu jaoks see “ulme” oleks ja jõudsin järeldusele, et minu jaoks oleks ulme, kui mu last hoiaks võõras inimene. Ma nimelt kuulsin, et Facebookis on selline grupp, kus otsitakse lapsehoidjad ala “tere tahaks täna peole minna ja oleks vaja ööseks hoidjat”. Ei teagi, kas see oli kuulujutt või mitte, aga mina liitusin selle grupiga ja selliseid postitusi õnneks ei näinud. Aga no never ever ei julgeks ma jätta oma last võõra inimesega. Üldse julgen ma teda jätta ainult enda ja Kardo vanematega. Okei, paariks tunniks heal juhul mõnele sõbrannale ka, aga ööseks? No ei…
Samas, kes olen mina, et neid inimesi hukka mõista. Iga inimese elu on erinev ja iial me ei tea, mis põhjusel keegi midagi teeb. Minu meelest peaks hoopis õnnelik olema, et inimene niigi palju hoolib, et otsib hoidja. Mul sõber rääkis, et tal klassivend jättis KAHEKSA KUU vanuse lapse kunagi ööseks üksi võrevoodisse, pudel RPAd kõrval, et ise klubisse minna. Vot see on vist see koht, mille kohta ma peaks ulme ütlema…
Öeldakse ju, et lihtne on hukka mõista, aga raske mõista. Ei ole ise patust puhas, ka mina leian ennast teinekord teiste valikuid kritiseerimas ja arvustamas, aga õnneks mida aeg edasi, seda rohkem elu mind õpetab. Näiteks tegin ma hiljuti ühte lugu naisest, kes tunnistas mulle inteka käigus, et kui ta beebi oli alles sündinud, otsis ta ainult võimalust teda kellelegi hoida anda, et saaks ainult peole minna. Et saaks kodust ära. Lihtne oleks ju öelda, et issand, kindlasti on ta väga halb ema ja kohutav inimene. Aga tegelikult algas tema lugu sellega, kuidas teda hakati 6-aastasena kiusama (selles mastaabis, et talvel keeltpidi vastu jäist posti ja juukseidpidi lahti tõmbamine), millele järgnes 12-aastasena vales seltskonnas “sõbrannade” poolt täisjootmine ja 26-aastase mehe poolt vägistamine, mille tulemusena ei osanud ta valida endale kui küpset meest, mille tulemusena sai ta lapse siis, kui ta selleks valmis ei olnud ja…noh, see lugu oli tegelikult nii pikk ja kurb, aga lõpp oli sellel igatahes õnnelik ja see naine on praegu õnnelikult abielus, kahe lapse ema ja tubli ettevõtja! Aga iga inimese elus on etappe, kus tehakse valikuid, mida teised ei pruugi mõista. Võivad tunduda valed, aga tegelikult on vastavalt võimalustele parimad. Saate aru, mida ma mõtlen eks?
Ma nüüd olen natukene teemast kõrvale kaldunud, sest ma ei taha sellega üldse öelda, et lapse vanavanemate juures käimine oleks kuidagi mingi valik, mis me olude sunnil teeme vms. Mari käib seal, sest talle meeldib, nagu öeldud. Uskuge mind, ma oskan kenasti mõista, kus on piir selles, et laps liiga kaua vanavanematega on. Mina näiteks elasin enda vanavanematega kuni kooli minekuni, see on isegi minu mõistes too much, aga seda ma mõtlen praegu emana. Siis mulle meeldis küll seal elada ja ei igatsenud jälle ema juurde. Selle pärast see vist mulle emana jube tundukski – ma ei taha, et mu laps minu juurde ei igatseks. Huuh!
Aga mida ma oma pika postitusega öelda tahan on see, et kritiseerida maksab tõesti siis, kui kellelegi tehakse liiga. Siis mitte ei maksa, vaid siis PEAB! Aga nii kaua võivad kõik elada oma elu just nii, nagu nad seda parasjagu kõige paremini teevad, eks 🙂
120 kommentaari
sinuga jalle taitsa nous…nii armas postitus
Ausalt öeldes ajab see kommentaar naerma!
Mind kasvatasid ka nii vanemad kui ka vanavanemad.
Paar lähedasemat sugulast ning perekonna sõpra
lisaks. Isiklikult olen ma tänulik selle eest, sest nüüd,
täiskasvanuna, on mul kahjuks oluliselt vähem aega
nende inimestega veetmiseks ning kahte inimest pole
enam meie hulgaski. Aga mälestused nendega koos
veedetud ajast jäävad.
Võib olla selle tõttu ma ei mõistagi neid, kes vaatavad
viltu sellele, et lapsevanemad annavad oma lapse
vanavanematele, kes seda soovivad, hoidmiseks. Kas
lapsevanemad polegi inimesed, kes vajavad aeg ajalt
puhkust? Või kellega juhtub aeg ajalt ettearvamatuid
asju nagu haigestumine? Ning kas vanavanemad on
tõesti nii hirmsad olevused, et nad ei vääri
kvaliteetaega lapsega, näha teda kasvamas ja
muutumas veidi tihedamini kui korra paari kuu
tagant?
Võib küll öelda, et jõuab kui laps suurem aga kes meist
teab kauaks meid siia ilma jätkub ja ma olen küll
tänulik, et mu vanemad andsid mulle võimaluse minu
vanavanemaid tundma õppida.
Lisaks veel, et tänapäeval ollakse harjunud pika
emapuhkuse ja palgaga. Samas mujal maailmas seda
privileegi pole ning paljud lapsed peavadki minema
varakult sõime või lasteaeda kui just pere ei suuda ühe
palgaga ära elada. Ometi lapsed kasvavad ja saavad
neist ka mõistlikud inimesed! Kui lapsevanem muidu
veedab lapsega palju aega ning on tema jaoks olemas
siis ma isiklikult küll probleemi ei näe, miks sellepärast
nii suurt draamat teha, et laps lasteaias / sõimes.
Nii tore, kui lapsel on palju sugulasi, kellega suhelda. Eriti veel nii lähedased, nagu vanavanemad.
Kommenteerijal vast pole oma / elukaaslase vanematega head suhet või pole tal mingil põhjusel neid
vanemaid üldse, et ta nii räägib. Samas tundub, et inimene ei loe eriti su blogi, tegi oma järeldused ja tuli
kommenteerima mingi ühe postituse põhjal.. suht lambi.
Meie oleme siis ka halvad vanemad käisime mehega pulmareisil Türgis nädalakese ja minu ema võttis puhkuse et meie pea 2
aastaseks saavat last vaadata.
Mina hindan väga et laps näiteks praegu saab vanaema tuppa minna ja temaga suhelda (elame meheemaga koos) ja minu
ema on ka alati valmis last vaatama kuigi jah ööseks pole ise väga ilma põhjuseta jätnud. Nüüd kui emal puhkus hakkab pidi
ka vanema lapse enda juurde võtma lihtsalt ise pakkus et teil siis veits vabadust noored.
Kõige kurvem selle asja juures on et minu kallis isa enne lastelaste sündi haigestus sest tean et tervena oleks tal niii palju
neile õpetada looduse ja loodusearmastuse kohta aga mis teha saatuse keerdkäuigud. nüüd kiigutab neid ja võtab lihtsalt
sülle.
igatahes minu pika jutu mõte vanavanemad on tähtsad ja õnnistatud on nii need lapsed kui ka vanemad kes saavad nende
abile loota et kasvõi korraks hingetõmmata.
Ma kasvasin oma vanavanemate juures terve oma
teadliku elu, mida mäletan. Teadsin ja tean siiani, et
omaenda lihased vanemad on olemas, saame väga hästi
läbi…elu oli tollal see, mis seda nōudis. A ma ei ütleks, et
ma täiesti p*rsekukkunud oleks omadega. ?
Miks nii kitsa mõtlemisega inimesi on? Et kui nemad teatud moodi oma lapsi kasvatavad, siis arvavad, et see on ainuõige. Mul
läheb süda pahaks selliste peale. Tehku oma lastega, mida tahavad, hoidku enda ligi ja ärgu lasku vanavanemaid lähedusse –
õpetagu jah nii lapsele igapäevaelu. Aga kritiseerida neid, kes jätavad oma lapsi vanavanemate hoolde, kui reisile lähevad? See
laps on nii õnnelik, et tal on üldse vanavanemad, kes temaga tegelevad. Lisaks, aegade alguse peremudel just selline oligi,
lapsed õpivad KÕIKIDE vanemate pealt, elati koos mitu põlve jne. Mitte mingit teematki ei olnud, et oled seetõttu rongaema –
pigem mõjus lapse arengule hästi ja mõjub siiani. Ta oskab rohkemate inimestega arvestada, nendelt õppida ja saab aru, et see
ongi normaalne elu, et vanemad toimetavad muid asju ka ja seda vähem on hirmu, nagu vanemad hülgaksid ta, sest teab, et
tulevad tagasi. Pealegi tema usaldusisikute ring on seda suurem. Vanasti küll see probleem ei olnud, tänapäeval ikka kisatakse
iga väiksemagi asja peale. Ja no millest me üldse siin räägime? Sa tegeled Mariga nii, et vähe pole. Laps on õnnelik. Ja mingi
paar reisi on juba mingi hoolimatu ema teema? Siin polegi üldse millestki rääkida, kuidagi nii absurdne teema 😀
Loe natuke ka psühholoogiaalast
kirjandust ja hari ennast. See
süsteem pole mitte lapsekeskne ja
toodab palju psühh probleeme, millega
pärast võideldakse. Laps vajab ikkagi
esimesed 12-14 elukuud lakkamatut
hoolt ühe ja sama isiku poolt,
kellega laps loob kiindumussuhte ja
valem lapsest ohutuks eemaldumiseks
on esimesel eluaastal vanus kuudes +2
(6-kuuselt 8h) ja sama valem üle
aastastele päevades (2-aastaselt 4
päevaks). Ei kiideta heaks ka
jagamist ema-isa vaheldumisi tööl
esimesel eluaastal, peab olema
püsivalt üks isik.
Nojah, ma ei oska sulle midagi kosta selle peale.
“Lapsest ohutuks eemaldumiseks” kõlab nagu
demineeriks pommi ja ajaks sealt ümbert inimesi ära või
midagi 🙂
:D:D
Fatcow – lapse areng sõltub väga suuresti esimestest aastatest jah. Aga sa ei suuda hetkel vist näha, et tegemist ei ole
ebastabiilse keskkonna või vahetuvate inimestega lapse elus. See, et sa õpikust või beebiraamatust lugesid neid vahemikke, on
väga tore ja oled end ilmselgelt harinud, aga sa vaatad asja liiga mustvalgelt. See on ka nende isehakanud “psühholoogide” viga
– loevad ühest allikast, mis suure tõenäosusega on eestikeelne lihtsustatud eneseabiraamat ega põhine empiirilistel
andmetelgi või on kuidagi mugavalt, lihtsalt tõlgendatud, kust kaob tegelik info. Sest raamatuid on ju vaja müüa.
Kui tõesti end arendada arengupsühholoogia vallast, siis näed peagi, et teooriaid on palju, mõjud ja lapse hülgamised on midagi
muud, kui nädalane reis ja selleks, et lapse aju arengut mõista pead olema valmis lugema palju muukeelseid teaduslikke
artikleid (neid mitmekümne leheküljelisi, mitte pereajakirja väljalõikeid) ja raamatuid, siis sa näed, et ei, Mallukas ei ole last
hüljanud sedavõrd, et see tema arengut peaks halvemuse poole ja pöördumatult mõjutama. Pealegi laps on siiski jäänud oma
PEREGA, keda ta samuti on sünnist saati tundnud. Asjad ei ole tegelikult nii must-valged, nii et rahu, Fatty.
Tegelikult siis ei olekski ju lapsele esimesel eluaastal isa vaja? Või ema? Piisab ju ühest neist :O
Whaa-aat? Kust kohast see “psühholoogiaalane” faktisadu võetud on? Äkki avaldad allikad ka? Tahaks näha ema, kes suudab 14
kuud lapse eest lakkamatult hoolitseda ja sealjuures terve mõistuse juurde jääda. Ja mida isa ja vanavanemad selle aja jooksul
teha tohivad? Piiluvad last kuskilt lukuaugust, et talle mitte psüühikahäireid tekitada? :S No tule taevas appi!!
Ma viin ka homme oma lapse ems juurde, ma nii paha ema nüüd. ☺☺
Küll on hea, et minu ema ei mõelnud, et liiga palju vanavanemaid on paha-paha, ma olin üks nädalalõpp ühe, teine nädalalõpp
teise vanaema juures ja seda väiksest peale kuni ca 11-12 aastaseni…no mine metsa kui lahe oli 😀 Minu jaoks olid vanavanemad
sama palju minu perekond kui ema-isa-vend. Ikka väga nõme oleks olnud kui ma oleks vanaema ainult jõuludel ja sünnipäevadel
näinud.
Oleks mu lastel ka sellised vanavanemad… Mu vanemad
vahel vôtavad aga saan aru et seda palju palutud.
Vanasti kui algas suvevaheaeg, saadeti meid, lapsi
pooleks suveks vanaema juurde.
Minu meelest ka tavaline elu ?
Mida ma just lugesin :O
Võtad lapse reisile kaasa- kuidas sa julgesid ta kaasa
võtta,ta on ju alles nii väike. Sellised reisid ei sobi ju.
Ei võta last kaasa- issand kuidas sa saad nii isekas
olla,ise käid ja last kaasa ei võta, mis ema sa selline
oled?
Tee mis sa teed vastu päid saad ikka.
Ja üks kommentaar,et Mallukas EI KÄI lapsega
kuskil??? Mis asja? Siiski iga mingi aja tagant näen
postitusi,kui nad kusagil käinud mängimas näiteks.
Minu meelest on natuke haiglane arutada vöörastel
teiste laste kasvatamiste üle. Iga ema teab ise,mis on
ta lapsele hea ja mis mitte. Milleks keelata
vanavanematele oma enda lapselast? Arusaamatu ja
mõistmatu on hoopis see.
Sel kommenteerijal pole kas üldse last või puudub
oma elu täielikult.
No ma olen istunud oma lapsega ilusast kahekesi kodus 6 kuud. Tulemus?
Röögib nagu segane, kui näeb võõraid, omasid, koeri, kasse, lehmi, kitsi jne. Igatahes, ma kahetsen, et ei ole olnud võimalust
anda last rohkm vanavanematele. Nüüd tulin Eestisse kolmeks nädalaks ja lõpuks lepib ka teistega. Jumal tänatud! Mitte
kõigiga aga see juba väike edusamm.
Lasteaed on selline, et mul mees pani poisi lasteaeda (10 kuuselt minnakse Norras) ja tema sai siis 11 kuuselt. Ma võitlesin
mehega palju ja lõpuks sain oma tahtmise- minu arust on 11 kuune liiga vara aga siin väga tavaline, et pannakse 10 kuune
lasteaeda, mina lihtsalt ise ei ole valmis ja nähes, kui antisotsiaalne mu laps on siis no no.
Reisimisest: Minge p. rse kes ütlevad, et istu lapsega kodus. Ma pooks end ülesse. Need hullud kanaemad lähevad peast
soojaks, kui viimane linnuke kodust ära lendab. Üli popp on neil siis 40selt teha siis veel üks laps, keda saaks kasvatad 20
aastat.
Mina lähen mehega resile kahekesti ja kui ma ei läheks, siis ma oleks juba varsti üksikema. Tahaks rohkem minna, aga raha pole
😀
Kuna ma olen oma ema pesamuna teisest abielust on minu õde ja vend minust vastavalt 16 ja 17 aastat vanemad, siis
tädiks sain juba 2 aastaselt. Mäletan päris hästi, kuidas õeplikad meil olid peaaegu koguaeg. Mitte, et õde neid ei tahtnud või
midagi aga neil oli meil lõbus ja mul oli ka siis kellegiga mängida. Pigem ongi sellest kasvanud välja vähemalt minujaoks enam
lähedust õeplikadega kui oma õe ja vennaga. Ei saa öelda küll, et plikadel miskit viga oleks või et see neile halvasti mõjus, et tihti
vanaema juures olid. Loomulikult olid lapsed kodus kaa. Isegi siis, kui juba lasteaeda läksime, oli ”tädi” kohustus lapsed hommikul
lasteaeda viia ja sealt kooli edasi minna ja õhtul oma tatikari kokku korjata ja koju minna 😀 Kuradi äge oli. Aega on möödas ja ajad
on muutunud aga mulle tundub, et ega meil nüüd selliseid suuremaid hädasti küll küljes pole plikadega 😀
Tänan tähelepanu eest!
Minu 2a8k poja on veetnud aega oma vanaemaga, minu kahe õega ja 17aastase täditütrega, keda ta jumaldab. Ööseks on jäänud
võõrasse kohta ilma emmeta vaid mõned korrad, kuid õhtuid, kus oleme mehega koos kuhugi läinud, on olnud küll mitmeid.
Tavaliselt on hoidmine toimunud meil kodus.
Arvan, et laps peabki vahepeal saama ka muudmoodi olla, kui ainult emme-issiga. Minu arvates on veel hullem, et laps ei suuda
seltsida, ilma et emme lähedal oleks ja klammerdub vaid lapsevanema külge. Nii lapsele kui ka lapsevanemale tuleb anda
vaheldust. Vanemale selleks, et juhe kokku ei jookseks ja patareisid laadida ning lapsele selleks, et suudaks veidi iseseisvamalt
olla ning õppida kohanema ka uue olukorraga.
Aga eks neid arvamusi on seinast seina. On ju palju vanemaid, kellel polegi võtta kedagi lapsi hoidma ja peavad ise kõigega
hakkama saama.
Lapse jaoks on oluline turvaline keskkond, see ei tähenda ainult vanemaid. Ka vanavanemad on lapsele turvaline keskkond,
kui on sünnist saati oldud tihedasti kontaktis. Ma ei saa üldse aru, miks peaks olema probleem, et laps veedam paar päeva
vanaema juures, kui last armastatakse ja hoitakse seal samamoodi nagu kodus. Ja kelleleg pahaks panna, et laps alla kolmeselt
sõim pannakse on ikka väga ebaviisakas. Enamustel inimestel ei kasva raha maja taga puu otsas, tuleb minna tööle! (Oi, kui
paljud nüüd mõtlevad, et mis mõttes siis saada laps, kui kohe jalust ära lükatakse ja tööle tagasi tõtatakse :D- selle loogika
järgi sünniks Eestis umbes 1 laps nädalas 😛 ). Ma võin paljuga mitte nõustuda, kuidas kellegi last kasvatatakse, aga seda, et
lapsel lubatakse oma vanaemaga aega koos viita rohkem kui 2 tundi päevas, ei saa küll pahaks panna.
Tsau
Ma siinkohal tahaks üht väga võrratut raamatut
soovitada nii halvustajast kommentaatorite kui
teistele kes tunnevad end kanaemana ja neile kellele
meeldib olla kanaema. Kindlasti ka Mallukas ise saaks
väga palju kasu sellest, et on okei puhata ja nautida elu
ning laps ikka paariks päevaks jätta kuhugile ja ennast
ei peaks üldse seal juures õigustama. ja mis nipigs
beebid magavad ööläbi ja miks nend lapsed söövad
kõike ning kuidas ei ole vaja tarvis koguaeg lapse
kõrval olla ja juhendada teda. See on üks parimaid
laapse kasvatus raamatuid kuna seal ei ole
konkreetseid juhiseid või õpetusi ja seal on nii mitu
raamatut kokku pandud, mida ma lugenud olen.
Ja mis selle raamatu pealkiri on?
Paljude lapsevanemate probleem ongi see, et nad ei võta enda jaoks piisavalt aega! Ja siis jookseb juhe kokku. See on tõeline
vedamine, kui on vanavanemad, kes oma lapselapsi hoiavad ja nendega tegelevad. Vedamine kõikide osapoolte jaoks! Ja kui
mingil põhjusel vanavanemaid ei ole, leian mina, et kui majanduslikult võimalik, siis on tõiesti ok, kui lapsel on usaldusväärne
lapsehoidja. Me vajame enda jaoks ka aega! Ja see ei ole patt. See on inimlik ja vajalik. Kasvõi selleks, et normaalselt
koristada! Minu lastel on “kaks paari” väga asjalikke vanavanemaid ja oi kuidas mul (ja lastel muidugi 🙂 ) on vedanud! Aga
minu tutvusringkonnas on mitmeid emasid, kellel on lastel lapsehoidja, vahel lausa mitu, sest vanavanemad elavad eemal või
neid lihtsalt pole. Lapsed on hoitud, kui ema-isa kohtingul käivad või tööasju ajavad. Ja ema suudab olla palju parem ema, kui
ta saab vahel natuke hinge tõmmata! Kõik peab tasakaalus olema. Paljud paarid lagunevad justnimelt sel põhjusel, et seavad
esmatähtsaks oma lapsed, mitte iseennast või oma suhet. Perekonna hea toimimise eest vastutab eelkõige naine. Kuidas
saab see toimida, kui omal toss väljas on? Tühi kott püsti ei seisa. Mina naudin igat hetke, kui mu lapsed on vanaemaga-
vanaisaga. Teen tööd, puhkan, lähen trenni, ajan asju, koristan, magan. Paradiis! Ja lastele on see jällegi omamoodi mälestus
lapsepõlvest. Pärast saame jälle kokku ja oleme värsked ja chillid. Ju ma olen ka mõne jaoks siis ulme. Ja mu toredad ja
asjalikud perekonnatuttavad ka 🙂
Aga mu närvisüsteem on vähemalt korras ja mina näiteks ei näe vajadust tõtata kedagi endast erinevat kritiseerima.
Olen üks nendest, kes iga su blogi postitust loeb, kuid kunagi ei kommenteeri. Olen tegelikult pikalt juba selle peale mõelnud ja
näed, täna on see päev kui ma seda ka sinule mainin – sa oled nii tubli!! Uskumatu, kuidas sa oled viimaste kuude jooksul
muutunud (seda ikka positiivses suunas) 🙂
Mingi hetk, anna nüüd andeks onju :D, aga sa ainult halasid siin blogis. Su postitused olid täis negatiivsust ja no üldse ei tahtnud
lugeda su blogi (ps. ikkagi tegin seda :D, vahepeal jätsin muidugi pooleli ka). Aga nüüd on lausa lust su postitusi lugeda, need on
nii positiivsed ja täis tarkusi, et annab endale elujõudu ja rõõmu juurde 🙂
Näiteks tänasest postitusest meeldisid mulle eriti need kaks lauset: “lihtne on hukka mõista, aga raske mõista” ja “iga inimese
elus on etappe, kus tehakse valikuid, mida teised ei pruugi mõista. Võivad tunduda valed, aga tegelikult on vastavalt
võimalustele parimad” – nii täpselt ongi 🙂
Edu ja jõudu sulle Mallukas!!
Lisaks veel, et minu arvates on just olulune, et laps
teaks, et peale vanemate on veel inimesi kes temast
hoolivad ja kellele saab loota.
Meie ühiskonna viga ongi see, et
vanavanemaid ignoreeritakse. Nt
Itaalias elavad mitu põlvkonda koos
ja see on normaalsus. Vanavanemad on
ju osa perekonnast ja osa lapse
elust. Ebanormaalne on olukord, kus
lapsi näidatakse vanavanematele
jõulude ajal ja helistatakse enne
lapse sünnipäeva ning antakse
kinginimekiri.
OK- jätan siit jutust välja erandid
ja keerulised/rasked suhted
vanavanematega, see on teine teema.
Minu 10-aastane tütar on hetkel
terve kuu veetnud oma 100 km eemal
elava vanaema-vanaisaga. Palus kas ta
tohiks veel olla nendega- neil on oma
mängud, päevarituaalid (jalutamine,
lauamängude aeg jne) ja õnnelikud
ning rõõmsad on nii tütar kui
vanavanemad.
Seega ilma pika teooriata-
normaalsetes ja elutervetes
peresuhetes on vanavanemad perekonna
osa, last mitte ei “anta ära
puhkuseks” vaid lapsel ja
vanavanematel tekivad suhted ja
sidemed mis kestavad kaua. Selle
kõige nimi on PEREKOND.
Täpselt nii! 100% nõus.
Jaaa. Olin isegi kõik oma vaheajad kaugel vanaema
juures ja oi kui õnnelik laps ma olin. Alati oli mida
oodata, elasin vaheaegade nimel, sest siis sai maale
vanaema juurde 🙂
Olen 2,5 kuu pärast vanaema. Ootan väga seda aega, et lapselaps mulle hoida tuuakse.
Mul sõbranna käis kunagi psüholoogi juures , kuna tal
oli sünnitusjärgne depressioon.
Ja isegi psüholoog ütles, et leia kasvõi kord kuus enda
lapsele hoidja ja mine käi väljas , kus tahes , sul hakkab
kergem , kui tagasi lapse juurde pöördud, on sul parem
olla.
Mina oleks õnnelik, kui mul sellised vanemad oleks,
kes lihtsalt tuleks ja võtaks lapsed.
Sa Mallu ära pane üldse tähelegi neid kommentaare.
Aga praegu jäi selline tunne sellest kommist , et ta ajas
sind äkki Leenuga sassi.
Ega Leenu on ju ka ainult 1x käinud lapseta reisil ja tema ei vii kuskile last ööseks üldiselt, nii et ma usun, et ikka mulle oli 😀
Appi, kus on lastekaitse silmad? Minu kaks pisemat olid lausa kaks ööd vanaema-vanaisa juures. Täna toon viimaks need kaks
“õnnetut” lapsukest koju. Ja mis kõige hullem, kolmas, kõige vanem, palus, et kas ta võib täna vanaema-vanaisa juurde minna.
Päris rongaema, eksole? Lapsed pidevalt lennus.
Meie kodus on see väga tavaline, et vanaema-vanaisa helistavad ja küsivad, kas lapsed ei sooviks maale tulla ja enamasti
hakatakse seepeale kiiresti-kiiresti asju pakkima, sest mamma-taadu ootavad.
Olen küll siin blogis suht uus lugeja, kuid minule on jäänud küll mulje, et Mari on oma emme-issi poolt väga armastatud laps ja ei
ole küll silma jäänud, et ta pidevalt kusagil hoius oleks. 🙂
Maril alati nii ilusad kleidid seljas. Tahaks
samasuguseid endale selga venitada!
Minu laps on teist suve vanaema juures maal möllamas ja ta on alles 2. Kõik osapooled on hirmusrahul, paari nädala jooksul
näeme ja jutustame telefonis ning pilte saadetakse. Puhkuseajal olen ikka päriselt olemas, praegu aga peab tööd tegema, et
hiljem kergem oleks. Isegi veetsin peaaegu kõik suved vanavanemate juures ja täitsa arendav oli.
Minu silmis oled lausa mustervanem lausa, sest nii vähe lapsest eemal olnud!
Vâga hea just, et Mari su vanematega
aegaveedab. Eriti, kui kirjutad, kuidas nad
erinevates kohtades käivad. Ise sa temaga ju
väga kuskil ei käi, hea, et keegi vähemalt talle
maailma näitab.
Haha, on sul nüüd parem olla, kui ära susata said või :D? Aga sul on õigus, minu vanemad saavad teda jah rohkem kaugemale viia kui mina, sest meil pole autot, neil on.
Kust kõik su lugejad kõike nii täpselt teavad 😀 Uskumatu, kus sa käid ja mis sa teed…Hhaha 😀 Eriti haige ärapanemine
mõne poolt – ise sa temaga väga kuskil ei käi..hahhaa 😀
Mulle lihtsalt ei mahu pähe kuidas on võimalik teiste
inimeste elu kohta selliseid järeldusi teha “väga kuskil
ei käi ju”. Sa kallis inimene ei tea, mida teised teevad ja
kuidas elavad, miks siis kaagutada 😀
Gerli, ma ei tea, mis Su elus on valesti läinud, et Sa selliseid kommentaare pead kirjutama, aga igal juhul on mul Sinust kahju ja ma
loodan, et aeg parandab kõik haavad ja ühel päeval enam selliseid arvamusavaldusi Sinu sulest ei ilmu.
Mina olen nüüd selle kommentaari autor, alustan siis sellest et tore kui Maril sõimes meeldib ja see tema arengule kaasa
aitab! Ise lihtsalt alla 3a last kuskile aeda ei paneks-aga just see olen ainult mina. TEISEKS, ma tõesti ei arva ega ole kunagi
arvanud, ega öelnud seda ka oma kommentaaria et on ebanormaalne et laps aeg-ajalt oma vanavanematega aega veedab-
selle all pean silmas siis paarkorda nädalas(rohkemgi vb, niipalju kui ideid tegevusteks on) aja veetmist päevasel ajal ja
vajadusel ka vanavanemate juures ööbimist, iga nädal on minumelest ilmselgelt palju(ma tean et tõesti ainult minu
meelest! Korra kvartalis on täitsa ok(ööbimine). KOLMANDAKS, selliseid grupid on tœepoolest olemas aga see on minu
jaoks juba täiesti vastuvõetamatu, vähe olnud neid probleeme pärast, et ehted varastatud jms. NELJANDAKS pole väitnud,
et kunagi keegi lapsi vanavanematega aega veetma ei lase ja kunagi mujal ei ööbita! Ütlesin et keegi minu tutvus
ringkonnas ei tee seda nii tihti!!! Ikka käidakse vanaemaga loomaaias jms, ka reisidel aga seda siis mitte nädalaks aastase
lapse kõrvalt ja ka pole sellist asja et pidevalt on laps vanavanemate juures hoiul. Pole väitnud et sellist asja üldse poleks.
Lõpetusks, ei öelnud ega mõelnud kommentaaris et vanavanematega aja veetmine olks ebanormaalne, loomulikult elab
igaüks nagu heaks ja õigeks peab ja peaasi, et ise rahul olete. Saan aru kui said sellest esimesest kommenaarist natukene
valesti aru, ei mœelnud ka too hetk täpselt mida kirjutan. Jõudu edaspidiseks!
Kommentaari autorile:
*”paar korda nädas, kvartalis, päise päeva ajal, mina
mina mina”- kulla inimene need sinu meelest õiged
“ajavahemikud,” mil laps võib ema juurest ära olla, on
puhtalt sinu asi, mitte üleüldine tõde või õige asi. See
on sama hea, kui nt sina sööd 2× nädalas pastat
õhtueineks, mina 1x nädalas lõunaks ning kirjutaksin
sulle, et appi ulme kuidas ikka mõni inimene pastat
sisse vitsutab, minu tutvusringkonnas keegi ei söö nii
palju pastat. Ja sina oleks tõenäoliselt nii, et ….mmm so
what? Sest nii ongi- so what, who cares?
* sinu kommentaar eelmise posti juures oli ründav ja
ebaõiglane. Kui ütled ühele emale ilma põhjuseta, et ta
on nii palju oma lapsest eemal, siis see on nõmeduse
tipp. Sest see pole ju kuidagi tõsi selle pere puhul.
* töötan pedagoogia alal ja ütlen, et kõnearengust
maas lapsele on sõim väga oluline koht! Malluka pere
teeb kõik ju just õigesti.
*kurat. Närvi ajab lihtsalt. Igast siin blogis avaldatud
postitustest ja piltidest on alati näha, kui armastatud
laps Mari oma ema-isa ja vanavanemate poolt on. Kui
õnnelik lapsepõlv. See on ÕNNISTUS MITTE ULME.
*eriti närvi ajas see ka seetõttu, et hommikune kohv
on veel joomata.
Aga kulla inimene, kirjutasingi ju, et see olen ainult mina! Kirjutasin ka, et IGAÜKS ELAB NII NAGU HEAKS ARVAB,
äkki lõpetaks selle norimise?
Enne halvustad, et lausa ULME ja siis
väidad, et igaüks las elab nii nagu elab..
Äärmiselt vastu räägivad need mõtted
üksteisele lihtsalt.
Aga loodan, et sa ka tulevikus ei nori nii
kergekäeliselt teisi! Et õppisid midagi 🙂
Icc! Viis pluss! Kõige vastuolulisem osa selliste inimeste juures ongi see, et nad võtavad spetsiaalselt selle aja, et kirjutada
suhteliselt agressiivsel moel kellelegi teisele, kuidas nemad midagi teevad – aga taganemisteena lisavad alati, et “see lihtsalt
minu arvamus”. Wtf?
Minu laps on kolmene, lasteaeda läheb sügisest. Vanavanemad elavad meist kaheminutilise jalutuskäigu kaugusel ja on
mõlemad kodused ja äärmiselt perekesksed inimesed. Lapsel on nendega meeletult lähedane suhe. Igal pühapäeval käime
nende juures söömas, vähemalt ülepäeviti helistame ja kas käime meie nende juurest korraks läbi või hüppavad nemad korra
meilt läbi, et lihtsalt jutustada. Juba üsna pikka aega on laps tõesti igal nädalal ühe ööpäeva nendega veetnud st. seal ka
maganud. Miks? Sest ta ise tahab. Ta konkreetselt ärkabki kolmapäeva hommikuti suure hurraaga ja hüüab “juppiiiiiiiiii, täna
läheb Eileen mamie Simone’i juurde tuttu, juuppiiiii”. Kas seda peaks siis keelama? Ma olen üsna mitu korda pakkunud välja, et
äkki on lihtsalt terve päeva ja tuleb magama ikka koju, aga ei taha.
Mis ma tahan öelda on, et asi oleneb ikka lapsest ja suhtest vanavanematega ka. Praegu tundub su kommentaaride järgi
natukene nagu vanemad suruksid lapsi kangesti hoida, et enda aega saada ja lapsest rahu saada. Mina ütlen ausalt, et minu
poolest võiks laps kõik päevad kodus olla. Mul on väiksem ka, keda ma sinna veel ööseks jätta ei malda. Aga kui ta ise tahab
minna ja jääda, siis kus on probleem? Eriti, et KUI peaks juhtuma mingi ime ja ta tahaks keset ööd koju, siis saaksin ma ta sealt
ju kohe tagasi tuua. Või mis see probleem täpselt mujal ööbimisega on?
Nii grammatiliselt kui sisuliselt väga idiootne kommentaar. Mul hakkasid silmad valutama seda lugedes.
Nüüd lisad igale poole “Minu meelest” – esimene kommentaar oli aga sellise suhtumisega, et sina raudpolt kindlalt tead, kuidas
õige on ….
Kui midagi tarka ei oska öelda siis vist peaks ikka kuss olema:)
Nagu päriselt… Kas keegi arvab, et vanavanematega
koos olemine on ulme??? Uskumatu!! Võimalik, et
need inimesed ei ole saanud oma vanavanematega
koos aega veeta. Mina ja mu teisedki sugulased olime
enamuse suvest koos vanaema juures ja ma küll ei
ütleks, et minu vanemad oleks olnud hoolimatud või
oleksin kurb olnud. Vastupidi…see aeg oli lahe!! Ka
minu laps lausa nõuab teinekord minu vanemate
juurde minekut, sest seal teevad nad koos
teistsuguseid asju, kui me kodus. Lapsel on vaja
vaheldust ja vanematest mõnikord nö puhkust.
Lapse jaoks on suur-suur õnn, kui tema ümber on lisaks armastavatele vanematele ka vanavanemad, kes tema elus aktiivselt osaleda tahavad. Lähedane suhe vanavanematega on minu meelest üliväärtuslik ja vähemalt mul endal on küll vanavanemate juures veedetud aegadest mälestusi, mis tõenäoliselt elu lõpuni püsima jäävad. Ühesõnaga ma arvan, et sellel kommentaatoril läks täna toit kõrbema või sai töö juures pragada vms, sest midagi konstruktiivset ta kommentaaris küll eriti polnud. Minu meelest on teie laps väga hoitud ja armastatud.
100 protsenti sinuga nõus Mannu!
Juhtusin isegi neid täna nägema. Võid
Mari meile ka tuua. Hoiame meeleldi.
Nagu sina kunagi Liisi Briti!
Kumb neist piltidel sinu ema on ja kumb kardo?
🙂
Minu ema on blond 🙂
Sul on nii nooruslik ema!!!
Blogi põhjal oled sa imeline ema, niiet selle
kommentaari kirjutaja ilmselt ei loe postitusi pidevalt.
Mina näiteks töötan sellise lapsehoidjana, keda
võõrad inimesed enda lapsi hoidma kutsuvad. Olen
seda teinud 1,5 aastat kõrghariduse omandamise
kõrvalt. Kuna mu õpingud olid seotud sotsiaaltöö ja
laste/noortega ning mul on 4 väiksemat õde-venda
julgesin endale sellise vastutuse võtta. See on tõesti
suur vastutus kui vanemad julgevad oma lapsed jätta
võõra inimese hoolde. Võõras olen muidugi mõned
esimesed korrad, siis on kõik osapooled harjunud ja
tunnen ennast kui osana perest. Eriti kui 1,5 aastat iga
nädal 2-3 päeva/õhtut lapsega veeta.
Selles maailmas on väga erinevaid peresid. On neid,
kes kohe esimesel korral mind lapsega üksi jätavad.
Nad on väga julged. Mina oma lapsega nii ei teeks. Siis
on selliseid, kes kutsuvad mind endale mõned korrad
külla ja lasevad lapsega tegeleda enne kui ise
lahkuvad. Siis on ka sellised kelle lapsega ma käin
ainult uneajal õues jalutamas, et ema saaks siis kodus
kiirelt koristada või töòd teha.
Kokku olen hoidnud umbes 20 last, mõnda ainult ühe
korra. Püsivamalt 6-7 peres. Arvan, et need vanemad
on tõesti julged, sest tõesti kunagi ei tea ju millisele
inimesele nad oma lapsed usaldavad. Siiski ei arva ma,
et selle võimaluse kasutamine kuidagi tabu oleks.
Kõigil lastel ei ole kahjuks armastavaid vanavanemaid.
Mari ja kõhubeebi on see-eest vägaväga õnnelikud
lapsed, et neil see võimalus on. Minu arvates on ainult
õige seda võimalust kasutada. Kõigil on oma aega vaja,
ilma lasteta. Ja tõesti, kui laps on õnnelik, siis seda ei
pea ju keelama.
Olge ikka sama armsad edasi 🙂
Mari on Lea moodi! Nii armas! 🙂
Sellega seoses meenus mulle, et mu emal oli kunagi samas firmas töökaaslane, kes sünnitas lapse ära ja jättis ta siis viiekuuselt
juba üksinda pikkadeks päevadeks üksi koju võrvevoodisse rpa kõrval…vot see on ulme! Vabanduseks tõi, et aga tööl on ju vaja
käia. No minul oli sel ajal küll nutt kurgus ja ütlesin emale, et lähen ise tasuta ta titte hoidma, kahjuks pidin ma aga koolis käima
niisiis ei teagi mis sellest beebist sai.
Ja eks negatiivsed inimesed kritiseerivadki iga teise inimesi pisemaidki valikuid seega ära lihtsalt tee välja.
Mari pildid koos vanaemadega on nii
armsad.
Mina arvan, et vanaemal – vanaisal on
samuti tähtis roll lapsekasvatamisel
ja on väga tore, kui tekib nendega ka
lähedussuhe. See saabki tekkida läbi
ühise ajaviitmise ja tegevuse. Mina
olin oma vanaema(te)ga väga lähedane
ja ühe vanaisaga ka. Nad on olnud
mingil hetkel mu elu väga olulised
kujundajad ja nõuandjad. Ma ei
kujuta ette, kuidas üldse saaks nii
olla, et neid poleks mu elus olnud….
Maril on väga vedanud, et tal on kaks
toredat vanaema, kes temaga meelsasti
aega veedavad.
Ma mäletan kui ma olin väike (u 2 a.), siis olin koguaeg
vanaema ja vanaisa pool. 😀 ?
Igati normaalne ja täiesti enesestmõistetav. Meie pisikene 1,3.a on ka veetnud päeva vanaematega ja ma pole kordagi tulnud selle
pealegi, et see oleks ebanormaalne. Kõigil on vaja ka aega enda jaoks ja kobisevad sageli need, kes ise pole lapsevanemad ja ei tea
sellest asjast tuhkagi!
Mõlemad pildid nii vahvad, eriti veel viimane, Mari
meenutab Pipit sel pildil ?
Sellises “oma arvamuse” avaldajad ongi need, kelle
lapsed ei taha tundagi oma vanavanemaid natuke
vanemaks saades, sest lapse ja vanavanemate vahel
puudub igasugune side-mis minu arvates on väga
oluline just lapse arengus, sest paratamatult suudavad
just vanavanemad lapse õpetada(edasi anda) teatuid
eluväärtusi. Meil kõigil peab ju olema oma “vanaema
õunapuu otsas” kes mõistaks sinu siniseid juukseid v6i
uut lahedat platvorm tennisepaari kui vanemad on su
valikud nende osas just hukka mõistnud ja loomulikult
ka vastupidi. Kui võibollla vanemad valel kohal silma
kinni pigistavad siis ongi ju vants selleks kes nad
mõlemad maapeale toovad.
Segane jutt võibollla aga ma muidu olen ainult lugeja
siiani su blogis olnud aga t2na tundsin kuidas kohe
tahaks oma arvamust ka avaldada 😉
Aga ma soovitan sellele “huvitavate hoiakutega”
kommenteerial anda oma lapsed kasvõi paariks
tunniks vanavanematele.
Olla paar h kasv6i oma mehega kahekesi ja siis usu
mind muutub maailma ka veits värvikamaks ja ei pea
siin kibestunud mürki pritsima 😉
Olen selle kommentaari autor nüüd, kui sa minu teksti uuesti loeksid saaksid aru, et ma pole absoluutselt väitnud et
vanavanematega aja veetmine kuidagi ebanormaalne oleks! Jutt käis sellest, kui tihti seda teha, iganädal ööbimine, tihedad
reisid aastase lapse kõrvalt pole minumeelest ok. Loomulikult veedavad ka minu lapsed aega vanavanematega, seda siis
paar korda nädalas või kui tekib mingi vahva mõtle kuhu minna. Ööbimise koha Pealt-ka sa seda vajadust tuleb ette, paar
korda aastas. kœik on ok!
Lapse pärast ei jää elu seisma! Laps kasvab sul 18 aastat, paratamatus on, et ikka tahad vahepeal omi asju ka ajada. Hea on,
kui vanavanemad tahavad nt last ise hoida. Ja kui nad tahavadki seda teha mitu korda nädalas siis lasku käia! Sa veel
mainisid, et sa ei paneks last lasteaedagi enne 3ndat eluaastat – no kõigil pole seda võimalust nii kaua lapsega kodus olla.
Mina nt elan koos ämma ja äiaga ühe katuse all nagu Itaalia perekond ja kurat mind võtku kui ma neid ei saa kasutada
lapsehoidmiseks..:) Hoian oma toas peidus lapsi?:D Ütlesid, mis sa ütlesid, enam sa oma järelkommentaaridega asja
paremaks ei tee..
Mina saan õnneks anda oma õele ,meil ongi nii,et ma
hoian suht kas kord nädalas tema lapsi(9a ja 5a) ja
tema minu poisse(7a ja 1 a) pisemat ma väga ei ole
öõseks andnud,1x korra vist,ise ei taha,teise lapsega
selline memmekas ise 😀 aga suuremal poisil on se
sünnist saati olnud,et tädi juurde ja tädi
juurde,vanaemale me niiväga ei anna aga vahel
tahame õega koos kuskile minna nt meestega siis
tuleb emale ikka moosida veidi,et kle ole armas hoia
meie 4 poissi 😀 😀 😀 aga saan täitsa aru,oma aeg on
oluline ja eriti armas kui sa ei pea seda lunima vaid
sulle kallid inimesed saavad sellest ise aru ja pakuvad.
Need kes ei paku,ju siis neil pole ka vb nii oluline oma
teisepoolega kvaliteetaega veeta. 🙂
Minu meelest ka on vanavanemad igati olulised lapse
elus. Ma ei tea kuidas siis meiesugust n2htust veel
nimetada, sest elame mehe ja lapsega mu vanematega
yhe katuse all. P6hiline lapsega tegeleja on mu ema,
kes naudib igat hetke:). Ning on isegi 66sel samas toas
maganud ja meile puhkust andnud(poiss 2rkab iga
hommik 5-6 vahel). Kuid kuidas kutsuda siis
minusugust ulmelist ema, kelle laps n2eb iga p2ev oma
vanavanemaid ja naudib nii meiega kui nendega
olemist:)))).
Ma vist olen siis ikka eriline rongaema. Esimest korda jäi laps
vanaemaga kui oli kolme kuune kuna pidin ise tallinna minema.
Alates viiendast elukuuust on laps iga nädal ühe päeva
vanaemaga ja kõigile sobib nii. Vanaemal omal ka väike laps
kodus ja neil on koos lõbus.
Minu arvamus on see, et laps peab harjuma olema ka
vanavanematega kui nt ema-isaga midagi juhtub (satuvad
haiglasse, peavad minema kuskile kuhu last kaasa võtta ei saa
vms), siis pole see lapsele nii suur trauma.
Mina arvan, et ääretud oluline on see, et lapsed saavad
oma vanavanematega lähedasteks. Minu ema seda ei
võimaldanud st hoidis oma lapsed enda ligi ja saatis
meid väga harva vanavanematele külla. Nüüd ise oma
lapsi saadan võimalikult palju vanavanemate juurde.
Päris pisikesena väga ei jäänud ööseks, sest laps oli
väga minu küljes kinni ja nägin, et ta ei soovinud
minuta olla. Alguses käisimegi kõik koos
vanavanemate pool ja jäime ööseks aga mingi hetk
lihtsalt laps ise avaldas soovi üksi ööseks jääda. Ja
nüüd on väga lähedased ja tahavad igal võimalusel
vanavanemate poole minna.
Minu arust on see haige kuidas tehakse maha neid, kes
kuskil grupis otsivad omale lapsehoidjaid. Igaühel pole
vanavanemaid kes last hoiaks ja vaba ajakavaga
hunnikut sõbrannasid, kes kooli ja töö kõrvalt veel
viitsiks minu last hoida, et me ka mehega koos kuskile
minna saaks.
Kahjuks minu vanemad ei ela eestis ja mehe vanemad
pole nõus hoidma last öösel. Seega olemegi mehega
saanud kahe aasta jooksul 2-3 korda koos peol
(noored inimesed ju siiski) käia… Kahju ju kui ei saa
isegi mehe sünnipäeval sõpradega välja minna paariks
tunniks, sest mehe vanemad lihtsalt pole nõus hoidma
(ei saa aru lihtsalt….). Ei jäägi muud ûle kui mõneks
tunniks öösel lapsehoidja võtta, ja siiani ei näe selles
midagi halba. Peace!
Ma arvan, et haigeks peetakse pigem seda kui võetakse iga kord uus hoidja, ilma tema tausta uurimata, esimesel kohtumisel
kohe last valvama, jätta oma koju ja lapse juurde täiesti võõras inimene, selle nimel et peole minna. Üks kindel tore hoidja,
keda tunned ja tead on loomulikult ok! 🙂
Mul alla aastane veedab 3 päeva nädalas ( enamus
päevast, ööuneni) juba kuu aega k
*ei lastud löpetada 😀 *
– Kindlasti minu vanemate juures, kuna läksin öppima,
enne seda oli pm sama palju, et saaksin kodus midagi
teha ning et mehega saaksime ka väljas käia. Ei imesta
kui laps suuremaks saab, et jääb ka ööseks, ta
jumaldab seal olemist 🙂
Vanaemad on juba lapsele selles mottes head
et nemad lubavad neil enamus ajast koike teha
mida ema-isa kodus ei luba 🙂 minu 5 aastane
kaib iga paev vanaema juures ja ka oobib seal.
Kuna praegu lasteaiast puhkus siis tehku oma
vaba ajaga mis tahab. Kaib kodus ja vanaema
juures ja vanaisa juures ka. Lapsele meeldib,
vanaemale-vanaisale meeldib- miks siis mitte.
Vaiksem 2 aastane kaib ka vahepeal seal aga
ooseks pole jaanud. Magab ainult kodus mujal
mitte. Mina olen ka selle poolt. Emal ka vaja
pea vahepeal tyhjaks saada et varskena
lapsega edasi tegeleda ja ses pole midagi halba.
Kas stressis ema on siis parem kui puhanud
ema? Minu tutvusringkonnas annavad ka
lapse(d) vanavanematele hoida ja vahel ka
ooseks. Mina selles halba ei nàe ja igati
normaalne. Isegi tahtsin koguaeg vanaema
juures olla 😉 tavaliselt viin lapsed korraga
vanaemale kui issi tool ja tahan korralikult
elamise àra koristada nii et teisest otsast keegi
kohe segamini ei ajaks 😀
Aga minule ei meeldi jälle need, kes lapsi
reisidele kaasa veavad. Väikesed lapsed ei taha
lennata ja nad ei taha võõras kohas elada ja
nad ei taha tundmatut toitu süüa. Ja et seda
selgeks teha nad karjuvad…palun hullud
vanemad lubage mind turvalise vanaema
juurde, kus on oma voodi ja pannkoogid. Kuid
kanaemad teevad pilt, et oi kui nunnu tita
nutab. Jätke lapses koju!
See kommentaator, kes kirjutas nii,
siis kus ta küll elanud on? Nüüd ta
vist seda lugedes, kindlasti viskab
sussid taeva poole, sest välismaal,
paljudes riikides on nii, et vanemad
peavad tööle minema KÕIGEST NELJA
KUUSE lapse kõrvalt!!! Mida ta küll
selle peale kostab?? Oleks huvitav
teada, aga vaevalt, et ta endast siin
märku annab.
Olen selle algse kommentaari autor nüüd, kirjutasin siia kuskile ka uue kommenaari kus seletasin oma mõtted natuke
rohkem lahti ja lisasin seletusi, võid lugeda! Tööle minek nelja kuuse lapse kõrvalt-mida sellest arvata? Olen ma imelik kui
arvan et see on ebanormaalne? Mis see vanema põhjendus peaks olema? Et tööl tuleb ju käia? Milleks teha endale laps kui
ei suudeta talle normaalset väikelapse elu võimaldada? Kui on tehtud otsus laps saada siis peaks ju ometi ka suutma tema
eest hoolitseda?!
Ma ei ütleks, et sa imelik oled aga üsna kitsa silmaringiga lihtsalt, kui kõik sinu jäikadest arusaamadest väljapoole jääv kohe
ebanormaalne ja ulmeline tundub. See, et meie riik võimaldab nii pikka tasustatud vanemapuhkust on muu maailma
kontekstis paras luksus. Sest päris paljudes, täiesti arenenud riikides lähevad emad tõesti tööle juba mõnekuuse beebi
kõrvalt ning laps jääb erahoidjaga või sõime. Mis ei tähenda nagu need emad ei hooliks oma lapsest või ei suudaks talle
pakkuda parimat, vaid nii näeb ette seadus ja nii ongi nende ühiskonnas tavaks. Tavaks ehk normiks ehk normaalsuseks 🙂
Mina olin väiksena pidevalt vanaema juures, tegelikult tundus mulle endale see isegi kauem, ema ütles, et olin seal ainult mõned
päevad. Aga alati oli huvitav ja minu meelest väga tore. Lapsed peavadki nägema asju väljaspool kodu ka vahelduseks 🙂
Mari on nagu väike nukupreili, kui on oma vanaematega! Niii armas vaatepilt!
Issand, ma flippisin praegu nii ära selle kommentaari
peale. Ei suutnud isegi postitust lõpuni lugeda. Oli
vaja kohe kirjutama tulla. Ausõna pistku p***e see
ulme arvamus. Mul pole last mitte kuhugi hoida anda
ja kord nädalas laps vanavanematele hoida on üks
helesinine unistus minu jaoks 🙁
Ma olen ka see “õudne” ema, kes vajaks oma aega.
Pole mul seda olnud 2.5 aastat. Noh ja arvestades
seda, et mu poiss läks aastaselt hoidu(soomes
lähevadki) olen ma vist siis sinu kõrval lausa 100x
rongaema(lisaks oma aja unistamisele : D ).
Sa võiks loo teha oma lapsepõlvest ja suhetest oma emaga.. Tundub, et sul ei olnud emaga nii soojad suhted nagu sul Mariga?
Igatahes, minu arvates laps peabki vanavanematega suhtlema, see ongi lapsepõlv 🙂
Mu emale ei meeldi, kui ma temast blogis tegelikult räägin, seega ma pean paraku ära ütlema 😀
Õige!!!
Ma arrrrmastasin väiksena vanaema juures olemist ! Kõik suvevaheajad olin pikalt maal ja ma ei
kujutanud oma elu ettegi muudmoodi. Kui siis augusti keskpaigas oli vaja tagasi linna tulla, et kooliasju
ostma hakata, siis oli pill lahti – kuidas ma saan oma memme sinna niimoodi jätta.?! Olen oma emale
tänulik, et oli nõus jätma mu nii pikaks ajaks maale, sest selle kohaga ongi mu kõige paremad mälestused
seotud 🙂
Mina veedsin kõik oma koolivaheajad oma vanaema
juures.Ja see on igati normaalne,et laps käib oma
vanavanemate juures nii tihti kui nemad või laps
soovivad.Ma saan aru kui ta nutuga sinna läheks oleks
probleem.
Minul on 2 tuttavat kes kurdavad et
vanaemad ei taha lapselapsi hoida ja nendega
tegelada.minu enda laps on 10 kuune ja kuna
ta on rinnalaps siis ei saa teda vanaema juurde
viia kuigi vanaema koguaeg ütleb et tahaks et
tibu tema juurde ööseks tuleks.:)ja kui mu tibu
nii suur on et saab minna siis mina küll
pooldan seda ,sest ta on osa lapse elust 😉
Ma siis puhta rongaema ju, elan oma tütre isaga juba
10 a lahus aga tütar veedab isa puhkuse jm pühad seal
ehk umbes 3/4 näd järjest AGA kes olen mina, et srdar
takistada? Eksole 🙂
Mu laps veedab sellest saadik iga suve maal, kui ma tööle läksin peale emapalga lõppu (50 k kaugusel). Olen esmasp-reedeni tööl
ja nv lähen maale nn temale külla ja puhkuse veedame koos :)Lasteaeda pole teda kunagi suvel jätnud, sest talle endal meeldib
maal ja palju sõpru seal. Ja ma absoluutsel ei tunne end süüdi, sest mulle meeldib, kui ta saab palju aega oma vanavanemate ja
vanaemaga veeta ja ta ise ka suvel õnnelikum maal, kui linnas nelja seina vahel 🙂 Ega sellepärast keegi kedagi vähem ei armasta 🙂
Minu lapsel on ka vanavanematega vedanud ja nad
tahavad ka temaga tsillida ja mängida 🙂 Meie mehega
käime üritustel ja rannas ntx, ning naudime niisama
üksteise seltskonda 🙂 Laps veel pisike nii, et öösel veel
kodus aga vanaemad tahaks juba last enda juurde
ööseks, siis saaks kauem nunnutada haha 😀 Aga see
kohe kindlasti ei tee mind kehvaks emaks, et ma tahan
oma last sotsiaalseks õpetada 🙂 Ja vanavanemad on
sama pere nagu mu oma mees, ainus vahe on et me ei
ela ühe katuse all ja ei jaga voodit 😀 Mina arvan, et sa
oled võrratu ema ja see kes selle kommentaari kirjutas
oli mingi sinu hater kellel pole lapsi ja tema sõpradel
ka mitte sest nad on hoopis alakad kõik 😀
Mina olen selle kommentaari põhimõttel siis hull
rongaema ?
Kuna elan soomes ja pole varjantigi kellegile lapsi snda
siis suvel ma muud ei teegi kui sokutan igasuguste
meelitustega lapsed vanemate juurde et saaks
veidikenegi omaette olla ja lihtsalt puhata. Reisidel
käime ka vaid kahekesi sest no andke andeks aga oma
aega on ka vaja…muidu ant lapsed, lasteaed ja jälle
lapsed.
Mari on minu arust igal pildil megaõnnelik. Ja mingid
reisid teda juba ei morjenda ?
Hehe, on ka ikka teistsuguseid pilte kah :D:D
Ma ei saa aru, mis inimestel viga on ja tahavad teiste elu täiega elada. 😀 Nagu täiesti normaalne,
et laps vahepeal ikka vanavanematega ka on. Mina elasingi näiteks vanaemaga kogu aeg ja
vanaemad käisid linnas tööl ja mu elukaaslane kasvas oma vanavanematega. Pole nagu, midagi
katki jäänud sellest. 😀 Ei tunne et omg olen ilgelt hüljatud olnud. Täiesti normaalne oli niimoodi.
Et ma arvan, et inimestel, kes sind muudkui kritiseerivad, et neil endal läheb elus halvasti ja siis
elavad oma viha sinu peal välja.
Sa oled Marile super ema ja ära lase kellelgi end selles kahtlema panna. 🙂
Minu pliks ka tihtipeale vanaema juures… mis tihti
tegelt. Vb 3-4 korda aastas. Nt siis kui me kruiisile
(MIDA sa võtad last jooma kaasa? ) või kui käisime
türgis (ma ei hakanud 2 aastast lennukiga
traumeerima ja jällegi joomatuurile kaasa võtma :D) ,
lisaks oli ta nädal suvel siin vanaema juures närvi
puhkamas lasteaiast. Sorri et ma puhkust ei saa veel ja
tahaks lapsele puhkust anda. Ta käiks seal tihedamalt
isegi kui vanaema ei elaks 150km kaugusel.
See pole ausõna kellegi teise asi kobiseda et su
LAPSELE meeldib olla vanaemaga või vanaisaga või
äkki isegi tädiga.
Lapsed ei usaldagi muidu kedagi kui emme issi küljest
lahti ei saa :S
Minuarust nii rove kui naised raagivad
joomatuuridest, ausalt nagu milleks.
Kas ilma alkoholita uldse ei saa voi, veel hirmsam kui
on juba pisikesed lapsed peres, kuidas sa oma lastele
seletad, et alkohol on halb voi oled ok sellega, et 12
aastane laps kusagil end purju joob, sest see kodus
tavaline asi.
See alkoholi kultuur on lihtsalt vastik, taiesti mottetu
keha ja aju murgitamine.
no tegelt ma ei osanud end sõnastada. ütleme siis et napsutama? jalga diskosaali keerutama koos väikese kokteiliga?
lapsega koos ma ei joo isegi siidrit, temast eemal olles sooviks siiski veits rummi koolaga juua, eksole. kord aastas. andesta, et
ma ka inimene olen 😀
Mind võtab ka see sõnatuks et noor? ema käib JOOMATUURIDEL. Puhkusest ja kõigest saan aru ja kahe käega poolt et vanemad
peavadki puhkama ja side lapse ja vanavanemate/sugulaste vahel on tähtis. Aga et lapsevanem lähebki konkreetselt jooma, see ei
mahu pähe mulle lihtsalt. Aga eks inimesed ongi erinevad.
Kas on parem, kui vana ? ema läheb joomatuurile? Ma küll ise ei tea, mis on “joomatuur” aga kui ma läheks ala sõpradega kruiisile, siis ma ka ei võtaks last kaasa. Ja kui ma läksin sõbrannadega veinile, siis see on konkreetselt JOOMA minek, kuhu ma samuti last kaasa võtta ei oleks tahtnud ega vajalikuks pidanud. Joomine ei tähenda alati maas lääbakil ringi roomamist ju 😀
Vahet ei ole- noor või vana. Minul seostub joomatuurile minek ikkagi sellega et juuaksegi lääbakile. Või olen asjast
valesti aru saanud, ma ei tea, ise joomatuuridel ei käi. 😀
Ma olen su blogi ikka päris kaua aega lugenud aga ma pole ikka aru saanud, kas Kardo ema elab teiega koos? Hetkel vist kuskil
aiamajas või saunas?:D Aga muidu nagu elab teiega? Või mismoodi teil see eluke seal käib? 😀
No krundil on kaks maja. Üks on saunamaja, teine peamaja. Saunamajast on ehitatud väike korterike, seal elab Kardo emme jah. Veits nagu “omaette” aga tegelt ikkagi siin 😀
Ah et nii ulme kohe 😀
Minu laps on igal suvel peaaegu terve suve maal
vanaema juures. Ta tahab sinna minna, mina teda
selleks ei sunni. Ka lasteaia ajal soovis ta aegajalt
hoopis vanaema juurde puhkama.
Ma vist olen selle kommenteerija arvates kohe eriti
ulmeliselt halb ema.
Sellise kitsa silmaringiga inimesed sünnivadki sellest, et
väiksena on nelja seina vahel elanud ja päevast-päeva
oma vanematega koos olnud. Mina olin ka väiksena,
isegi noore tüdrukuna, väga palju oma vanavanematega.
Ühed elasid maal ja teised linnas. Ma ei leia, et ma olen
“ulme” välja kukkunud. Samamoodi käin hoidmas vahel
ühe perekonna lapsi, kes olidki alguses minule täiesti
võõrad. Elu on pisut muutunud ja vanemad tahavad ka
vahel enda jaoks aega. Kuidas saaks arvatagi, et lapse
oma vanematele või isegi hoidjale jätmine, on kohutav
tehevus. Peaasi, et lapsel oleks hea olla, seda kas
hoidjaga mängides või vanavanematelt tarkusi korjates.
Ja kui kommentaari autori eetikanormidesse selline asi
ei mahu, siis ausalt öeldes on pisut kahju 🙂
Teil on vedanud, et vanavanemad nii lähedal ja olemas on. Mul pole lapsi kunagi kuhugi hoida anda ja vanavanemaid näevad ka
harva. Üle kolme aasta olen iga jumala päev lastega rakeks olnud 😀 üks aastane ja teine kolmene 🙂
mina ilmselt páris halb ema, siis.
mu neiu oli poolteist aastat vana, kui láks minu ema
juurde soome kaheks nádalaks.
mina káisin tööl ja emal oli tol ajal just puhkus suvel.
ja nyyd tuleb ema eestisse, laseb minul nádalaks kodust
puhkama minna, et saaksin ka veidikene kodust eemale.
paneb imestama, kuidas inimesed ikka mōtlevad.
iga inimene tahab ju puhata, olgu see ükskōik mis
tegevuse náol.
Meil käivad mõlemad plikad vahest minu ema juures
ööseks ? see on nagu mingi seiklus neile kui vanaema
ja vanaisa jälle on valmis nendega maid jagama ?
elasime esimese lapse sündides minu vanemate
juures ning suht tihti võttis mu ema lapse ja tegeles või
läks te aga jalutama…et meie saaksine puhata või
kasvõi lihtsalt poodi minna ?
Seega minu arvamus on, et on hea kui lapsed on ka
vanavanematega lähedased ? hea lastele ja ka
vanematele ning loomulikult ka vanavanematele ?
No mul näiteks olid hiljuti mõlemad lapsed ema
juures maal. Nimelt ema elab harjumaal ja mina ise
viljandis ja oli tõesti hea vaheldus kui lapsed oli
nädala maal vanaema juures. Neile endale meeldis
seal väga sai joosta vabalt õues ja teha kôiksugu
muid asju koos vanaema ja vanaisaga. Lapsed olid
isegi korralikumad kui kodus olles ?? seega kui
oleks mul võimalik lapsi maale ema juurde
tihedamini saata siis saadaks ka ??
Mina oleksin küll väga õnnelik et mu lapsel oleksid vanavanemad, kasuema ja päris isa mul küll alles aga nad ei saa
iseendagagi hakkama.. nii ma siis elan mehe ja 2lapsega , mees ka nädala sees tööl, näen ainult nädalavahetuseti. Vahel
tahaks küll et keegi hoiaks mu lapsi et saaks puhatagi natukene aga sellist luksust ei ole ?
Järelikult pole sellel tegelasel väga palju tuttavaid, kui
mitte keegi tema tuttavatest ei reisi või lapsi hoia ei
anna vana vanematele.
Ma olen jõhkralt kade, et mu lapsel ei ole nii vingeid
vanaemasid kelle hoolde vahest last anda. Kas või
selleks, et mehega korralik keretäis keppi teha. 😀
Noisver küll. Ma tean vaid paari
sellist kanaemmet, kes ei ole nõus
last kellelegi teisele jätma. Nad on
ka sõprade naised, mitte sõbrannad.
Sõbrannad on ägedad!
Õnneks!
Iga normaalne perekond hindab ka
vanavanemate-lapselaste suhet.
Ei tea, kauaks neid vanavanemaid on
seega võiks neil lasta just
võimalikult palju aega koos veeta.
Toredad vanavanemad tavaliselt
soovivad igal võimalusel lapselast
näha ja osa võtta ka unejuttude
lugemisest ja hommikusöögi
valmistamisest 🙂
(muidugi tööl käivatel vanavanematel
on ilmselgelt vähem energiat ja
võimalusi, kui kodustel, aga see on
juba teine lugu).
Mallukas, anna julgelt laps oma emale
ja Leale hoida, mina kiidan Su
teguviisi heaks! Ja reisida tuleb
siis, kui selleks soovi on.
Need kommenteerijad… on kibestunud
töllakad, kelle päeva parim hetk on,
kui saab midagi halvasti öelda.
Ahjaa. Või siis ei näe töllakad
lihtsalt üle oma ninaotsa, et nende
eluviis tegelikult ei ole õigem ja ei
peagi sobima teistele peredele.
Inimesed on erinevad. Daah.
No tegelikult ka see kanaemmeks kutsumine on paras halvustamine, eriti, kui sa ei tea, mis põhjusel inimene selline on. Mul näiteks üks perekonnnatuttav on ka jube “kanaema” aga seetõttu, et tal lihtsalt pole kellelegi last anda ja ta on nii harjunud, et ei kujutaks enam seda ettegi, et läheks kuskile lapseta. Aga no minu meelest kui inimene ise rahul ja õnnelik on, siis on ju hea.
Inimesed ON erinevad, sinna pole midagi teha. Nt Türki oleks mina tahtnud Mari kaasa võtta, aga Kardo ei tahtnud 😀
Ja no minul on täiega vedanud, et on inimesi, kellele last anda, kes on osa tema perest ja kellel on aega ja võimalusi hoidmisega aidata 🙂
Ma olen ka “kanaema” siis 🙂 Aga tglt
ongi minu asi selles, et mul ei ole
lapsi kellegi hoolde jätta, et ise
kuhugi minna! Seega olen ma harjunud,
et käimisi ja tegemisi tuleb valida
vastavalt sellele, kus lastega ka
kannatab olla jne.
Ja olles siukse eluga harjunud, ei
kujuta ma ka ette, et oma lapsed
nädalaks v kauaks iganes kellegi
teise hoolde jätaksin 😛 Tean, et
neil oleks vanavanematega ka kõik
hästi jne, kuid enda igatsus oleks
vist liiga suur 😀
Samas ei eita ma, et vahel tunnen, et
tahaks natuke aega iseendale, meile
kahele 😛
Täitsa lõpp, mis pseudoprobleemid inimestel on 😀
Minu meelest on see väga tore, et laps ka vanaemadega
on.
Meil on näiteks nii, et vanaema elab üle tee, aga
lapselaps tuleb meelde ainult juhul, kui tarvis oleks, et
talle appi minnakse?
Mari ei oska veel kedagi aidata 😀 Kui just keegi ei vaja abi segaduse tekitamisel 😀
Marike on teisel pildil nagu väike armas Pipi 🙂
Jaaa! 😀
Minu arvates väga tore, et vanaema
ise küsib last enda juurde. Ei pea
käima pakkumas, et kas sa saaksid
teda vaadata. Ma olen sinu jutuga
100% nõus nii, et pikemat
kommenteerimist ei vajagi 🙂
Minu meelest on see ka hästi lahe, et inimene ise tahab ja tegeleb. Muidugi on kordi, kus ma ise ka olen küsinud, et kas sa saad võtta jne, aga enamasti tulevad sellised kõned mu emalt ootamatult, et kuule, mul täna igav, võtan Mari endale 😀
Minul ämm teatas eile, et neljapäeval peale tööd võtab mu poja ja toob ta reede õhtul tagasi.
Olen vaid rahul, et mu lapsel on vanaema, kellega möllata/olla/aega veeta. Ja kes tahab seda vabatahtlikult teha.
Ja ise saan samal ajal teha kodus midagi sellist, mida alla kolmese kõrvalt on raske teha, näiteks nagu kõikide pokaalide ja
klaaside pesemine, et korra aastas ka need puhtaks saaksid kapi klaasi tagant.