Tänane nägi välja täitsa tavaline pühapäev, mis hõlmas endas tiik-mänguväljak-sulistamine rutiini. Kahmasin kaamera ka kaasa ja tegin mõned pildid, sest ma olen esiteks jube õnnelik, et ma voodi alt Mari kaabu üles leidsin ja teiseks nägi mumm täna nii armas välja, et patt oleks pilte tegemata jätta olnud.
Mina muidugi nii suur vaatamisväärsus ei olnud – jälle puhta meikimata ja muud hirmsad lood, aga no Kardo tegi meist kolmest (ja poolest) ka ühe pildi. Aga muidugi on Mari fotogeenilisem ja teda mulle meeldib rohkem pildistada. Mis siis, et ma vahepeal selle jaoks sipelgapessa istusin.
Ma tean, et iga ema jaoks on enda laps kõige ilusam ja armsam ja nunnum, aga vot seda ma ette kujutada ei suuda, et kes siis kõige ilusam ja parem on, kui neid lapsi juba kaks, kolm, neli on? Mulle juba praegu tundub, et minu emakas ja Kartsi varuosad on juba enda absoluutse maksimumi andnud ja midagi paremat sealt küll välja pigistada võimalik ei ole 😀 Ei jõua ära oodata oktoobrikuud, et seda uut mudilast oma silmaga kaeda. Arvestades kodust tõestusmaterjali, väljub minust vaid väärt kraam!
10 kommentaari
Selle peale ütles mu sõbranna väga õigesti
“it’s a different love. You love them the same much
but it’s a different love, you don’t share that love in
between them”
Ehk et sa armastad oma lapsi võrdselt kuid see
armastus on erinev ja sa ei jaga ühte armastuse tunnet
nende vahel. Mõlemad lapsed on maailma kõige
ilusamad ja kõige armsamad.
Ma ise ei kujutanud ette kuidas ma siis seda teist last
ka sama palju ikkagi armastan jne. Aga näe armastan
ja nad mõlemad on nii ilusad. Ja nii armsad ja targad
jne aga erinevad.
Ma ei oska seda paremini seletada.
Väga kenad retuusid, kust selliseid saab?
Paavli kaltsukast sain 😀
Lahedad kiisu kõrvad.
Kas teil pole plaanis Mari tukka veidi trimmida? Pildil
tundub nagu oleksid tal juuksed silmade ees.
Vauuu, Maril nii lahe seelik! Kust ma omale lapsele ka sellise saaks? Tundub, et oleks vaja 😀
Mari on nagu kuskilt lasteriiete kataloogist
välja astunud modell, selline stiilne piff ;)!
Usu, sa armud koheselt. Ma ise mõtlesin ka aegajalt,
kuidas ma suudan veel kedagi niiiii armastada, aga vot
kohe kui välja lupsas olin ma tehtud mutt! Ja siis
loomulikult tekkis kohe esimese tõttu süümekad ?
Miks süümekad? Armastad siis rohkem või ? 😀
Ei noh, et SAMA PALJU saab ka teist ja
arvatavasti tulevikus ka kolmandat. Vot ei olegi
üks ja ainus enam 🙁 😀
Minu süümekad olid selles osas, et enam ei
jagunud aega vaid esimesele. Ta on nii hea ja
armas, ei löönud, ei teinud haiget aga ma nagin
tema hinges seda kurbust, eriti õhtuti kui voodis
olime. Kuigi kogu aja kui beebi magas, tegelesin
suuremaga (tol hetkel oli ta 2a 5k). Kammisin
juukseid, vaatasime koos multikaid, maalisime,
kleepisime jne. Kõike koos. Ikkagi nägin ma ta
silmis kurbust. Nutsin õhtuti aegajalt kui ta juba
magas.