Beebiootus PILDID

rasedus teeb koledaks või ilusaks?

20. juuli 2016

Mul on alati nii naljakas kuulda, kui naised ütlevad, et rasedus on tegelikult üks jube aeg ja mingisugusest “särast” on asi kaugel. Eks inimesed olla erinevad, aga ehk on asi selles, et ma ei ole kunagi olnud nii vormis ja trimmis, et mind häiriks punni minev kõht või väike lotinärakas lõua all. Mul on nad nagunii mõlemad kogu aeg olnud ja minu puhul on just nagu boonuseks see, et pekikõhukene vaikselt beebiga täitub, mitte seal niisama ei tolkne. Aga noh, ega see kõhnade ja ilusate inimeste elu ka kerge pole, eksole.

64468df687572a564254e038217bc65a

Ma tegelikult saan aru, et rasedusega kaasnevad paljud asjad, mis ei ole kuigi “ilusad”. Kuna ma olen nüüd teise raseduse rada käimas, olen ma neid sümptomeid rohkem kogenud, kui vaid esimesega. Näiteks on mul praegu jupp tegu, et ma aevastades püksi ei teeks ja, piinlik tunnistada, olen ma rohkem kui tunnistada tahaks, teiste inimeste kuuldes puuksu lasknud. Sorri, kui see natsa liiga palju infot on, aga no mida ma teha saan, kui mul kohati tundub, et mul reaalselt pole mingit kontrolli oma kehategevuste üle. Seda ma ei hakka isegi mainima, et ma vahepeal krooksu välja röögatan, sest noh, seda ma tegin enne rasedust kah :D Et jah, kuigi naiselik ja seksikas see kindlasti pole. Õnneks seda kõike juhtub enamasti koduseinte vahel ja Kardoga ma taipasin enne ära abielluda, et temal pole muud teha, kui leppida selle labase monstrumiga, kes minust saanud on.

Pange tähele, veel aasta tagasi kirjutasin ma isegi blogis sellest, kuidas ma mitte kunagi mehe ees ühtegi kehatoimingut ei teeks, sest noh, MINGI PRIVAATSUS võiks ju alles jääda suhtesse. Viimne kui kübe sellest kadus siin majas vist paar kuud tagasi, kui me kõik kõhugripis olime ja ma Kardole surijana armetult kähistasin: “Kardo, lohista mind peldikusse…”.

Ja olenemata sellest, et mu kõht on karvaseks läinud, mu näonahk oli vahepeal nagu eeltiinekal, ma ei oma enda keha üle kontrolli ja laienen igasse ilmakaarde, siis ma tunnen ennast lihtsalt nii ilusana ja nii kaua kuni mulle põlvini habe ette ei kasva ja hemmorroidid(?) ei teki, siis see ei muutu! Kui ma saaks, võiks ma vabalt kogu aeg rase olla, lihtsalt nagu välimuse pärast või nii, sest mulle tundub, et mu nägu läheb rasedana ilusamaks :D Muidugi mul praegu hea öelda, sest mul see “hull raseduse osa” pole veel käes, mil ma enam liigutada ei saa. Juba praegu vaikselt on magamine aina ebamugavam, aga noh, hetkel elan veel üle ja täna sain hakkama isegi bussile jooksmisega!

Ma tahtsin kirja ka panna, et milline see 27. rasedusnädal olnud on, aga noh, pole jälle midagi öelda. Tegelane rullib sees ringi ja mina paisun, mis muud.

Ma ei kujuta ette, et kas on siis kahte tüüpi naisi, et ühed, kellele sobib rasedus ja teised, kellele mitte? Mulle öeldakse jube tihti, et issake, kui hästi see rasedus mulle istub. Kas see siis tähendab, et ma muidu olen rämekas ja 9 kuud ilus? Ah, vahet pole, olen veel selle 9 kuu sees, saan nautida!

Ja kuna ma seda nii naudin, siis käisin eile viietunnisel (!) fotoshoodil, kus mu rasedus ja Kardo ja Marike igatepidi üles jäädvustati. Minu meelest peaks iga rase endast selliseid pilte tegema. Kui juba ennast ilusana tunned, siis saadki sellele kinnitust ja kui ei tunne, siis õige meikari ja fotograafiga hakkad tundma! Ma ütlen saladuskatte all, et ma loosin uuel nädalal ka ühe fotoshoodi välja just samade tegelastega, kes eile minust ilusaid pilte tegid. Ja no kui juba minusugusest krõllist SELLISEID pilte saab, siis vast igaühelt.

IMG_1891

Fotol: 27+4 rasedust Foto tegi: Fotoraat

Kuidas teil oli? Tunnete ennast rasedana ilusana või just pigem mitte nii kaunina? 

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

63 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Kristel 25. juuli 2016 at 19:18

    Kui ma rase olin, siis ma tundsin ennast maailma kõige kaunima naisena, vahet pole et ma ei saanud isegi jalanõudel paelu
    kinni siduda ja pidin lõpus mehe lühikesi pükse kandma :)

  • Reply Sinitihane 24. juuli 2016 at 11:45

    Ah, et lähebki raseduse ajal kõht
    karvasemaks! Ma siin ikka vaatan ja
    imestan enda oma üle, et kas ta oligi
    mul alati nii pikakarvaline ja ma ei
    pannud varem lihtsalt tähele või on
    see midagi uut. :)

    Aga pilt on tõesti ilus! Muidu need
    kõhufotod on alati sellised tohutud
    klisheed, et ma enam ei või neid
    näha, aga see on midagi uudset.
    Tahaks kohe ise ka, aga mina ei reisi
    nüüd küll enam kusagile, kus
    selliseid vetehaldja-pilte tehakse!

    Sa mis puutub siin kommentaariumis
    lahatud mõtetesse, mis ühel või
    teisel rasedaid naisi nähes tekivad…
    Iga kord kui ma näen korraliku
    õllekõhuga meest, mõtlen ma: “Ah!
    Selles kõhus oleks ühel beebil nii
    palju ruumi kasvada!”

    • Reply Mallukas 24. juuli 2016 at 11:50

      Mul esimese rasedusega oli vist isegi natsake karvasem, või uurisin ma siis ennast lähemalt kui nüüd viitsin :D Igatahes väheke karvasemaks läheb nagu jah teine. Muuseas, selle “vetehaldja” pildi jaoks ei reisinud ma ka kaugemale, kui 5 minta kodust, männiku karjääri :D Ilusaid pilte saab igal pool teha, ei pea päris vette ka ronima! :D

      • Reply Sinitihane 24. juuli 2016 at 13:24

        Ma elan paraku saksas suht
        industriaal-piirkonnas. :(
        No eks siin ole neid looduskauneid
        kohti ka, aga ei ole minul nüüd
        kaheksandal kuul enam jaksu neid
        otsima hakata ja veel vähem mingit
        normaalset fotograafi taga ajada.
        Pealegi ei ole mul sellist võrratut
        haldjakleiti ja pärga ka! ;)
        Aga eile sain hea idee, et kodus akna
        taustal saab ju kõhust ka lahedaid
        siluett-pilte teha. See ettevõtmine
        tuleb küll lähipäevil ära teha.

        • Reply Mallukas 24. juuli 2016 at 14:45

          Minu “võrratu haldjakleit” on mu pulmakleidi alusseelik :D:D!

  • Reply Katrin 22. juuli 2016 at 08:40

    pole ühtegi koledat rasedat naist
    näinud! Kes te end koledana tunnete,
    uskuge mind, ülejäänud näevad teid
    väga kaunina.
    Kuidas saakski üks naine, kes kannab
    last, üldse kole olla? Või-ma-tu!

  • Reply Elis 21. juuli 2016 at 21:48

    Neid kommentaare siin lugedes, arvan ma, et pigem on see
    “olen ilus” või “ei ole ilus” absoluutselt suhtumise teema. Mul oli
    ka raseduse ajal palju punne näos ja tuhat muud häda, aga
    sellegi poolest tundsin ennast üli ilusana :)

  • Reply meow 21. juuli 2016 at 21:03

    Mina ei tundnud ilusana end. Aga mitte ka just
    koledana. Kaalu tuli juurde vähe, kõht ei läinud väga
    suureks, näonahk polnud kunagi nii hea olnud.. Aga
    ikkagi… Mingit erilist mõnu ma sellest ei tundnud.
    Lõpuks kõndisin nagu part, sest oli tunne, et üks
    tegelane tuleb kohe välja ja.. No ei nautinud seda aega
    eriti. Riided olid iga päev suht samad, sest ei näinud
    mõtet uusi spetsasju tonnides kokku osta. Ja see ka
    kuidagi noh… Olen kontsa ja ilusate kleitide fänn, aga
    kui ikka enamuse ajast on rasedana mugav käia
    retuuside ja baleriinaga, no siis see ei lisa ka
    atraktiivsust :D ma üldse ei oodanud, et kõht ka ette
    tuleks, ma olen vist imelik…

  • Reply Kristi 21. juuli 2016 at 19:30

    Rasedus(ja veel enam sünnitus) ei ole
    minu teema :D Kui mina rasedaks jäin,
    ei osanud ma sellest midagi arvata.
    Ootused olid tänu onutütrele(kes on
    maailma kõige ilusam naine ja 2
    nädalat peale rasedust polnud tal
    mingitest lisakilodest vmt. haisugi)
    kõrged ja seda suurem pettumus, kui
    näonahk oli korrast ära, kilosid tuli
    nii, et arst igakord pead vangutas,
    ise tundusin endale kui emalaev,
    millel küte otsas- tohutu suur ja
    liikuda ei jaksa.. Ilmselt sellest
    kõigest tulenevalt ja hormoonidest
    olin korralik bitch ka. Peale
    sünnitust, mis oli liiga pikk ja
    liiga valus ja liiga tagajärgedega,
    oli see kõhuke, mis alles jäi natuke
    liiga kaua alles ja üleüldse minu
    jaoks suur üllatus(miks sellistest
    asjadest ei räägita?) ja üldse mõtlen
    üha tõsisemalt, et ülejäänud lapsed
    kas tulevad keisriga või veel parem,
    kellegi teise seest(pean siin silmas,
    esialgu vähemalt, lapsendamist), sest
    plaanis on neid kokku kolm. Minu õde
    aga, vastupidiselt minule, nautis
    seda kõike täiega. Käis ringi ja
    silitas oma kõhtu (minule oli see nii
    vastumeelt, et füüsiliselt oli kohe
    halb ja siiani enam ei kannata, kui
    mu kõhtu katsutakse :/ ), rääkis
    kõhubeebiga ja välja nägi imeline.
    Mitte, et ta muidu mingi koll oleks
    :D Aga mõni kohe särab.. Mina nende
    hulka ei kuulunud igatahes :P

  • Reply Silvia 21. juuli 2016 at 18:46

    Vauuuuu!!!! Niiii ilus pilt!

  • Reply K. 21. juuli 2016 at 13:39

    Sa oled täpselt nagu see laulja Niki :)

  • Reply Kristiina 21. juuli 2016 at 13:38

    Tundsin end ilusana kõigi kolme poisi
    ootusajal. ? Vähe sama teema, et kleidid
    sobisid rasedana nagu paremini. ?

  • Reply Mari-Liis 21. juuli 2016 at 13:03

    ma just ei tunne ennast rasedana ilusana. rasedust mul
    juba 25nädalat. pekikõht on asendunud peaaegu
    ilusaks raseda kõhuks, ja kõht meeldibki minu juures
    praegu rohkem. mul lausa selline tunne et kõik
    rasedad on mega ilusad ja siis olen nagu mina mingi
    troll :D mul oli enne rasedust aknega probleeme, aga
    nüüd on isegi rohkem, nägu on nagu miiniväli :D kui
    ma kunagi rohkem raseduse ajal ilusamana hakkan
    tundma, siis võib olla lasen isegi paar pilti teha, sest
    ootan ikkagi oma esimest last j tahaks mälestuseks
    miskit ilusat, eks näis :)

    ps! mulle nii meeldivad need raseda pildid sul.

  • Reply Annika 21. juuli 2016 at 11:43

    Minul oli ilus rasedus. Oksendasin 2 korda ja iiveldus
    tunnet peaaegu et polnud. Aga iga päev pidin
    lõunauinaku tegema, muidu hakkas halb ja süda
    peksma. Raseduse lõpus olin idk-s kõhuvaluga aga
    seegi läks üle :) kokkuvõtvalt ei hirmutanud mind
    rasedus ära ja tundsin end ilusana ka :)

  • Reply Elona 21. juuli 2016 at 10:05

    Mina tunnen end rasedana hästi. Juuksed on mõnusad
    paksud, armas punu on ees. Pisike siblib kõhus ringi :)

  • Reply Laura 21. juuli 2016 at 09:45

    Vot mina tunnen küll ennast nagu kõige koledam troll
    maailmas.. Näonahk on rõve (isegi kaela, õlgade ja selja
    peal on mõnusad pirakad punnid), kõht on raseduse lõpuks
    sama karvane kui mehel kui sellise mühinaga neid karvu
    juurde tuleb (15 nädal jookseb alles ja ilus tihe karvkate
    peal juba, õäk) ja igaüks kes ei tea et ma rase olen arvaks
    lihtsalt et ma olen sitaks paks oma punnis kõhuga…sisse ka
    enam tõmmata ei saa :D juuksed lähevad ülehelikiirusel
    rasvaseks ja langevad meeletus koguses välja. Jalakarvad
    kasvavad ka kolekiiresti, ei jõua jalga lõpuni raseeridagi kui
    otsast juba uued karvad välja turritavad (ok natuke liialdan
    aga tunne on küll selline).
    Saaks siis ma istuks koguaeg kodus teki all teleka ees,
    nosiks marineeritud kurki ja heeringat. Mis ma ikka inimesi
    traumeerin oma väljanägemisega.

  • Reply Jaanus 21. juuli 2016 at 08:21

    Minu kaasa oli raseduse ajal väga ilus. Kuigi mõlemad
    kulgesid päris raskelt. Nii raskelt, et vahest ajas
    mindki kergelt iiveldama. ☺
    See imearmas pruun jutt üle kõhu, see mõnus ümarus,
    see armas kohmakus, see emaduse sisemine sära.
    Kirsiks tordil oli veel selline veidi segane,
    lõdvestunud, võidurõõmu ilme peale narkoosist
    ärkamist.

    • Reply Aveli 21. juuli 2016 at 12:41

      hahah :D

  • Reply Egle 21. juuli 2016 at 07:53

    Super ilus pilt! :) Kuidas selle loosimise teed? Ma pole rase, küll aga kohutavalt ebafotogeeniline. Salamisi olen alati tahtnud
    minna photoshooti tegema, aga nähes, milline ma tavaliselt piltidel (ja ju siis üldse elus? :D ) välja näen, matan selle mõtte kohe
    maha. Kui su kolmik suudab imesid teha, prooviks kätt selles loosimises… ja siis ei tea, kas loota võitu või mitte. Mugavustsoonist
    välja saamne oleks päris raske mu jaoks. Almaš taevaiša… :)

  • Reply J 21. juuli 2016 at 07:40

    Rasedusaja kõhu kohta on ütlus et kui ei saa lamedaks siis vähemalt saab siledaks. Ja need naised kes
    ütlevad et rasedus on jube asi, siis tõesti seda ta ka minu jaoks on, ma võin sul aidata mõista. Tuleta
    endale meelde enda elu suurim pohmakas kus sa äkki(?) isegi oksendasid päev läbi, ja korruta see 280
    järjestikuse päevaga, jube eks. Lisa veel juurde oma elu kõige jubedamad pubekapunnid, üleväsimus,
    masekatunne, peavalud, kõhuvalud, kõhukinnisus, jalakrambid, üle keha paistetus ja paisumine. Täpselt
    nii mina ennast tundsingi, nägu oli nii ära vajunud, kui kergitasin kulme et ilus pilt saada siis hakkasin
    oksele. Ma ei taha enam kunagi rase olla, vähemalt kõrgem jõud õnnistas/mõistis mind nii palju et andis
    mulle kaksikud :D

    • Reply Aveli 21. juuli 2016 at 12:42

      Hahah, hea lugemine ja vedas, et sa siis enam kannatama seda uuesti ei pea :D

  • Reply Kelli Vassiljev 21. juuli 2016 at 07:30

    Ma olen nii kade nende inimeste peale, kelle
    rasedus on kui ilus lilleline aeg. Mina tundsin
    end jubedalt, enamus aja iiveldas, enamus aja
    veetsin wc kaisus ? Vahepeal sattusin
    haiglasse (24’ndal nädalal algas ennaegne
    sünnitus, saadi pidama õnneks ?), juurde
    võtsin 24kg ja see oli kohutav. Vedelik kehast
    ei väljunud ja no, mis saab olla meeldivat selle
    juures, kui viimase kuu? Vist oli kuu, pidin
    tegema diureesi (kõik mis sisse jood ja välja
    pissid, tuleb ära mõõta), ei olnud sugugi
    mugav kuskil käia, kui tead, et pissile pead
    minema koju, kui just mõõdukannu kaasas ei
    taha tassida. Aga ei noh :D nüüd on pojake
    kohe-kohe kahe kuune ja see kõik tasub end
    ikka korralikult ära! ?

  • Reply vaarikas 20. juuli 2016 at 22:46

    nii ilus pilt!

    mina tunnen ennast ka nii koledana, praegu on rasedust 25 ndl-t aga olen enda arust totaalne emavaal. Tegelikult seda veidi ka
    objektiivselt võttes. Jäin rasedaks suhteliselt enda maksimumkaalus, peale jõule, pühadekilod olid veel mõnusalt puusadele ja
    kõhule talletunud. Lisaks hakkasin reaalselt juba esimesest rasedusnädalast juurde võtma, alguses tegin ikka kõvasti trenni ja
    jälgisin päevast kaloraazi aga keha lihtsalt talletas iga grammi. Nüüdseks olen kuskil 12 kilo juba juurde võtnud, lisaks on käed-
    jalad kõik vett täis, paistes. Sealt võib-olla ka need kilod ja emavaala tunne. Teised küll ütlevad, et olen ilus aga see on ilmselt
    rohkem lohutuseks öeldud :D rasedapilte tahaksin minna ka tegema. Teiste omad on kõik nii ilusad. Aga kurat, kui ennast seal ette
    kujutan (+ kui mõtlen veel ca 10 ndl juurde endale), siis hakkab hirmus. Ilmselt ei suudaks neid pilte kunagi lauasahtlist enam üles
    otsida ega vaadata :D

  • Reply Grisha 20. juuli 2016 at 22:14

    Tegelt oled väga kena (tumeda peaga eriti, blond on
    kuidagi võlts minu jaoks), aga nüüd tuleb mängu minu
    foobia—tätokad. Need on überjubedad, et ka kauneim
    pilt lihtsalt kustub…

  • Reply A. 20. juuli 2016 at 22:10

    Sry, et ma teisest asjast
    kommenteerin, aga mujale ka nagu ei
    oskanud kirjutada.
    Sa mingis ühes oma hiljutises laivis
    ütlesid, et laivimine on su blogimist
    vähendanud, kuna räägid palju juttu
    juba videos ära ega oska peale selle
    enam väga millestki kirjutada. Kas sa
    pigem ei tahaks siis laive vähendada?
    Blogi jäädvustab asju mu meelest
    paremini. St postitusi ikka loed
    kunagi uuesti, aga kas tunni
    pikkuseid videosid viitsid vaadata?
    Ma niisama mõtisklen siin, mitte
    üldse paha pärast;) Videosid võib ka
    ju olla, aga lihtsalt…. vähem?
    Muiudu ühel hetkel vb tunnedki, et
    nii, enam ei blogigi… :O See oleks
    ju kurb, sest su blogi on seni üks
    hea asi siin ilmas. Aga vb ma
    vanamoodne inimene, kellele meeldib
    rohkem lugeda kui tund aega laivi
    peale kulutada. Väga paljud
    eelistavadki vist jh videosid.
    Aga millest kirjutada? Kõigest,
    millest siiani. Oma tegemistest,
    mõtetest, situatsioonikirjeldustest,
    uudistest….

    • Reply M. 20. juuli 2016 at 22:58

      Arvan sama, et pigem rohkem blogipostitusi
      kui facebooki live-e. Tunnen täitsa puudust
      neist hetkedest kus saab omaette vaikselt su
      postitusi lugeda ?

      • Reply Mallukas 20. juuli 2016 at 23:02

        Ma ju blogin IGA PÄEV :D

  • Reply Sirts 20. juuli 2016 at 21:52

    Mina sirvin ka tihti oma kõhupilte ja imestan kui
    kaunis ma olin. Tundsin end mõlema raseduse aeg
    kõige ilusama naisena maailmas. Võtsin mõlema
    rasedusega ligi 12 kg alla, mitterasedana pole kaalu
    langetamine õnnestunud. Lisaks on kõik mu ülekilod
    kõhul ja seega rasedana ei pidanud ma oma kõhupeki
    pärast muretsema ja täiega nautisin et mul ilus suur
    kõht oli. Sain muretult öelda et jah ma tõesti olen rase
    mitte lihtsalt pekise kõhuga. Kui oleks minu teha siis
    oleksin kogu aeg rase, aga sünnitada küll enam ei
    tahaks, see oli kohutav. Esimene laps sündis 45 tundi
    ja tehti erakorraline keiser, teine sünnitus kestis 31
    tundi ja sünnitasin ise. Loodan väga et saan ka
    kolmandat korda rase olla ning et siis läheb sünnitus
    ka kiiremini.

  • Reply Liisa 20. juuli 2016 at 21:49

    Mina tundsin ennast kohutavalt koledana. Piltidelt
    vaadates olingi kole. Ma ei suutnud rasedust üldse
    nautida tänu sellele. Näonahk on siiani alates
    rasedusest aknene (kuigi juba 5a sünnitusest). Sooviksin
    juba väga perelisa saada, aga rasedus oli minu jaoks nii
    raske emotsionaalselt ja füüsiliselt, et lükkan kogu aeg
    plaane edasi…

  • Reply Nimi 20. juuli 2016 at 21:35

    Minul teine rasedus ja tunnen ennast ka ilusana jälle ;D
    Mulle tundub, et rasedana kõik kleidid sobivad mulle yli
    hästi:D kui rase polnud, siis nagu ei oska neid kanda ?

  • Reply Kristiina 20. juuli 2016 at 21:33

    Ma poisi aeg tundsin end ilusana, aga plika aeg ma ei
    tahtnud peeglisse vaadatagi?
    Mitte, et ma mingi iludus oleksin, aga vot see aeg ma
    olin ikka tõeline peletis ja alati tuli nutt peale, kui
    nägin ilusat naist. Isegi mehega seksimise jätsin, sest
    ma tõesti jälestasin ennast. Aga noh nüüd kui ära
    sünnitasin, siis olen ikka samasugune peletis ja mul
    jummala savi ?
    Aga tõesti-on naisi, kes säravad terve raseduse?

  • Reply Kelly L 20. juuli 2016 at 21:29

    Pidasin kahjuks terve raseduse
    rasedusaegset deprekat. Ei julgenud
    väga väljaski käia sest nägu oli peas
    nii jube. Akne ja suur kartulinina
    tuli ka :D . Peale sünnitust (mis
    oli nagu niiiiiiiiiiiiiiii kerge)
    mõistsin, et oleks ka tahtnud niii
    väga raseduse ajal pildistama minna
    ja seda imelist aega jäädvustada läbi
    ilusate piltide. Rasedus on tõesti
    imeline aeg ning kahju, et seda aega
    ei väärtustanud. Aga pole hullu, küll
    see teine ka kunagi tuleb :D . Hetkel
    oleks imelahe, kui saaks nüüd enda
    5kuuse lapsega minna ilusaid pilte
    jäädvustama :) .

  • Reply Hedy 20. juuli 2016 at 21:17

    Raseduse alguses oli nii paha olla, et siis oli
    suva milline välja nägin ?. Aga nüüd (28+6)
    tunnen ennast ilusana- näonahk korras, ilus
    jume, juuksed natuke tihedamad jne. Ainuke
    jama on see, et jalad ja selg valutavad. Jube
    paksuna ka ennast ei tunne, pigem ootan seda,
    kui armas kõhuke veel suuremaks läheb☺️

  • Reply nt 20. juuli 2016 at 21:08

    Ise pole õnneks rasedust kogema
    pidanud aga kõrvalt vaadates tundub
    küll, et mõnele lihtsalt sobib
    rasedus ja teisele mitte. Mu üks
    sõbranna säras läbi kogu raseduse ja
    muutus iga päevaga aina ilusamaks, mu
    sugulane oli aga nagu õnnetu paisunud
    pall. Tegelikult neid, keda rasedus
    kauniks teeb, tundub üsna vähe
    olevat, enamus naisi näevad üsna
    kohutavad välja, kui last ootavad.

  • Reply ml 20. juuli 2016 at 21:04

    Mina tundsin ilusana. Raseda sära oli kenasti olemas ja näha, sain pidevalt komplimente ja arvati, et sünnitan poja, sest siis pidavat
    ilusamaks minema. Tütre sain :P Ja just, ka mulle meeldis mu kõht, sest 9 kuud ei olnud see niisama paks, vaid seal toimus elu, ei
    pidand kõhtu sisse tõmbama, kõndisin uhkelt oma punnkõhuga, mis mulle minu arust täiega sobis.

  • Reply väga väga naine 20. juuli 2016 at 20:59

    Esimese rasedusega olin megakaunis, aga nautida seda ei saanud – kaheksa kuud iiveldas, ainult päris alguses ja päris lõpus mitte.
    Kusjuures seks aitas iivelduse vastu – ok, mingi kasu sellest kaunidusest siis oli vähemalt!
    Teisega olin suht kena – kuigi võtsin natuke ülemäära juurde, olin vaimult täiesti puru on lahkuminekust lapse isaga ja mul poleks
    rohkem kama olla saanud, kuidas ma välja näen.

    Mul on üks dokumendifoto sest ajast ja üks niisama-foto. Nende kahe pildi pealt ütleksin, et kuskil raseduse keskpaigas läks nägu
    vähe paksuks, aga raseduse lõpukuudel polnud seda enam üldse, nägu oli isegi kõhnem kui muidu.

  • Reply Maria 20. juuli 2016 at 20:57

    Ei tundnud ennast ilusana ei esimese ega teise lapsega. Riided ei läinud selga ja need mis läksid need ei
    hoidnud ilusti. Peale selle tundsin ma ennast paksu ja ammu mitte seksikana. Pealegi teise lapsega mul
    oli rasedusaegbe diabeet vaata et käes suhkur kõikus üles alla ja oli vastik olla. Pluss see et varba peale
    tekkis mega lõhe. See valutas. Peale selle veel olid mul teise lapsega jubedad kõrvetised. Nüüd ma enam
    pole rase ja olen õnnelik inimene ja ei kadesta ühtegi rasedat. Sünnitust ma ka muidugi ei nautinud. See
    oli lihtsalt niiiiii valus ja õõvastav et ma kartsin et ei suregi ära!!! Sünnitused tegelt olid ilma muredeta.
    Ise sünnitasin…. Aga see oli lihtsalt niiiiii rämedalt valus. Teist last oli juba seepärast valus sünnitada et ta
    oli 4 kilo 70 grammi. Pirakas TÜDRUK. :D

  • Reply M-L 20. juuli 2016 at 20:53

    Mina tundsin end ka rasedana nii
    ilusana. Eriti lahe oligi see, et kui
    ennast sättida ja ”mukkida,” ilusad
    riided selga panna ja välja minna,
    siis see oli alati kuidagi minujaoks
    eriline tunne, kõik nagu vaatasid, et
    ooo ilus naine(ei egotse, okeiii :D),
    aga see kõht teeb ju asja veel
    ilusamaks :D

    Ma sünnitasin mõniaeg tagasi, aga
    rase tahaks küll jälle olla, see oli
    nii lahe aeg minumeelest. No okei.
    Oksendamine ja alguses 24/7
    iiveldamine, jalgade krampi minek,
    lambist keset ööd ei olnud just teab
    mis lahe, aga need asjad pole
    lõppkokkuvõttes üldse meeles, kui
    midagi, mis oleks kuidagi halb olnud.

  • Reply Mia 20. juuli 2016 at 20:38

    Vau super ilus pilt! :D

  • Reply Kadi 20. juuli 2016 at 20:31

    Mina ei tundnud end üldse ilusana ja nüüd peale
    sünnitust ammugi mitte :(

  • Reply M 20. juuli 2016 at 20:28

    Kas kirjutad fotoshuudist veid lähemalt ka? Kust pärit
    need kaunid lillepärjad?

    Ise tunnen ennast täna suht paksuna (22 nädal
    käimas) ja kui sinu ilusaid pilte nägin tegi kadedaks
    küll ?

  • Reply Liisu 20. juuli 2016 at 20:26

    Tunnen ennast ikka nii nagu alati olen tundnud:)

  • Reply Kerttu 20. juuli 2016 at 20:25

    Ma ei saa öelda, et ma ennast ilusamana tundsin küll
    aga imelisena. Minu sees kasvas uus elu ja kuigi
    rasedus on ju nii igapäevane nähtus maailmas siis
    arvan siiani, et see on lihtsalt hämmastav ja vapustav
    ja imeline :)

    Endal kahjuks väga raske lapsi saada, sel aastal kaks
    rasedust lõppenud väga kurvalt. Kogun jõudu, et
    uuesti IVF tee jalge alla võtta.

  • Reply A. 20. juuli 2016 at 20:21

    Meeldis esimene rasedus, meeldib ka
    teine. Esimesega kasvas pmst ainult
    kõht ette, seega nuriseda ei saa.
    Näost olin nii ja naa. Mul algasid
    unetud ööd juba raseduse ajal (mida
    ämmakas üldse uskuda ei tahtnud) ja
    magamatus ei ole ilus asi vaadata ei
    rasedal ei mitterasedal. Muidu on
    rasedus ülim aeg elus! Lapse sünd ja
    kõik järgnev muidugi ka, kuid
    arvestades raseduse lühiajalisust ,
    siis on see siiski väga eriline,
    kordumatu ja ilus aeg. Oleks ilmselt
    veel paljupalju kordi elus rase, kui
    keegi need laspekesed ka üles
    kasvataks :D Aga olen realist ja üle
    kahe ilmselt ei võimalda…seega…
    nuuks.. mu viimane rasedus on käsil.
    Ahjaa, on küll naisi, keda rasedus ei
    kaunista, ja need on need naised, kes
    suitsu kimuvad, ülimalt labase jutu
    ja sõnavaraga on, alksi tarbivad jms.
    Ülejäänud rasedaid on ikka ilus
    vaadata:)

  • Reply Liivi 20. juuli 2016 at 20:18

    Ma tundsin end iga raseduse ajal ilusana, isegi siis, kui ma kaalusin lõpuks 88 kilo ja surusin tagumiku number 42 pükstesse. Aga
    seda tõesti ainult raseduse ajal, ilus peegelpilt kadus kohe, kui punnis kõht asendus lötaka pekist kõhukotiga, mida kandis suur
    tagumik. :D

    Ps! Pilt on suurepärane ja ootan huviga teisi. :)

  • Reply C. 20. juuli 2016 at 20:18

    Mina ei tunne ennast üldse ilusana. Terve mu nägu,
    kael ja dekoltee on täis jubedat aknet ning mitte miski
    ei aita ka selle vastu. Mul pole isegi pubekana sellist
    aknet olnud ja enne rasedust polnud kusagil ühtegi
    punni. Eelmise raseduse ajal oli täpselt sama jama.
    Natuke paksuna tunnen end ka, aga selle pärast väga
    ei põe.

  • Reply Liina 20. juuli 2016 at 20:17

    Mina tuntsin ennast koledana koguaeg

  • Reply Kristin 20. juuli 2016 at 20:14

    Kõik oleneb päevast aga enamasti tunnen
    ennast ilusana :)

  • Reply Miska 20. juuli 2016 at 20:14

    Mina ootasin kaksikuid, mu kõhus oli raseduse viimases otsas umbes 6,5 kilo tittesid pluss nende platsentad ja muu kraam, ma
    magasin paar kuud vaid tugitoolis poolpüstises asendis; kui ma poodi läksin, siis kamp mehi hüppas minu tee pealt sõna otseses
    mõttes kahte lehte laiali, kui mina sinna purjetasin (silmad olid neil õudu täis). Mis sa arvad, kui ilusana ma end tundsin? :D Pigem
    oli kogu aeg selline tunne, et kui ekstreemseks see asi veel minna saab? Ooo ja sai, oi kuidas sai. :)

  • Reply E. 20. juuli 2016 at 20:13

    Hah. Ma ka esimest rasedust nautisin ja tundsin
    ennast nii ilusana. Mis siis, et 5 kuud ainult
    peldikupotti kallistasin ja midagi peale puu- ja
    juurviljade sisse ei läinud. Ikka arvasin, nii ilus aeg.
    Jäin teist korda rasedaks ja üle poole raseduse ajast
    ma mõtlesin, et saaks see õudus otsa. Sain olla esimese
    lapsega haiglas palavikukrampide pärast, siis tuli endal
    neeruvaagnapõletik, jälle tiksusin nädala haiglas. Nii
    raske oli olla ja tundsin, et rasedus võtab minust
    viimast ja lõpuks kui ma arvasin, et enam hullemaks
    minna ei saa, nädal enne tähtaega tuli mulle ilgelt suur
    ja valus hemorroid perse. Ja siis ma mõtlesin küll, et
    halleluuja, mina enam rase olla ei taha kunagi.

  • Reply Lilli 20. juuli 2016 at 20:11

    Kõikidele rasedatele öeldakse, et oo, rasedus
    sobib sulle. Aga kellele see EI sobi? Ei ole ju
    rasedat, keda vaatad, et issand, talle üldse ei
    sobi! Nii, et ma ei saa sellest komplimendist
    aru. Tore, kui kiidetakse jne, aga mina end
    rasedana ilusana ei tunne. Ma ei teagi, miks.
    Üks asi jah mõõdud, aga kui ma rasedaid
    vaatan, siis automaatselt tuleb pähe, mitte
    tingimata ilus, vaid emane :D nagu natuke
    loomalikum, imetajalikum meeldetuletus, et
    need me ju olemegi. Või tuleb ette mingi
    vaevustes emane. Kuigi ta ei pruugi vaevustes
    olla. Ja ilus on vaadata tegelikult säravaid,
    energilisi rasedaid. Aga no mina olen küll
    rasedana poole koledam, samas on olnud
    paras õppetund selles suunas, et välimuse
    pärast põdemine on mõttetu ja naised on
    kokkuvõttes mega ägedad olendid võimsate
    kehadega. Nii, et pika jutu lõpetuseks –
    muhvigi ei tea, mida rasedusest ja ilu mõistest
    enam üldse arvata :D

    • Reply Mallukas 20. juuli 2016 at 20:15

      Kõigile ei öelda ma arvan :D Muidugi seda ka ei öelda vast, et issand kui RÄME rase sa oled vms, aga no kui pole midagi öelda, siis lihtsalt… ei ütle. Mul endal üks tuttav, kes rasedana suht.. kehva ja räsitud välja näeb, ega ma talle seda iial ütlema hakka :D Aga noh, imetajad me ju olemegi. Vähemalt sa pole nagu mina, kes iga kord rasedat nähes mõtleb: hehe, ta on SEKSINUD!!!

      Aga sina oled minu meelest väga ilus rase, nüüd sul ilmselt lihtsalt kopp ees ja saad varsti niisama ilus olla :D

      • Reply Lilli 20. juuli 2016 at 20:43

        Sina oled ilus rase! Aga no seda tead sa niigi. Raudselt sünnitan ära ja avastan – phhh! Polegi nii ilus, võiks rase edasi siiski
        olla, ei peaks välimusele väga mõtlema – rasedatele antakse kõik andeks :D

        Aga muide! Ma näen mingit rasedat, siis mõtlen küll, et ahsoo, see ka isegi värki teinud. Ma olen jube mõnikord. Või siis
        mõtlen, et nad raudselt koguaeg teevad värki, sest no rase ja puha, pole niisama susserdamine.
        Et jaa, on minulgi mõtteid pähe tulnud :D

        • Reply Aveli 20. juuli 2016 at 20:54

          Sa oled tõesti superilus rase … :D

      • Reply Aveli 20. juuli 2016 at 20:47

        Mina mõtlen vahest küll – oohooo, see ka lõpuks saanud :D

      • Reply Kelly 20. juuli 2016 at 21:22

        Mallu, ma mõtlen rasedaid vaadates alati sama :D Täiesti lõpp , sellest ei saa lahti kaa :D :D :D

  • Reply Merily 20. juuli 2016 at 20:07

    Ma tundsin end rasedana ikka ääretult koledana. Vaatan tagantjärele pilte ja noh, iga kord tundun koledam :D Mulle ei sobi
    rasedus ja õnneks on minu lastelimiit täis kah :D

  • Reply Geits 20. juuli 2016 at 20:04

    Mina tunnen ka end praegu (rasedana) väga ilusana
    kuigi pole kunagi nii paks olnud kui praegu :D nimelt
    mul hetkel see staadium alles kus mu raseda kõhtu
    võib veel segi ajada burksi kõhuga.

    • Reply Lil' 21. juuli 2016 at 02:04

      Haha, mul sama, it Could be anything – even foodbaby
      :D
      Ilusana ei tunne veel, kuna ple selle peale aega mõelda,
      sest siiamaani pole iiveldus (17. Nädal) veel üle läinud.
      Seega positiivseid külgi rasedusel minu jaoks suht vähe.
      Õnneks on üks suur positiivne “külg”- beebs, kuid see ei
      tee mind hetkel meeletult häpiks…

  • Reply Sirle 20. juuli 2016 at 20:03

    Kui aus olla siis ma küll ei tundnud ennast ilusana.
    Läksin paksuks ja koledaks☺. Enne rasedust kaalusin
    54 kilo ja lõpus juba üle 90kilo. Aga see oli ilus aeg.
    Rohkem ma küll rase olla ei tahaks ☺. Ei kahetse
    midagi. ?

  • Reply Aveli 20. juuli 2016 at 20:01

    Keeruline vastata :) Raseduse alguses kindlasti tundsin end.. noh.. mitte eriti ilusana. Halb oli olla, väsimus, midagi ei
    jõudnud..Nüüd on asi paremaks liikunud. Reisi ajal kandsin hea meelega kleite, mis enne tõid peki esile, nüüd aga rõhutasid
    meeldivalt kõhtu. Kuna reisi ajal olin mõnusalt aktiivne ja krapsakas siis olid unustatud kõik hädad .. olin enne reisi olnud
    voodirežiimil, pingutused tegid liiga jne.. Nüüd ma täitsa tunnen end inimesena..tunnen end kohati lausa nii ilusana, et juukseid
    pole viitsinud enam värvida ja meik on teisejärguline.:D See ilus ja meeldiv periood vist kaua ei kesta ka.. varsti tunnen end paksu
    ja koledana.

  • Reply Triinu 20. juuli 2016 at 19:58

    Ma tundsin ennast raseduse ajal küll maailma kôige
    ilusamana! Siiamaani vaatan raseduse aegseid pilte ja
    ohkan, et miks ma enam nii ilus ei ole ? Näonahk läks
    ilusaks, juuksed kasvasid hullu kiirusega, jalad ja
    käevarred läksid aina peenemaks ning seda mitte ainult
    visuaalselt vaid ma vôtsingi rasedusega 7kg alla ? Ma
    olen sôbrannade ja tuttavate seas ainus, kes ôhkab, et
    ma vôiks vabalt rase olla ja sünnitada. Kasvaamisega on
    ainult vähe keerulisem ?

  • Reply M. 20. juuli 2016 at 19:56

    Kaunitar! Ja andekad tegijad – väga ilus kontseptsioon :)