Ma isegi ei mäleta, et kas ma olen siin blogis täpsustanud oma sünnituse päeva või mitte. See, mis ma järgmine päev kirja panin, selles olid mõned asjad välja jäänud, millele ma toona isegi mõelda ei osanud ja takkajärgi juureldes oli mu sünnituse juures asju, mida ma uuesti kogeda ei tahaks. Näiteks:

  • Sünnitustoas olime me enamuse ajast Kardoga kahekesti. Alguses ei olnud vahet, aga kuna avatus tekkis väga kiiresti, läksid ka valud jube ootamatult väljakannatamatuks ja ma ei osanud mitte midagi teha. Teoorias olin ma käinud küll mingis Perekooli loengus, aga see kõikehõlmav valu lihtsalt halvas mu, mistõttu olin ma krampis ja pinges. Keegi oleks võinud seal olla, et kuidagigi juhendada.
  • Ühel hetkel tundsin ma soovi pressida, kuid ilma vaatamata öeldi mulle, et ah, alles oli 6cm avatust, et praegu küll mingit pressimist siin veel ei ole. Ajataju mul muidugi pole, aga püha jumal kuidas ma hoidsin ennast läbi valude tagasi, sest ma ei saanud aru, kas mul on tekkinud mingisugune jubedat sorti kõhuviirus, mis kulmineerub selle toa täis p*sandamisega, või see tunne ongi sünnitada. Ma üritasin vähemalt vetsu roomata, aga käia ma enam ei suutnud, isegi rääkida mitte. See oligi see hetk, kus ma Kardole käratasin viimaste jõuvarudega, et ta välja kasiks. Ma mõtlesin, et kui siin juba mingi plahvatuslik kõhulahtisus toimuma hakkab, siis parem oleks, kui Kardo seda oma silmaga ei näeks. Aga vot tegelikult oli nii, et kui Kardo välja läks, saatis ta arsti(d) sisse, kes nüüd olid siiski nõus avatust vaatama. Selleks hetkeks oli avatust 9cm, aga kui nad mõistsid, et veed ei ole ära tulnud, said nad aru, et tegelikult on vist ikka täisavatus, ainult lootekott olla veel kuskil ees. Seega umbes 40 mintsaga avanesin ma 4 cm. Äkki isegi poole tunniga? Ma ei mäleta, aga no naljakas, et seda siiski ei kontrollitud, vaid öeldi, et ah, ei ole raudselt midagi. Igatahes oli mu pressimistunne siiski õige ja viis minutit peale Kardo toast välja ajamist Marikene ka sündis.
  • Kui nad ütlesid, et okei, järgmise valuhoo ajal võid pressida, siis oli mu instinkt kuidagi neljakäpukile või kükakile minna. Kuidagi läbi häda ma küsisin, et kas ma võin seda teha, mille peale vastati mulle üllatunult: “VOODIS KÜKITADA?” nagu ma oleks küsinud, et kas ma tohin juhtumisi enda ajalooõpetajale kiire kõne teha ja talle ühe nalja rääkida, mis mul just meelde tuli. Ega ma seal vaidlemise tujus ja olukorras ei olnud, seega läksin ma selili, nagu nad palusid ja sünnitasin niimoodi. Selles suhtes, et noh, hakkama sain nii ka, aga mul oli kohutavalt ebamugav ja terve aja ma mõtlesin, et kurat, tahaks käpuli olla. Seega oli mu üllatus suur, kui Kätu rääkis, et tema võis olla ükskõik, kuidas ta soovis ja keegi ei surunud teda väevõimuga selili, kuigi nii ebamugav oli.
  • Mari käes, kummardus üks arst/õde/ämmakas/võõras vana naine minu kohale ja lihtsalt lambist äigas mulle küünarnukiga kõhtu. Selle peale vajus siis see platsenta ka välja, aga no oleks võinud kuidagi ette hoiatada. Üldse olen ma kuulnud, et seda saab tegelikult samamoodi ise välja pressida? Ma ei tea, minul tuli laps välja ja siis kohe sain laksu kõhtu kah :D Ei tundu väga normaalne?
  • Väike pisiasi veel – kuna me saime juba järgmine päev koju, siis rõhutati mulle, et enne ei lasta meid kuskile, kui kontrollitakse mu ..privaatosi ja lapse imemisoskust. Olgu öeldud, et ei kontrollitud kumbagi, ühel hetkel saime paberid, et head teed teil minna.
  • Lisaks on mu digiloos kirjas, et mul tekkis sünnitusel kaks lahkliha rebendit, mis ei vasta kindlasti tõele, sest ma hüppasin juba nädal hiljem rahumeeli fitnesspallil ja hilisemad visuaalsed vaatlused paljastasid hoopis selle, et sünnitusega oli kadunud üks mokk, millest digiloos sõnagi pole. Seega on seal ilmselt kahe naise privaatalade lood sassi läind.

Aga no olenemata nendest miinustest, sain ma tegelikult paari tunniga sünnitatud ja järgmisel päeval koju, et idee poolest ma ei tohiks ju nuriseda. Samas Kätu ütles, et eraämmakas oli talle nii suureks toeks ja et tema soovitaks võimaluse korral seda väljaminekut kindlasti.

Arvel olen ma ITK’s ja sealset eraämmakate nimekirja vaadates tunduvad kõik mulle üsna võõrad nimed. Küsisin FBis ka, et kas kellegi on nendega kogemusi ja sain aru, et vist olenevat graafikust on need kõik erakad seal tegelikult niisama ka tööl? Et võib juhtuda, et maksan küll 350 euri, aga oleks lõppkokkuvõttes äkki nagunii saanud sama ämmaka, kui ta juhtub tööl olema?

Fbis soovitati praegu selliseid nagu Ellu Kullerkann, kellest kodukal (SIIN) pole sõnagi. Osad on seal ikka endast tutvustuse kirjutanud, aga tal pole. Siis soovitasid väga paljud Kaili Nisu (okei, üks kirjutas jälle, et VÄGA halb kogemus temaga), Kadri Vinkel on ka väga soovitatud. Aga no olgem ausad, mis ühele sobib, ei pruugi teisele jälle sobida, seega peaks kuidagi nagu oma silmaga üle vaatama?

Kuidas see siis käib? Valin sealt kodukalt kellegi välja ja siis lähen saan temaga kokku? Ja…puhume juttu? Ja kas ma pean just sealt lehel valima, kui tahan ITKs sünnitada? Misasjad need doulad on? Mis erinevus on eraämmakal ja sünnitoetajal? Kas see kõik on seda mitut sotti väärt? Kas kellelgi on kogemusi emma-kummaga nendest? Kas soovitaksite?

IMG_9510

Jaga: