Beebiootus KODU RASEDUS

liigne tõmblemine pole kah hää

4. september 2016

Täna alustasin oma ülemise korruse projektiga juba kella kümnest hommikul. Ehk siis tassisin konku tühjaks, sorteerisin ära kõik asjad, mis mööda tuba eest ära tõstetud olid, panin kõik eraldi kirjadega karpidesse, et neid teinekord normaalne üles leida oleks ja noh selline… organiseerimine, milleta ei saa remondiga alustadagi. Nõnda ma sain siis lõunaks toa nii kaugele, et sain natukene pahteldada ja teipida ja hakkas juba natukene looma ka, enne oli lihtsalt ühtlane segadus, olenemata sellest, mitu tundi ma seal jaurasin.

tuba

Kui Mari lõunaune aeg kätte jõudis, siis ei suutnud ma ka niisama käed rüppes istuda, vaid otsustasin kummuti ära värvida. Lõpuks värvisin ikka kohvilaua ja Mari söögitooli ka ära, sest mul tuli värvimistuhin sisse. Lisaks olin ma neid enne kriidivärviga värvinud, aga seda vaha ei olnud viitsinud peale panna, mis selle veekindlaks teeb. Nüüd värvisin mineraalvärvidega ja see on palju vedelam, kiiremini kuivav ja kohe veekindel. Palju mõnnam!

kummut

Enne pildil ma olin juba ühe sahtli välja võtnud ja pärast pildil suutsin ühe kapinupu ära kaotada, aga oh well

Ühesõnaga mingi hetk tekkis mul see, et iga mõne aja tagant tõmbas kõht toonusesse. Kuna seda juhtub nagunii iga päev ja eks ma ju omajagu rabelesin, siis ei pannud ma seda väga imeks. Tegin väikseid pause (jäin korra seisma) ja siis jätkasin ikka samasuguse tuhinaga üles-alla tormamist ja tegelemist. Kuna teha oli nii palju, siis Kardo tuli mulle ka üles appi, kui Mari üles ärkas ja hakkas ka teipima ja lihvima, mina aga sättisin ennast Bauhofi minema, et ma saaks lastetuppa värvid ära osta ja teipi juurde tuua, et ma saaks homme mõnusalt värvima hakata.

Juba taksos hakkasin ma mõtlema, et mu toonused on juba mitu tundi väga tihedalt käinud ja hakkasin juba mõtlema, et see on kahtlane. Kui ma kohale jõudes avastasin, et on ju pühapäev ja Bauhof on lausa 23 minutit suletud olnud, siis kõmpisin ma Maksimarketisse, kus mu toonused juba valulikuks tõmbuma hakkasid, mille peale ma natukene juba ära ehmatasin ja kahetsesin, et ma koju vedelema ei jäänud. Aga kuna ma juba seal olin, siis ma ikka käisin poest ka läbi, et koju midagi süüa osta ja no vahepeal ma olin juba lääpas seal käru otsas ja kiirustasin ruttu koju tagasi, et rahus pikali visata.

Koduteel tõmbasin endale sellise äpi, kuhu saad sise märkida, et millal toonused hakkavad ja lõppevad, et ma aru saaks, kui tihti ja kui pikad nad on. Mulle tundus, et jube tihti on, aga äpp ütles, et iga 4 minuti tagant ja kestavad 30 sekundit. Oktoobrikatest naised soovitasid mul vanni minna, et seal peaks toonused ära kaduma, nõnda ma vanni ronisingi.

Ka vannis ei kadunud need ära ja kui ma pärast jälle äppi kasutama hakkasin, siis hakkas see mulle muudkui korrutama, et toonused on liiga tihedalt ja soovitas mul pidevalt haiglasse pöörududa. Ega ma ise ei arvanud küll, et ma sünnitama hakkan, aga kuna need toonused olid nii tihedad ja tulid isegi liikumatult lamades, siis hakkas juba natukene küll imelik. Seega lõpuks ma ikka otsustasin kiirelt kontrollis ära käia. Et noh, äkki on vaja mingit süsti saada, et teda sees hoida, sest mul on ju vaja remonti teha, enne kui beebi valmis küpseb!

14264198_1044379022344223_878355133871543498_n

Nii ronisingi ma ITK’sse, kus öeldi, et emakakael on kinni nagu nõia Ints ja ka KTG oli korras, küll aga tunnistas ämmakas, et teise rasedusega on toonused kerged tulema ja kindlasti ei tohiks ma asju tassida ja lohistada ja üldse tahtis ta mind alguses sisse jätta, aga lõpuks oli ikka nõus mind koitsa laskma, kui ma talle pühalikult luban, et järgmised 24 tundi ei tee ma mingit remonti ega üldse mitte midagi, vaid viskan jalad seinale ja lasen emakal rahulikult puhata ja lõõgastuda.

Mul on vist tõesti mingi manikaalsus selle kodu valmis saamisega, sest terve tee koju suutsin ma ainult mõelda, et issand, ma loodan, et Kardo need kõlarid üles konkusse vedas, sest muidu laman ma homme diivanil ja vahin terve päeva neid sindrinahkasid ja unistan sellest, kuidas need üles saada.

Aga ei, ma 24h suudan nüüd pausi teha küll, siis vaatan edasi. Riideid vast ikka sorteerida tohib? Ja ehituspoest oleks ikka neid värve vaja ja… Üldse on mul selline tunne, et nii kiire on ja aega pole ja kõik on vaja ju valmis saada. Ning üldse ei suuda oodata, kuni Kardo appi tuleb, vaid ikka ise on vaja lohistada ja vedada ja tõsta ja… Ei saa enam nii!

Igatahes ma vaatan, et ma oma FBi lehel teavitamisega, et ma kontrolli lähen, ajasin kõik jube ärevile, seega ärge muretsege. Ma olen kenasti kodus ja homseks on grillkana ja shokolaadi ja kõike head-paremat ootamas, nii et ma luban teile, et diivanilt tõusen ma homme vaid siis, kui ma pissile lähen või kana juurde toon.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

21 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Kaie 6. september 2016 at 18:50

    Naersin paar head minutit selle “emakakael on kinni nagu nõia Ints” peale :D

  • Reply Carry 5. september 2016 at 13:19

    Ütle palun, mis äpp see on?

    • Reply Mallukas 5. september 2016 at 13:29

      pane app store’i jumala eest :D

  • Reply K. 5. september 2016 at 12:50

    Ei maksa rahmeldada, mul oli teise lapsega sama teema, et liiga tugevad ja tihedad toonused (suurem laps oli sel ajal kahene ja ikka ju vaja tõsta jne… kahesega sammu pidada on üpris keeruline tegevus). Asi pälvis sellega, et teine beebi sündis enneaegsena :P Kontrolli läksin kaks kätt taskus ja mingeid tuhusid polnud (mulle tundus wc-s, et veed nirisesid veits). Avatus oli aga 5 cm ja kohe sünnitustuppa :P Õnneks lõppes kõik hästi!

  • Reply M. 5. september 2016 at 09:26

    Väga tuttav tuleb ette.
    Mul oli ka teise rasedusega sama lugu – pidevad toonused (valusad ja valutud) ja umbes samas raseduse järgus olin haiglas sees 3 päeva. Selle vahega, et mul vajus ka laps alla vaagnasse ja fikseerus 34.nädalal. Emakakaelgi tuli 1,5 cm lahti ja ämmakas hoidis hinge kinni, et võiks ikka 36.ndl välja vedada. Peale seda haiglaskäiku käisin end sünnitama “pakkumas” ikka üsna tihedalt :) aga reaalselt sünnitama sain alles 40+3 tänu sellele, et lõpuks tehti veed lahti (emakakael oli juba selleks ajaks ligi 4 cm lahti nende toonuste peale, aga sünnitust ei hakanud).
    Nii, et kogu sellise tralli peale on võimalus ka üle kanda.
    PS esimesega polnud toonusepoegagi ja sünnitama minnes (38+3) hõljus laps alles kuskil kõrgel ning emakakael oli kinni, mis kinni.

  • Reply Anneli 5. september 2016 at 09:23

    Pliiiiis tee aliexpressi postitus :)

  • Reply Helen 5. september 2016 at 08:46

    Issand kui tuttav tunne, remondi suhtes just:D

    Kõht jääb istudes isegi ette aga vaja ikka mässata pahtlite, värvide, ajutiste laudade ehitamisega jne jne jne:D

    Aga egas ennem ei jää rahule ka kui punn eest ja lahmakas vett maas!

    Õnneks ise tunnen end väga hästi, titejupp ilmselt samuti, toonuseid ikka tuleb aga mitte tihti… Ehk saab selleks nädalaks laminaadigi maha:D

  • Reply Maria 5. september 2016 at 08:37

    Ma ek teagi kas mul oli mingi eriline tuhin teha midagi kui rase olin. Esimest kui ootasin elasime korteris. Eks ma ikka asjad ostsin ära. Vankri, voodi jne. Panin kõik ära ja korras.
    Teise lapsega mees tahtis maja. Noo ostsime maja. Ma sisustasin ise seda. Käisin poodides. Mööbli tellisin mõõtude järgi. Aga ise ma tulin majja juba siis kui kõik valmis oli. Sest värvis ja töid tegi mees ja tassis asju ja mööbli pani kokku.
    Tapeedi ainult pani mu sõbranna seinale. Mina õgisin pitsat sellel ajal. Ma ei tõmmelnud ertiti.
    Aga kõike värve, tapeete ja mööblit lasi mees valida, sest šoppamine oli tore, eriti netis.
    Pärast kui kolisime siis jaa asjad võtsin mina lahti ja panin kappidesse sest sellega mu mees ei tegele. Ta oleks kõik valesti pannud.
    Aga ära sa rahmelda ja ära kiusa oma lempsi. :D. Sul on mees olemas ja ehk mõni abiline veel.

  • Reply Susanna 5. september 2016 at 07:17

    Kas oktoobrikad on suletud grupp, et ainult kutsetega saab? Kohe raseduse alguses uurisin kõik ju räägivad kui palju toetust nendest gruppidest saab ja pärastki veel saadakse kokku, aga kuna ei leidnud sellist siis leppisin, et ju siis ei tehtudki selle aasta omadele.

    • Reply Mallukas 5. september 2016 at 07:19

      Ei, on olemas täitsa avalik suur oktoobrikate grupp “oktoobribeebid 2016”

  • Reply G 4. september 2016 at 23:35

    Tean, mida tunned. Kui ma olin 5-6 kuud rase, siis ostsime endale lõpuks korteri ja meil oli 3 nädalat aega remonti teha (mees oli tol ajal komandeeringus Hispaanias ja peale seda läks kohe Saksamaale). Aega oli vähe, palju oli vaja teha. Mõnikord läks 3ni öösel. Õnneks tööle mind keegi nii vara ei oodanud ka rasedana. :D Sain käia vastavalt enesetundele. Aga just see, et KOHE ja PRAEGU on vaja! Mul täpselt sama asi. Peas trummeldas koguaeg, et vaja seda ja seda teha. Mehel aitasid sõbrad remonti teha, mul tõmmati pidevalt tuure maha. Teha ei lubatud eriti midagi, mis mind veel rohkem närvi ajas. :D Kõht oli ka pidevalt kivikõva tänu rabelemisele.
    Kodus ka rabelesin palju. Väljas liikusin palju, alla 10 km päevas jalutamist polnud üldjuhul. Talvel veel kukkusin ka libedaga paar korda. Mitte midagi. Sünnitasin paar päeva enne tähtaega. Samas libakaid ja toonuseid oli mul palju. Aga no ei , mitte kedagi ei kuulanud, ikka rabelesin. :D Kui ikka väga hulluks läks, siis max päeva suutsin rahulikult olla, peale seda hakkas jälle mingi tõmblemine pihta. :P

  • Reply väga väga naine 4. september 2016 at 22:33

    See pesapunumisinstinkt on ikka võimas.
    Teise lapsega ma värvisin põrandale teist kihti värvi viimasel päeval enne sünnitama asumist.

  • Reply Kelly 4. september 2016 at 22:24

    Kas sa tervet maja ei taha yhte tooni teha? Et kui juba lastetuba ja magamistuba on samat tooni, siis võiks ju vaikselt koike hakata samat stiili muutma.. Või ei taha? Miks selle kummuti just sellist värvi värvisid??

    • Reply Mallukas 4. september 2016 at 22:27

      sest see kummut käib elutoas ja seal on mul valge-sinakas/rohekas põhitoonideks.

  • Reply Altius 4. september 2016 at 22:19

    sinu keha on sellise tegutsemisega nii harjunud, et ei usu, et Lemps seetõttu varem tuleb :) liigutada ikka võib, aga kõike mõõdukalt ja tunde järgi. Ma arvan, et kodus toimetamine ei mõju küll kuidagi halvasti, aga kummutid jäta Kardole tassimiseks.

    • Reply Mallukas 4. september 2016 at 22:22

      No ma olengi pidevalt oma enesetundest lähtunud ja kuna ma olen kogu aeg igasugu asju teinud ja kuskilt valus ei olnud ja… noh, siis ma ei tunne ka, et ma peaks aina lamama 9 kuud :D aga asju ma enam ei tõsta jah, triigin vaikselt :D

      • Reply Sikk 6. september 2016 at 07:47

        Kusjuures… triikimine pidavat olema üks halvimaid tegevusi, mida enneaegse sünnitamise ohus teha, believe it or not :D endal oli sama teema, pidevalt regulaarsed toonused ja 33ndal nädalal jäeti neljaks päevaks haiglasse sisse raseduse säilitamisele. Välja lastes loeti ka sõnad peale, et MITTE midagi ei tee – küll mees teeb. Ja seda ka pealtnäha väikeste asjade osas nagu triikimine. Väidetavalt naise kehaasend ja kasutatavad lihased triikimise ajal on just sünnitust esilekutsuvad – nö surud oma ülakeha raskuse ja lihastega kõhule ja beebsile peale ja lükkad teda allapoole kätega triikimisliigutusi tehes (if that makes sense :D)
        Nii et triigi siis tõesti ainult hästi vaikselt ja rahulikult, eksole :)

  • Reply Kelly 4. september 2016 at 22:18

    Ehmatasid ikka päris ära jah , aga hea kuulda,et siiski kõik ok on :)

  • Reply Karolin 4. september 2016 at 22:13

    “Emakakael on kinni nagu Nõia-Ints”.Made my day ???

    • Reply maise 6. september 2016 at 00:18

      + 1

      mul mees magab kõrval ja ma panin korraliku kajaka maha ???

  • Reply Sandra 4. september 2016 at 22:06

    Nii tore,et teiega kõik korras on!?