Ma mäletan, et kunagi enne Mari sündi mõtlesin, et issand jumal, kuidas ma annan beebile TISSI?! See tundus kuidagi nii imelik, sest minu maailmas olid tissid ikka selle jaoks, et need saaksid kleidi seest välja punnitada ja teisi vahtima panna, mitte titale suhu toppimiseks. Jumal tänatud, et kohe kui laps sündis, tundus tema rinnaga toitmine maailma kõige loomulikum asi.
Mida ma aga enne ei teadnud oli see, et see kõige loomulikum asi on tegelikult kohati väga raske ja keeruline. Nii palju naisi on, kes selle loomuliku tegevusega kimpus on ja tõesõna ei ole see alati mingi meelakkumine, eriti alguses. Esimene päev oli mulle selles suhtes lihtne, et oleneb täitsa beebist, kas ta saab aru, kuidas sellest kinni haarata või mitte. Kui kätte saab, siis pole see esiti isegi mitte valus, seega alguses võib tunduda, et kõik läheb lepase reega. Vähemalt mulle tundus.
Teisel päeval hakkasin ma vaikselt tundma, et nibud hakkavad valusaks tõmbuma. Pole ka ime, sest kuidas peaksidki nibud harjunud olema sellega, et keegi neid iga paari tunni tagant täiest jõust vaakumisse tõmbab. Seega lähevad nibud hellaks ja tundlikuks, lisaks võib juhtuda, et lausa katki ka, sest kuigi ämmaka sõnul on Lende imemisvõte õige, juhtub ikka vahepeal hetki, kus ta ainult otsast kinni haarab ja täie rauaga imema kukub. Piisab vaid paarist tõmbest, kui õrn ja hell nibunahk katki on ja veritsema hakkab. Õõõõh… ei tundu ahvatlev, eks? Usu mind, ei ole ka! Ja seda ei saa vast isegi kuidagi rohkem ennetada, kui kohe imetamise alustamisel alustada ka nibude niisutamisega. Mina kasutan selleks Purelani kreemi, mida ei pea enne beebile rinda andmist maha pesema. Aga nagu näha, siis päris nii imeasi see pole, et kõikidest vaevustest päästaks, küll aga leevendab see olukorda ja lisaks aitab ennetada seda, et nibu kuivab sulle imetamisrinnaka külge. Selle lahti koorimine on niiiii valus!!!!
Kui Lende oli kahepäevane, tuli mulle kerge palaviku saatel piim rinda. Küll ma juubeldasin rõõmust, sest nüüd sain ma beebikese kõhu nii täis sööta, et vaene laps aina kulistas tissi otsas, endal piimanired suunurkadest välja voolamas. Ja sõi nii kaua, kuni lihtsalt silmad kinni vajusid ja pea, kolks, küljele kukkus. Piimakooma!
Lapsele hea, mulle… mitte nii hea. Sest see õnn, et jess, mul on nii palju piima, asendus järgmise päeva hommikuks ahastusega, et APPI, mu tissid plahvatavad! Ja nüüd ma olin seisus, kus mul on kaks lapsesuurust tissi, mis iga paari tunniga nii piima täis lähevad, et konkreetselt varsti tekivad mulle tissidele venitusarmid. Ma tegin isegi pilti, et Triinule saata, sest no see on lausa ebanormaalne, kui suured saavad ühe inimesed tissid olla. Kõvad nagu kivi ja nirisevad piima. Eile näiteks imbus üks rinnapadi läbi viie minutiga, mistõttu lõpuks sain ma vaid nii Lende söödetud, et panin teise tissi alla samal ajal number üks suuruses mähkme, et mitte kõike üle ujutada.
Ka öösel pidin ma magama kahe saunalinaga – üks enda all ja teine selle jaoks, et kui laps öösel sööb, et ma teisest teda läbimärjaks ei kastaks. See on hämmastav, kustkohast see piim kõik tuleb. Ja see vaene laps ei jõua nii palju süüa, kui minul leevenduseks vaja on. Sest vahepeal on konkreetselt nii hull olukord, et ei saa isegi käsi üles tõsta – tissid plahvatavad!
Eile otsustas Lende ennast segaseks süüa ja sõi natukene paremast tissist, siis vahetas Kardo ta mähet, siis jätkas vasakuga, kakas jälle ja suundus uuesti paremale rinnale. Peale kolme söömaaega langes ta jälle piimakoomasse, nii et kui ma kolm tundi hiljem pisarsilmi teda tissiga sorkima läksin, ohkas ta ainult sügavalt ja keeras pea ära, sest ta oli ikka veel ääreni piima täis.
Ma olin hulluks minemas. Käisin sooja duši all, lasin seal tissidel natukene tühjemaks niriseda ja mingi pool tundi oli parem olla, aga varsti oli piim jälle tagasi tekkinud ja mul hakkas juba füüsiliselt nii halb, et ma olin valmis mööda seina üles ronima. Ühel hetkel mulle koitis – mul on ju rinnapump! MIDA ma piinan ennast?!
Pumbates tuleb tegelikult olla ainult ettevaatlik sellega seoses, et kindlasti ei tohi tissi tühjaks pumbata, sest muidu oled sa hiljem veel nirumas seisus, kus sul on veel TOPELT piima tissis. Aga kui ma oma Medela Swingi välja kraamisin ja kokku panin ja see vaikselt nurruma hakkas, siis ma olin ise ka nurrumise äärel. Piima lahises välja, pinge tissidest kadus ja lisaks ei imenud keegi mu katkiseid nibusid, nii et ma sain lihtsalt rahumeeli istuda ja ennast inimesena tunda.
Ega piima saa raisku lasta, seega panin selle hiljem säilituskotti ja sügavkülma. Seal säilib see lausa kuni kuus kuud, nii et raisku ta kindlasti ei lähe. Praeguseks on sinna kogunenud kolm väikest kotikest vedelat kulda. Ja ma ei kujuta ette ka, mida ma teeksin ilma rinnapumbata, see oleks nii valus ja raske. Seega kuigi ka mina kuulsin enne, et ah seda rinnapumpa pole mõtet ette soetada, iial ei tea, kas vaja läheb, siis no ma oleks vist ennast too õhtu oksa tõmmanud, kui mul poleks pumpa olnud.
Ja kui vähegi võimalik, soovitan elektrilist pumpa. Mul Mari ajal oli Innosence pump, mis oli üsna hea, aga natukene lärmakam, kui praegune Medela Swing. Nagu öeldud, see teeb sellist nurrumise häält ja on kahefaasiline. Alguses nn meelitab piima välja ja siis hakkab kõvemini pumpama. Mul pole praegu muidugi mingit meelitamist vaja. Võta aga rinnapadi eest ja lase pudelil täituda, nagu kraanist!
Pildil on siis praegu kogu minu tissimajanduse abivahendid. Mul rinnahoidja kogu aeg kraami täis. Ikka kapsast ja kompressi ja Purelani ja rinnapadi ja… Ja no kurat, paremaks ei lähe! Sõbranna ütles, et tema proovis nibukaitsmeid, et aitasid ilusti. Mul on mingid TommeeTippee omad olemas, aga pole tihanud proovida. Mõtlen kogu aeg, et natukene ehk kannatan veel, ehk läheb ise paremaks? Lisaks teine sõbranna ütles, et tema paar korda päevas pumpas ja andis pudelist, et nibu saaks natukene rohkem puhata, sest iga paari tunni tagant lahtise haava lahti imemine ei aita just paranemisele kaasa. Samas ma ei julge seda ka proovida, kuigi mul on see imeuhke Medela tissimoodi pudel olemas ja puha. Äkki rikun midagi sootuks ära?!
Ok, kaua ma lobisen, üks ärkas, ehk aitab natukene oma lihast ema hädast välja, sest mul on parem tiss just alla andmas…
87 kommentaari
Aga äkki sa võiksid üle jääva piima annetada emapiimapanka?
Autšh, seda lugedes mulle meenus, kuidas mul teise lapsega oli ka megalt piima ja siis mul oli lisaks rinnapatjadele ka rätik pluusi all 😀 sest koguaeg voolas no.
Pea vastu!
Ja Lende on ka megaarmas ! 🙂
Mõneti, eriti lapse poolt vaadatuna, kadestan sind..mul läks esimesel kuul 20 ml väljapumpamiseks aega 1,5 tundi..mu lapsel tuli piimakooma liiga kiiresti, oli laisk imeja. Aga kaalu kasvamiseks pidin püüdma midagigi välja pigistada, et see talle siis kuidagi teistviisi sisse manustada. Vahel ka murdusin ja andsin kunsti juurde. Lõpuks siiski sai laps agaraks imejaks ja piima tuli ka rohkem.
Mu vasak nibu oli külje pealt katki, ma jumala siiralt mõtlesin et ta tõmbab mu nibu ükshetk lihtsalt otsast. Parema rinnaga toitmine oli nagu muinasjutt, alati mõtlesin paremat rinda andes et võeh, järgmime kord peab jälle vasakut andma, NIIIII VALUS. Ainuke mis päästis oli aeg. Ja seda saunalinadega magamist mäletan nii hästi. Või kuidas kaubanduskeskuses ükshetk tunned kuidas särk vettind jope all, sest rinnapadi on ammu ära uppunud. Nüüd 6 kuud hiljem on ikka palju parem 😀 enam ei õnnestu lihtsalt last piimakooma saata. 😀
Väga soovitan AVENT rinnakaitsekomplekti ( piimakogujad). Breast shell kit. Piimakogumine rinnahoidja sees imetamise vaheajal nibu tuulutamiseks( õhuaukudega kopsik) ja imetamise ajal vabal rinnal ( aukudeta kopsik). Super asi mu meelest, pidevalt mul kasutuses imetamise ajal- torkan rinnahoidjasse, saan teise rinna kuivana kätte ja piima ka veel kokku kogutud. Kogunenud piima saab ilusti säilitada tulevikuks. Varu endale mingi 12 kotikest sügavkülma, siis võid juba ammepiimale mõtlema hakata. Enne pole mõtet, sest peagi läheb sul lisapiima endal tarvis. Rinnapatjadest kiidavad Lansinoh omasid.
mina esimesed 2 nädalat ainnt tissikaitsmega saingi anda kuna nibud olid nii väiksed ja lapsel raske haarata, tänu sellele jäi ära ka igasugune nibude valulikkus ja veritsus mille eest kõik hoiatasid. ei teinud ainsatko komressi. lõpuks imetasin aasta ja 1 kuu pealegi veel. ei rikkunud midagi ära 😛
See pilt haigutavast titast – oeh. Südames kohe soe.
A selle imetamise kohapealt. Ära jebi! Ma ei julge nüüd enam last saadagi. Mul esimesega oli ka vähe nigel see olukord. Nibud veritsesid ja ma nutsin reaalselt last toites. Kasutasin ca nädalakese neid nibukaitsmeid. Seekord lähenen asjale sama moodi. Ja ma sain ikka korraliku rinnapõletiku ka koos selle piimapaisuga. Lõpuks ühest rinnast tuli ainult pruuni mäda. Pumpasin manuaalselt. A suht kiiresti läksid need hädad üle.
Pea vastu. P.S. mul lapsel oli ka imemisvõte korras ja piima jagus juba esimestest päevadest. Ikka oli niru olla.
Võta rahulikult, läheb üle.
Kui on ikka veel imetamine valus ja ei ole näha paranemise märke, siis tasub omaette pusimise asemel veel kord otsida professionaalset abi. Mis sellest, et ämmakas vaatas võtte üle, nõustajad ikkagi käivad neid “õigeid” võtteid kodus õigemaks sättimas ja enamasti põhimured on- alumine huul ei ole kahekorra keeratud või võte on liiga pindmine (imeb ainult nibu otsa)- seda viimast süvendab nibukaitse kasutuselevõtt või luti andmine. Ja mõnikord on ka imetamisasend lapsele ebamugav, näiteks lapse lõug on liiga rinnal, ta ei saa niimoodi süüa.
Kui on piimapais, siis mõnel lapsel just sel ajal läheb võte kehvaks- ei saa paisus rinda hästi haarata ja pole vajagi, sest piim tilgub ka suvalise võttega ise suhu.
Imetamisega alustamisel valu ikkagi üldjuhul normaalne ei ole. Võib-olla teil ongi tegelikult kõik õige ja hästi, aga lugedes siin seda kommentaariumi, kui palju on piineldud valuga, siis see ei tundu kuskilt otsast õige. Jah, ajapikku rinnad harjuvad, pais kaob ja laps ka õpib. Aga on kogemusi (sh ka endal), kuidas pärast võtte korrigeerimist või imetamise asendi muutmist on saadud ka katkise rinnaga imetada valuvabalt. Mis ei pruugi olla reegel, aga proovida tasub.
Jah, juba kirjutasin SIET’i
Mina soovitan sul ilma rinnahoidjateta olla päeval/ööl. Veidi märjem see olukord on, aga rinnad saavad õhku ja igasugune valu peaks taanduma paari päevaga. Nibud võivad ka hauduma minna kuhja Purelani ja patjade all ja see teeb olukorra tuhat korda hullemaks. (Vähemalt mul aitas nö naturaalne olek asja parandada.)
“Veidi märjem” kulmineerus mul ööga 3 läbileotatud saunalinaga 😀
Mul olid ka nibud jumala puruks ja iga imetamine põrgulikult valus. Kasutasin juba haiglas nibukaitsmeid aga kui ülskord märkasin, et laps tõmbas vaakumiga mulle sellise verevalumi läbi kaitsete, et oioioi…viskasin need suure kaarega nihhi.
Mind aitas ka mingi kreem(bebathen?) Ja peale igat imetamist palja rinnaga õhuvannide võtmine.. proovi veits ilma rinnakateta ringi hängida…äkki aitab sindki;)
Pudelist ei soovita anda sest piima tootlust reguleerib siiski laps ja sellega teed endale karuteene.
Kui laps juba tootluse korda.on saanud siis alles.
Nibukaitsmeid aga kasutasin ma ka alguses ( pool päeva kaitsmeta, pool ilma) U nädalaga sain ilusti korda ja nibud enam tundlikud polnud.
Nibukaitsmed peavad kindlasti õige suurusega olema!
Järgmine lugu palun “tussimajandus” 😀
see sai ka abi ühest spreist 😀
Ma jändasin viimase titega 2.5 k nii et pudel ja tiss läbisegi ja parema paagi nippel oli terve see aeg puru. Säti suud vôi niplit – tilgad püksis ikka.
A mu paakide tootlikus oli madal ja titt ei kosund ja nii ta pudelile 100% läkski
Pumbaga sain kenad vereklimbid hoopis sinna 10 tilga piima hulka
A ma tegin nii et nippel puhata ja ôhku saaks siis panin imemisvabale ajale kaitsme nii et õhk käis ligi niplile. Möslasin kreemi ka muidugi. Ja ikka hoidsin fking kaks kuud madratsist kinni kui ta paremast tõmbama hakkas. Jeah, no more babies! Juba selle tissivalu pärast!
PLIIIS, kirjuta Marist ka natuke. Kasvõi mõni pilt. Ma ei taha su tuju rikkuda aga ausalt ka.
sa kõlad nagu ma oleks kuid Marist mitte rääkinud 😀
No tegelikult huvitab ju kuidas Mari nyydseks juba beebiga leppinud jnejne. Peaasi, et sa Teda t6rjutuna ei pane tundma. V6i nii nagu tema enam polekski t2htis.
Kas ma pean siis iga sekund ja iga teemaga Marist ka rääkima? Ma arvan, et sina (Või ükskõik kes) ei pea küll muretsema, mismoodi ma panen või ei pane oma last tundma, põhinedes sellest, et ma pole kolm päeva temast kirjutanud. Tule taevas appi.
http://beebile.blogspot.com.ee/2012/07/lansinoh-hpa-lanolin-nibukreem.html
Olin ka alguses täitsa hädas imetamisega. Seda siis esimese lapsega. Kasutasin siis seda nibukreemi mille lingi ülesse lisasin. Ei aidanud siis purelan ega bephanten. Nibud olid väga valusad, siis kasutasin veel purelani ja bephantenet korda mööda. Olin ka piima kätte uppumas ( 70A korvist sai 80D) aga õnneks laps oli suure isuga ja tühjendas mõlemad rinnad ühe söögikorraga ( 4k kaalus 9kg 😀 ) iga 2h -2,5h tagant sõi. Llisaks suutis laps veel oma esimeste ülemiste hammastega mul nibu täitsa katki hammustada. Kohe päris katki nii et suur haav ja veri väljas. Arst ei osanud muud soovitada kui anna rindadele õhku. Kuidas kui kohe rada järgi ja et nibu ei tohi tihti märjaks saada. Kuidas kui kodus üks tissi sõltlane. Igatahes mina sain siis selles Lansinoh kreemist ja multimam kompressidest abi. Need kaks tegid nibuga imet, olin ennem selle kreemi ja kompresside leidmist olnud hädas ja valust hullumas söötes 1,5kuud. Hakkasin juba kartma et nibu mädaneb küljest ära ning mõtted hakkasid liikuma juba pudeli toidu peale kuna pumpamine ei olnud vähem valulikum. Igatahes need kaks kooslust tegid juba mõne päevaga imetamise paremaks ja ndl oli juba päris ok ja kahe nädalaga juba uuesti hea. Nibu juurest kaunistab rinda küll siiani arm aga seda tean ainult mina 😉 .
Teise lapsega nüüd on imetamine nagu lust ei ole rinnad nagu kõrvitsad väiksem B korv, piima on algusest peale piisavalt olnud, rinnad ei tilgu ei leki ja ei maga kivide otsas. 😀 Pole kordagi isegi valus olnud imetada. Alguses oli mõnus siis tekkis paanika et kus piim on et lapsel äkki kõht tühi 😀 Olin valmistunud hullemaks ja rinnapatju koju juba hulgi varunud ja isegi paari suurema B korvi rinnahoidjaid kus mu rinnad sees nagu rosinad praegu 😀 Aga esimese laps imetamisest sain triibulised tissid.
http://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/perinataalkeskus/neonatoloogiaosakond/emapiimapank kui piima palju oleks asjalik soovitus 🙂
kle ma räägin et mul surm silme ees enda lapse söötmisegagi ja te soovitate teistele ka anda :d
Võibolla ta mõtles ikka pumpamist, mitte et lähed lükkad oma tissi kellegi suhu. 😀 Seal ka vist ikka pumbatakse ja töödeldakse ja möllatakse sellega ja beebid saavad siis seda kulda pudelist. 😀
Oh, see valu oli tõesti õudne…mäletan oma rasket ohet enne imetamist. Esimese lapsega kestis see pea 2 kuud, teisega mõned nädalad. Aga jah, konkreetselt kärnad olid peal. Jube mõelda…
Lisaks sain esimesega piimapaisu ajak venitusarmid tissidele. Ma kohe füüsiliselt tundsin, kuidas rinnad rebenevad ja nüüd ongi “päiksed” – nibu on keskel ja ümbert lähevad nagu kiired.
Esimene sai rinda 10,5 kuud ja teine pea 2 aastat. Kui see valu ja piimapritsimise osa möödub, on edasi väga mõnus ja mugav 🙂
Nüüd lugesin, et paljud seda juba soovitanud 🙂
Aga kaitsmest, kasutasin ka seda ikka vahel, sest algus oli hirmus valus ja ei muutunud midagi. Selle puhul peab jälgima, et õige suurus oleks nibuga võrreldes. Igal juhul ainult edu sulle ja pisile õppimises!
Mul kõik 100% sama teise lapsega…istuma sain hakata korralikult alles kuu ajaga, kui perearst soovitas õrna lillavee lahusega puhastada end altpoolt ja päevaga tundsin end nagu taevas…rinnad olid nii suured, et lapsepead rinna kõrvalt märgata oli suht võimatu ja valu oli paar nädalat sama…hullematel päevadel ka pumpasin veits eest ära…teelehed aitasid mul paremini, kui kapsalehed, aga neid enam väga ei leia vist. Mul oli palmersi mingi imeväike tuub, mis oligi nibukreem ja see aitas ka väga hästi, aga nagu eelpool mainitud on ka bphanthen salv hea kraam…jõudu Sulle ja kuigi sa seda hetkel ei usu, siis ausalt see on mööduv;)
Rinnapiimapanka võid anda piima, kui tõesti nii palju tuleb. Väiksed enneaegsed oleks õnnega koos 🙂
Karm. Mul läks see algus siis ikka väga lebolt. Tissid läksid törtsu suuremad ja niisama ei lekkinud midagi. Ja katki ega valus polnud ka kordagi. Jaksu!
Vedas sul 🙁
ÄRA seda küll tee,et pudelt annad,tõesti võib ära rikkuda,lisaks rinnad ei parane paremini kui lased puhata,nibu just peabki saama algul vatti,et harjuksid sellega ära 🙂 mul neli last,kõigigaa nibud umbes 2 nädalat suhteliselt hellad olnud (ka katki) aga elasin üle (koos paisunud rindadega) ja tissumine jätkus normaalse koguse piimaga c aasta 🙂 proovi panna teepuuõli,super asi minuarust,pane peale peale tissumist ja annab leevendust.
Mul oli alguses sama seis, tean, kui kohutav see on 😀 Aga millegi pärast olid mul tissid lõhki 2 kuud, enne igat söömist tõmbasin keha krampi, kui laps tissist haaras, see oli suht kohutav 😀 tagant jägi muidugi lebo 😀 😀
Mul olid nibud nii katki, et laps mõned korrad lausa piima asemel oksendas verd välja. Selline piin oli imetamine. Ei saanudki muud moodi terveks, kui nibukaitsmetega. Esiti mõtlesin ka, et äkki laps harjub selle kaitsmega ära, aga siis lõin käega, ei suutnud enam kannatada. Jäägu või lõpuni välja siis läbi kaitsme võtma. Paranesid nibud ära ja laps võttis ilusti paljast rinda edasi. Mõlemad olime rahul.
Piima kogust mõjutab ka see palju sa vedeliku tarbid .
Minu imeline abiline oli kookosõli. Määrisin seda rinnale ja kuskil nädalaga oli nibudega korras, aga ka kapsalehed olid suured sõbrad 😉 Kookosõli on mul siiani väga hea abiline beebi hoolduses 🙂
Appi, oleks mul ka nii hästi läinud, ma oleks üliõnnelik olnud 😀
Proovigi äkki piimapanka? Kui nii palju üle on siis kuluks see paljudele ära.
Mul oli vastupidine probleem, piima ei tekkinudki juurde kuigi lapse isu kasvas. Läks pudeli peale üle peale esimest kuud mässamist ja siis tundsin ennast maailma halvima emana et ma ei suuda isegi oma last ära toita.
Teist last ootama jäädes tahtsin uuesti proovida, sai imetamisnõustamises käidud ja igatpidi proovitud, imemisvõte oli õige ja teoorias peaks pidev imetamine piima juurde tekitama aga minul ei tekkinud. Söömise vaheaegadel pumpasin, et äkki see stimuleerib… ja seda piima andsin siis ka, sest no laps tahtis ju aina süüa aga minu nibud olid otsi andmas ja veritsesid pidevast imemisest. Lõpuks andsin ka temaga alla ja läks samuti pudeli peale. Laps rõõmus, rahulolev ja magas kohe pikemalt.
Nõme oli aint asja juures teiste emade suhtumine, nagu ma poleks piisavalt üritanud. Aga õnneks rahulolevad ja pikemalt magavad lapsed kompenseerisid selle halva tunde 🙂
Jummel kui nunnu beebi 🙂
Mul oli täpselt sama teema ja kuni imetamise lõpuni teisest samal ajal lahmas.. (6 kuud) Sügavkülmutatud piimaga ma mingihetk avastasin, et ta ei taha ega oska pudelist juua. Kui selle ära õppis, sõi ainult värsket piima või hädakorras antud rpa-d, aga mitte mingil juhul piima, mis oli korrakski sügavkülmas olnud. Kasutasin küll neid termeetilisi? kotikesi, aga no ei sobinud meie preilile 🙂 Niisiis ma viskasin kogu sügavkülma varanduse minema :/
Minul purelan nii hästi ei aidanud kui bepanthen salv. Kaks nädalat oli igakord paremat rinda andes selline valusööst, et kogu keha tõmbas krampi. Ei tea kas juhus või tõesti oli bepanthen nii palju parem, et kaks nädalat purelani ja vahepeal palmersi nibukreemi ei aidanud, aga kaks korda bepantheni ja asi korras. Seda õnneks ei pea ka maha pesema. Hetkel beebi 7-kuune ja hammustas selle parema nibu katki. Nüüd sama seis, mis alguses selle valuga ja bepanthen jälle kasutuses.. Loodan, et mõjub jälle imeväel.
Ma elan Iirimaal ja siin saab üleliigse piima piimapanka saata enneaegsetele beebidele.Vaata äkki saad ka kasulik olla.
Ei tea kas oled sellest kuulnud aga jagan sulle seda linki enneaegsedlapsed.ee
Cool.. “vanad” head ajad tulevad meelde. Jätka samal uumoril pliis ära kao ära
Minul oli esimest last väga raske imetada ja suure hädaga pingutasin 6 kuud ära. Alguses olid ka rinnad mega valusad ja katki ning piima lausa purskas. Kui piimapais tuli, siis lasksin mehel tuua rinnapumba ja kapsast. Paljud ütlesid küll, et lüpsa ise välja ja pumpa polegi vaja, aga ma ei saanud ise tilkagi kätta. Kui teist last jäin ootama, siis vandusin endale, et nii kaua kui võimalik imetan last, ei mingit lutti ja pudelit. Sellega sain hakkama. Last imetasin üle 2,5 aasta. Oleks vist veelgi, aga tundsin ise, et piima enam peaaegu ei tulegi ja tahaks magada ka. Lükke andis see, et laps hammustas mu nibu nii pahasti katki, et ma lihtsalt ei suutnud enam jätkata. Verd tuli ka korralikult. Igatahes siiani mäletan kuidas alguses põrgulikult valus oli ja ma lausa lugesin päevi millal see möödub. Tegelikult oli see valu ka päris ebameeldiv kui piim rinda hakkab tulema. See õnneks kadus vist 1, 5 aastaga ära. Aga ega ma ei julgenud kelleg eriti lõpus enam rääkida, et ikka veel imetan, sest teiste reaktsioon oli väga ebameeldiv.
Igatahes soovin edu ja varsti võib-olla enam ei meenugi enam see vastik valu imetamise alguses.
Tegelikult kui piima on palju, siis tasub mõelda rinnapiima pangale ka. Nad väga ootavad.
Ma nibukaitset ei soovita, ma esimese lapsega andsin ja harjus ära sellega, kui üritasin ilma anda siis ta ainult röökis ja ei söönud seni kuni kaitsme tagasi panin. Minul aitas haavade vastu rinnapiim ise, las nibu olla piimaga koos ja lase õhu käes kuivada. Seda soovitas ka ämmaemand.
Teise lapsega oli valu alguses sama õudne kui esimesega, umbes et tahaks pulka hambusse. Masendusin ka, et ei ela seda üle. Esimesega oli valu 3 nädalat, teisega ainult 1.5. Imetamisnõustaja ütles ka, et rinnad on tegelikult esimesest lapsest veel treenitud 🙂
Oleme haiglas ja ootan millal ükskord piim rinda tuleb. Tänane öö oli hull. Ühe tissi otsast teise tissi otsa. Keera, pööra, krooksuta. Ei tule sealt ju alguses suurt midagi. Esimese lapsega oli mul piima nii palju, et vabalt oleks võinud amm olla kellegi beebile. Ärkasin hommikuti piimavannis. Laps oli ka ülepea piimaga koos.
Sünnitamine/väljutamine tundub kogu selle piimamajanduse, õmbluste juures vaata, et väiksemgi mure.
Minul juhtus nii, et sünnitasin pool kolm öösel keisriga ja siis mingil suvalisel ajal toodi tita ja pandi tissi otsa. Ma olin veel suht outis omadega ja nii ta seal ühe tissi otsas istus hommikuni. Muidugi polnud sellest nibust enam suurt miskit järgi. Ja siis tegin nii, et ühte rinda andsin nibukaitsega ja teist, mis terve ilma. Määrisin ja kompressitasin multimami ja kummelitee kotikestega. Hoidsin kuiva ja kreemitatuna. Paranes umbes kuuga.
Nii tuttav olukord, et piima lihtsalt voolab. Mul ka esimesel kuul oli piima üle koguseg tissides ja sai mitmrl korral pumbatud ja toitmise ajal teise tissi all rätikut hoitud. Sõbranna hoiatas eelnevalt et esimene kuu pole kerge ning tuleb olla tugev ja endale kindlaks jääda kui on ikka soov rinnaga toita. Vahepeal olid nibud ikka nii katki ja hellad, et hambad ristis ja pisar silmis toitsin last. Hirmuga lausa mõtlesin, et paari tunni pärast tahab ta ju jälle süüa ja mul on endiselt niiii valus. Lõpuks ostsin nibukaitsmed ja need tegid olukorra palju paremaks.
Ma olin hämmaris kui korraga tuli 180ml pumbates piima välja. Jaguks kolmikutele. Väljalüpsipiim võib hiljem 2- 3 elunädala kasvuspurdi ajal väga abiks olla. Hea kapist võtta, ei pea poodi pulbri järele jooksma. Mina kusjuures eelistan käsipumpa, Avendi oma. Sellel on eraldi müügil laiema avaga nibulehter, see sobib eriti hästi mu rinnaga. Titt teeb rinnapumba surisemise peale hästi naljakaid nägusid. Nagu metsast kuuleks tiigri möirgeid:)
Miks peaks pulbri järgi jooksma???
Minul on ka Medela Calma pudel. Ära karda seda. Mina sain oma nibud korda just tänu vahepeal pudeli andmisele. Ja see pudel on suht lollikindel. Tunnen et tänu sellele pudelile hakkas laps isegi just paremini rinda haarama. Midagi ära küll ei rikkunud. 🙂
Mul aitas asendite varieerimine, ta ju kõhvab seda piima alalõuaga. Asetad beebi kord paremalt, kord vasakult rinnale, kord lamades. Nii saab vatti saanud nibuala puhata kauem. Abiks on normaalne imetamispadi, mul on BreastFriend, millega tekitan keha ümber nagu riiuli. Kõrgus peab ju maru täpselt paigas olema, nagu mingi kosmoselaeva põkkumine see imiku nibu külge panek. Siis saad ise lõdvestuda, kui nibu ei jää kuidagi väändesse sinna suhu talle.
Oh kuidas tuleb enda imetamise algus meelde 🙂 mina kasutasin lisaks purelanile ka aloe vera geeli, aitas ka väga hästi. Lahtise haava pani ta muidugi põrgulikult kipitama, aga lõppkokkuvõttes aitas! Õnneks enam kaua ei lähe kuniks asi normaliseerub selle tissitamisega! Jõudu, kannatust ja pisikesele pai 🙂
Minul sama tee just läbitud teise lapsega 8 kuud tagasi. Ja see pais ja lõhki minemise tunne kadus suht ruttu ära. Ma kannatasin ära, välja väga ei pumbanud ja lutipudelit ka ei kasutanud. Hirmutatatakse ju, et laps vaatab siis kohe, et ohoo, pudelist kergem juua, mis ma sellest tissist ikka imen. Tõenäoliselt mul nii palju piima ka ei olnud muidugi. Aga ajas üle ja valus oli ikkagi. Kuigi mitte nii hull kui esimese lapsega, siis ma röökisin lihtsalt valust, rinnad olid nii katki. Nüüd on 8-kuuse lapse imetamine ainult rõõm ja need kannatused juba unustatud.
Minul olid ka alguses tissid piima täis ja nibud katki, pumpasid välja ja andsin lapsele, nädalaga oli korras. Piima hakkas ka vähem tulema, mäletan piina. Aga minul ei olnud rinnapumpa, mõtlesin et pole vaja ja osssa kuidas kahetsesin, pumpasid käsitsi sest ei suutnud elada muidu.
Jõudu, küll läheb paremaks! ?
Ooh, ma olen 5 nädalat mässand selle tissimajandusega. Küll nibukaitsmega jännanud, sest laps keeldus rinnast otse tõmbama, küll pumbanudja pudelit. Kogu aeg pese neid potsikuid ja vea neid kaasa ja no ei ole mugav! Läks aega ja kannatust mis ta läks, aga nüüd nädalaid hiljem ta sööb rinnast täitsa mõistlikult. Vahel teeb seda sama, et võtab ainult nibu otsast kinni ja siis lahti ei lase, mina kiunun valust ja pistan oma näpu põse vahelt sisse, et oma nippel päästa 😀
Alguses hõiskasin samamoodi, et jess, piima nagu maasol ja hea, et laps nälga ei jää vähemalt, aga väga ruttu tekkis see hetk, kus varud ummistasid sügavkülma 🙂
Nibukaitsmega söötes veel vahepeal kadus piim ära kaa. Sai siin igasugused vanarahva tarkused ja nipid ette võetud, mis õnneks vilja kandsid.
Ühesõnaga ühinen kohati ikka nendega, kes ütlevad, et imetamine on hullem kui sünnitamine. Samas on see ikkagi mugavam, kui kogu aeg jännata pumpade, pudelite ja piimasoojendajatega.
Igatahes jõudu sulle !
Ära muretse, varsti on rinnad korras 🙂 Sünnitasin soomes ja siin mulle soovitati teha füsioloogilise lahusega nt Humeriga kompressi nibudele kui veritsesid ja aitas väga hästi!
Määri nibudele Bepanthen salvi. Mul igatahes toimis see.
Tere! Mul endal 3 last. Esimene sai minu enda nooruse ja lolluse tõttu ainult 1nädal rinda, 2 laos sai ca kuu, seda kõikke sellepärast et ämmaemand unustas mainida et rindu tuleb mudides ennem lapse sündi ettevalmistada. Mul tekkis piimapais nibud veritsesid jne.. kasutasin kõik võimalikke kreeme ja kompresse aga tolal mul need ei aidanud,rinda tekkis põletik ja kirjutati antibiootikumid välja ja kui rinnad korda sain oli piim kadunud kuigi ravikuuriajal pumpasin välja. Nüüd kolmanda laüsega kes hetkel 3 kuune oli hirm suur. Samuti algul nibud hellad tissid valusad ja kõik muud hädad aga mina hakkasin kohe perepalatis kasutama bephaten kreemi,see multifunksionaalne.. saab kasutada pepukreemina,talvel külmakreemina ja ka nibusid määrida sellega ja samuti ri pea ennem imetamist ära pesrma ja plus võrreldes purelan nibukreemiga see et ta tiba rasvane ja ei jää sul rinnapatjade külge kinni. Igakord peale imetamist määrisin mõlemad nibud kokku ja aitas mind paremini kui multimam kompress,purlan nibukreem jt. Kuna jah piima niriseb ka teisest tissist toitmise ajal siis võid proovida nö kogumistopsikuid mis käivad rinnahoidja sisse,kogunenud piima saad samuti säilitama panna.
Need olid minu väiksed nipid imetamise alguses.. nüüd läheb imetamine lepase reega.. ei mingit valu ega muud..
Samal ajal kui rinda annad, siis koori teine paljaks ja pane lutipudelikork või tass vms teise rinna alla ja saadud piim sügavkülma 🙂 Ilmselt mõnda aega jookseb teine rind sedasi, et täitsa tasub igaks juhuks koguda, aga varsti on need nirisemiskogused juba üsna väikesed 🙂
Soovitan proovida Medela imeõhukesi nibukaitsmeid. Minu enneaegsel beebil see imetamisega seoses küll midagi ära ei rikkunud, aga mind aitas kõvasti:)
Jaa ma tahtsin neid, aga polnud nendes apteekides, kus mu vanemad käisid.
Mallukas kindlasti soovitan sul kasutada neid plastikust rinnapiima kogujaid ehk nn.rinnapadjad.Neid tavalisi rinnapatju väldi nii palju kui võimalik.Mina vist kasutasin Medela omasid omal ajal.Mul poiss imes ühe ööga haiglas nibud nii katki et mul oli sõna otseses mõtte verevaod nibude ümber ja parim ravi oli selleks.Purelan kreem,rinnapiimakogujad rindadel,palju õhuvanne,kapsaleht ja rinnapump.Loodan et saad endal selle imetamise asja ruttu nauditavaks.Kallid teile
Tee nii nagu sulle hetkel parem on, tore ju kui rind saaks puhata ja paraneda. Ja nii pisikese lapse puhul ei usu, et midagi ära rikkuda saad. Ta sööb ju nii tihti ja senikaua kuni kasutad nibukaitset või pudelit harva, siis ei tohiks küll laps rinnast võõrduda.
Loeksin su juttu nagu enda elust 6 kuud tagasi 🙂 Mu beebi sündis märtsis ja esimene päev oli täitsa ok imetamise osas aga haiglast kojumineku päeval tõmbas ta mul nibu katki..issand kuidas ma ehmatasin kui laps tegi krooksu ja seal hulgas oli verd 🙁 Siis vaatasingi,et appike mul nibud katki. Haiglas soovitati Purelani ja õhuvanne rindadele. Imetamine oli valus ja kui laps oli 5 päevane,nutsin et ma ei suuda oma last toita,sest mul niiii valus 🙁 Pisarad silmis sõitsime õhtul 30km kauguselel apteeki,kus soetasin omale Medela nibukaitsed,sest see oli tõesti minu viimane lootus. Elu parim otsus, ma sain last sööta ilma valudeta 🙂 Olin nii õnnelik. Aga häda saabus rinnapõletiku ja palaviku näol. 5 päevane beebi,kõrge palavik ja väsimus- raske kombo. Kui palavik mitmendat päeva alla ei läinud,läksin emosse ja prauhti olin haiglas,sest põletikunäitajad kõrged. Õnneks rinnapõletik ei viinud piima ja nibukaitsmed haiglas kaasas,sain beebit kenasti sööta. 3 p olime haiglas. Siis oli aeg perearstile minna,kaaluma 2 ndl beebit. Nii…järgmine tagasilöök. Beebi ei olnud grammigi juurde võtnud, pidin hakkama lisa andma peale rinnapiima. Laenutasin beebikaalu,kaalusin iga söögikord. Oi see viis veel suuremasse stressi. Kui vaatad kaalu enne ja pärast söötmist ja nr on sama 🙁 Ning nibud olid ka ikka katki. Paranes kuskil 3 ndl,algul üks ja siis teine. Siis sain loobuda kaitsmetest. Mina vahetasin Purelani MAM nibukreemi vastu ja paranemist oli iga päev näha 🙂 Kui laps oli 1 kuune, sai ta kenasti ainult rinda ja võttis kaalus juurde. 1 kuu kaal oli 5330,sünd 4250. Lõpp hea,kõik hea 🙂
Soovitan ülejääv piim emapiimapanka annetada, sinul on parem ja beebid saavad kõhu täis.
http://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/perinataalkeskus/neonatoloogiaosakond/emapiimapank
Mul ei jää midagi nii väga üle ju, mis välja pumpan, panen sügavasse, aga ega ma eriti ei taha pumbata.
Väga õigesti mõtled. Mida rohkem pumpad seda rohkem sul nö liigset piima koguneb.
Ja see on täitsa normaalne, et esimene kuu ühest rinnast toidad ja teisest a. kogud anumasse ja külmetad b. hoiad marlilappi ja kogud piima sinna. Hiljem keha reguleerib piima oootmise ja elu muutb lihtsaks 🙂
juhuks kui veel pole. Neid on väga mugav kasutada imetamise ajal ka, hoiab beebi riideid kuivana kui mässid selle ümber kaela http://www.esimesedsammud.ee/e-pood/pehmed-marlilapid-3-tk-pakis-first-steps/
Ma mäletan seda aega, õudusega mäletan. See valu oli lihtsalt nii uskumatult väljakannatamatu, et 10 korda oleks enne uuesti sünnitanud. Kokku kestis mul see imetamisega seotud valu ja lõhed kuu aega (võte oli kogu aeg õige, korduvalt käsime imetamisnõustaja juures söömist demonnstreerimas). Määrisin Purelaniga ööd ja päevad 😀 Õhuvanne tegin palju. Nibukaitset kasutasin ka, aga ausalt öeldes lõpus tundus, et hoopis see ärritas rohkem (oli küll õige suurusega ämmaka soovitusel ostetud). Nii et kui nende kasutamise lõpetasin, siis läks vaikselt paremaks. IGA päev mõtlesin poodi pudeli järgi joosta, aga oma põikpäisusesest ajasin imetamisega edasi. Kokku sai laps lõpuks aasta aega rinda, pudelit ei kordagi. Oli küll suur vaev, aga lõpuks tasus ära. Ei tea, kas teist korda ka nii põhimõtteline suudaks olla, aga tookord suutsin 😀 Jõudu!
ma tean mida sa tunned 😀
minu d korvist sai H korv ( tundus vähemalt nii) polnud rinnahoidjat mis oleks selga läinud.
tundsin ennast nagu Pamela Anderson .
Kui seda calma lutti kasutada, siis soovitan Henry blogist video läbi vaadata ( http://amidahenryteeb.eu/2016/02/29/2168/). Ma ise alguses üldse ei jälginud, kus täpselt see õhuauk on jne.
Kasutan ise ka umbes 4-5 toidukorra pumpamiseks päevas swingi ning igaks juhuks ütlen, et kui tekib olukord, et vaakumit ei teki, siis on see valge klapp läbi minemas ja tuleb välja vahetada või on lehtrit ja pudelit ühendav jupp veits liiga märjaks jäänud seest. Ma alguses arvasin, et miskit katki ja tellisin kohe suure hooga uued jupid.
Minu jaoks täiesti asendamat abivahend, sest laps 4 kuud rinnal lihtsalt karjus ning ei söönud kõhtu täis, kuigi piima oli küll ja veel.
Ma ka nibudele leevenduseks andsin pudelist vahepeal…no kasvõi korra…ja nibudele kasutasin ma bephantenit..a võid süstlaga ka anda piima kui kardad,et pudel võõrutab ära 🙂
Korra päevas mõtlesin…ja võimalikult palju palja tissiga ole 😉 a kuna nii hirmsasti piima jookseb sis vaja ämbrid alla panna 😀
Ma üldse ei igatse seda piimapaisu aega 😀
Eile otsustas mul tüdruk niikaua magada, et vasaktiss oli plahvatamas ja pidin ka teda nibuga suhu pussitama.
Aga kui ema on söötes piinades/stressis siis ilmselt möistab ka Lende seda.
Ja venitusarmidest, Hannahi ajast pesitseb üks arm minu paremal tissil 🙁
Täitsa tuttav tunne. See piima uputus kestis minul ikka väga pikka aega ennem, kui tissid hakkasid aru saama, et laps ei taha nii palju tissi ?. Mul 10.5 kuune poiss ja no nibud on niii valusaks näritud, et anna abi ?.
Aga sina oled nii lahe! ? Jätka samas vaimus ;). Ootan huviga uusi postitusi!
Oh, tean mida tunned. Ise sattusin rinnapõletikuga haigla. Rinnad kivikõvad ja mitte kuskilt järele ei anna. Tüdruk samamoodi sõi nats ja siis vajus. Kästi lihtsalt last näppida, et üles ärkaks ja uuesti sööma hakkaks ning mõlemat tissi pidi andma. Nt kümme minti ühest ja kümme teisest. Ja oh imet, kolme-nelja päevaga tõmbas juba normaalsemaks ja ei olnud enam tunnet nagu veaks kahte suurt raudkivi endaga kaasas. Edu sulle ja palju kannatlikkust.
Ma soovitan nibuvalu vastu selliseid plaastreid nagu Mepilex Transfer. Neist räägiti imetamise loengus ja kasutasin ise ka ja no tõesti aitavad. Ainuke asi, et enne, kui beebi sööma hakkab, pigista veidi piima välja ja tee nibu märjaks, kui kuivalt haarab, siis on väga valus, nagu sa tead. Panen siia lingi ka, hind on jube kallis, aga mõnes apteegis saab neid ka ühekaupa osta ja mina näiteks lõikasin ühe plaastri neljaks, nii et jätkus kauemaks. Ühte plaastrit võid kasutada niikaua, kui see kleepub, nii et ei pea iga kord vahetama. Seal lingil on kirjas ka, kuidas imetamise ajal kasutada, pane sealt “loe edasi”.
https://apteek.apotheka.ee/product/8763/mepilex-transfer-side-silikooniga-ster-10x12cm-n5
Tissivabriku käivitamine oli üks suurimaid katsumusi mu jaoks ja ma ei saanud aru KUIDAS emad oma lapsed küll toidetud saavad. Mul olid nibud ikka mitu nädalat kärnas ja söötmise ajal pisarad voolasid. Paisu ajal sain veel rinnapõletiku ka takkapihta. Imetamisnõustaja andis mulle nibukaitsme ja see päästis mu elu. Ilma selleta poleks mu laps vist rinnapiimaga üles kasvanud. Kasutasin ka Purelani, aga mulle see väga ei meeldinud, see on nii ebameeldivalt tihke ja “kõva”. Järgmise beebiga kavatsen Bepantheni kasutada.
Appi kui õudne seda lugeda oli. Nutma ka ei aja.
Loodetavasti ma pääsen hiiglaslikest tissidest, mul pole nii palju rätikuid et neid iga külje alla panna 😀 ma ei oska ette kujutada ka, et nii pisike inimene võib mu nibud nii valusaks imeda. Loodetavasti ta on õrna imemisega ja ei piina mind nii ?
No megalahe on su blogisid lugeda! Loen ja naeran ja tunnen Sulle kaasa ja hoian pöialt jne.jne. Mul 3 last, kes tissitamiseast ammu väljakasvanud, aga Sinu kirjutatu toob uuesti meelde selle, kuidas rinnad olid just esimese lapse sünni järel piima nii täis, et lihtsalt tilkusid. Käisin ülikoolis kaugõppes lapse kõrvalt ja jube piin oli istuda loengus ja tunda, et tissid on nii kivikõvad ja paistes. Selline rahuldus oli loengu vaheajal vetsu tormata ja natukegi piima välja lüpsta, et saaks edasi jälle järgmises loengus istuda 🙂 Edu Sulle, Mallukas!
Pudelist ma ei soovitaks veel anda,vb harjub ära ja ei tahagi tissi.Aga nibukaitsmed on küll head asjad,neid võiksid küll katsetada.Vahepeal anna nibukaitsmetega ja mingiaeg ilma.
Pea vastu 🙂
Uh, ma mäletan seda lootuaestuse tunnet, et tissid kohe plahvatavad. Ja seda kuidas piima pritsis igasse ilmakaarde. Mul polnud pumpa ja ma olin väga hädas. Kuu aega veel ja see kõik kordub:)
Mind aitas ka omal ajal nibukaitse. Medela oma oli. Neil on neid kolmes suuruses ka olemas. Imeline abivahend! Ilma nibukaitsmeta oleks meil tissimajandus kohe läbi saanud, sest see oli lihtsalt niiiiiiiiii valus, nibud olid samamoodi lõhki. Praegugi lugedes käib valus jutt rindadest läbi, kuigi viimasest imetamisest on 6 aastat möödas 😀
Pane kohe peale imetamist külmad geelikotid rindadele, see ei lase piimal kohe juurde uuesti tekkida. Mina sain kahe päevaga tissid paika nende abil. Ja nibud paranesid kui jooksin paljalt ringi paar päeva(kodus muidugi), määrisin rinnapiima nibudele ja päris ruttu aitas.
Aga samalajal kui last söödad pumpa teisest rinnast piima válja ja lane säitituskittidega súgavkûlma,nii peaks paar kuud sâilima ja mingihetk läheb kindlasti vaja.
A ma ei lugenud enne postitust lôouni 😀