LAPSED

esimene päev uhkes üksinduses

1. november 2016

Kuni esimese jaanuarini on Kardo jälle tööl tagasi. Päris kaua sai ta meiega kodus olla, aga nüüd on see luksus läbi. Olgem ausad, ega minu jaoks midagi nii kohutavalt ei muutu, sest hommikul viib Kardo nagunii lapse ise aeda ja beebiga saab vabalt lubada endale seda luksust, et voodist ajad ennast püsti näiteks kell 10. Me oleks täna seal kauemgi maganud, aga reaalselt ma olin läbimärg, titt oli läbimärg ja me lamasime kahekesti piimaloigus. Jää veel magama, tiss beebi suus. Ühel hetkel laseb ta sellest lahti ja nõnda saab see kenasti öö läbi mulle külje alla niriseda.

Täna mõistsin ma ka seda, et öösel on tal režiim täitsa olemas. Ehk on ka päeval, aga ma lihtsalt ei ole seda ära tabanud. Nimelt sööb Lende kell 12, kell 2, kell 5-6 ja kell 9-10. Ma eile võib-olla olin liiga dramaatiline või ma pingutan lihtsalt üle, kui ma lugesin, kuidas teiste beebid ööd läbi nutavad ja karjuvad ja piinlevad. Mina mõtlesin gaaside all rohkem seda, et ma näen, et ta punnitab ja vahepeal nutab, aga no mitte kindlasti üle viie minuti. Kui mina sülle võtan, siis mitte üle paari minuti. Aga no ma näen, et tal on valus.

Rääkides valust, siis mul on ka valus. Tissidel. Imelik on see, et paremast rinnast on juba päris ok süüa anda, ainult veits valus, vasakust on aga kogu aeg valus. Üldse, vasak rind valutabki nonstop kogu aeg. Igatahes kutsusin ma täna endale jälle SIET nõustaja külla, sest ma tean, et tegelikult see ei tohiks ju nii valus olla ja küllap on jälle mingi võtte viga. Eks näis, mis ta ütleb.

Nii hull on mõelda, et Lende saab varsti juba kuuseks. Hetkel on ta kolme nädalane, aga ma ei mäleta enam üldse, et mis tunne oli rase olla ja üldse tundub, et Lents on meil terve elu olnud. Iga päevaga läheb ta muudkui armsamaks ja pontsakamaks ja noh, kulm läheb ka aina rohkem kortsu. Aga jube võõras oleks mõelda, et ma peaks tööle minema. Kuigi see oli planeeritud veebruariks-märtsiks, eks me siis näeme, mis fiiling mul peal on. Aga praegu tundub see mõte küll kuidagi imelik, et kuhu ma lähen oma titakeste juurest, eksole.

Eile oli nii naljakas. Kardo andis oma vana telefoni Marile, et ta saaks juutuubist mingit pallivideot vaadata. Vahepeal hakkas Lents vääksuma ja Mari tõusis oma tugitoolist ja läks pilkugi telefonilt pööramata Lende juurde ja tegi talle pai. Õudne nutiajastu, eksole. Muretsema siiski ei pea, sest telefoni aku oligi vaid 5% ja väga kauaks Maril seda telefonilusti ei jagunud, aga no ta on nii osav telefonide leidja, et halb hakkab.

dsc_1061-3826140

DSC_1057

Aga okei, ma pean endale mingi näo ette tegema, sest tunni pärast tuleb juba SIET ja võttemeeskond ja ma olen IGA kord võtete ajal räme kalts olnud, ühe korra võiks ju normaalne ka olla.

Loe ka neid postitusi!

40 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta Helen 9. november 2016 at 23:38

    Minul 3 last, isa pole ühtegi päeva kodus olnud peale sünnitusi. Viimase lapse sünnitasin öösel vastu esmaspäeva, kodus. Suuremad lapsed said järgmisel päeval loa koolist kodus olla, mees läks tööle. Mina tõusin üles, tegin lastele putru ja hakkasin koheselt elama nö tavalist elu, lihtsalt titt oli lisaks. Eks muidugi vedas, et mingeid erilisi valusid ei olnud, ainult veidi väsimust. Aga see, kui mees saab koju jääda ja aidata, on muidugi superhea. Jõudu teile, vahva noor pere!

  • Avatar
    Vasta Katri 1. november 2016 at 22:52

    Minu kaasa einolnud ühegi lapsega kodus ühtegi päeva peale sündi…? Lapsi meil kolm…? Eks ma olen üks vapper Eesti naine, kes ise kōigega hakkama pidi saama…?Sinu Kardoke on küll musterisa ma ütlen!!!

  • Avatar
    Vasta M 1. november 2016 at 22:09

    Mul ei olnud mees isegi 10 päeva kodus,maks 5 h võibolla.mäletan et esimese lapsega tundsin end üksi kui meest polnud kodus.aga teise lapsega oli teisiti.Lisaks beebile oli mul siis 5 aastane tütar kodus.Otsustasin et jätan ta lihtsalt aastaks koju lasteaiast.See oli elu parim otsus.Kõik ahhetasid et miks sa suurema koju jätad.Mina tundsin aga nii.Kas mul tuleb kunagi veel võimalus veeta oma kalli lapsega terve aasta koos ilma mingisuguste kohustusteta? Laps oli käinud alates 2 aastast lasteaias ja kui tuleb kooliaeg siis koolist ju koju pikaks ajaks ei jäta.Niisiis tundsin et kui ma praegu sellest võimalusest kinni ei haara ei saa ma seda aega kunagi tagasi.See oli kõige parem aasta mu elus.Esiteks see et lapsed kasvasid niivõrd kokku.Sellest on möödas 5 aastat ja siiamaani on väga lähedased.Teiseks see et minul endal oli palju lõbusam.Mäletan tütre beebieast seda et nii igav oli! Päevad olid enamjaolt ühesugused ,kord nädagas beebikool ,vahest sõbrannad külas,vahest jalutuskäik.Aga kui me olime beebiga ja suuremaga koos kodused siis oli meil kohutavalt lõbus! eriti kui suurema sõbrannad külla tulid.Tundus et beebi oli rahulikum ka ,elu käis ümberringi ja oli mida,keda vaadata.Samuti usun ma et kadedust ei ole tütre poolt olnud just seetõttu et teda pole kunagi kõrvale jäetud /minema saadetud. Jah ma usun et lastel on vaja sotsialiseeruda ja aastane paus on vb 3 aastase jaoks pikk aga mina võtaks küll teise lapse paariks kuuks täitsa koju lasteaiast.Siis ei oleks sul nagu seda suurt üksinduse tunnet ka päevitu,sul on ju kellega suhelda 🙂 Ma usun ka seda et lasteaed on kõvasti ülehinnatud.Tegelikkus on ju see et kasvatajad hoolitsevad laste eest.Nad ei jõua lapsi individuaalidena näha.Kasvatajatel on pundar põngerjaid,keda kõiki tuleb võrdväärselt kohelda.Ei jõua nad tihti isegi laste küsimustele vastata,pigem nad vaatavad et keegi kellegile liiga ei teeks jne.Kodus jõuab ema tihtipeale tunni ajaga rohkem kui üks kasvataja mitme lapsega terve päevA. Ühesõnaga jah ,minu arvates on kahju et aina enam pannakse lapsi lasteaeda ja ei hinnata kodust elu. Täiskasvanute ja laste elu on tänapäeval nii või naa jube kiire ja stressirohke,miks mitte nii endale kui lastele võimaluse korral puhkust anda .

    • Avatar
      Vasta mai 2. november 2016 at 20:43

      nii armas suhtumine, hea ema oled 🙂

  • Avatar
    Vasta Pille 1. november 2016 at 20:51

    Mees pole mul aga kunagi kodus olnud. Isapuhkuse ta küll võttis, aga sel ajal tuli meil kortermajas renoveerimine ja ta pidi kõik aeg kodus remondiga möllama ja ma ise kolisin selleks ajaks üldse kodust välja oma vastsündinuga. TÄiega vihale ajas. Ja noh.. Eks ta siis oli kodune, kui tavapuhkused olid. Aga ta pole mul mingi titeissi kahjuks.

    • Avatar
      Vasta Pille 1. november 2016 at 20:59

      St, mitte isapuhkuse, vaid need vabad päevad peale lapse sündi. Emapuhkusele jäin ikka mina.

  • Avatar
    Vasta Pille 1. november 2016 at 20:49

    Mul ilmnes ka neid erinevaid tissivalusid ikka pikemat aega, enne kui täitsa tuimaks läks kõik. Päris täpselt ei mäleta, aga vast 1,5-2 kuuga oli küll rahu majas. Samas kasvuspurtide ajal said nibud jälle vatti, tissid pakitsesid, tere paisud ja tere kapsalehed. Aga vast asjatundja oskab tõesti midagi paremat kommenteerida.

  • Avatar
    Vasta Bonnitake 1. november 2016 at 16:04

    Minul muideks oli selline näide, et laps oli juba 3n, aga toita oli valus ning ITK imetamisnõustamises avastati lapsel imepisikene keelekida, mis lubas kyll lapsel piima kätte saada, aga imemisvõte polnud lõpuni õige ja sellest see valu rindades tekkis. Nii vähemalt mulle selgitati.

  • Avatar
    Vasta K. 1. november 2016 at 15:21

    Me jääme mehega koos koju. St abikaasal on oma ettevõte ja nokitseb nagunii kodust tööd teha, vahepeal peab veidi linnas käima ja midagi asjatama aga üldiselt on terve aja kodus, saab ise valida, et mis koormusega tegutseb ja kuna omi asju ajab.

    Mina olen tavaline kontoritöötaja, E-R ja 9-17, võtsin esimesel võimalusel dekreedi ja nüüd oleme varsti juba kaks kuud ninapidi koos olnud, kodus asjatanud, Eesti peal reisinud ja puhanud ja no niisama munenud, haigelt mõnus ?

    Beebi peaks nüüd iga hetk saabuma ja kõik see uus elukorraldus ei tundu üldse nii hull, sest ma ei pea seda üksi tegema, vaid saamegi mitu aastat koos tiksuda. Oma kodu on olemas, laene ja kohustusi ei ole, mõlemal korralikult üle keskmise palk ja seega ei pea lapse 1,5 aastaseks saamisel kusagile jooksma kah. Plaan on paar aastat lihtsalt elu nautida, arvatavasti päris palju ka reisida ja mõnuleda.

    Beebigrupis loen neid teiste elusid ja mõtlen, et kui ma nö tänapäeva moodne üksikema oleks, st mees Soomes ja ise üksi koos titega kusagil karuperses, siis ausõna, ma laseks vist kuuli pähe…või ei oleks eales nõus lapsi saama.

  • Avatar
    Vasta Piret 1. november 2016 at 15:20

    Nii armsad preilid 🙂 Meie issis vist oli nädal kaks kodune ja siis veel mingi aeg tegi kodus töö ja käis mõne tunni ära. Tahtsin küsida põranda kohta mis piltidel 🙂 Kas see on vana taastatud või uus ? Kui uus siis kas viidet tohiks 🙂 Jõudu jaksu 😉

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 1. november 2016 at 19:52

      Vana põrand jaa 🙂

      • Avatar
        Vasta Piret 1. november 2016 at 20:22

        Veab 🙂 Nii ilus 🙂

  • Avatar
    Vasta Jännu 1. november 2016 at 15:13

    Mul mees arvas, et teine laps, midagi üllatavat pole ja saab hakkama küll. Peale meie ekojutoomist läks õhtul veel tööle ja nii jäigi. Arvas, et isapuhkust võiks hoopis suvel kasutada maalesõiduks vms (laps sündis juuni algul). Tuleb vist seda tunnustusena võtta, et nii tubliks mind pidas, aga no oleks võinud ikka kodus olla küll. Loomulikult sain hakkama, aga no vanem laps oleks ka vast rohkem tähelepanu vajanud.

  • Avatar
    Vasta K. 1. november 2016 at 15:12

    Me oleme mehega terve aja koos kodused ?. Abikaasal

  • Avatar
    Vasta Nele 1. november 2016 at 14:20

    Kuna mu mees oli lapse sündides tööl saanud olla kuu aega Soomes,siis sai ta ülemustelt luba 1,5nädalaks Eestisse tulla lapse sünni puhul 🙂 Esialgu pea nädal käis ta igapäev meil haiglas külas,aga kui koju saime aitas ta meid veidike ja veetis oma lapsega palju aega,kuna peagi pidi tagasi Soome tööle minema 🙂

  • Avatar
    Vasta monsa 1. november 2016 at 14:17

    Meil oli issi kodus 2 nädalat. Nii paha oli kui tööle tagasi läks. Õnneks saab ta vabu päevi võtta kuna soovib ja nt arstil käib meiega kaasas. Mul abi vb polegi nii väga vaja aga toredam oli ja päev läks kiiresti. Ma oleks niiiii õnnelik(mees ka) kui ta saaks kodune olla koos meiega aga ku**di laenud hingavad kuklasse. Nii palju head on,et leppisime kokku,et ühtki laenu\järelmaksu enam kunagi ei võta.

  • Avatar
    Vasta Mira 1. november 2016 at 13:59

    Esimese lapsega ei olnudki kodus. Ka sünnitusmajas oli 2 ööd, millest ühe magas tuimalt maha ja küsimus oli, et huvitav miks ta siin on. Sama hästi oleks võinu ka kodus magada. Oleksin nagu abi rohkem oodanud või nii.

    Teise lapsega pidin kahjuks olema ühispalatis, kuna peretoad olid otsas ja õudus kuubis. Õnneks nuiasin esimesel võimalusel välja. Tartus on mingi kiiks, et min 48h kui välja lastakse, reeglina peab 3 ööd vist olema. Ma nagu ei saa aru, et mida seal passida, kui kõik on korras. Sama hästi võin ju beebit neile näitama ka viia igapäev. Keegi teise lapsega ei tundnud huvi, et kuidas mul või beebil on. Ise käisin ja nuiasin, et äkki tahate kaaluda ja vaadata ka last või miskit, et wats the point 😀 Siis kui välja tahtsin juba peale teist ööd, siis sain veel ka enam-vähem mögiseda, et issand issand tänapäeval tahetakse kohe välja saada, et vanasti olid ikka min 7 päeva naised sünnitusmajas. Õudus kuubis. Sellesmõttes on Tallinn hea, et seal lastakse kasvõi kohe välja, kui kõik korras (Y). Teise lapsega oli siis mees nädal kodus.

  • Avatar
    Vasta B. 1. november 2016 at 13:46

    Mina sain ka seda luksust nautida, et mees oli kodus ja tuli Soomest töölt ära. Saime niiviisi koos last kasvatada kuni lapse aastaseks saamiseni ja ma olen VÄGA väga õnnelik, et ta sai mulle toeks ja abiks olla. Tõsiselt palju vähem närvipinget ja eks see esimese lapsega ole ikka kõik uus ja harjumatu ja üldse olin ma tol ajal väga draama-maama, kuna tahtsin last kasvatada nö.raamatu järgi.

  • Avatar
    Vasta Kätlin 1. november 2016 at 13:35

    Mees võttis kaheks nädalaks puhkuse enne eeldatavat sünnitustähtaega. Nädala sai puhata. Teise nädala teisipäeva öösel sündis laps ja esmaspäeval läks taas tööle. On 10 päeva ära ja 3 päeva kodus. Nii juba 12 aastat…

  • Avatar
    Vasta Mari 1. november 2016 at 13:28

    Minu härra jäi koju päeval, mil mul hakkasid valud. Järgmine päev sünnitasin, tema muidugi oli ka kaasas. Haiglas perepalatis oli meiega koos ja reedesel päeval saime haiglast koju. Nädalavahetuse oli härra veel meiega ja uuest nädalast uuesti tööle. Vähemalt oli ta lapse esimesed 5 päeva minu kõrval kui endalgi vajas olukord harjumist. Samas oleks tahtnud, et ta oleks selle isapuhkuse võtnud 2 nädalat, aga noh.. ma ei kurda. Muidugi mõni õhtu kui ta töölt koju jõudis, vaatas talle vastu laibastunud naine, laps tissi otsas, aga polnud hullu, tema pani piiga õhtul magama ja lasi minul varem magama minna ja kui häda käes, pani lapse mulle tissi otsa ka une pealt 😀

  • Avatar
    Vasta Krista 1. november 2016 at 13:04

    Kas Kardo ei pidanud isapuhkusele jääma vōi sain ma millestki valesti aru vōi magasin maga või..? 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 1. november 2016 at 13:51

      Jääb, aga ema peab olema 70 p, siis saab isa üle võtta.

  • Avatar
    Vasta Relika 1. november 2016 at 13:02

    Ma elan Soomes.Siin isa saab 3 n isapuhkust.Mul mees enne lapsesyndi vöttis puhkuse ka.Nii et sai olla koos meiega päris pikalt.Aga önneks tal hea töö,päeval on kodus.Ma hetkel 18 n rase (kolmas siis)ja see tuleb väga kasuks.Mina saan lihtsalt puhata oma suure köhuga kui 1.5 a ilusti issil sabas jookseb?

  • Avatar
    Vasta Iivika 1. november 2016 at 12:59

    Olime 9 päeva haiglas, neist iga päev (ka nädalavahetusel) oli mehel iga päev paaritunnine ärakäimine seoses tööga (ta on ettevõtja). Kahjuks ka haiglast kojutoomine oli selline, et naine ja laps koju ja ise tööle tagasi 🙁 Samas tegi ta päris pikka aega lühemaid päevi, nii et polnud hullu midagi, kui meie beebiga kell 12-13 ärkasime ja mees juba kell 15 koju tuli 🙂

  • Avatar
    Vasta Kadri M 1. november 2016 at 12:41

    Teemavaline küsimus. Kas pildil on Balu tegelusraam või kuidas seda nüüd nimetadagi?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 1. november 2016 at 13:52

      Pildil on mu sõbranna tehtud mängukaar 🙂

  • Avatar
    Vasta Kerli 1. november 2016 at 12:30

    Meil oli selline lugu, et kuna ise tundsin ja arst ka rääkis (juba mitu nädalat), et laps sünnib kohe-kohe, siis mees sättiski oma põhipuhkuse kaks nädalat varasemaks ultraheli järgi antud sünnitustähtajast. No ja siis me koos istusime ja ootasime. Suuremad lapsed läksid ka mingi hetk laagrisse ära ja meie ikka aina koos istusime ja ootasime. Lahendasime päevast päeva sudokusid koos nagu mingid pensionärid :D. Vahest sõitsime ka natukeseks Tallinnast välja, aga mitte kauaks ja mitte kaugele. Lõpuks sündis tiburull sutsu hiljemgi kui tähtaeg. Mehel oli isapuhkus ka vormistatud. See viimane nädal siis algaski tal nii, et esmaspäeva varahommikul sõitsime sünnitusmajja, õhtul beebi käes. Saime õnneks perepalati ja üldse oli ITK-s seekord kõik lihtsalt imeline! Nii toetavad, sõbralikud kõik! Neljapäeval tulime koju ära ja issi saigi meiega ainult nädala lõpu veeta ning esmaspäeval läkski tööle tagasi. Mul oli erakorraline keiser ja natuke hirmutas küll, et kuidas ma nüüd beebiga piisavalt kärmelt tegutsetud saan, aga polnudki nii hull. Mul on suuremad lapsed ka muidugi juba päris suured (vanim 15) ning vajadusel nad aitasid mind ka.
    NB! Teie nupsukesed on ka nii armsad ikka! Vaatan Lendet kortsus kulmuga piltidel ja heldimuspisar tuleb silma. Meie noorim pereliige (ka tüdruk) armastab samuti kulmu kortsutada 😀

  • Avatar
    Vasta Merit 1. november 2016 at 12:30

    Proovi avada natuke need rinnanibus olevad mügarikud ja vaata, kas seal pole haava.

  • Avatar
    Vasta Hanna-Greete Kilk 1. november 2016 at 12:12

    Minul mees oli enne sünnitama minemist umbakudu 3nädalat kodus. Ja peale sünnitamist ka umbkaudu 2-3 nådalat. Hea on see, et see kus ta töötab on ta isa frima. Ehk siis mu äi :D. Ja saav alati omale vaba päeva kui ta sooviks. :).
    Hea on ka see, et me saame täna oamle voodi. Mida mees on kaks kuud tööl teinud. Mis, sest et üe kuu aja oli töölt ära :D. Oleks siis olnud raseduse lõpus, et ei peaks madratsilt tõusma. Aga ei noo 😀

  • Avatar
    Vasta A 1. november 2016 at 11:52

    Kui meil beebi sünnib, siis minu elukaaslane ka kodu jääda ei saa 🙁 Ta meil hetkel ainuke kes raha teenib. Arvatavasti tuleb mulle seltsi elukaaslase ema ja siis vaatame kuna ma olen valmis üksi jääma 🙂

  • Avatar
    Vasta B 1. november 2016 at 11:49

    Meie issi tuleb nüüd umb 2 nädalat enne pisikese sündi koju. Ja jääb siis koju kuni jaanuari alguseni,siis tagasi oma rekka peale ja uuest hakkab töö norras rootsis edasi. Kevad suvi lubas tööandja ta ikka kodule lähemale et rohkem perega koosolla saax 🙂

  • Avatar
    Vasta Mannu 1. november 2016 at 11:39

    No seadusega saab kodus olla isa siis 10 päeva või siis 2 nädalat. Jube kahju, et nii vähe ? Juba mõtleme, et äkki saaks issi siis puhkust ka võtta nädala veel otsa, sest no ausalt mul pole õrna aimugi mis ma selle beebiga üksi peale hakkan ?

    • Avatar
      Vasta kh emps 1. november 2016 at 18:47

      Äkki ikka jõuad veel perekooli loengutel käia? Päris kurb kui tõesti ei oskagi.. Loe raamatuid kh. Tõsiselt. Lapsevanemaks ei sünnita, tuleb õppida.

  • Avatar
    Vasta Maria 1. november 2016 at 11:38

    Aww Mari ja Lende on imearmsad 🙂 Aga miks Kardo üldse tööl peaks käima? Sina oled ju nagunii pere põhitoitja, sul erinevad projektid jne mis raha sisse toovad. Kardo saaks ju Sind aidata ja kõik oleks rahul 🙂 Mul oli abikaasa kodus poja sünnist alates kuni 2 eluaastani. Ise nii tahtis, praegu poeg 6 aastane ja kogu aeg ninapidi issiga koos 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 1. november 2016 at 11:42

      Me teenime Kardoga suht sama palju, ei ütleks, et ma mingi põhitoitja olen 😀

  • Avatar
    Vasta Marina 1. november 2016 at 11:36

    mul mees sai seda isapuhkust 10p. nii kaua oligi. õnneks mehel selline töö et 2 nädalat tööl ja 2 nädalat kodus =)

  • Avatar
    Vasta Anneli 1. november 2016 at 11:33

    Minul sai mees kodus olla ligi kuu, tal oli väga ok tööandja. Aga siis tuli minna jälle perele raha teenima. Samas olen ülimalt tänulik, et ta nii kaua kodus oli, sest meie lapsel olid ikka väga hullud gaasid ja ma olin kogu aeg õnnetu. Laps aina nuttis ja nuttis, ükskõik, mis ma tegin ikka ta nuttis. Seega jalutasime lapsega vahetustega ja hüppasime palliga jne. Tänu mehele ma nö ellu jäin. Lõpp hea kõik hea!

  • Avatar
    Vasta Annika Pärtel 1. november 2016 at 11:23

    Kui esimene sündis, siis meil oli küll peretuba, aga issi avas parasjagu uut firmat, möllas päeval ikka tööd teha ja õhtuks laekus sünnitusmajja tagasi. Kui teine sündis, siis pidi 3p olema vanema lapsega kodus, aga eks nad käisid koos ikka tööl vist, enam ei mäleta 🙂 Kui on oma firma, siis ega oledki koguaeg 24/7 tegevuses, kuigi mõtled, et vohh, nüüd puhkan 🙂 Kolmanda sünni ajaks ehk on lootust, et saab või jõuab lapsed kuskile hoida viia (teise sünnitasin üksi, ilma meheta), aga eks siis issi peab ka mõned päevad kahe vanemaga pärast kodus veetma, sest ma kavatsen sünnitusmajas end korralikult välja magada enne kui koju lähen 😀

  • Avatar
    Vasta Kats 1. november 2016 at 11:18

    Sul sai veel päris kaua olla. Minu oma oli vist 4 või 5 päeva kodus. Ja siis sõitis tagasi soome tööle. Lucky me and our babyboy?

  • Avatar
    Vasta Merlin 1. november 2016 at 11:17

    14 päeva oli kodus ja siis läks kaheks nädalaks ära. Väga rets ? aga ellu jäime?