Inimesed on ikka nii räiged bakterifoobid, et õudne hakkab. St, ma ei tea tegelikult isiklikult ühtegi säärast, aga ju siis neid peab ikka olema, kui neile on suunatud see paganama croissanti reklaam, kus mingi nagla näoga poiss korvpalluritele uhkustab, et tsekkige mind, mul on üks saianirakas, mida ainult MINA olen puudutanud!

Selliste inimeste pärast vist müüaksegi üksikult pakitud puuvilju ka, et siis loob sulle illusiooni, et see on puutumata ja puhas. Kuigi tegelikult on keegi selle ilmselgelt ka sinna pakkinud. Mis vahet seal on, kes su puuvilja enne puudutas? Mis vahet seal oleks, kui keegi su saiakontsule enne pihta läinud oleks?

Jeesus, kogu maailm on saksapreilisid täis.

Või siis olen mina lihtsalt üks bakterimeres hulpiv … kaasbakter. Ma mäletan oma hämmingut, kui ma paar aastat tagasi sain teada, et inimesed actually PESEVAD oma meigipintsleid. Ok,ma tegelikult arvan, et mul too aeg vb üks-kaks neid oli ja kindlasti olid nad mul olnud vähemalt paar aastat. Kõigi nende aastate jooksul ei tundunud ma kordagi vajadust oma pintsleid pesta ja ühtlasi ei mädanenud mu nägu ka suurte bakteriarmeede tõttu maha. Samas ega ma kasutasin ka neid pintsleid vaid puudri ja lauvärvi jaoks, seega ma ei tea. Jumekas vist jätaks paari aastaga pintsli korralikult kleepuma ja siis isegi mina taipaks seda pesta, aga siis oli jumala suva.

Ja veel see tibide kiljumine, kuidas mõned huulepalsamid on niii-iii ebasanitaarsed, sest sinna tuleb näpp sisse panna. Nii ju ei saa! Bakterid lähevad sisse! Iu!

Mul on vaid üks küsimus – mis kuradi sitas ja kolibakterites sa enne huulepalsami pealekandmist muidu solberdad? Äkki jätad selle osa enne meikimist ära, on ka süda rahul ja ei pea mingit bakterite ristisõda pidama.

Ühesõnaga ma hakkan kettima, kui ma veel seda ülbe naeratusega kutti croissanti mugimas näen ja uhkust tundmas fakti üle, et tal on freaking puutumata sai, jeerum küll.

Jaga: