Mul on öelda vaid kaht asja ja kuna need on mõlemad suht lühikesed jutud, siis ütlengi nad lihtsalt välja ilma pikemat pidu pidamata.

Nagu ma eile ütlesin, siis tekkis mul kolmandat korda jutti ohatis. Mõnikord harva õnnestub mul ohatisel “sügeluse faasis” natist kinni saada nii, et teda üldse ei tekigi, aga kui juba vill väljas, siis on perssekellad. Nimelt on mul üldiselt nii, et kui tuleb üks, siis no 2-3 kindlasti veel. Aga eile… mu suure hala peale – keegi soovitas mul villile panna äädikat. Kuna ma olin nagunii meeleheitele aetud, siis määrisin villi äädikaga kokku ja no… usu või mitte, aga täna hommikuks mul enam ohatist ei olnud. Kipitas eile teine natsa, aga no ma oleks palju rohkem olnud valmis kannatama ohatisest pääsemise nimel. Seeega – tehke ohatis katki ja pange äädikat peale, tõesõna töötab!

Tänane mokk 

Teine asi…Ma arvasin julgelt kuni 20da eluaastani, et uss salvab = ta katsub sind oma keelega ja seal otsas on mingi.. mürk? Miks muidu öeldakse, et uss sutsab?! Sellepärast eeldasin ma, et tal on mingi imekeel, mis inimest sutsab ja sealt laseb ta oma mürki sulle kehasse. Miks üldse leiutada sõnad nagu salvama ja sutsama, kui ussid lihtsalt HAMMUSTAVAD, jumal ma ei või. Öelgu nii, nagu asjad on, siis ei teki minusugustel kahekümne aasta pikkuseid valearusaamasid.

Jaga: